Kas lapse saamine on väärt?

Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Huvitaja kirjutas: 06 Juun 2024 11:39
Ei ole väiksem mure. Enda tervis on esmatähtis.
Oleneb mis hädasid omavahel võrrelda.
Kui valida on liikumatu, ajukahjustusega laps kes vajab surmani hooldust või aevastades tilkuv põis, kumma võtaksid?
Eluaegse kopsu ja silmakahjustusega laps või murtud roie mis paraneb mõne kuuga, mis parem on?
Sellisel hetkel enda tervise eelistamine ei anna pikas perspektiivis endale tervist, omakstehooldajate elu on Eestis raske ja vaene.
parema meelega käin peale sünnitust füsioteraapias ja kasutan pesukaitseid ja saan normaalselt areneva lapse kõrvalt tööle minna. Kui et ei kasuta pesukaitseid aga 5 aasta pärast olen olude sunnil ikka veel kodune ja toidab sendiga ja tõstan 30kilost juurvilja et ta lamatisi ei saaks kuni selg alla annab.

Kui sellised dilemmad siiralt tekitavad tunde, et oma tervis on tähtsam, pole Sa veel laste saamiseks valmis.
Anonüümne

Postitus Postitas Anonüümne »

Külaline kirjutas: 06 Juun 2024 12:06
Huvitaja kirjutas: 06 Juun 2024 11:39
Ei ole väiksem mure. Enda tervis on esmatähtis.
Oleneb mis hädasid omavahel võrrelda.
Kui valida on liikumatu, ajukahjustusega laps kes vajab surmani hooldust või aevastades tilkuv põis, kumma võtaksid?
Eluaegse kopsu ja silmakahjustusega laps või murtud roie mis paraneb mõne kuuga, mis parem on?
Sellisel hetkel enda tervise eelistamine ei anna pikas perspektiivis endale tervist, omakstehooldajate elu on Eestis raske ja vaene.
parema meelega käin peale sünnitust füsioteraapias ja kasutan pesukaitseid ja saan normaalselt areneva lapse kõrvalt tööle minna. Kui et ei kasuta pesukaitseid aga 5 aasta pärast olen olude sunnil ikka veel kodune ja toidab sendiga ja tõstan 30kilost juurvilja et ta lamatisi ei saaks kuni selg alla annab.

Kui sellised dilemmad siiralt tekitavad tunde, et oma tervis on tähtsam, pole Sa veel laste saamiseks valmis.
Kui sellised valikud, ei ole tõesti mõtet riskida. Oleks pisut isekas ja valiks enda tervise alati. Maailma ideaalseim laps pole väärt elulõpuni tilkumist. Mis rõõmu lapsest kui ta ema ära rikkus.. :(
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

enamusest madala apgariga lastest saavad päris tavalised täiskasvanud, nii dramaatiline see asi ei ole. Küll on sellise lapse inimeseks kasvatamine hoopis midagi muud. Pele sündi invensiiv, lapsepõlves sagedased haiglasolekud, kodus erakordselt rahutu ja viril laps.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Arvamus kirjutas: 06 Juun 2024 07:26
Külaline kirjutas: 06 Juun 2024 05:41
“Inimene, kes asjast midagi ei tea”
Kõik loetletud tüsistused on täiesti võimalik saada raseduse ja sünnituse käigus. Mul on mitu tuttavat ämmaemandat, ning endal meditsiinialane huvi. Mõned on õnnelikud, ei juhtubmidagi hullu, mõnel on 4 astme rebendid ja eluaeg mähkmed. Väga räige loterii mida võtta.
Ega ikka ei ole küll.
Normaalne naine ei saa normaalse sünnituse käigus neljanda astme rebendeid (mitte nelja, nagu sina kirjutasid), las su tuttavad ämmakad seletavad sulle. Kui neil on see loterii, tuleb küll sünnitajatest eemale hoida ja kooli tagasi minna!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Juun 2024 13:57
Arvamus kirjutas: 06 Juun 2024 07:26
Külaline kirjutas: 06 Juun 2024 05:41
“Inimene, kes asjast midagi ei tea”
Kõik loetletud tüsistused on täiesti võimalik saada raseduse ja sünnituse käigus. Mul on mitu tuttavat ämmaemandat, ning endal meditsiinialane huvi. Mõned on õnnelikud, ei juhtubmidagi hullu, mõnel on 4 astme rebendid ja eluaeg mähkmed. Väga räige loterii mida võtta.
Ega ikka ei ole küll.
Normaalne naine ei saa normaalse sünnituse käigus neljanda astme rebendeid (mitte nelja, nagu sina kirjutasid), las su tuttavad ämmakad seletavad sulle. Kui neil on see loterii, tuleb küll sünnitajatest eemale hoida ja kooli tagasi minna!
ainult ebanormaalsed naised saavad :) :) :) :) ?
60-80% saab rebendeid, 4 astme rebendeid saab 1% naistest, kui sa paned ruumi 100 naist, statistiliselt üks neist saab selle astme rebendi, 3 astme 1-5%. 100 inimesest 1-5 naist. Väga väikesed numbrid, lausa olematud :lol: ....
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

õde on günekoloog, räägime tihti ta tööst. 'normaalne' sõpnnitus on tänapäeval kui 100kilosele tehakse peale 24tunnist sünnitustoasviibimist keiser, sest laps ei mahu rava vahelt ise välja tulema.

Rebendeid on võrdlemisi vähe ka tänu sellele, et proovitakse varakult teha lahkliha lõige - kiirem sünnituse kulg ja lihtsam õmmelda. õmmeldud saab see naine ikkagi, mis sest et tal rebendit polnud. oli lõige. Ise sünnitavaid ilma õmblusteta ilma anesteesiata sünnitusi jääb aasta-aastalt vähemaks.
Ehk ongi asi naistes, kes ette on otsustanud, mille kõigega nad nõus pole
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 06 Juun 2024 14:09 Rebendeid on võrdlemisi vähe ka tänu sellele, et proovitakse varakult teha lahkliha lõige - kiirem sünnituse kulg ja lihtsam õmmelda.
Hea ämmaemand ei tee lahkliha lõiget. Kiirem sünnituse kulg? Kellele seda tervis on? Kui sünnitus saab kulgeda loomulikus, normaalses tempos, ei tule üldse mineid rebendeid, pole vajadust lõigata.
Lisaks pole lõige parem mitte ühestki muust aspektist, kui ainult "lihtsam õmmelda". Selle asemel, et teha valik üldse mitte õmmelda.
Arutleja
Teerajaja
Postitusi: 236
Liitunud: 05 Juun 2024 19:56
Kontakt:

Postitus Postitas Arutleja »

Külaline kirjutas: 07 Juun 2024 11:01 Hea ämmaemand ei tee lahkliha lõiget. Kiirem sünnituse kulg? Kellele seda tervis on? Kui sünnitus saab kulgeda loomulikus, normaalses tempos, ei tule üldse mineid rebendeid, pole vajadust lõigata.
Lisaks pole lõige parem mitte ühestki muust aspektist, kui ainult "lihtsam õmmelda". Selle asemel, et teha valik üldse mitte õmmelda.
Lahkliha lõike tegemise vajadus ei olene sellest kui hea või halb ämmaemand on vaid lapse pea suurusest ja lahkliha piirkonna venivusest. Ka kumm ei veni lõpmatult. Võid nii rahulikus ja loomulikus tempos sünnitada kui tahad, aga kui lapse pea ikka välja ei mahu, siis on lõige igal juhul parem kui rebend.
Pole midagi rahustavamat kui mõista, et maailm on sinust rohkem sassis.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Huvitaja kirjutas: 06 Juun 2024 11:38
Külaline kirjutas: 06 Juun 2024 11:20
Külaline kirjutas: 06 Juun 2024 05:41 Ilmselgelt võtab siin sõna inimene, kes asjast midagi ei tea. Tervel, normaalsel naisel ei peal olema mitte ühtegi neist eelpoolloetletuist tüsistustest. Foorumitesse jõuavadki probleemid sest sel juhul tekivad inimestel küsimused ja aruteluteemad.
Mul on olnud 7 sünnitust ja mul ei ole olnud mitte ühtegi rebendit, mitte ühtegi venitusarmi, ribid on terved, midagi ei tilgu.
Võmesõnaks on sünnitada ise ilma valuvaigistiteta, kuulata oma tarka keha. Inimorganism on imeline. Nii nagu ibukatablett teeb igal võtmiskorral su maoseina kudedesse augukese , taastab magu selle kiiresti, nii tõmbab pärast sündi tundidega kokku emakas ja on järgmisel päeval taas pirni suurune.
Nii nagu on imeline lapse kiire areng, jagunedes ühest rakust kiiresti tohutuks hulgaks täiesti erinevateks õiges kohas olevateks rakkudeks, nii on loodud ka naine last kandma ja sünnitama ning sünnituse järgselt kiiresti taastuma. Kui protsessi käigus midagi ei tarbi (valuvaigistid), on paigas keha töö ja seda toetavad hormoonid.
Vau, 7 last! Uskumatu, ma ei tea kedagi kellel nii palju lapsi oleks. Kas sul olid kõik sünnitused ilma valuvaigistiteta?
(Huvitav oleks veel teada, kas kõik lapsed olid planeeritud ja kuidas sa hakkama saad, kas sul on suur suguvõsa abiks :D)

