Kas teil on saladusi oma lähedaste ees?

[Külaline]

Käin salaja reisimas. Perele ja sõpradele ütlen, et olen kuskil tavalises ja populaarses turismiriigis a la Hispaanias. Teen paar üldist palmi-, ranna- ja söögipilti. Tegelikult lendan kuskile mujale ja ajan seal omi asju.

Miks seda varjama peab?

Sest muidu pean seletama, miks ma eesti turistile tundmatu(d) riigi(d) valisin, mida ma seal teen või keda ma seal tean. Ja kui mitu korda käin siis miks miks miks. Isegi Tallinna lennujaama checkinni töötajad on kulme kergitanud, et kas teie jätkulennu sihtriik on SEE? Mis siis veel tuttavatest rääkida.

Lihtsam on öelda riik, mille vastu keegi huvi ei tunne.

Mis asja? Kas lennujaama töötajad uurivad, mis on reisimise sihtriik? Kummaline!

Ja ka ei saa aru, miks peab valetama, et reisid x-riiki, kui nagunii pere teab, et oled reisil? Mis vahet seal on, kas oled Hispaanias või Kambodžas?

[Külaline]

Kunagi alustasin 0,5 liitrist viskist, nüüd jõuan ära juua pudeli veini, siis jäängi juba magama.

Pudel veini on ikka ka juba kõva saavutus. Mul piisab poolest, et magaksin nagu nott. Aga tihti ma just nii palju lorraga ära ei joo.

Mina joon tavaliselt poolteist pudelit. See paras.

Ma ka! Ja, kui on eelnevalt väga palju söödud, siis mahub ligi kaks pudelit.

[Külaline]

Käin salaja reisimas. Perele ja sõpradele ütlen, et olen kuskil tavalises ja populaarses turismiriigis a la Hispaanias. Teen paar üldist palmi-, ranna- ja söögipilti. Tegelikult lendan kuskile mujale ja ajan seal omi asju.

Mulle tundub natuke kõhe, et omaenese pere eest peab varjama, mis riigis sa viibid. See "ajan omi asju" kõlab kuidagi nii, nagu oleksid mingil salajasel valgustkartval missioonil. Kui pereliikmed üksteist vähegi tunnevad ja kommunikeeruda suudavad, ei tohiks neid kuidagi üllatada see, kui üks pereliige kuskile x-riiki reisida armastab.
Selline salaja reisimine võib ju tunduda tore kuni selle hetkeni, mil su pere saab teate, et oled tolles x-riigis sattunud näiteks liiklusõnnetusse. Enda teada sõitis mu abikaasa Lätti töölähetusele, ent korraga tuleb telefonikõne Filipiinidelt, et mu abikaasa on kohalikus haiglas. Kui ta sihukese tükiga hakkama saaks, siis kardan, et usaldus on läinud kui mullune lumi.

Äkki ta reisib sinna uhkesse riiki (nime ei suuda hetkel meenutada - Abu Dhabi?), kus Eesti naised käivad teenuseid osutamas? Sellise reisi varjamine on täitsa arusaadav.

[Külaline]

Kui ta sihukese tükiga hakkama saaks, siis kardan, et usaldus on läinud kui mullune lumi.

Mõtlesin ka, et mis siis saab, kui midagi juhtub. Näiteks inimene jääb kadunuks, satub õnnetusse vms, siis ei osata kuskilt otsidagi. Aga eks mul seal metsas joomas käies sama lugu, et kui abikaasa teada saaks, ei tea, kas annab andeks, et ma pole oma alkoholiprobleemist rääkinud. Ma olen rääkinud, et kunagi võtsin, aga sai villand ja nüüd ei joo üldse. Ega ma pole öelnud, et nii see jääbki elu lõpuni, lihtsalt ütlesin, et otsustasin teha vahe ja hetkel pole tahtnud uuesti regulaarselt jooma hakata.

Ma arvan, et sa natukene mõtled üle oma probleemi. Paar-kolm korda aastas end täis juua ei ole näitaja, et oled alkohoolik. Paljud inimesed tarbivad regulaarselt alkoholi ja ei pea end seejuures alkohoolikuks.

Igapäevane joomine oleks aga küll alkoholism.

[Külaline]

Miks seda varjama peab?

Sest muidu pean seletama, miks ma eesti turistile tundmatu(d) riigi(d) valisin, mida ma seal teen või keda ma seal tean. Ja kui mitu korda käin siis miks miks miks. Isegi Tallinna lennujaama checkinni töötajad on kulme kergitanud, et kas teie jätkulennu sihtriik on SEE? Mis siis veel tuttavatest rääkida.

Lihtsam on öelda riik, mille vastu keegi huvi ei tunne.

Kas oleksid nõus avaldama kasvõivähemalt ühe oma sihtkohtadest? Mis imelikud riigid need olla saavad, kuhu eestlased jõudnud pole? Minu meelest käiakse igal pool. Mis koht see olla saab, mis isegi lennujaama töötajad imestama paneb? Ja kujutan ette, et selliste kohtade jaoks on vaja viisat, saatkonda Eestis nagunii pole, asub paremal juhul kuskil Helsingis või Stockholmis jne. Kuidas sa kogu seda värki orgunnid, nii et keegi aru ei saa? Ma saaks nt pakitavate asjade järgi kohe aru, kui mu pereliige Hispaania asemel kuhugi võpsikusse lendama hakkaks. Kohapeal olles siis üldse ei skaibi ega suhtle perega, juba see oleks ju kahtlane, kui internetti pole, Euroopa riikides ikka tavaliselt mingil kujul on? Sedasorti jama saaks küll ajada nt töökaaslastele, aga inimestele, kellega ühe katuse all elad, väga kahtlane, mul kindlasti ei õnnesuks.

Siia teemasse ei olegi väga moraalseid vastuseid oodata. Kes käib salaja joomas, kes reisimas, ega me ainsad ei ole ja parem on suu kinni hoida. Keegi siin eespool juba spekuleerib, et kas käiakse salaja seksimas...

Mul on kaks passi, on piisav hulk riike, kuhu saab reisida viisavabalt, e-viisaga või on viisa saabudes. Elan majas ja mul on tuba riiete jaoks, kohvri pakin seal ja keegi ei tunne huvi, mida kaasa võtan. Reisid on lühikesed, max 5 päeva, ma ei kao kuskile nädalateks. Suur telefonisõber ma ei ole, saadan sõnumeid. Lapsi veel ei ole, seega on elu lihtsam.

[Külaline]

Keegi siin eespool juba spekuleerib, et kas käiakse salaja seksimas...

See on ju see naistevihkaja, kes omaette siiski unistab, et on seksilõvi. Tema fantaasia piirdubki vaid seksuaalsete teemadega.

[Külaline]

Minul surid mõnekuuse vahega ema ja koer. Ema puhul ei tundnud ma mitte midagi, ma ei armastanud teda, aga ikka väga pikalt pidi mingit nägu tegema, kui keegi jälle mind kallistama ja lohutama hakkas. Ärasaatmine oli minu jaoks lihtsalt nagu millegi vormistamine, tavaline asi, sai veel töölt vaba päeva ka. Pidevalt pidin ennast jälgima, et mitte liiga palju naerda, sest noh, ema ju surnud äsja. Siis suri mu vana koer, keda ma leinan nii, et seda pole võimalik kirjeldada. Ulun üksi autos olles nutta, jõlgun üksi metsas (jälle selleks, et nutta), nutan öösel salaja vannitoas, kirjutan talle salaja kirju, mida mehe eest peidan. Millegipärast inimesed mu ümber vist arvavad, et mulle jõudis nüüd ema surm kohale, koeraga ei seosta minu käitumist vist mitte keegi ja ma ei julge enam öelda ka.

[Külaline]

Sest muidu pean seletama, miks ma eesti turistile tundmatu(d) riigi(d) valisin, mida ma seal teen või keda ma seal tean. Ja kui mitu korda käin siis miks miks miks. Isegi Tallinna lennujaama checkinni töötajad on kulme kergitanud, et kas teie jätkulennu sihtriik on SEE? Mis siis veel tuttavatest rääkida.

Lihtsam on öelda riik, mille vastu keegi huvi ei tunne.

Kas oleksid nõus avaldama kasvõivähemalt ühe oma sihtkohtadest? Mis imelikud riigid need olla saavad, kuhu eestlased jõudnud pole? Minu meelest käiakse igal pool. Mis koht see olla saab, mis isegi lennujaama töötajad imestama paneb? Ja kujutan ette, et selliste kohtade jaoks on vaja viisat, saatkonda Eestis nagunii pole, asub paremal juhul kuskil Helsingis või Stockholmis jne. Kuidas sa kogu seda värki orgunnid, nii et keegi aru ei saa? Ma saaks nt pakitavate asjade järgi kohe aru, kui mu pereliige Hispaania asemel kuhugi võpsikusse lendama hakkaks. Kohapeal olles siis üldse ei skaibi ega suhtle perega, juba see oleks ju kahtlane, kui internetti pole, Euroopa riikides ikka tavaliselt mingil kujul on? Sedasorti jama saaks küll ajada nt töökaaslastele, aga inimestele, kellega ühe katuse all elad, väga kahtlane, mul kindlasti ei õnnesuks.

Siia teemasse ei olegi väga moraalseid vastuseid oodata. Kes käib salaja joomas, kes reisimas, ega me ainsad ei ole ja parem on suu kinni hoida. Keegi siin eespool juba spekuleerib, et kas käiakse salaja seksimas...

Mul on kaks passi, on piisav hulk riike, kuhu saab reisida viisavabalt, e-viisaga või on viisa saabudes. Elan majas ja mul on tuba riiete jaoks, kohvri pakin seal ja keegi ei tunne huvi, mida kaasa võtan. Reisid on lühikesed, max 5 päeva, ma ei kao kuskile nädalateks. Suur telefonisõber ma ei ole, saadan sõnumeid. Lapsi veel ei ole, seega on elu lihtsam.

Mis imelised salajased riigid need on, millest teised teada ei tohi, kus eestlased käinud pole, aga mis nii lähedal asuvad, et reis kestab maksimaalselt 5 päeva?

[Külaline]

Käin salaja reisimas. Perele ja sõpradele ütlen, et olen kuskil tavalises ja populaarses turismiriigis a la Hispaanias. Teen paar üldist palmi-, ranna- ja söögipilti. Tegelikult lendan kuskile mujale ja ajan seal omi asju.

Miks seda varjama peab?

Sest muidu pean seletama, miks ma eesti turistile tundmatu(d) riigi(d) valisin, mida ma seal teen või keda ma seal tean. Ja kui mitu korda käin siis miks miks miks. Isegi Tallinna lennujaama checkinni töötajad on kulme kergitanud, et kas teie jätkulennu sihtriik on SEE? Mis siis veel tuttavatest rääkida.

Lihtsam on öelda riik, mille vastu keegi huvi ei tunne.

Seda osa ma küll ei usu. mitte kedagi ei huvita, kus sa reisimas käid. Kui just pole venemaa. Siis jah vaadatakse viltu.

[Külaline]

Päris riskialdis ja minu meelest ka ohtlik käitumine rääkida kodus, et lähed reisile näiteks Hispaaniasse, aga tegelikult lähed näiteks LAV-i. Kujuta nüüd ette, kui midagi reisil olles sinuga juhtub, kukud kusagil mägedes, sealsamas LAV-is toimub riigipööre, keegi ei tea, kustkohast sind otsidagi. Niiviisi võib käituda üksik ja vallaline, aga kui on pere ja lapsed, siis on kohustus käituda turvaliselt.

Mind kasvatati lapsepõlves küll nii, et kui kodust ära läksin, sõbranna juurde õppima, õue kuhugi kaugemale, siis jätsin kirja köögilauale, kus ma olen ja kelle juures. Siis ju telefone oli vähestel, aga oluline oli enda kohta infot jätta. Sama käitumismuster on mul täiskasvanuna, teavitan lähedasi, et vajadusel oleksin kiiresti leitav. Ma pole üksik saar, vaid osa oma perest ja kogukonnast, pean arvestama ka teistega.

[Külaline]

Miks seda varjama peab?

Sest muidu pean seletama, miks ma eesti turistile tundmatu(d) riigi(d) valisin, mida ma seal teen või keda ma seal tean. Ja kui mitu korda käin siis miks miks miks. Isegi Tallinna lennujaama checkinni töötajad on kulme kergitanud, et kas teie jätkulennu sihtriik on SEE? Mis siis veel tuttavatest rääkida.

Lihtsam on öelda riik, mille vastu keegi huvi ei tunne.

Kas oleksid nõus avaldama kasvõivähemalt ühe oma sihtkohtadest? Mis imelikud riigid need olla saavad, kuhu eestlased jõudnud pole? Minu meelest käiakse igal pool. Mis koht see olla saab, mis isegi lennujaama töötajad imestama paneb? Ja kujutan ette, et selliste kohtade jaoks on vaja viisat, saatkonda Eestis nagunii pole, asub paremal juhul kuskil Helsingis või Stockholmis jne.

Ma pakuks, et tegu võib olla kas mõne Kesk-Aasia või Lähis-Ida riigiga. Kui inimesel on topeltkodakondsus, ütleme näiteks, et üks neist on vene oma, siis ei tohiks olla probleemi reisida mõnda Venemaa "kaisus" olevasse riiki. Samas pole mõtet susida, kui ta öelda ei soovi, siis ei soovi.

Minu meelest huvitav teema.

[Külaline]

Ma pakuks, et tegu võib olla kas mõne Kesk-Aasia või Lähis-Ida riigiga. Kui inimesel on topeltkodakondsus, ütleme näiteks, et üks neist on vene oma, siis ei tohiks olla probleemi reisida mõnda Venemaa "kaisus" olevasse riiki. Samas pole mõtet susida, kui ta öelda ei soovi, siis ei soovi.

Minu meelest huvitav teema.

Jep, ma ise arvasin sama, aga ei viitsinud kirjutada.

[Mauno]

Kas oleksid nõus avaldama kasvõivähemalt ühe oma sihtkohtadest? Mis imelikud riigid need olla saavad, kuhu eestlased jõudnud pole? Minu meelest käiakse igal pool. Mis koht see olla saab, mis isegi lennujaama töötajad imestama paneb? Ja kujutan ette, et selliste kohtade jaoks on vaja viisat, saatkonda Eestis nagunii pole, asub paremal juhul kuskil Helsingis või Stockholmis jne. Kuidas sa kogu seda värki orgunnid, nii et keegi aru ei saa? Ma saaks nt pakitavate asjade järgi kohe aru, kui mu pereliige Hispaania asemel kuhugi võpsikusse lendama hakkaks. Kohapeal olles siis üldse ei skaibi ega suhtle perega, juba see oleks ju kahtlane, kui internetti pole, Euroopa riikides ikka tavaliselt mingil kujul on? Sedasorti jama saaks küll ajada nt töökaaslastele, aga inimestele, kellega ühe katuse all elad, väga kahtlane, mul kindlasti ei õnnesuks.

Siia teemasse ei olegi väga moraalseid vastuseid oodata. Kes käib salaja joomas, kes reisimas, ega me ainsad ei ole ja parem on suu kinni hoida. Keegi siin eespool juba spekuleerib, et kas käiakse salaja seksimas...

Mul on kaks passi, on piisav hulk riike, kuhu saab reisida viisavabalt, e-viisaga või on viisa saabudes. Elan majas ja mul on tuba riiete jaoks, kohvri pakin seal ja keegi ei tunne huvi, mida kaasa võtan. Reisid on lühikesed, max 5 päeva, ma ei kao kuskile nädalateks. Suur telefonisõber ma ei ole, saadan sõnumeid. Lapsi veel ei ole, seega on elu lihtsam.

Mis imelised salajased riigid need on, millest teised teada ei tohi, kus eestlased käinud pole, aga mis nii lähedal asuvad, et reis kestab maksimaalselt 5 päeva?

Äkki ta ei ela Eestis?

[Külaline]

Postitus on kustutatud

See kõik ei ole nii lihtne ja ma ei näe põhjust hukkamõistuks. Inimene ju kirjutab, et ema surma järel ta ei tundnud midagi, aga oma koera leinas kohutavalt. Vahel juhtub nii, et inimene psühholoogiliselt blokeerib leina ja kui on järgmine kaotus, koera surm näiteks, siis inimene leinab topelt kahte leina, eelmist ja praegust.

Kindlasti oli emaga seotud palju viha, solvumist ja pettumust ning ema surmaga tulid eelkõige just need emotsioonid esile. Koera surm päästis valla tõelise leina ka ema eest. Viha perekonnas tähendab sügavkülmas armastust. Koera surm tõi esile kogu armastuse ja kurbuse, mida inimene endal varem ema suhtes tunda ei lubanud.

[Külaline]

See on selline uhhuuuuu jutt. Kui inimene ei armasta oma ema. Kui ta käib tema matustel kohusetundest jne siis pole siin pistmist topelt lkeinaga või leina võimendumisega. Nii ongi. Inimnene peab ühte krantsi tähtsamaks kui oma lähedasi. Vanemaid, perekonda, sõpru jne. Sellistel muidugi sõpru polegi. Sõber on üks krants. Kahjuks meie seas selliseid empaatiavõimetuid olendeid on. Ei ole igale asjale vaja põhjendust või vabandust leida.

[Külaline]

Kujutan ette, et ta vihkab oma isa ka. ja vanaisa samuti.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Perekonnaga võib olla igasuguseid suhteid. Minu isa näiteks peksis ema ja jõi, minuga ei suhelnud. Ma polnud teda 20 aastat näinudki, kui ta ära suri. Ega siis mingit meeletut kahjutunnet tõesti ei ole. Samas koeraga oled olnud 10+ aastat igapäevaselt koos. Mul oli koera surmast ka rohkem kahju kui isa surmast, see on loomulik. Üks juhustlikult eostas sind, kuigi ei armastanud ja teine on koer, kes sind piiritult armastas.

[Külaline]

Leinata võib ka suhet, mis jäi olemata. Emalt saamata jäänud armastust, toetust ja hoolitsust. Midagi oli pöördumatult olemata jäänud ja nüüdseks oli seegi lõplik. Inimpsüühika on sageli väga vastuoluline, eriti tugevate emotsioonide nagu lein osas.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Perekonnaga võib olla igasuguseid suhteid. Minu isa näiteks peksis ema ja jõi, minuga ei suhelnud. Ma polnud teda 20 aastat näinudki, kui ta ära suri. Ega siis mingit meeletut kahjutunnet tõesti ei ole. Samas koeraga oled olnud 10+ aastat igapäevaselt koos. Mul oli koera surmast ka rohkem kahju kui isa surmast, see on loomulik. Üks juhustlikult eostas sind, kuigi ei armastanud ja teine on koer, kes sind piiritult armastas.

Üsna raske on jah inimesele selgitada, et ta koer tegelikult ei armasta teda piiritult. Ta armastab piiritult iga inimest, kes talle süüa annab. Või õogemini, ta on õppinud käituma selliselt, mida inimesed peavad armastuseks, et saada egoistlikult kõike endale.

[Külaline]

Üsna raske on jah inimesele selgitada, et ta koer tegelikult ei armasta teda piiritult. Ta armastab piiritult iga inimest, kes talle süüa annab. Või õogemini, ta on õppinud käituma selliselt, mida inimesed peavad armastuseks, et saada egoistlikult kõike endale.

Kõlab nagu minu eks, kel on teatud isiksusehäire.