Vähim palk mille eest töötaksite

Vasta
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

maksumaksja kirjutas: 25 Juul 2024 21:28 Rahandusministeerium avalikustas kevadel riigiametite keskmised palgad. Sellest tabelist nähtub, et haridus pole sugugi palgatabeli viimane, vastupidi. Haridusministeeriumi alla kuuluvas haridus- ja noorteametis (harno) oli läinud aastal ametnike keskmine põhipalk 4189 eurot.
Kust selline väide pärit on, et keskmine põhipalk oli üle 4000? Kui võtad ette Harno palgajuhendi, siis seal on palgatasemed ning 4000+ saab palk minna ainult kahel kõrgeimal palgatasemel - tippjuhtidel ja struktuuriüksuste juhtidel. Ülejäänud palgatasemed saavad 1000-3000€ palka. Selleks, et keskmine palk jääks üle 4000€, peaks siis vähemalt pooled Harno 400-st töötajast olema vähemalt struktuuriüksuse juhid ... Osakondi on neil 8. Saad ise ka aru, et see kindlasti nii ei ole. Üks teist, kas sina või ajakirjanik, tõlgendas/vaatas/luges numbrit valesti.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

osta endale artikkel ja loe
https://majandus.postimees.ee/7945164/h ... d-summasid

Ajakirjanik ütleb selge sõnaga sellise numbri. Riigiametites on üks asi nn ametlik palk. Teine on igasugused boonused, preemiad, lisatasud jne. Alles siin üks minister maksis ühele peadirektorile tema enda töö eest lligi 5 kilo preemiat. Tõenöoliselt 1/3 on soojal kohal ja 2/3 orjavad. nii nagu ikka
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 25 Juul 2024 22:59 osta endale artikkel ja loe
https://majandus.postimees.ee/7945164/h ... d-summasid

Ajakirjanik ütleb selge sõnaga sellise numbri. Riigiametites on üks asi nn ametlik palk. Teine on igasugused boonused, preemiad, lisatasud jne. Alles siin üks minister maksis ühele peadirektorile tema enda töö eest lligi 5 kilo preemiat. Tõenöoliselt 1/3 on soojal kohal ja 2/3 orjavad. nii nagu ikka
Ei viitsi osta. Nii ütlesingi, et emb-kumb teist ajab segamini. Järelikult ajakirjanik. Mis boonustest sa räägid, kui jutt oli põhipalgast 4000+ eurot? Ja see loogika, et kõrgepalgalised on soojal kohal, on kräpp. Just madalamaid ametnikke võib olla, kes tõesti on ebavajalikud loodrid ning juht ei märka nende mõttetust, aga kõrgepalgalist mõttetut ametnikku ei palka ükski ministeerium (või kui tehti viga, siis lastakse hiljem lahti).
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 25 Juul 2024 23:46
Külaline kirjutas: 25 Juul 2024 22:59 osta endale artikkel ja loe
https://majandus.postimees.ee/7945164/h ... d-summasid