Mul oli 3 valuvaigistiteta (mitte omal soovil :) ), tõepoolest oli normaalne taastumine ja ei mingeid tüsistusi, aga ma ei ole kunagi mõelnud, et seda seostada omavahel. Samas väga paljud naised saavad ikkagi epiduraali ja ei tea küll, et neil tüsistusi oleks. Pikaajalistest seljavaludest epiduraali tõttu olen küll kuulnud.
Kaua epiduraali seljavalud neil kestnud on? Terve järgneva elu?
Mina esimesega sain seljavalud epiduraalist. Kestsid ca pool aastat. Aga ei midagi hullu, ei olnud pidevad. Ja nagu hiljem füsioterapeudil selgus, on mul nagunii nõrgad seljalihased.
Teisega oleks ka epiduraali võtnud aga läks nii kiirelt, et aega lihtsalt ei jäänud selleks.
Mul siis kokku kaks. 9 aastase vahega. Viimane tuli 35selt.

Mingeid suuri kahjustusi ei ole. Vaid ülekaal(sellega maadlesin juba enne viimast rasedust) ja esimesest rasedusest välimine hemmoroid, mis teeb häda max 1x aastas. Rebendite õmblused ka tunda ei anna. 1ga 2.astme ja viimasega 1 lahkliha piste igaksjuhuks.
Noh jah, peale teist on ka päris valusad päevad aga seda saab vajadusel leevendada.
Venitusarme ei ole. See oleneb oma nahatüübist. Esimese rasedusega võtsin 30kg juurde ja isegi siis ei tekkinud.

Minu jaoks on kõik see "valu" seda väärt olnud. Esimene sündis 43h ja teine 3,5h. Iga kell valiks uuesti selle kiirema ja valusama variandi. Aga mina rohkem ei taha lapsi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 07 Juun 2024 16:36
Huvitaja kirjutas: 06 Juun 2024 11:38
Külaline kirjutas: 06 Juun 2024 11:20

Vau, 7 last! Uskumatu, ma ei tea kedagi kellel nii palju lapsi oleks. Kas sul olid kõik sünnitused ilma valuvaigistiteta?
(Huvitav oleks veel teada, kas kõik lapsed olid planeeritud ja kuidas sa hakkama saad, kas sul on suur suguvõsa abiks :D)

Mul oli 3 valuvaigistiteta (mitte omal soovil :) ), tõepoolest oli normaalne taastumine ja ei mingeid tüsistusi, aga ma ei ole kunagi mõelnud, et seda seostada omavahel. Samas väga paljud naised saavad ikkagi epiduraali ja ei tea küll, et neil tüsistusi oleks. Pikaajalistest seljavaludest epiduraali tõttu olen küll kuulnud.
Kaua epiduraali seljavalud neil kestnud on? Terve järgneva elu?
Mina esimesega sain seljavalud epiduraalist. Kestsid ca pool aastat. Aga ei midagi hullu, ei olnud pidevad. Ja nagu hiljem füsioterapeudil selgus, on mul nagunii nõrgad seljalihased.
Teisega oleks ka epiduraali võtnud aga läks nii kiirelt, et aega lihtsalt ei jäänud selleks.
Mul siis kokku kaks. 9 aastase vahega. Viimane tuli 35selt.

Mingeid suuri kahjustusi ei ole. Vaid ülekaal(sellega maadlesin juba enne viimast rasedust) ja esimesest rasedusest välimine hemmoroid, mis teeb häda max 1x aastas. Rebendite õmblused ka tunda ei anna. 1ga 2.astme ja viimasega 1 lahkliha piste igaksjuhuks.
Noh jah, peale teist on ka päris valusad päevad aga seda saab vajadusel leevendada.
Venitusarme ei ole. See oleneb oma nahatüübist. Esimese rasedusega võtsin 30kg juurde ja isegi siis ei tekkinud.

Minu jaoks on kõik see "valu" seda väärt olnud. Esimene sündis 43h ja teine 3,5h. Iga kell valiks uuesti selle kiirema ja valusama variandi. Aga mina rohkem ei taha lapsi.
Kas need hemorroidid siis ükskord ära ei kaogi? :shock: :cry:
*lisab nimekirja veel ühe põhjuse*
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Sain jäädava neerufunktsiooni vähenemise peale preeklampsiat. Arstid lohutavad, et see ei tohiks süveneda aga ausalt öeldes rohkem lapsi ei taha peale seda.
iiR
Teerajaja
Postitusi: 609
Liitunud: 02 Juun 2024 09:06
Kontakt:

Postitus Postitas iiR »

See pole mingi praktiline tulu-kulu suhe. Kui sa last tahad, siis on kuhjaga kõike vaeva väärt. Ja kui eriti ei taha, siis muidugi pole väärt.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kui kõigi rasedatega midagi hullu juhtuks, mis arvad, paljud siis oleksid nõus saama teist, kolmandat, kuuendat last!? Mõttetu paniköör oled, tõesõna, õige nimi valitud. Kui ei taha, ei käsi keegi last saada, aga sellest ei pea kogu aeg huilgama. Ma olen väike naine- pole mul ühtegi rasedusarmi kaksikutest ega üksikutest, ei tilgu midagi jnejne. Ei ole mu suguvõsas vanaemast ega phelgi naisel mingeid venitusarme (küllap jah, vedanud nahatppbiga). Kui kõik Eesti naised nii hädised oleks, siis oleks iibega veel nutusemad lood kui praegu ongi. Sa ajad mingit mõttetut negatiivset jama taga, üritad õigustada kellele, miks last ei taha, iseendale või mile? Ja kui meile, siis miks ometi? Meil on lapsed olemas paljudel.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Paniköör kirjutas: 05 Juun 2024 14:51 Hetkel ei taha, aga kunagi tahaks. Samas ma tean, et kogu see protsess käiks üle jõu. Ei suudaks taluda tunnet, et miski keha sees liigutab ja togib. Veelvähem tunda hirmsat sünnitusvalu. Kahjuks kõik emad keda tean, tilgutavad aevastades, köhides, tugevalt naerdes. See on päris masendav, muidu sooviks tulevikus 3 last. Aga kahjuks nood tüsistused mis nii paljudel on, ei lase. Parem olla ise terve ja õnnelik, kui lapsega ja halva tervisega.
Eks sa näed, kui õnnelik ja puhas ja kuiv sa oled kuuekümnendates eluaastates ka üksikuna ja lasteta (ja põiepidamatuse põhjused ei ole AINULT raseduse ja sünnitusega seotud, samamoodi hemorroidid, samamoodi rinna- ja munasarjavähid jnejne). Kui nii hulluks ja üle mõelda iga asi, siis parem jäta tegemata jah, mingi "tavalise lapse" kasvatamine ja muu jama alles peale sünnitust pihta hakkab ja mis SIIS kõik veel juhtuda võib...!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 10 Juun 2024 14:58
Paniköör kirjutas: 05 Juun 2024 14:51 Hetkel ei taha, aga kunagi tahaks. Samas ma tean, et kogu see protsess käiks üle jõu. Ei suudaks taluda tunnet, et miski keha sees liigutab ja togib. Veelvähem tunda hirmsat sünnitusvalu. Kahjuks kõik emad keda tean, tilgutavad aevastades, köhides, tugevalt naerdes. See on päris masendav, muidu sooviks tulevikus 3 last. Aga kahjuks nood tüsistused mis nii paljudel on, ei lase. Parem olla ise terve ja õnnelik, kui lapsega ja halva tervisega.
Eks sa näed, kui õnnelik ja puhas ja kuiv sa oled kuuekümnendates eluaastates ka üksikuna ja lasteta (ja põiepidamatuse põhjused ei ole AINULT raseduse ja sünnitusega seotud, samamoodi hemorroidid, samamoodi rinna- ja munasarjavähid jnejne). Kui nii hulluks ja üle mõelda iga asi, siis parem jäta tegemata jah, mingi "tavalise lapse" kasvatamine ja muu jama alles peale sünnitust pihta hakkab ja mis SIIS kõik veel juhtuda võib...!
Näen peretuttavate ja sugulaste pealt. Tervis parem ja figuur ilusam. Ainult positiivsed muljed. Keegi ei tilgu, ei valuta. Sünnitanutel sada häda, epiduraaliseljavalud, rebendid, diastaasid, igavene rasedakõht. Ei kõla ahvatlevana.
Arutleja
Teerajaja
Postitusi: 236
Liitunud: 05 Juun 2024 19:56
Kontakt:

