Kas haridus on oluline?

[Külaline]

Rappija-Jacki mitteteadmine küll üleüldist suurt rumalust ei näita. On inimesi, keda erutavad kõikvõimalikud mõrvad ja piinamised üke ilma, teised ei taha sellistest lugudest suurt midagi teada.

Ülikool ikkagi tahes-tahtmata avardab üldist silmaringi. Selle kohta öeldakse, et "veskis pole võimalik käia jahuseks saamata". Ülikoolihariduse puudumine paistab tavaliselt lõpuks ikka välja, väga harva seda tõesti ei märka.

Miks ta peaks avardama? Õpitakse ju ühte valdkonda süviti ja unustatakse tavalised põhikooliteadmisedki ära.

Õppimine arendab aju, tekitab juurde neuronitevahelisi sidemeid, seega paraneb ka üldine probleemilahendamise võime. Ülikoolis on hulgaliselt ka üldaineid, mis arendavad silmaringi, kuigi tegelikult see, mida õppida, polegi nii oluline kui õppimisprotsess ise.

[Külaline]

Rappija-Jacki mitteteadmine küll üleüldist suurt rumalust ei näita. On inimesi, keda erutavad kõikvõimalikud mõrvad ja piinamised üke ilma, teised ei taha sellistest lugudest suurt midagi teada.

Ülikool ikkagi tahes-tahtmata avardab üldist silmaringi. Selle kohta öeldakse, et "veskis pole võimalik käia jahuseks saamata". Ülikoolihariduse puudumine paistab tavaliselt lõpuks ikka välja, väga harva seda tõesti ei märka.

Hakkabki pihta. Ei peagi teadma. Ei, see ei ole mingi kitsas teadmine, üsna laiatarbekaup.

[Külaline]

Inimene võib olla nii edukas ja tore kuitahes, aga mingil hetkel vestaldes hakkab põhikooliharidus silma paistma, silmaring ja arutlusvõime on ahtam ja kasvõi võõrsõnu ei osata kasutada õigesti.

Sama nendega, kes on 30-40 aastat tagasi oma baka saanud ja rohkem mitte midagi pole õppinud.

[Külaline]

Inimene võib olla nii edukas ja tore kuitahes, aga mingil hetkel vestaldes hakkab põhikooliharidus silma paistma, silmaring ja arutlusvõime on ahtam ja kasvõi võõrsõnu ei osata kasutada õigesti.

Sama nendega, kes on 30-40 aastat tagasi oma baka saanud ja rohkem mitte midagi pole õppinud.

Siis oli see "baka" 5 aastat ja ei ütleks, et need inimesed nii jube lollid on. Kuigi elukestev õpe on loomulikult oluline. Mõni vana arst on ka nii ära mandunud, et mitte tuhkagi enam meditsiinist ei tea, samas suvalise onu Heinoga võrreldes on ikkagi mäekõrgune vahe.

[Külaline]

Inimene võib olla nii edukas ja tore kuitahes, aga mingil hetkel vestaldes hakkab põhikooliharidus silma paistma, silmaring ja arutlusvõime on ahtam ja kasvõi võõrsõnu ei osata kasutada õigesti.

Sama nendega, kes on 30-40 aastat tagasi oma baka saanud ja rohkem mitte midagi pole õppinud.

Lisan veel, et õigekeel on vanematel inimestel küll parem kui praegustel. Mul on tulnud mõni inimene tööle, kõrgharidusega ja kirjutab ikka hullusti küll. Samas loen oma vana klassivenna kirjutisi FB-, kes oli igipõline kahemees, istus igas klassis mitu aastat, aga tema kirjaoskus on hea.

[Külaline]

Inimene võib olla nii edukas ja tore kuitahes, aga mingil hetkel vestaldes hakkab põhikooliharidus silma paistma, silmaring ja arutlusvõime on ahtam ja kasvõi võõrsõnu ei osata kasutada õigesti.

Sama nendega, kes on 30-40 aastat tagasi oma baka saanud ja rohkem mitte midagi pole õppinud.

30-40 a tagasi polnud bakat.

[Külaline]

Inimene võib olla nii edukas ja tore kuitahes, aga mingil hetkel vestaldes hakkab põhikooliharidus silma paistma, silmaring ja arutlusvõime on ahtam ja kasvõi võõrsõnu ei osata kasutada õigesti.

Sama nendega, kes on 30-40 aastat tagasi oma baka saanud ja rohkem mitte midagi pole õppinud.

30-40 a tagasi polnud bakat.

Siis oli kõrgharidus 4-5 aastat, enamasti 5 ja vahe kõrgharitud ja mittekõrgharitud inimese vahel veel palju suurem kui praegu.

[Külaline]

Inimene võib olla nii edukas ja tore kuitahes, aga mingil hetkel vestaldes hakkab põhikooliharidus silma paistma, silmaring ja arutlusvõime on ahtam ja kasvõi võõrsõnu ei osata kasutada õigesti.

Sama nendega, kes on 30-40 aastat tagasi oma baka saanud ja rohkem mitte midagi pole õppinud.

Jäta Heino rahule. Vana lehm selline

Siis oli see "baka" 5 aastat ja ei ütleks, et need inimesed nii jube lollid on. Kuigi elukestev õpe on loomulikult oluline. Mõni vana arst on ka nii ära mandunud, et mitte tuhkagi enam meditsiinist ei tea, samas suvalise onu Heinoga võrreldes on ikkagi mäekõrgune vahe.

[Külaline]

Ärivaist on anne nagu iga teinegi, vahet pole. Mõni pole kolme talvegi koolis käinud, aga suudab Eiffeli torni maha müüa, korduvalt kusjuures.

Kas haridus on oluline klaverivirtuoosole, malegeeniusele, absoluutse kuulmisega sopranole? Ei tea. Kuid edu saavutamiseks peavad nad kõik siiski tööd tegema. Kõvasti.

Ma ise olin päris üllatunud, kui palju mu muusikahuviline laps muusikakooli minnes teooriat õppima pidi hakkama. Muusika ajalugu oli ka kõvasti jne. Polnudki lihtsalt niisama pillimängu õppimine, vaid palju muud ka. Ometi võeti muusikakooli katsete alusel, st juba andekaid lapsi. Seega edu ei tule ikka päris nii, et lihtsalt harjutad kõvasti pilli, vaid vaja on sinna juurde ikka teoreetilist ja akadeemilist haridust ka.

[Külaline]

Ärivaist on anne nagu iga teinegi, vahet pole. Mõni pole kolme talvegi koolis käinud, aga suudab Eiffeli torni maha müüa, korduvalt kusjuures.

Kas haridus on oluline klaverivirtuoosole, malegeeniusele, absoluutse kuulmisega sopranole? Ei tea. Kuid edu saavutamiseks peavad nad kõik siiski tööd tegema. Kõvasti.

Ma ise olin päris üllatunud, kui palju mu muusikahuviline laps muusikakooli minnes teooriat õppima pidi hakkama. Muusika ajalugu oli ka kõvasti jne. Polnudki lihtsalt niisama pillimängu õppimine, vaid palju muud ka. Ometi võeti muusikakooli katsete alusel, st juba andekaid lapsi. Seega edu ei tule ikka päris nii, et lihtsalt harjutad kõvasti pilli, vaid vaja on sinna juurde ikka teoreetilist ja akadeemilist haridust ka.

Vähesed muusikakoolis käinud saavutavad erilist edu, enamik mitte, ei saa otseselt muusikakooli teadmistega mingit tööd või kui saavad, siis teenivad vähem kui enamik kutsekooli elektrikuid. Edu, rahateenimise ja hariduse vahel ei ole kuigi suurt seost.

[Külaline]

Ilmselgelt on haridus oluline. Haritud ja laia silmaringiga, asjadest adekvaatselt aru saavate inimeste puhul ei teki selliseid teemasid nagu näiteks see "Kodanikupalk" siin samas rubriigis.

[Külaline]

Ärivaist on anne nagu iga teinegi, vahet pole. Mõni pole kolme talvegi koolis käinud, aga suudab Eiffeli torni maha müüa, korduvalt kusjuures.

Kas haridus on oluline klaverivirtuoosole, malegeeniusele, absoluutse kuulmisega sopranole? Ei tea. Kuid edu saavutamiseks peavad nad kõik siiski tööd tegema. Kõvasti.

Ma ise olin päris üllatunud, kui palju mu muusikahuviline laps muusikakooli minnes teooriat õppima pidi hakkama. Muusika ajalugu oli ka kõvasti jne. Polnudki lihtsalt niisama pillimängu õppimine, vaid palju muud ka. Ometi võeti muusikakooli katsete alusel, st juba andekaid lapsi. Seega edu ei tule ikka päris nii, et lihtsalt harjutad kõvasti pilli, vaid vaja on sinna juurde ikka teoreetilist ja akadeemilist haridust ka.

Vähesed muusikakoolis käinud saavutavad erilist edu, enamik mitte, ei saa otseselt muusikakooli teadmistega mingit tööd või kui saavad, siis teenivad vähem kui enamik kutsekooli elektrikuid. Edu, rahateenimise ja hariduse vahel ei ole kuigi suurt seost.

Selle olen elu jooksul selgeks saanud - mida vähem haridust, seda kõvem enesekindlus, ja sinu pealt on see hästi näha. Sa vastad millelegi muule, millest sinu tsiteeritud kommentaaris juttugi polnud. Kust võtad, et "vähesed muusikakoolis käinud saavutavad erilist edu" ja millega sa seda edu mõõdad? Nõus, et suurest osast neist ei saa muusikuid, ent see polegi oluline. Muusika arendab aju, koordinatsiooni, muusikaajaloo ja -stiilide õppimine laiendab silmaringi, harjutamine treenib püsivust ja keskendumisvõimet ja need kõik on olulised oskused tulevaseks eluks.

[Külaline]

Selle olen elu jooksul selgeks saanud - mida vähem haridust, seda kõvem enesekindlus, ja sinu pealt on see hästi näha. Sa vastad millelegi muule, millest sinu tsiteeritud kommentaaris juttugi polnud. Kust võtad, et "vähesed muusikakoolis käinud saavutavad erilist edu" ja millega sa seda edu mõõdad? Nõus, et suurest osast neist ei saa muusikuid, ent see polegi oluline. Muusika arendab aju, koordinatsiooni, muusikaajaloo ja -stiilide õppimine laiendab silmaringi, harjutamine treenib püsivust ja keskendumisvõimet ja need kõik on olulised oskused tulevaseks eluks.

Tõepoolest on pilli õppimine väga kasulik, on leitud seoseid muusika õppimise ja matemaatilise edukuse vahel. Pilli õppimine arendab tõepoolest inimest väga palju ja üldse pole oluline, et ta just selle pillimänguga raha hakkaks teenima. Ma olen seltskondades tihtipeale näinud, et õhtu edenedes hakkavad edukad inimesed klaverit või midagi muud mängima, ütlevad, et noh, ma käisin kunagi lastemuusikakoolis. Mu enda poeg mängib klaverit ja muusikuks ta kindlasti ei hakka, aga ta näiteks õppis üht väga rasket pala terve aasta, millest alguses arvas, et ta ei suuda seda kunagi mängida. Aga ta nägi, et kui iga päev 15 minutit harjutada, on edasiminek küll aeglane, aga eesmärgid on saavutatavad. Juba see on väärt kogemus eluks.

[optimist]

Siin teemas on hästi näha kui ülehinnatud on eesti haridus. Käiakse paarkümmend aastat tagasi 3 aastat koolis millele juurde poogitud silt ülikool ja peetakse ennast tegijaks. Arutletakse selle üle kui haritud nad ikka on. Ja kui harimatud teised on. Meil on kontor täis kõrgharidusega naisi kes on leppinud sellega, et nende töö on tegelikult lihtne tabelite täitmine. Monotoonne ja tüütu töö millega saaks ka hakkama iga põhikooli lõpetanu. Meiul juhatus arutanud, et kuna palka peab maksma antud ametikohal olenemata haridusest sama palju siis võtame diplomiga inimese. Küll aga eio peeta neid mingiks ettevõtte raudvaraks. Välja vahetada kerge ja asemele vajadusel ka kerge saada. Seda enam, et need nn kõrgharitud tegelased riigile kuuluvates erinevatest asutustest hakkavad kohe saama koondamisi. Kui eestis on ca 55% naistest kõrgharidus siis see näitab seda, et haridus on devalveerunud. Kuna see on tasuta ja õppida on ju tore kellegi teise rahakoti opeal siis õpitaksegi. Igasugust jama õpitakse. 90% naistest õpin nn pehmeid erialasid ja siis vinguvad palk väike. Noored naised õpivad ka päris alasid. Inseneeriat. Neiul palgad eestis juba ammu 4000 ja enam neto.
Igasugused nõunikud, peaspetsialistid ja muud sellised ei hakka kunagi saama üle 2000 €. Need kes praegu saavad on varsti koondatud. Näiteks miks meil on vaja hoida palgal hunnikute viisi avalike suhete juhte. Igasuguseid personali tegelasi jne. Tegelikulkt ei ole. Sooja õhu võngutajad kes mõtlevad mingeid abstraktseid asju välja ja teevad inimeste elu raskemaks kui vaja. Kõrgharitud maaklerid my ass

[Külaline]

Ma ise olin päris üllatunud, kui palju mu muusikahuviline laps muusikakooli minnes teooriat õppima pidi hakkama. Muusika ajalugu oli ka kõvasti jne. Polnudki lihtsalt niisama pillimängu õppimine, vaid palju muud ka. Ometi võeti muusikakooli katsete alusel, st juba andekaid lapsi. Seega edu ei tule ikka päris nii, et lihtsalt harjutad kõvasti pilli, vaid vaja on sinna juurde ikka teoreetilist ja akadeemilist haridust ka.

Vähesed muusikakoolis käinud saavutavad erilist edu, enamik mitte, ei saa otseselt muusikakooli teadmistega mingit tööd või kui saavad, siis teenivad vähem kui enamik kutsekooli elektrikuid. Edu, rahateenimise ja hariduse vahel ei ole kuigi suurt seost.

Selle olen elu jooksul selgeks saanud - mida vähem haridust, seda kõvem enesekindlus, ja sinu pealt on see hästi näha. Sa vastad millelegi muule, millest sinu tsiteeritud kommentaaris juttugi polnud. Kust võtad, et "vähesed muusikakoolis käinud saavutavad erilist edu" ja millega sa seda edu mõõdad? Nõus, et suurest osast neist ei saa muusikuid, ent see polegi oluline. Muusika arendab aju, koordinatsiooni, muusikaajaloo ja -stiilide õppimine laiendab silmaringi, harjutamine treenib püsivust ja keskendumisvõimet ja need kõik on olulised oskused tulevaseks eluks.

Teemaks on kuivõrd aitab haridus paremat sissetulekut saada, kas hariduseta ja lausa keskhariduseta inimene võib olla sama edukas. Ei näe kuigi massiliselt jõukaid muusikaharidusega inimesi. Muusikakoolis käinute laste protsent on ikka üsna kõrge.

[Külaline]

Teemaks on kuivõrd aitab haridus paremat sissetulekut saada, kas hariduseta ja lausa keskhariduseta inimene võib olla sama edukas

Soovitaks sul teemaalgatuse uuesti läbi lugeda.

[Külaline]

Inimene võib olla nii edukas ja tore kuitahes, aga mingil hetkel vestaldes hakkab põhikooliharidus silma paistma, silmaring ja arutlusvõime on ahtam ja kasvõi võõrsõnu ei osata kasutada õigesti.

Sama nendega, kes on 30-40 aastat tagasi oma baka saanud ja rohkem mitte midagi pole õppinud.

Tõesti? Mina lõpetasin ülikooli võõrfiloloogina (5 aastat) 41 aastat tagasi. Kuidas saab väita, et oma erialal töötav inimene MITTE MIDAGI juurde ei õpi? Tõepoolest, vahepeal on igasuguseid asju tulnud endale selgeks teha, kasvõi arvutiasjandus, mille pealetung algas 90ndatel. Samuti pidevalt erialakirjandust lugeda.
Ja üldse - tollal 3 aastat ülikooli kõrgharidust ei tähendanud.

[Külaline]

Siin teemas on hästi näha kui ülehinnatud on eesti haridus. Käiakse paarkümmend aastat tagasi 3 aastat koolis millele juurde poogitud silt ülikool ja peetakse ennast tegijaks. Arutletakse selle üle kui haritud nad ikka on. Ja kui harimatud teised on. Meil on kontor täis kõrgharidusega naisi kes on leppinud sellega, et nende töö on tegelikult lihtne tabelite täitmine. Monotoonne ja tüütu töö millega saaks ka hakkama iga põhikooli lõpetanu. Meiul juhatus arutanud, et kuna palka peab maksma antud ametikohal olenemata haridusest sama palju siis võtame diplomiga inimese. Küll aga eio peeta neid mingiks ettevõtte raudvaraks. Välja vahetada kerge ja asemele vajadusel ka kerge saada. Seda enam, et need nn kõrgharitud tegelased riigile kuuluvates erinevatest asutustest hakkavad kohe saama koondamisi. Kui eestis on ca 55% naistest kõrgharidus siis see näitab seda, et haridus on devalveerunud. Kuna see on tasuta ja õppida on ju tore kellegi teise rahakoti opeal siis õpitaksegi. Igasugust jama õpitakse. 90% naistest õpin nn pehmeid erialasid ja siis vinguvad palk väike. Noored naised õpivad ka päris alasid. Inseneeriat. Neiul palgad eestis juba ammu 4000 ja enam neto.
Igasugused nõunikud, peaspetsialistid ja muud sellised ei hakka kunagi saama üle 2000 €. Need kes praegu saavad on varsti koondatud. Näiteks miks meil on vaja hoida palgal hunnikute viisi avalike suhete juhte. Igasuguseid personali tegelasi jne. Tegelikulkt ei ole. Sooja õhu võngutajad kes mõtlevad mingeid abstraktseid asju välja ja teevad inimeste elu raskemaks kui vaja. Kõrgharitud maaklerid my ass

Postitasin liiga vara ära. Tüüpiline harimatu inimese jutt, ei ole see olukord seal kuskil "teil", sul on lihtsalt ettekujutus, et kuskil kontoris käivad asjad nii, et mingid tibid istuvad laua taga ja ei tee mitte midagi. Korralik tööinimene on ikka ehitaja või torumees. Personaliinimene teeb ainult elu raskemaks ja muu blaa-blaa. Täpselt seda räägivad harimatud mehed, keda haritud naised ei taha.

[Külaline]

Tuli ära. Harimatu mees keda haritud naised ei taha Siis tuleb üksi elada kuna iga kahe nn kõrgharitud naise kohta on 0.8 kõrgharitud meest. Ometigi on paljud naised abielus ja ei kurda. Kurdavad siinsed tegelased kes on mingil põhjusel üksikud. Kes on teinud terve elu valesid valikuid jne milles kõik teised on süüdi. Kui juhtumisi mees on edukas aga näe kõrgharidust ei ole siis on ta kohe malts ja alaväärne. Siin juba toodi Sõõrukat näitena. Loll ja hariduseta aga näe arendas Tallinna ilusaima arenduse valmis. Kusjuuures need halvustajad ei teadnud, et tal on tegelikult kõrgharidus ja lausa Tartu Ülikoolist.
Ühel Villingul ei ole kõrgharidust ja puudub ka autojuhi luba. Ometigi on ta maailmas ühe ainulaadse ja mastaapsema ettevõtte üles ehitanud. Vähe tähtis pole ka see, et tema varandus ületab miljard eurot. Paljudel praegustel edukatel ettevõtjatel jäidki ülikoolid pooleli kuna ettevõtlus ja pere võtsid kogu nende aja. Ja öelda nende koha halvustavalt eluülikool on väga matslik lähenemine.
On eksitus väita, et ilma kõrghariduseta või selle pooleli jätnu on oma rikkuse ja juhipositsiooni saavutanud õppimata. Formaalharidus annab hea stardi, aga kindlasti ei ole see ainus, mida eduks vaja. Elust, enda ja teiste kogemusest ning ka pankrotist või juhina läbikukkumisest õppimine annab samuti osa haridusest, mis sillutab teed edule. Teietaoliste sildistajate keeles on see nn eluülikool mis paistab selliste inimestega suheldes silma. Halvustate inimesi kes annavad tööd tuhendetele inimestele, maksavad makse jne. Ja nad on osanud kõrgharidusega inimesed enda heaks tööle panna. Lisaks on nad suurema empaatiavõimega ja maksavad ka palka paremini kui need nn kõrgharitud juhid. Põhjus on lihtne. Nad on pidanud kõik ise saavutama.
Veel üks näide. Apple-sse tööle saamiseks ei pea sul olema kraadi. Firma hoolib võimetest ja oskustest. Kust kandideerija need sai – selleks võib olla ülikool, aga piisab ka vastavast praktikast ja vastavast kogemusest. Si ettevõte, mille kaasasutaja ja silmapaistvaim tegelane ei lõpetanud kõrgkooli, nõudis töötajatele kõrgeimat kraadi, võib see tunduda silmakirjalik. Ja asi pole ainult Steve Jobsil puudus kõrgharidus ja teine ​​kaasasutaja Steve Wozniak läks ülikooli ca 15 aastat peale firma asutamist. Kui juba ettevõte oli edukas.
Väga paljudel edukatel eesti ettevõtjatel kelledel on kõrgharidus on see saadud hoopis muul alal kui nad tegutsevad. Eestis on kõrgharidus vääärtustatud ainult riigiametites ja see on väärastunud arusaam haridusest. Näide. Koolidirektoriks võib kandideerida iga tegelane kes nõuka ajal 5 aastat ülikoolis tudeerinud näiteks maaparandajaks. Kui on õiges parteis ta saabki selle koha. Muideks teie suurel iidolil Tsahknal puudub kõrgharidus.
Ja nüüd teie arvamus. Kas mul on kõrgharidus või mitte? Kas ma olen üle kesmise edukam või mitte?

[Külaline]

Tahvlis kirjutades tulid vead sisse. Igasugused kommentaarid stiilis õpi kirjutama ei ole teretulnud,