Ajakirjanik ütleb selge sõnaga sellise numbri. Riigiametites on üks asi nn ametlik palk. Teine on igasugused boonused, preemiad, lisatasud jne. Alles siin üks minister maksis ühele peadirektorile tema enda töö eest lligi 5 kilo preemiat. Tõenöoliselt 1/3 on soojal kohal ja 2/3 orjavad. nii nagu ikka
Ei viitsi osta. Nii ütlesingi, et emb-kumb teist ajab segamini. Järelikult ajakirjanik. Mis boonustest sa räägid, kui jutt oli põhipalgast 4000+ eurot? Ja see loogika, et kõrgepalgalised on soojal kohal, on kräpp. Just madalamaid ametnikke võib olla, kes tõesti on ebavajalikud loodrid ning juht ei märka nende mõttetust, aga kõrgepalgalist mõttetut ametnikku ei palka ükski ministeerium (või kui tehti viga, siis lastakse hiljem lahti).
Ei vasta absoluutselt tõele. Mis seisus meie riik on oled märganud? Kas ikka ekreike, covid ja ukraina sõda süüdi? EL rahagi ei suudeta ära kasutada. Harno on teinud ühe jama teise järgi. Üritas rikkuda gümnaasiumi lõpetajate elu, aga ükski ametnik ei vabandanud. Pigem vastupidi. Ülbitseti. Tundub, et AI on nad tööle võtnu :lol: Miks HARNO seda artiklit ümber ei lükanud? Aga tõsi on ka see, et vaatasin järgi. Igasugused majandusandmeid koguvad keskkonnad tõesti nii suurt keskmist palka ei näita.
Sama on ka paljude muude SA -tega. Mida nad pakuvad selle raha eest rahvale?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Otsisin ise üles RahMini palgainfo. Prokuratuuris on 190 ametnikku, kelle keskmine palk on üle 4100. Harnos on 9 (!!!) ametnikku, noodsamad osakondade juhid ja direktor, kelle keskmine on üle 4000, ülejäänud 390 töötajat ei ole ametnikud, on tugiteenused. No mida me siin võrdleme või kuidas ta õpetajate palgarahast puudu jäävat osa nende 9 juhi palga vähendamisega kataks 😀😀???? Jäi silma ka ajakirjaniku nimi - ta on mulle ennegi silma jäänud kui tühjast kohast dramaatiliste arvutuste tegija. Just tänagi üllitas elektrienergia teemal arvutusi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 26 Juul 2024 00:23 Otsisin ise üles RahMini palgainfo. Prokuratuuris on 190 ametnikku, kelle keskmine palk on üle 4100. Harnos on 9 (!!!) ametnikku, noodsamad osakondade juhid ja direktor, kelle keskmine on üle 4000, ülejäänud 390 töötajat ei ole ametnikud, on tugiteenused. No mida me siin võrdleme või kuidas ta õpetajate palgarahast puudu jäävat osa nende 9 juhi palga vähendamisega kataks 😀😀???? Jäi silma ka ajakirjaniku nimi - ta on mulle ennegi silma jäänud kui tühjast kohast dramaatiliste arvutuste tegija. Just tänagi üllitas elektrienergia teemal arvutusi.
Mis tähtsust on nimetusel?? Mida need ülejäänud 390 töötajat üldse teevad, see on ju tohutu mass. Meil ei ole enam nii suure töötajate arvuga tootmisettevõtteidki eriti.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 26 Juul 2024 12:41 Mis tähtsust on nimetusel?? Mida need ülejäänud 390 töötajat üldse teevad, see on ju tohutu mass. Meil ei ole enam nii suure töötajate arvuga tootmisettevõtteidki eriti.
Nimetusel on tähtsust niipalju, et kui räägitakse Harno ametnike kõrgest üle 4000€ keskmisest palgast, siis räägitakse 9 juhtivtöötaja palgast. Juhtivtöötajate palgatasemena on 4000€ Eestis täiesti harilik, eraettevõtluses on see oluliselt kõrgemgi. Ülejäänud ameti töötajate palgad on kaks korda väiksemad, seega ameti keskmine palk on ka pea kaks korda väiksem. Pole siin mingeid megasummasid palkadeks ega kuldset hõlbuelu kõrge palga eest. Mida need 390 teevad? Aga mine uuri välja. Küllap nad ikka midagi teevad.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 26 Juul 2024 12:41
Külaline kirjutas: 26 Juul 2024 00:23 Otsisin ise üles RahMini palgainfo. Prokuratuuris on 190 ametnikku, kelle keskmine palk on üle 4100. Harnos on 9 (!!!) ametnikku, noodsamad osakondade juhid ja direktor, kelle keskmine on üle 4000, ülejäänud 390 töötajat ei ole ametnikud, on tugiteenused. No mida me siin võrdleme või kuidas ta õpetajate palgarahast puudu jäävat osa nende 9 juhi palga vähendamisega kataks 😀😀???? Jäi silma ka ajakirjaniku nimi - ta on mulle ennegi silma jäänud kui tühjast kohast dramaatiliste arvutuste tegija. Just tänagi üllitas elektrienergia teemal arvutusi.
Mis tähtsust on nimetusel?? Mida need ülejäänud 390 töötajat üldse teevad, see on ju tohutu mass. Meil ei ole enam nii suure töötajate arvuga tootmisettevõtteidki eriti.
Harnosse pandi kokku endine Harno, Lisaks on sinna juurde poogitud nüüd endine eksamikeskus (riigieksamite korraldamine, ettevalmistamine, parandamine), mingi haridus- ja kutseõppeasutuste kvaliteedi kontrollimise asutus (kontrollivad õppekavasid, õpikuid jne), Rajaleidja (sinna alla käivad õpiraskustega laste ja nende vanemate nõustamisega tegelevad ametnikud kõigis maakondades, kooliküpsuse kontrolli komisjonid, logopeedid, psühholoogiline abi jne) ja mingid muud endised eraldiseisvad asutused veel. kokku psandi kokku ca 5-6 suurt asutust sinna. Muide, enamik Harno töötajaid, nt logopeedid ja RE tööde koostajad/parandajad ei saa isegi 2000 palgast eriti unistada.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Klge see teie kolme asutuse üle jauramine läheb igavaks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 25 Juul 2024 13:01
Külaline kirjutas: 25 Juul 2024 12:40
Külaline kirjutas: 25 Juul 2024 08:57
Töökohad liiguvad läbi voodite. Liiguvad läbi parteide ja nohh seal peab kahh õuge inimesega magama. Läbi tutvuste, aga ka siis peab plemusel vahepeal suhu võtma. Väidate, et see pole nii?. In 50% juhul kundlasti. Muidu sellised saamatud tädukesed ei töötaks sellistel kohtadel. Räögun riigi nisa küljes olevatest tööandjatest. Sinna läheb ka teater, ülikool jne. Lisaks need kurikuulsad SA-d
Väidan küll. Väidan suisa, et 100% ametnikest on ametisse nimetatud ilma voodisse ronimata.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Läheksin küll tööle miinimumpalga eest. Kahjuks praegu olukord selline, et unistan pensionile jäämisest, sest siis saaks oluliselt rohkem raha. Sinnani veel mitu aastat, kui pensioniiga ei tõsteta...
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 27 Juul 2024 21:02
Külaline kirjutas: 25 Juul 2024 13:01
Külaline kirjutas: 25 Juul 2024 12:40
Töökohad liiguvad läbi voodite. Liiguvad läbi parteide ja nohh seal peab kahh õuge inimesega magama. Läbi tutvuste, aga ka siis peab plemusel vahepeal suhu võtma. Väidate, et see pole nii?. In 50% juhul kundlasti. Muidu sellised saamatud tädukesed ei töötaks sellistel kohtadel. Räögun riigi nisa küljes olevatest tööandjatest. Sinna läheb ka teater, ülikool jne. Lisaks need kurikuulsad SA-d
Väidan küll. Väidan suisa, et 100% ametnikest on ametisse nimetatud ilma voodisse ronimata.
Ahhh, et kohe nimetatud. Mida näiteks sinutaoline peab tegema, et teda üldse tööle võetakse. Tasuta töötama??
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Sõltub, mis on töö asukoht, töö iseloom ja kui suured kulud on.