Postitus Postitas Arutleja »

Minu tutvusringkonnas on vaid kaks naist, kes omal ajal otsustasid lapsi mitte saada. Ei ole nad oma eakaaslastest lapsevanematest ei ilusamad, saledamad ega tervemad. Nüüd 50+ vanuses kahetsevad nad oma lastetust, kuid rong on kahjuks jäädavalt läinud.
Pole midagi rahustavamat kui mõista, et maailm on sinust rohkem sassis.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Arutleja kirjutas: 11 Juun 2024 17:11 Minu tutvusringkonnas on vaid kaks naist, kes omal ajal otsustasid lapsi mitte saada. Ei ole nad oma eakaaslastest lapsevanematest ei ilusamad, saledamad ega tervemad. Nüüd 50+ vanuses kahetsevad nad oma lastetust, kuid rong on kahjuks jäädavalt läinud.
Jh su kaks tuttavat on määrav näitaja. Mõned naised näevad jäädavalt rasedad välja, kõhulihased on eraldunud. Kõht punnitab ette.
Ei kahetseta lastetust, ollakse rahul kui oli teadlik ja läbimõeldud otsus. Laste saamist kahetsetaksr aga kyll. Suured foorumid sellele pyhendatud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Juun 2024 19:18
Arutleja kirjutas: 11 Juun 2024 17:11 Minu tutvusringkonnas on vaid kaks naist, kes omal ajal otsustasid lapsi mitte saada. Ei ole nad oma eakaaslastest lapsevanematest ei ilusamad, saledamad ega tervemad. Nüüd 50+ vanuses kahetsevad nad oma lastetust, kuid rong on kahjuks jäädavalt läinud.
Jh su kaks tuttavat on määrav näitaja. Mõned naised näevad jäädavalt rasedad välja, kõhulihased on eraldunud. Kõht punnitab ette.
Ei kahetseta lastetust, ollakse rahul kui oli teadlik ja läbimõeldud otsus. Laste saamist kahetsetaksr aga kyll. Suured foorumid sellele pyhendatud.
Mis mõtet on vastata inimesele, kes just kirjutas, kuidas tema mõlemad lastetud tuttavad kahetsevad oma lastetust, et ei kahetseta lastetust?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Juun 2024 19:42
Külaline kirjutas: 11 Juun 2024 19:18
Arutleja kirjutas: 11 Juun 2024 17:11 Minu tutvusringkonnas on vaid kaks naist, kes omal ajal otsustasid lapsi mitte saada. Ei ole nad oma eakaaslastest lapsevanematest ei ilusamad, saledamad ega tervemad. Nüüd 50+ vanuses kahetsevad nad oma lastetust, kuid rong on kahjuks jäädavalt läinud.
Jh su kaks tuttavat on määrav näitaja. Mõned naised näevad jäädavalt rasedad välja, kõhulihased on eraldunud. Kõht punnitab ette.
Ei kahetseta lastetust, ollakse rahul kui oli teadlik ja läbimõeldud otsus. Laste saamist kahetsetaksr aga kyll. Suured foorumid sellele pyhendatud.
Mis mõtet on vastata inimesele, kes just kirjutas, kuidas tema mõlemad lastetud tuttavad kahetsevad oma lastetust, et ei kahetseta lastetust?
Sest ta ehk arvab kõiki lastetuid kibedalt kahetsevat “tänu” KAHELE tuttavale? Minu kogemus on vastupidine, ollakse rahul, pole probleemseid lapsi ja lapselapsi kelle pärast südant valutada.
Arutleja
Teerajaja
Postitusi: 236
Liitunud: 05 Juun 2024 19:56
Kontakt:

Postitus Postitas Arutleja »

Külaline kirjutas: 11 Juun 2024 22:07 Sest ta ehk arvab kõiki lastetuid kibedalt kahetsevat “tänu” KAHELE tuttavale? Minu kogemus on vastupidine, ollakse rahul, pole probleemseid lapsi ja lapselapsi kelle pärast südant valutada.
Ei, ma ei arva, et kõik lastetud kahetsevad. Tõin vaid näite, et lastetus ei garanteeri ei tervemat ega õnnelikumat elu.
Pole midagi rahustavamat kui mõista, et maailm on sinust rohkem sassis.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline