Teen ise otsa lahti. Me ei ela mehega küll koos, aga kohtume mitu korda nädalas, käime reisil, veedame koos palju aega jne. Mehel on aga üks väga kummaline ja üksteisele täiesti risti vastupidi käiv omadus.
Töötame lähestikku. Hommikul ja õhtul jalutame koos tööle. Iga päev täpselt sama marsruut. Iga tänavakivi on ka juba pealuu sisse kulunud. Rääkimata majadest ja tänavatest. Kord oli mehel vaba päev ja ta tuli mulle õhtul autoga tööle vastu. Sõitsime siis täpselt seda teed, mida iga päev jala käies läbime (ta ise elab teises suunas ja tuli autoga sealt). Ja siis ta ütleb mulle, et räägi nüüd, kuhu ma keerama pean ja kuidas sõitma...
Tema lapsepõlvekodu asub Märjamaal. Terve nooruspõlve on bussiga edasi-tagasi Tallinna vahet sõitnud. Nüüd liikleb paar aastat autoga. Iga kord, kui hakkab Tallinnast (või Märjamaalt tagasi) sõitma, siis paneb Waze peale. Ehkki sõita on pikk sirge Pärnu maantee. Ma siis ikka nöögin teda, et kas on oht, et Märjamaa muudab vahepeal asukohta.
Vastuolu seisneb aga selles, et teises olukorras on mees tohutult hea orienteeruja. Käime koos sageli välisreisidel ja see on lihtsalt uskumatu, millise mängleva kergusega ta oskab maailma teises otsas (a la Tšiilis) leida õige hotelli, õige bussipeatuse. Orienteerub metroo teekondadel. Organiseerida kogu reisi.