Töötan praegu õpingute kõrvalt poole kohaga, midagi 950-ga saan netos kätte. Hetkel teen kõrvalt ka hooajalist tööd, täiskohaga on seal brutopalk al 1300 ja ülesandeks on põhiosas andmete sisestamine.

Elab ära ka tavapalgaga, isegi säästmiseks ja investeerimiseks jääb. Majandame mehega kahekesi, lapsi veel ei plaani, laene pole ja maja on oma.

Igal aastal on mul 1-2 lisatöökohta ja kogu sealt teenitud raha läheb kõrvale. Lisatööga on minu kriteerium see, et ma ei tunneks, et raiskan oma aega sandikopikate eest. Aastaid tagasi olin suvel köögiabiline ja ei olnud väärt see kl 11-22 siblimine miinimumpalga eest.
Midagi kontimurdvat ma ka ei teeks. Kuna elan aga väikses kohas, siis tööd siin jalaga segada pole. Kui minu ainsaks variandiks oleks kuskil poes või söögikohas töötada, liini taga rassida või koristada, siis ma ennem kasutaks oma vaba aega eesmärgipäraselt ega hakkaks olematu raha eest rabama.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 28 Juul 2024 22:48 Kui minu ainsaks variandiks oleks kuskil poes või söögikohas töötada, liini taga rassida või koristada, siis ma ennem kasutaks oma vaba aega eesmärgipäraselt ega hakkaks olematu raha eest rabama.
Milline see eesmärgipärane ajakasutus siis oleks?! Eriti olukorras, kus raha on vähe, aga vaba aega palju?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

