Eesti asub noorte netovara tabelis Euroopas esimeste hulgas

[Külaline]

Võib-olla on mingi loogika siin, et vanemaealiste põlvkond on suur ja noorte oma väike, seega raha jaotatakse ja kinnisvara pärandatakse väiksemale rühmale. Ehk siis vara jaguneb vähema hulga laste vahel. Meil näiteks ka ainult üks lapse, ühel päeval jääb talle üsna palju vara, nii rahas kui kinnisvaras ja seda pole vaja kellegagi jagada.

See on tõsi. Lapsi on vähe ja kinnisvara kallis. Seega kui laps saab mingi vanaema maja, ongi ta muu maailma mõttes rikkur valmis. Kunagi pidi seda ühte maja ehk nelja või viie vahel jagama, aga nüüüd ühe või kahe.

Vanaemad pärandavad tavaliselt oma lastele, kes on tõenäoliselt keskealised, seega see siia arvestusse ei mahu ja ei päde.

[Külaline]

Võib-olla on mingi loogika siin, et vanemaealiste põlvkond on suur ja noorte oma väike, seega raha jaotatakse ja kinnisvara pärandatakse väiksemale rühmale. Ehk siis vara jaguneb vähema hulga laste vahel. Meil näiteks ka ainult üks lapse, ühel päeval jääb talle üsna palju vara, nii rahas kui kinnisvaras ja seda pole vaja kellegagi jagada.

Kogu Euroopas on ju samasugune noorte ja vanade suhe. Seega peaks see mõjutama kogu edetabelit. Järelikult ei ole asi selles.
Pigem on siin taga ikka jah eestlaste harjumus kinnisvara omada, mitte üürida ja kahtlemata ka meie tegelikult hea elustandard, mida küll püütakse pidevalt maha materdada, aga faktid jäävad faktideks. Kui vanematel on jaksu lastele vara anda, järelikult on meil elu piisavalt jõukas.

[Külaline]

Võib-olla on mingi loogika siin, et vanemaealiste põlvkond on suur ja noorte oma väike, seega raha jaotatakse ja kinnisvara pärandatakse väiksemale rühmale. Ehk siis vara jaguneb vähema hulga laste vahel. Meil näiteks ka ainult üks lapse, ühel päeval jääb talle üsna palju vara, nii rahas kui kinnisvaras ja seda pole vaja kellegagi jagada.

See on tõsi. Lapsi on vähe ja kinnisvara kallis. Seega kui laps saab mingi vanaema maja, ongi ta muu maailma mõttes rikkur valmis. Kunagi pidi seda ühte maja ehk nelja või viie vahel jagama, aga nüüüd ühe või kahe.

Jutt ei ole üksikisikust, vaid keskmiselt 62 tuhat. Korruta see selles vanusegrupis olevate inimeste arvuga ja mõtle, et paljudel ei ole mitte kui midagi, siis me räägime juba oluliselt suurematest summadest.

[Külaline]

Uuringus räägitakse kuni 34aastastest. 34aastasel on ülikooli lõpetamisest juba ca 10a möödas, on jõudnud loomulikult oma palga kõrvalt natuke koguda, (pangalaenuga) esimese oma kodu osta.
See, et mõned jätavad juba põhikooli pooleli, abielluvad teise samasugusega,treivad kiiresti vanematoetuste saamiseks hulga lapsi valmis ning virelevad siis elu lõpuni miinimumpalgalisel tööl+sotsiaaltoetustest, ei tähenda et enamik noori nii teeks.

Vähemalt pooled, kui mitte rohkem noori, läheb peale gümnaasiumi siiski ülikooli edasi õppima. Ülikooliharidus tagab vähemalt eesti mediaanpalga, tihti ka riigi keskmise palga või rohkemgi. Ja kui pole just ise joodik, narkar või lihtsalt suur laristaja, siis jõuab juba 30ks eluaastaks küllalt esimese kodu omafinantseeringu jaoks raha kõrvale panna.
62 tuh eest vara tähendab tegelikult ju kas vanemat maja või suuremat korterit kuskil maakohas, 2x62 tuh aga 1-toalist vanemat korterit kuskil Tallinna magalarajoonis.
Samuti kasutavad paljud praeguse aja eesti noored võrreldes 30a taguse ajaga võimalust kasvatada oma sääste investeerides neid 3.sambasse või ETFidesse.

[Külaline]

Uuringus räägitakse kuni 34aastastest. 34aastasel on ülikooli lõpetamisest juba ca 10a möödas, on jõudnud loomulikult oma palga kõrvalt natuke koguda, (pangalaenuga) esimese oma kodu osta.
See, et mõned jätavad juba põhikooli pooleli, abielluvad teise samasugusega,treivad kiiresti vanematoetuste saamiseks hulga lapsi valmis ning virelevad siis elu lõpuni miinimumpalgalisel tööl+sotsiaaltoetustest, ei tähenda et enamik noori nii teeks.

10 aastaga makstakse pangalaenu keskmiselt 60 tuhande euro eest. See on selline 100-110 tuhat maksev elamine. Algusaegadel on intressikulu üsna märkimisväärne, seega see kodu omamine väga netovara suurust ei tõsta.

[Külaline]

Uuringus räägitakse kuni 34aastastest. 34aastasel on ülikooli lõpetamisest juba ca 10a möödas, on jõudnud loomulikult oma palga kõrvalt natuke koguda, (pangalaenuga) esimese oma kodu osta.
See, et mõned jätavad juba põhikooli pooleli, abielluvad teise samasugusega,treivad kiiresti vanematoetuste saamiseks hulga lapsi valmis ning virelevad siis elu lõpuni miinimumpalgalisel tööl+sotsiaaltoetustest, ei tähenda et enamik noori nii teeks.

Vähemalt pooled, kui mitte rohkem noori, läheb peale gümnaasiumi siiski ülikooli edasi õppima. Ülikooliharidus tagab vähemalt eesti mediaanpalga, tihti ka riigi keskmise palga või rohkemgi. Ja kui pole just ise joodik, narkar või lihtsalt suur laristaja, siis jõuab juba 30ks eluaastaks küllalt esimese kodu omafinantseeringu jaoks raha kõrvale panna.
62 tuh eest vara tähendab tegelikult ju kas vanemat maja või suuremat korterit kuskil maakohas, 2x62 tuh aga 1-toalist vanemat korterit kuskil Tallinna magalarajoonis.
Samuti kasutavad paljud praeguse aja eesti noored võrreldes 30a taguse ajaga võimalust kasvatada oma sääste investeerides neid 3.sambasse või ETFidesse.

33-35 %, mitte pooled või üle poolte.

[Külaline]

10 aastaga makstakse pangalaenu keskmiselt 60 tuhande euro eest. See on selline 100-110 tuhat maksev elamine. Algusaegadel on intressikulu üsna märkimisväärne, seega see kodu omamine väga netovara suurust ei tõsta.

Intresse maksad palju, kui oled nii rumal, et võtad annuiteetlaenu.
Kui võtad võrdse põhiosaga laenu, maksad terve laenuperioodi jooksul igal kuul samasuure osa põhiosast ning intressid vähenevad igal kuul. Võrreldes annuiteetlaenuga võidad võrdse põhiosaga laenu korral intressides rahas umbes 1/3.

[Külaline]

10 aastaga makstakse pangalaenu keskmiselt 60 tuhande euro eest. See on selline 100-110 tuhat maksev elamine. Algusaegadel on intressikulu üsna märkimisväärne, seega see kodu omamine väga netovara suurust ei tõsta.

Intresse maksad palju, kui oled nii rumal, et võtad annuiteetlaenu.
Kui võtad võrdse põhiosaga laenu, maksad terve laenuperioodi jooksul igal kuul samasuure osa põhiosast ning intressid vähenevad igal kuul. Võrreldes annuiteetlaenuga võidad võrdse põhiosaga laenu korral intressides rahas umbes 1/3.

Siis ei maksa sa kuus mitte 500, vaid 30% rohkem. 500 asemel 650.

[Külaline]

10 aastaga makstakse pangalaenu keskmiselt 60 tuhande euro eest. See on selline 100-110 tuhat maksev elamine. Algusaegadel on intressikulu üsna märkimisväärne, seega see kodu omamine väga netovara suurust ei tõsta.

Intresse maksad palju, kui oled nii rumal, et võtad annuiteetlaenu.
Kui võtad võrdse põhiosaga laenu, maksad terve laenuperioodi jooksul igal kuul samasuure osa põhiosast ning intressid vähenevad igal kuul. Võrreldes annuiteetlaenuga võidad võrdse põhiosaga laenu korral intressides rahas umbes 1/3.

Siis ei maksa sa kuus mitte 500, vaid 30% rohkem. 500 asemel 650.

Me võtsime kunagi, krooniajal sugulasega mõlemad 1 milj krooni laenu maja ostmiseks. Sama suur %, sama pikk laen. Aga tema pidi intresse maksma rohkem kui 100 000 krooni rohkem kui meie, sest ta võttis annuiteetlaenu.

[Külaline]

Intresse maksad palju, kui oled nii rumal, et võtad annuiteetlaenu.
Kui võtad võrdse põhiosaga laenu, maksad terve laenuperioodi jooksul igal kuul samasuure osa põhiosast ning intressid vähenevad igal kuul. Võrreldes annuiteetlaenuga võidad võrdse põhiosaga laenu korral intressides rahas umbes 1/3.

Siis ei maksa sa kuus mitte 500, vaid 30% rohkem. 500 asemel 650.

Me võtsime kunagi, krooniajal sugulasega mõlemad 1 milj krooni laenu maja ostmiseks. Sama suur %, sama pikk laen. Aga tema pidi intresse maksma rohkem kui 100 000 krooni rohkem kui meie, sest ta võttis annuiteetlaenu.

100 000 euro võtmisel võidab võrdse põhiosaga 30a jooksul veidi alla 15 tuhande euro. Samas kui ühel puhul maksad kuus 500, siis võrdse põhiosaga hakkad maksma 650, mis kahaneb alles 12 aasta pärast 500 peale, edasi siis veelgi vähem.

[Külaline]

Siis ei maksa sa kuus mitte 500, vaid 30% rohkem. 500 asemel 650.

Me võtsime kunagi, krooniajal sugulasega mõlemad 1 milj krooni laenu maja ostmiseks. Sama suur %, sama pikk laen. Aga tema pidi intresse maksma rohkem kui 100 000 krooni rohkem kui meie, sest ta võttis annuiteetlaenu.

100 000 euro võtmisel võidab võrdse põhiosaga 30a jooksul veidi alla 15 tuhande euro. Samas kui ühel puhul maksad kuus 500, siis võrdse põhiosaga hakkad maksma 650, mis kahaneb alles 12 aasta pärast 500 peale, edasi siis veelgi vähem.

sajandi alguses olid paraku teistsugused laenuprotsendid. Praegused tunduvuvad tollastega võrreldes nagu helesinine unistus.

[Külaline]

Me võtsime kunagi, krooniajal sugulasega mõlemad 1 milj krooni laenu maja ostmiseks. Sama suur %, sama pikk laen. Aga tema pidi intresse maksma rohkem kui 100 000 krooni rohkem kui meie, sest ta võttis annuiteetlaenu.

100 000 euro võtmisel võidab võrdse põhiosaga 30a jooksul veidi alla 15 tuhande euro. Samas kui ühel puhul maksad kuus 500, siis võrdse põhiosaga hakkad maksma 650, mis kahaneb alles 12 aasta pärast 500 peale, edasi siis veelgi vähem.

sajandi alguses olid paraku teistsugused laenuprotsendid. Praegused tunduvuvad tollastega võrreldes nagu helesinine unistus.

Kinnisvarahind oli samuti suht olematu. Ostsin 1992 omavahenditest 2-toalise Tallinnas. 1996 müüsin selle ja ostsin kolmese. Praegu elan majas, laenu ei ole pidanud kunagi võtma.

[Külaline]

Võib-olla on mingi loogika siin, et vanemaealiste põlvkond on suur ja noorte oma väike, seega raha jaotatakse ja kinnisvara pärandatakse väiksemale rühmale. Ehk siis vara jaguneb vähema hulga laste vahel. Meil näiteks ka ainult üks lapse, ühel päeval jääb talle üsna palju vara, nii rahas kui kinnisvaras ja seda pole vaja kellegagi jagada.

See on tõsi. Lapsi on vähe ja kinnisvara kallis. Seega kui laps saab mingi vanaema maja, ongi ta muu maailma mõttes rikkur valmis. Kunagi pidi seda ühte maja ehk nelja või viie vahel jagama, aga nüüüd ühe või kahe.

Vanaemad pärandavad tavaliselt oma lastele, kes on tõenäoliselt keskealised, seega see siia arvestusse ei mahu ja ei päde.

Ei tea, meie suguvõsas pigem vanavanemad pärandavad lapselastele, sest oma lastel on juba kõik olemas ja neid ei huvita mingid vanad majad või korterid. Lapselapsi huvitavad küll, sest nemad alles alustavad elu.

[Külaline]

See on tõsi. Lapsi on vähe ja kinnisvara kallis. Seega kui laps saab mingi vanaema maja, ongi ta muu maailma mõttes rikkur valmis. Kunagi pidi seda ühte maja ehk nelja või viie vahel jagama, aga nüüüd ühe või kahe.

Vanaemad pärandavad tavaliselt oma lastele, kes on tõenäoliselt keskealised, seega see siia arvestusse ei mahu ja ei päde.

Ei tea, meie suguvõsas pigem vanavanemad pärandavad lapselastele, sest oma lastel on juba kõik olemas ja neid ei huvita mingid vanad majad või korterid. Lapselapsi huvitavad küll, sest nemad alles alustavad elu.

Meie omas on vanavanemad nii jõukad, et automaatselt pärandub kõik lapsele ja laps siis ise vaatab, kelle vahel seda vara jaotab.

[Külaline]

See on tõsi. Lapsi on vähe ja kinnisvara kallis. Seega kui laps saab mingi vanaema maja, ongi ta muu maailma mõttes rikkur valmis. Kunagi pidi seda ühte maja ehk nelja või viie vahel jagama, aga nüüüd ühe või kahe.

Vanaemad pärandavad tavaliselt oma lastele, kes on tõenäoliselt keskealised, seega see siia arvestusse ei mahu ja ei päde.

Ei tea, meie suguvõsas pigem vanavanemad pärandavad lapselastele, sest oma lastel on juba kõik olemas ja neid ei huvita mingid vanad majad või korterid. Lapselapsi huvitavad küll, sest nemad alles alustavad elu.

Nelja-aastastele?

[Külaline]

Ei tea, meie suguvõsas pigem vanavanemad pärandavad lapselastele, sest oma lastel on juba kõik olemas ja neid ei huvita mingid vanad majad või korterid. Lapselapsi huvitavad küll, sest nemad alles alustavad elu.

Nelja-aastastele?

Miks mitte?
Meie tegime testamendi, kui noorim lapselaps oli 6-kuune.

[Külaline]

Ei tea, meie suguvõsas pigem vanavanemad pärandavad lapselastele, sest oma lastel on juba kõik olemas ja neid ei huvita mingid vanad majad või korterid. Lapselapsi huvitavad küll, sest nemad alles alustavad elu.

Nelja-aastastele?

Miks mitte?
Meie tegime testamendi, kui noorim lapselaps oli 6-kuune.

Kas sa ei arva, et kui alaealine saab miljonäriks, et see on kasvatuslikult õige?

[Külaline]

Miks mitte?
Meie tegime testamendi, kui noorim lapselaps oli 6-kuune.

Kas sa ei arva, et kui alaealine saab miljonäriks, et see on kasvatuslikult õige?

Alaealisena ta isegi ei tea, et ta mingi päranduse saab. Isegi ta vanemad ei tea, mis ja kellele

[Külaline]

Vanaemad pärandavad tavaliselt oma lastele, kes on tõenäoliselt keskealised, seega see siia arvestusse ei mahu ja ei päde.

Ei tea, meie suguvõsas pigem vanavanemad pärandavad lapselastele, sest oma lastel on juba kõik olemas ja neid ei huvita mingid vanad majad või korterid. Lapselapsi huvitavad küll, sest nemad alles alustavad elu.

Nelja-aastastele?

Miks nelja-aastastele? Meie suguvõsas on lapselapsed ikka palju suuremad, kui vanavanemad surevad. Miks selline loll küsimus. Et kui sul oli keegi nelja-aastane, kui vanavanemad surid, siis kõgiil on.

[Külaline]

Nelja-aastastele?

Miks mitte?
Meie tegime testamendi, kui noorim lapselaps oli 6-kuune.

Kas sa ei arva, et kui alaealine saab miljonäriks, et see on kasvatuslikult õige?

Aga miks sa arvad, et kõigil vanavanematel, kes ära surevad, on mingeid miljoneid pärandada.