Ma räägin hüsteerilisest feminismist. Keegi ju ei SUNNI mehe nime võtma, see on lihtsalt viisakas traditsioon ja komme. Samahästi võib suppi ka kahvliga süüa- keegi ei KEELA, aga napakas näeb välja küll.
Muidugi ei sunni. Vaatan naisi, kes oma nime edasi kannavad uhkusega ja imetlusega. Napakas see kindlasti välja ei näe. Eriliselt veidraks muutub, kui on juba 3 abielu käsil ja iga kord vahetatakse perenime uue tarvitaja vastu? Ei oskagi sellele nime anda. Seostan seda isiklikult ikkagist arhailise kombega kus naine oli mehe omand ja käsutada, kasutada. Nimi näitas, kellele naine kuulus.
No siin tulebki välja, et me tõlgendame seda teemat väga erinevalt. Sinu meelest on see mingi arhailine traditsioon, mingi ahistav komme, kus allasurutud naine on sunnitud mehe omandisse laskuma.
Mina näen seda traditsiooni hoopis ilusamas valguses. Mees ja naine armastavad teineteist, mees teeb naisele abieluettepaneku, naine võtab selle vastu ning võtab vastu ka uue nime ja seda uhkusega ning rõõmsalt mitte mingis matusemeeleolus. Abiellumise hetkest on see väike perekond veel tugevamalt seotud ja mis on selles traagilist et kooliajal oli teine perekonnanimi? Abielludes ja lapsi saades algab ju uus peatükk elus.
Samahästi võiks kinni hoida oma lapsepõlvekodust- kuhugi mujale ei saa kolida, sest iga puu ja põõsas seostuvad minu minapildiga ja inimõigusega igavesti selles majas/korteris käia. Jabur.
Erinevad inimesed, tunneks tõesti represseeritult ennast, kui mees nõuaks oma nime. Õnneks ta on minuga täiesti ühel meelel selle osas. Traagilist on see, et nimi on siiski midagi mis on sünnist saadik olnud. Kui juured ja identiteet olulised poleks võib kohe Ladina-Ameerikasse kolida, perenimeks suvaline Rodriguez võtta, eesti keele, meele, nime, kultuuri unustada. Sellise diiliga oleks kindlasti nõus, kui mees peaks minu perenime sooviks, elusees aga ei nõuaks ega ootaks seda temalt. Kui ta sooviks ühtekuuluvustunde pärast perele sama nimi, on ta rohkem kui teretulnud minu nime võtma.
Tänu taevale noorem generatsioon on sellest kombest loobumas, mõned traditsioonilised ja usklikud on erandid
Issand jumal. Tänapäeval teeb igaüks mis tahab. Mõni naine jätab vana nime, teine liitnime, kolmas mehe nime. Tean ka mehi kes on võtnud naise nime, kui naise nimi on ilus ja kõlab paremini. Samuti on mehi kes ei tahagi enda isa nime edasi anda ja võtavad sellel põhjusel naise oma. Sama lugu naistega.
Seostan seda isiklikult ikkagist arhailise kombega kus naine oli mehe omand ja käsutada, kasutada. Nimi näitas, kellele naine kuulus.
Eestis ei ole naine ealeski olnud mehe omand. Jah, oli (üsna praktilistel põhjustel) traditsiooniks, et talu pärandati vanimale pojale ja et poeg tõi naise omale majja. Sealt edasi väga loogiliselt hakati naist kutsuma talu nime ja eesnimega, näiteks Künka Maali või Jõekääru Miina. Kui tuli perekonnanimede paneku aeg, pandi tihti talu nimi ka perekonnanimeks või siis mõisnikud mõtlesid midagi välja. Talus aga oli perenaine peremehega absoluutselt võrdsel positsioonil.
Mulle meeldib, kui perel on üks nimi. See, kas selleks saab mehe või naise perekonnanimi on kokkuleppe küsimus. Vahel võib see kokkulepe olla küll üsna keeruline, kui mõlemad peavad oma nime väga oluliseks ning nimed on võrdselt ilusad ja erilised. Sageli on siiski nii, et üks pool ei tunne oma nimega nii sügavat sidet või ühe poole nimi on väga levinud ning siis on otsust kergem teha.
Revolver kirjutas: ↑06 Juun 2024 13:34
Kas allasurutud naine ei võiks hoopis abielluda teise naisega? Seegi on Eestis lubatud ja okei. Miks peab allasurutud naine piinama end mingite meestega? Ei ole vaja.
Jah, kui mehe suss olla ei taha ja oma identiteeti tema oma vastu ei vaheta siis ainuke variant on olla lesbi. Väga tark kommentaar!
Kui porgand ei meeldi, pole vaja juurvilju süüa, selle asemel on kokakoola. Krt ei tulegi rohkem sellisel legendaarsel tasemel absurdsuse jaoks analoogseid näiteid.
Lähen ütlen mehele ka, suvakas foorumionkel arvab, et sa oled Kalle asemel Pille sest ma ei nõustu su omandusse liokuma
Abielludes nime vahetamine on minu arvates mõttetu igand. Mõlemad võiksid oma nimega jätkata. Teine asi on lastega, siin peab hakkama valima.
PS: Aga kui mehe nimi on Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz y Picasso siis ikka võtaks selle küll.
Revolver kirjutas: ↑07 Juun 2024 11:22
No kui lastel on ema nimi, siis on nad isatud. Isa oli tundmatu sõdur. Lastele isanime andmine näitabki kelle mehe laps ta on.
Aga kui lastel on isa nimi siis ei ole nad ematud? Ema nimi tätoveeritakse sünnitusmajas otsa ette? Kellele seda vaja näidata on, millise mehe laps? Kui naine saab erineva nimega hakkama lapsest, oma emaduse tõestamisel saab seda ka mees.
Kui ise sünnitama peaks, ei paneks iialgi mehe nime, kogu raske töö minu poolt tehtud ja siis saab mehe nime? Mitte ei kanna minu nime edasi? Ei juhtu. Kui surrogaadiga, siis vahet pole võib 50/50 teha.
Revolver kirjutas: ↑07 Juun 2024 11:22
No kui lastel on ema nimi, siis on nad isatud. Isa oli tundmatu sõdur. Lastele isanime andmine näitabki kelle mehe laps ta on.
Aga kui lastel on isa nimi siis ei ole nad ematud? Ema nimi tätoveeritakse sünnitusmajas otsa ette? Kellele seda vaja näidata on, millise mehe laps? Kui naine saab erineva nimega hakkama lapsest, oma emaduse tõestamisel saab seda ka mees.
Kui ise sünnitama peaks, ei paneks iialgi mehe nime, kogu raske töö minu poolt tehtud ja siis saab mehe nime? Mitte ei kanna minu nime edasi? Ei juhtu. Kui surrogaadiga, siis vahet pole võib 50/50 teha.
Kasvõi isale, kellele isa siis oma vara pärandab kui mitte oma lastele? Kui lapsed on ema nimega, siis pole isa lastega seotud. Eks need traditsioonid ikka põhjusega tekkisid ja sina võid ju elus vastuvoolu ujuda, lase käia. Kui sa isegi sünnitanud ei ole, siis pole lapsi ja miks ette fantaseerid? Ebakindlad inimesed mõtlevad elusituatsioone ette, kuigi kunagi ei kipu elus nii minema.
Aga kellele ema vara pärandab? Kui põhjus oleks ainult üllas soovis olla kõik ühe nimega, oleks meestepoolset naisenime võttu palju rohkem. Mingil põhjusel mehed ei taha....
Muidugi on seotud, paned mehele klausli ette, et 1 laps või kõik lapsed minu nimega või ei tule ühtegi last. Mis tal üle jääb, uuele ringile ta ei lähe, lepibki sellega. Maailmas on palju kahtlase väärtusega traditsioone, mõned traditsioonid jäetakse põhjusega minevikuhõlma. Traditsioon oli selline, et vaid süütud naised saavad valget pulmakleiti kanda, lahutus oli patt jne. Neid traditsioone visatakse põhjusega minema, mõned ei ole väärt edasikandumist.
Revolver kirjutas: ↑07 Juun 2024 11:40
Kummaline eluvaade sul, kelle vastu protestid? Kindlasti on mehi kes ei taha oma nimele ühtegi last, leia nad lihtsalt üles.
Kuulutustes otsitakse diskreetseid naisi, sulle peaks sobima.
Mul on olemas normaalne mees, ei pea otsima. Sealjuures mul on täiesti suva, kas keegi paneb oma 10 lapsele ainult mehe nime, mõtteis hästi ei vaata, aga see selleks. See on küll kummaline, kui arvatakse, et oma identiteedi säilitamise soovijal polegi meest ja peab õudselt otsima hakkama kuskilt. Mis diskreetseid naisi, mis kuulutusi? Sa paistad paremini teadvat, pole halli aimugi mis kuulutustest jahud.
Revolver kirjutas: ↑07 Juun 2024 13:03
Igal lapsel peaks olema õigus olla oma isa laps ja kanda oma isa nime. Ema tujukuse ohvriks saab ainult olla laps. Mis saab kui ema sureb, siis jääbki lapsele alles tema bioloogiline isa. Aga kui isa polegi oluline ja laps pole väärt tema nime kandma, siis lapsest saab orb? Milleks on vaja sedasi tülitseda? Laps kasvab suureks, ta vajab mõlemaid vanemaid.
Aga kui isa sureb, siis jääbki lapsele alles bioloogiline ema. Mis argumendid. Aga mis siis kui laps tahab ema nime ja ema nimi meeldib rohkem? Miks see perenimi peab vaikimisi alati isa nimi olema? Oma lastele ei pane iial ainult isa nime, kui isa ise sünnitama hakkab, siis võib kõik lapsed oma nime peale panna, seniks aga LEPIB. Mina tahan, et minu nimi läheks samuti edasi, mitte ainult mehe nimi.
Revolver kirjutas: ↑07 Juun 2024 13:13
Sest need on peretraditsioonid, traditsioonid on teeviit kuidas oleks mõistlik elada. Need on tekkinud sadade või tuhandete aastatega, need on läbiproovitud ja need on ühiskonnas kokkuleppelised. Mingid feministlikud tujud ei kaitse elus kedagi. Täna nii, homme naa.
Kui isa sureb, siis jääb ema jah. Ema jääks nagunii alles. Aga lapsele on vaja teistpool ka, mitte ainult ema. Kui mehed sünnitama hakkaks, poleks sind maailmas enam mitte kellegi vaja
Kunagi oli traditsioon 20 a mehele minna, 7 last saada ja välipeldikus sit*l käia. Võta siis vanad head traditsioonid au sisse! Need olid ju PÕHJUSEGA
Mind polegi vaja meestele, miks sa arvad, et see oluline on. Meestel pole praegugi naist vaja sünnitamiseks, ajavad raha kokku, doonormunarakk ja surrogaat ja ongi laps käes. Traditsioonilist peresuhet olema ei peagi.
Minu tulevastele lastele tuleb minu nimi, minu identiteet ja perenimi läheb edasi, mehe oma ka. 50/50. Ainult tema nime edasiminekust võib unenäos und näha, väga egoistlik mees peaks olema kui nõuaks kõigile lastele oma nime. Ideaalses maailmas paneks sidekriipsuga
Meestel pole praegugi naist vaja sünnitamiseks, ajavad raha kokku, doonormunarakk ja surrogaat ja ongi laps käes. Traditsioonilist peresuhet olema ei peagi.
Revolver kirjutas: ↑07 Juun 2024 13:13
Sest need on peretraditsioonid, traditsioonid on teeviit kuidas oleks mõistlik elada. Need on tekkinud sadade või tuhandete aastatega, need on läbiproovitud ja need on ühiskonnas kokkuleppelised. Mingid feministlikud tujud ei kaitse elus kedagi. Täna nii, homme naa.
Kui isa sureb, siis jääb ema jah. Ema jääks nagunii alles. Aga lapsele on vaja teistpool ka, mitte ainult ema. Kui mehed sünnitama hakkaks, poleks sind maailmas enam mitte kellegi vaja
Kunagi oli traditsioon 20 a mehele minna, 7 last saada ja välipeldikus sit*l käia. Võta siis vanad head traditsioonid au sisse! Need olid ju PÕHJUSEGA
Mind polegi vaja meestele, miks sa arvad, et see oluline on. Meestel pole praegugi naist vaja sünnitamiseks, ajavad raha kokku, doonormunarakk ja surrogaat ja ongi laps käes. Traditsioonilist peresuhet olema ei peagi.
Minu tulevastele lastele tuleb minu nimi, minu identiteet ja perenimi läheb edasi, mehe oma ka. 50/50. Ainult tema nime edasiminekust võib unenäos und näha, väga egoistlik mees peaks olema kui nõuaks kõigile lastele oma nime. Ideaalses maailmas paneks sidekriipsuga
Sa oled mees kes mängib siin naist.
Kindlasti olen, praegu on päevad ka nagu meestel kombeks
Meestel pole praegugi naist vaja sünnitamiseks, ajavad raha kokku, doonormunarakk ja surrogaat ja ongi laps käes. Traditsioonilist peresuhet olema ei peagi.
Peen iroonia?
Ei ole. Kui mees või naine tahab last siis naine saab kasutada spdoonorit ja surrogaati või last ise kanda
ja mees munarakudoonori ja surrogaadi abil saab saada lapse välisriigis. Kummalgi pole otseselt abikaasat ega partnerit vaja laste saamiseks.
See traditsioon nüüd küll enam nii tugev pole, et tingimata mehe nime peaks abielludes võtma. Ka Facebookist olen omajagu näinud, kuidas inimesed oma abiellumisest teatavad ja mees on omale naise nime võtnud.
Ise lähtun sellest, kumb nimi on ilusam. Kui ma oleks abiellunud oma eelmise kaaslasega, kellega ma kihlatud olin, siis oleksin jätnud oma nime alles. Praeguse partneri nimi kõlab veidi paremini ja sobib ka mu eesnimega hästi kokku, seega võtaks tema oma. Abielu on ikka abielu ja perekonnanimi on minu jaoks selle juures täiesti tähtsusetu element.
Meestel pole praegugi naist vaja sünnitamiseks, ajavad raha kokku, doonormunarakk ja surrogaat ja ongi laps käes. Traditsioonilist peresuhet olema ei peagi.
Peen iroonia?
Ei ole. Kui mees või naine tahab last siis naine saab kasutada spdoonorit ja surrogaati või last ise kanda
ja mees munarakudoonori ja surrogaadi abil saab saada lapse välisriigis. Kummalgi pole otseselt abikaasat ega partnerit vaja laste saamiseks.
Naine saab spermapangast saadud seemne abil rasestuda ja lapse ilmale tuua. See pole keeruline, seda saab ka meil iga sünnitamisvõimeline naine. Mees ka? Ei, mehel on ees kadalipp mille läbimine õnnestub väga vähestel. Mees ei saa sünnitada, mehele peab keegi sünnitama. See sünnitaja peab loobuma kõigist õigustest ja kohustustest. Selliseid naisi pole palju. Mehel on palju kergem laps adopteerida, kuid see laps pole bioloogiliselt tema laps. ja mõne inimese jaoks on see väga oluline!
Kanapasteet kirjutas: ↑07 Juun 2024 15:02
Ei ole. Kui mees või naine tahab last siis naine saab kasutada spdoonorit ja surrogaati või last ise kanda
ja mees munarakudoonori ja surrogaadi abil saab saada lapse välisriigis. Kummalgi pole otseselt abikaasat ega partnerit vaja laste saamiseks.
Selliseid mehi ei ole kõikide üksikvanemate seas isegi ühte protsenti vast, milleks seda esitleda nagu midagi tavalist. Naine võib jah tänapäeval lapse saada ilma meheta suvalisest kliinikust, mehel on enamasti siiski vaja naist, kes tema last on nõus kandma ja sünnitama (isegi kui kasvatamisega ise toime arvab tulevat). Surrogaatlus pole eestis endiselt seadustatud.
Kanapasteet kirjutas: ↑07 Juun 2024 15:02
Ei ole. Kui mees või naine tahab last siis naine saab kasutada spdoonorit ja surrogaati või last ise kanda
ja mees munarakudoonori ja surrogaadi abil saab saada lapse välisriigis. Kummalgi pole otseselt abikaasat ega partnerit vaja laste saamiseks.
Selliseid mehi ei ole kõikide üksikvanemate seas isegi ühte protsenti vast, milleks seda esitleda nagu midagi tavalist. Naine võib jah tänapäeval lapse saada ilma meheta suvalisest kliinikust, mehel on enamasti siiski vaja naist, kes tema last on nõus kandma ja sünnitama (isegi kui kasvatamisega ise toime arvab tulevat). Surrogaatlus pole eestis endiselt seadustatud.
Mis siis, võimalus on olemas. Keegi ei öelnud, et lihtne ja odav.
Naisena kasutaks täpselt sama moodust nagu mees, vbla enda munarakuga, aga surrogaadiga. Milleks sellist õudust läbi teha ise, kui saab surrogaati kasutada kes vabatahtlikult seda teha tahaks valisriigis.