50+, tegutsen ettevõtjana, ja sissetulek (palk + dividend) on ca 1300 eurot kuus. Täiesti piisav - mehega kahekesi (sarnane sissetulek), laenusid enam pole, lapsed elavad oma elu. Jätkub igapäevaeluks ning reisimiseks.
Varasema palgatööga soetatud piisavalt nii kinnisvara kui sääste.
Töötan 4-5 tundi päevas, 4 päeva nädalas. Väga meeldib.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 29 Juul 2024 12:40
Külaline kirjutas: 28 Juul 2024 22:48 Kui minu ainsaks variandiks oleks kuskil poes või söögikohas töötada, liini taga rassida või koristada, siis ma ennem kasutaks oma vaba aega eesmärgipäraselt ega hakkaks olematu raha eest rabama.
Milline see eesmärgipärane ajakasutus siis oleks?! Eriti olukorras, kus raha on vähe, aga vaba aega palju?
Kasutaksin oma vaba aega selleks, milleks ta ette nähtud on - puhkamiseks. Nagu öeldud, tulen oma põhitöökoha palgaga toime. Hädavajadust lisatöö tegemiseks ei ole, sellest teenitud raha läheb lihtsalt kõrvale.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 29 Juul 2024 12:40
Külaline kirjutas: 28 Juul 2024 22:48 Kui minu ainsaks variandiks oleks kuskil poes või söögikohas töötada, liini taga rassida või koristada, siis ma ennem kasutaks oma vaba aega eesmärgipäraselt ega hakkaks olematu raha eest rabama.
Milline see eesmärgipärane ajakasutus siis oleks?! Eriti olukorras, kus raha on vähe, aga vaba aega palju?
Sellises olukorras ainult õppimine, mida iganes pea või käed võtavad ja mille eest tulevikus rohkem makstakse. Mõttetu palga eest rügada ei ole tõepoolest mõtet, õnneks saab järjest rohkem inimesi sellest aru. Selliseid töökohad ei loo ka lisandväärtust, kui suurt pilti vaadata.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 29 Juul 2024 20:28
Külaline kirjutas: 29 Juul 2024 12:40
Külaline kirjutas: 28 Juul 2024 22:48 Kui minu ainsaks variandiks oleks kuskil poes või söögikohas töötada, liini taga rassida või koristada, siis ma ennem kasutaks oma vaba aega eesmärgipäraselt ega hakkaks olematu raha eest rabama.
Milline see eesmärgipärane ajakasutus siis oleks?! Eriti olukorras, kus raha on vähe, aga vaba aega palju?
Sellises olukorras ainult õppimine, mida iganes pea või käed võtavad ja mille eest tulevikus rohkem makstakse. Mõttetu palga eest rügada ei ole tõepoolest mõtet, õnneks saab järjest rohkem inimesi sellest aru. Selliseid töökohad ei loo ka lisandväärtust, kui suurt pilti vaadata.
Siis pole mõtet viriseda ka, et kõik on kallis ja ei tule omadega välja.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Siis pole mõtet viriseda ka, et kõik on kallis ja ei tule omadega välja.
Ei näinud kuskil sellist virisemist??
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juul 2024 12:50 1500 bruto eest võib tööle minna küll kui raha tuleb mujalt, mitte tööst.
Minul on väike unistus õppida õeks ja minna õena tööle lihtsalt missioonitundest. Et “inimesi aidata”.
Aga raha, millest elada peab siis tulema mujalt.
Investeeringud, rikas kaaslane, rikkad vanemad, pärandus, dividendid.. no mida iganes.
Just jäi cvkeskuses silma töökuulutus, kus pereõele pakuti 14,5€/h. See on nii umbes 2400 brutos. Ei ole ju väike palk või mis?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist