Kas tunnete end vanusele vastavalt?

vana hea klassika
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 26 Mai 2026 00:07
Guest kirjutas: 25 Mai 2026 17:00 Viimase aja kõige hämmastavam šokk oli pensioniametis. Ootesaal rahvast murdu täis, ametnikutädi käis ringi ja küsis igaühe käest, mispärast keegi ootab ja jagas siis ootajatele vastavateemalisi blankette täitmiseks.

olin täpselt samamoodi pensionileminekut vormistamas.
Kas selleks peab füüsiliselt kusagile kohale minema, et pensioni vormistada? Kas seda veebis ei saa teha? Tundub väga jabur tänapäeval.
Ei pea, loomulikult. Kui on abi vaja, siis pead. Keerulist võib seal mõndagi olla, oled välismaal töötanud või elad välismaal või dokumendid kadunud või mida iganes.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 25 Mai 2026 17:14
Guest kirjutas: 25 Mai 2026 17:01 Mina ei ole oma vanusega leppinud. Läksin ülikooli 35selt, lõpetasin nominaalajaga. Magistriõppes veetsin 12 aastat ja lõpetasin kahe aasta eest. Mu lapsed käivad põhikoolis ja algkoolis. Olen teinud terve tööelu vaimset ja mitte liiga rasket tööd ehk mu füüsiline tervis on suurepärane, näol ei ole kortse (head geenid) ja keha ei valuta kuskilt. Päevad käivad ka nagu kellavärk. Oskan end maitsekalt ja mitte-mutilikult riietada, kannan kallimapoolseid rõivaid. Aga. Ma olen passi kohaselt 51 ja saan aru, et eeltoodu kõlab nagu vabandusena, sest paljude asjade jaoks on minu elus lootusetult hilja. Samas ma ei tunne end kaugeltki mitte vanuses, milles mu vanaema juba peatselt pensionile minema hakkas, aga annan aru, et mõte noor-olemisest on isiklik illusioon ja mitte-leppimatus tegelikkusega. Hirmus, kuhu elu kadunud on... alles see oli e 32 aastat tagasi kui oli minu gümnaasiumi lõpetamine ja tutipidu ja... hingelt oleks ma tänagi valmis sinna minema, aga ilmselt hakkaks nad mind nähes suure häälega naerma.
Aga sa ei lange sellest depressiooni? Suudad ka rõõmu tunda? Ei tunne lootusetust ja et kõik on mõttetu?
Paljud inimesed ei lange kunagi depressiooni. See depressiooni-värk on samamoodi geneetiline. Ma olen samas vanusegrupis ja pole iialgi depressioonis olnud enda teada. Jah, vahel läheb mõni asi väga pekki ja siis on muidugi masendus peal, aga ütlus "hommik on õhtust targem" on nagu mulle mõeldud, sest reeglina ma kauem kui ühe õhtu masenduda ei suuda. See tunne lihtsalt hajub kuidagi ära, ma ei oskagi teisiti seda kirjeldada.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 26 Mai 2026 00:10
Guest kirjutas: 26 Mai 2026 00:07
Guest kirjutas: 25 Mai 2026 17:00 Viimase aja kõige hämmastavam šokk oli pensioniametis. Ootesaal rahvast murdu täis, ametnikutädi käis ringi ja küsis igaühe käest, mispärast keegi ootab ja jagas siis ootajatele vastavateemalisi blankette täitmiseks.

olin täpselt samamoodi pensionileminekut vormistamas.
Kas selleks peab füüsiliselt kusagile kohale minema, et pensioni vormistada? Kas seda veebis ei saa teha? Tundub väga jabur tänapäeval.
Ei pea, loomulikult. Kui on abi vaja, siis pead. Keerulist võib seal mõndagi olla, oled välismaal töötanud või elad välismaal või dokumendid kadunud või mida iganes.
Kui on midagi keerulist, saab ju veebis ka abi küsida. Ja kuidas seda kohapeal rohkem lahendada saab, kui inimene elab välismaal või on dokumendid kadunud?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tolmukübe kirjutas: 25 Mai 2026 12:08 On selline ütlus - hing jääb alati nooreks. Mida arvate, kas see on tõsi? Lugesin kuskilt üks 50+ naine kirjutas, et tema on juba vana inimene. Mis te sellest arvate? Kui vanalt on siis juba vana, või võib 80+ ka ennast veel noorena tunda, või on see juba irreaalne ikkagi.. ?
Mina olen 52, tunnen ennast lihtsat täiskasvanud inimesena. Kindlasti mitte vanana.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 26 Mai 2026 00:17
Guest kirjutas: 26 Mai 2026 00:10
Guest kirjutas: 26 Mai 2026 00:07
Kas selleks peab füüsiliselt kusagile kohale minema, et pensioni vormistada? Kas seda veebis ei saa teha? Tundub väga jabur tänapäeval.
Ei pea, loomulikult. Kui on abi vaja, siis pead. Keerulist võib seal mõndagi olla, oled välismaal töötanud või elad välismaal või dokumendid kadunud või mida iganes.
Kui on midagi keerulist, saab ju veebis ka abi küsida. Ja kuidas seda kohapeal rohkem lahendada saab, kui inimene elab välismaal või on dokumendid kadunud?
Siis on vaja seletada ja mingeid dokumente näidata ja õigesti avaldust täita - seda kõike on üldiselt ikka lihtsam teha silmast-silma, mitte läbi veebi. Eriti arvestades pensionitaotlejate vanust, mis viitab, et nad pole kõik kohe kindlasti nii kodus digimaailmas kui tänased 30-aastased.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

taivopalm kirjutas: 25 Mai 2026 20:57
Külaline kirjutas: 25 Mai 2026 20:25Pensionile minemist saab edasi lükata ja see suurendab hilisemat pensionit päris korralikult, 5a hiljem juba üle 50 protsendi.
Siin on muidugi see oht, et 5 aastat hiljem võib sul juba puust mantel seljas olla ja sa ei saagi pensioni
II ja III on päritavad, siis saab raha laps.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ei tea, kas tunnen end vanusele vastavalt.
Ma töötan kollektiivis, kus on eri vanuses inimesi. Mulle see meeldib.
Mõni aeg tagasi mõtlesin minna teise kohta tööle, käisin töövarjuks. Seal olid kõik minu vanused ja vanemad. Ma imestasin ise ka oma mõtteid, et tundsin kõhedust seepärast. Kõhedust, et seal kollektiivis ma äkki hakkan mutistuma.
Tolmukübe
Postitusi: 1884
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Mul sugulane ütleb meeste kohta, kes endale palju noorema naise võtavad, et tahavad end veel noorena tunda. Vbl omavanuse naisega tunnevad ka, et hakkavad "mutistuma", kes teab...
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 25 Mai 2026 13:09 Aga kuidas ma peaks teadma, kuidas peaks tundma end üks minu vanuses naine?
Mul on mingist vanusest alates tunne, et olen siiani 25. 😀 Paar aastat tagasi küsis uus tuttav mu vanust ja ma siis jäin mõttesse, et oot, kui vana ma siis ikkagi olen. Ise tunnen ennast vähemalt kümme aastat nooremana, kui vanus passis näitab.

Samas kõik, mis puudutab sotsiaalmeediat on minu jaoks suht nõme ja lapsik. Selles suhtes olen ilmselt vanur. Tehnika kiire arenguga suudan veel sammu pidada, aga eks näis, kui kauaks. Seega, võttes arvesse kriteeriume nagu hea füüsiline ja vaimne tervis, siis tunnen ennast oma vanusest nooremana. Samas see pole eesmärk omaette, sest mulle meeldib mu elukogemus. Kõik kogetu on hea pagas edasiseks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 25 Mai 2026 20:55
Mis selles mõttetut on? Inimene elab täiel rinnal, 30-40 aastat elu veel tõesnäoliselt ees.
Võib ju olla, aga kahtlane on, mis kvaliteediga need 30-40 aastat on. Kui ei kuule ega näe ega saa enam maailma asjadest aru, kas see on ikka täiel rinnal elamine?!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ma tunnen ennast küll vist paarkümmend aastat vanemana (ei tea tegelikult muidugi, kuidas see tunne on), eriti, kui vaatan mille vastu mu lapsed või 20-30 a tuttavad huvi tunnevad või mis juttu ajavad. 16-26a oli vist ka enda senise elu ebameeldivaim ajajärk, seetõttu pole ka vähematki soovi seal vaimselt ega füüsiliselt rohkem viibida.

Noorusele on ju omane riskimine, ebaratsionaalsus, ebakindlus, kõige katsetamine ja kohustuste (ja muidugi ka raha :D) puudumine, mustvalgem maailmapilt. Ja enamasti hea tervis ja välimus sellest kõigest läbi minemiseks. Aga ei tahaks ise oma eluga seal kohas praegu olla. Positiivsed asjad, mida noorusest uuesti kogeks on kõige tunnete ja kire intensiivsus erinevate ideede ja huvide vastu ning kohati ebainimlik vähenõudlikkus :D
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 26 Mai 2026 11:35
Guest kirjutas: 25 Mai 2026 20:55
Mis selles mõttetut on? Inimene elab täiel rinnal, 30-40 aastat elu veel tõesnäoliselt ees.
Võib ju olla, aga kahtlane on, mis kvaliteediga need 30-40 aastat on. Kui ei kuule ega näe ega saa enam maailma asjadest aru, kas see on ikka täiel rinnal elamine?!
Minu lapse vanaema saab jaanuaris 90. Teeb sõbrannadega(2 on elus) istumisi koos pitsi viina, hapukurgi ja lauamängudega, surfab nutitelefonis, istub igapäevaselt tundide viisi arvutis, kus ajab asju, loeb uudiseid ja mängib mänge. Hoiab 3 ja 4-aastaseid lapselapsi, kokkab ja käi palju jalutamas, peab lugu heast toidust-viimase sünnipäeva pidas perega Noas, Eks tervisprobleeme on ka, aga ta vihkab hädaldamist ja ei viitsi kellegi halamist kuulata. Kuulmine ja ägemine täiesti korras, mõistusest ei räägigi, ainult kildu viskabki.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 26 Mai 2026 13:33
Külaline kirjutas: 26 Mai 2026 11:35
Guest kirjutas: 25 Mai 2026 20:55
Mis selles mõttetut on? Inimene elab täiel rinnal, 30-40 aastat elu veel tõesnäoliselt ees.
Võib ju olla, aga kahtlane on, mis kvaliteediga need 30-40 aastat on. Kui ei kuule ega näe ega saa enam maailma asjadest aru, kas see on ikka täiel rinnal elamine?!
Minu lapse vanaema saab jaanuaris 90. Teeb sõbrannadega(2 on elus) istumisi koos pitsi viina, hapukurgi ja lauamängudega, surfab nutitelefonis, istub igapäevaselt tundide viisi arvutis, kus ajab asju, loeb uudiseid ja mängib mänge. Hoiab 3 ja 4-aastaseid lapselapsi, kokkab ja käi palju jalutamas, peab lugu heast toidust-viimase sünnipäeva pidas perega Noas, Eks tervisprobleeme on ka, aga ta vihkab hädaldamist ja ei viitsi kellegi halamist kuulata. Kuulmine ja ägemine täiesti korras, mõistusest ei räägigi, ainult kildu viskabki.
Parandus: 3-ja 4-aastaseid lapselapselapsi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 26 Mai 2026 13:33
Minu lapse vanaema saab jaanuaris 90. Teeb sõbrannadega(2 on elus) istumisi koos pitsi viina, hapukurgi ja lauamängudega, surfab nutitelefonis, istub igapäevaselt tundide viisi arvutis, kus ajab asju, loeb uudiseid ja mängib mänge. Hoiab 3 ja 4-aastaseid lapselapsi, kokkab ja käi palju jalutamas, peab lugu heast toidust-viimase sünnipäeva pidas perega Noas, Eks tervisprobleeme on ka, aga ta vihkab hädaldamist ja ei viitsi kellegi halamist kuulata. Kuulmine ja ägemine täiesti korras, mõistusest ei räägigi, ainult kildu viskabki.
Kui see 90-ne on sinu lapse vanaema, siis peab see olema sinu ema või ämm. Ju oled siis isegi 50+. Selles vanuses võiks nii palju juba elu näinud olla, et teada, et 90-aastased terved ja terased on VÄGA suur erand. Enamik meist on selleks vanuseks juba surnud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 26 Mai 2026 13:41
Guest kirjutas: 26 Mai 2026 13:33
Minu lapse vanaema saab jaanuaris 90. Teeb sõbrannadega(2 on elus) istumisi koos pitsi viina, hapukurgi ja lauamängudega, surfab nutitelefonis, istub igapäevaselt tundide viisi arvutis, kus ajab asju, loeb uudiseid ja mängib mänge. Hoiab 3 ja 4-aastaseid lapselapsi, kokkab ja käi palju jalutamas, peab lugu heast toidust-viimase sünnipäeva pidas perega Noas, Eks tervisprobleeme on ka, aga ta vihkab hädaldamist ja ei viitsi kellegi halamist kuulata. Kuulmine ja ägemine täiesti korras, mõistusest ei räägigi, ainult kildu viskabki.
Kui see 90-ne on sinu lapse vanaema, siis peab see olema sinu ema või ämm. Ju oled siis isegi 50+. Selles vanuses võiks nii palju juba elu näinud olla, et teada, et 90-aastased terved ja terased on VÄGA suur erand. Enamik meist on selleks vanuseks juba surnud.
Keskmine eluiga Eesti naistel on 84 aastat. See on väga, väga kõrge. Tunnen ja olen tundnud mitmeid 80+ ja ka 90+ inimesi, teravaid. See 80+ teeb siiani ettevõtetele raamatupidamist.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 26 Mai 2026 13:47

Keskmine eluiga Eesti naistel on 84 aastat. See on väga, väga kõrge. Tunnen ja olen tundnud mitmeid 80+ ja ka 90+ inimesi, teravaid. See 80+ teeb siiani ettevõtetele raamatupidamist.
Mis sellest keskmisest elueast kasu on, kui tervena elatud aastad saavad umbes 58-selt otsa?!
https://tervis.postimees.ee/8478055/sta ... ikub-pildi
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 26 Mai 2026 14:38
Guest kirjutas: 26 Mai 2026 13:47

Keskmine eluiga Eesti naistel on 84 aastat. See on väga, väga kõrge. Tunnen ja olen tundnud mitmeid 80+ ja ka 90+ inimesi, teravaid. See 80+ teeb siiani ettevõtetele raamatupidamist.
Mis sellest keskmisest elueast kasu on, kui tervena elatud aastad saavad umbes 58-selt otsa?!
https://tervis.postimees.ee/8478055/sta ... ikub-pildi
Tervena tähendab seda, et sul pole midagi viga. Mitte midagi ei saa otsa. Mul tehti põlveopp vanuses 45, kas mu tervena elatud aastad said otsa?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 26 Mai 2026 14:38
Guest kirjutas: 26 Mai 2026 13:47

Keskmine eluiga Eesti naistel on 84 aastat. See on väga, väga kõrge. Tunnen ja olen tundnud mitmeid 80+ ja ka 90+ inimesi, teravaid. See 80+ teeb siiani ettevõtetele raamatupidamist.
Mis sellest keskmisest elueast kasu on, kui tervena elatud aastad saavad umbes 58-selt otsa?!
https://tervis.postimees.ee/8478055/sta ... ikub-pildi
Kõrgharidusega inimesed elavad põhiharidusega eakaaslastest tervena lausa 13,8 aastat kauem.
Tervena elatud aastate arvutamisel on oluline roll inimese enda hinnangul oma tervisele-eks siin see koht ongi, kas virised, hädaldad, kavatsed 100 kilo kaaluda või sööd tervislikult, teed trenni ja puhkad piisavalt, mõtled positiivselt, reisid ja naudid elu. Kõik on enda teha.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 26 Mai 2026 14:46
Tervena elatud aastate arvutamisel on oluline roll inimese enda hinnangul oma tervisele-eks siin see koht ongi, kas virised, hädaldad, kavatsed 100 kilo kaaluda või sööd tervislikult, teed trenni ja puhkad piisavalt, mõtled positiivselt, reisid ja naudid elu. Kõik on enda teha.
Et need, kes on vähi või veresoonkonnahaigustega kimpus hädaldavad niisama?
https://tervis.postimees.ee/8478078/var ... tava-huppe
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 26 Mai 2026 14:41
Tervena tähendab seda, et sul pole midagi viga. Mitte midagi ei saa otsa. Mul tehti põlveopp vanuses 45, kas mu tervena elatud aastad said otsa?
Muidugi said nad sul otsa, sa ei ole enam terve inimene, sa oled opereeritud inimene, kelle elukvaliteeti püütakse teha võimalikult talutavaks, aga samu asju nagu opereerimata põlvega inimene, sa enam kunagi teha ei saa.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist