Kodanikupalk

[Maasikas]

Ja kuhu neil rikkamatel minna on? Kes neid seal "mujal" üldse vajab?
Teiseks - "loodus ei salli tühja kohta".

Päriselt küsid või? Eesti ei ela vaakumis. Juba praegu on ta vaene ja kallis maa, investeeringuid siia ei tule. Mingit niisama rahakülvi selle riigi poolt ei ole ega tule. Tootmine ongi siit juba välja kolinud. Rikkad on juba praegu suuresti lahkunud, äri tehakse meelelahutuse, energia, ravimite ja muu sellisega, mida tarbivad ka vaesed.

[Külaline]

See ei ole mingi probleem, kui see ema kahe lapsega niimoodi otsustab. Tema enda vabadus valida endisest pisut parema ja veel parema elujärje vahel. Ning kui on üksikvanem, siis on see tööst loobumise valik isegi parem valik laste huvides, ehkki sissetulek on väiksem kui võinuks olla töötades. Aga tsiteerides lauset "tundub ju ebaõiglane nii vähe palka saada, kui ilma mingi tööta pea kolm korda rohkem saab" - selles oleks loogika üksnes juhul, kui kodanikupalk oleks töötasu asendaja. Aga praegu pole siin loogika lõhnagi.

Muide, see ei pruugi olla 44% tulumaks, vaid võib ka olla hoopis 29,75% suurune eraldi solidaarsusmaks, millel on mitmeid eeliseid.

Mõtle teistpidi. On kodanikupalk 545,52 eurot kuus ja see solidaarsusmaks. Üksik naine käib täiskohaga tööl, bruto 1000 eurot, tööandjalt kätte 633,30 eurot, riigilt 545,52, kokku 1178,82. Siis vahepeal sünnib kaks last, aga jääb ikkagi üksikemaks. Lastele tuleb ka kodanikupalk. Tuleb aeg tööle naasta ja nüüd, oops! järsku naine vaatab, et tema perekonna netosissetulek on suurem kui oli tema oma siis, kui tal lapsi ei olnud. Ja otsustab tööst loobuda lihtsalt seetõttu, et talle on sündinud kaks last ja need saavad riigilt nii palju, et kolme peale on sissetulek suurem kui oli tema 1178,82 netotulu ilma lasteta. Ah, mul 1626,56 juba on, aitab küll, minu perele ei ole vaja 2259,86 eurot kuus.

Niimoodi siis eesti rahvas mõtlebki teie meelest? või on see lihtsalt üks võimalikest mõtteviisidest?

See on väga loogiline. Kui inimene saab mitte millegi eest suure suma, siis eeldab ta, et kui ta natuke ennast pingutama ja tööd tegema peab, siis peaks saama kindlasti rohkem. See on inimlik.
Jah, niimoodi mõtleb suurem osa lihtsamast Eesti rahvast. See vähemharitum osa, kes lihttöid teeb ja miinimumpalka või veidi rohkem saab. Just nende hulgas on sedalaadi mõtteviis pigem esindatud ja see on ka loogiline. Paremini teeniv haritum osa oma tööd ei jäta, tõsi. Osad hakkavad kindlasti sissetulekuid optimeeirma, et sellest megasuurest maksukoormusest pääseda. Ja osa võibolla liigub Eestist minema. Ja mingi osa siis jääb ja teenib edasi, kui neil töökohti on - aga ei pruugi olla, lihttööliste puudumisel on ettevõtetel kaks võimalust - panna oma uksed kinni. Või tõsta palka niipalju, et ka lihttööle tuldaks. mis omakorda tähnab jällegi teenuste-toodete hinna tõusu ja inflatsiooni. Või kui selle kulusid katva hinaga kaupa müüdud ei saa, siis taas ettevõtete kinnipanemist.

Kuna kodanikupalk ei tekita raha juurde, st rahatrükki selle finantseerimiseks ei toimu, siis ei saa ka sellest mingit hinnatõusu tulla. Inimesed jäävad ikkagi hinnatundlikuks, konkurents jääb alles. Kuna jõukamale osale jääb vähem raha kätte, siis võib juhtuda, et nendele mõeldud toodete ja teenuste hindu hoopis langetatakse, vältimaks kliendikaotust. Tulemuseks võib olla aga suurem ostjaskond ja suuremad sissetulekud

Ettevõtja ei hakka oma toodetele peale maksma. Kui ta on sunnitud palkasid 2-3 korda tõstma, et tööjõudu saada, siis tõstab ta ka hinda. Või loobub tootmisest.

Mis me siis peale hakkame? Kasvõi sureme välja, peaasi, et lastes kujuneksid tööharjumused ilmtingimata seeläbi, et vanematel on töökoht?

Lapsel on humaansem jääda sündimata, kui nälga surra. Kui praeguste noorte põlvkond keeldub töötamast, siis ei ole võimalik ka midagi toota, ka toitu mitte. Vanem põlvkond kaob ühel hetkel eest ära ja nooremad on harjunud ainult saama.. Aga saamiseks peab keegi selle toidu kasvatama ja tooted tootma. Kui nad seda ei tee, siis praeguste noorte vanvavanemateks saamise ajaks (selleks ajaks on tööeast välja jõudnud see põlvkond, kes veel vaevus tööd tegema) on ühiskond nii nässus, et lastel ei olegi reaalselt enam midagi süüa.

Ja kuhu neil rikkamatel minna on? Kes neid seal "mujal" üldse vajab?
Teiseks - "loodus ei salli tühja kohta".

Hm, loodus tühja kohta ei salli? Nüüd äkki ei ole enam Eesti rahva püsimine oluline? Ootame migratsiooni ja loodame, et nemad meid ülal peavad? Aga miks peaksid nad siia tulema, kus on hullumeelne maksukoormus ja ise nad sellest rahasajust osa ei saa, ei ole ju kodanikud. Ei tule sellisesse maksuhullusesse ükski etttevõtja. Ja ka lihttöölised enam mitte, kui mustalt töötada ei saa ja peavad väga väikese sissetulekuga hakkama saama.

[kaegu]

Kui Eesti pole sobiv koht, kus äri teha, lähevad nad minema.

Ja kuhu neil rikkamatel minna on? Kes neid seal "mujal" üldse vajab?
Teiseks - "loodus ei salli tühja kohta".

Isegi meie kuulsad olümpiarõivad valmistati ju Bangladeshis.

Praegu sotside poolt läbi surutud ettevõtete tulumaks 2% tekitab kindlasti juba oma efekti. Esiteks jaburat bürokraatiat, sest nagu kuulda, on plaan hakata seda maksu kvartaalselt ette nõudma - ehk raamatupidajad peavad suva-väikefirmade raamatupidamist tegema vähemalt 4x aastas ühe asemel. Selle peale kindlasti pistab mingi suurem ports e-residente siit plehku koos oma firmadega, sest seni lihtsa süsteemi asemele tekitatakse mingi monstrum.

[Külaline]

Ah, mul 1626,56 juba on, aitab küll, minu perele ei ole vaja 2259,86 eurot kuus.

Niimoodi siis eesti rahvas mõtlebki teie meelest? või on see lihtsalt üks võimalikest mõtteviisidest?

See on väga loogiline. Kui inimene saab mitte millegi eest suure suma, siis eeldab ta, et kui ta natuke ennast pingutama ja tööd tegema peab, siis peaks saama kindlasti rohkem. See on inimlik.
Jah, niimoodi mõtleb suurem osa lihtsamast Eesti rahvast. See vähemharitum osa, kes lihttöid teeb ja miinimumpalka või veidi rohkem saab.

Mingi umbes 4%. Ei ole mingi õnnetus, kui nemad tööturult kõrvale jäävad, sest neid pole niikuinii varsti ühelegi tööandjale vaja. Tarbijatena on nad samas ikka ettevõtjatele mingil määral kasulikud.

[lihtsalt1]

Mis me siis peale hakkame? Kasvõi sureme välja, peaasi, et lastes kujuneksid tööharjumused ilmtingimata seeläbi, et vanematel on töökoht?

Lapsel on humaansem jääda sündimata, kui nälga surra.

Aga kui ta nälga ei sure ja saab elada täisväärtuslikku elu sõltumata sellest, kui edukad tema vanemad tööturul on, siis pole lapsel mingit põhjust sündimata jääda. See sündimata jäämine on praegu suurim probleem! Ja nagu näha, ei saa loota millelegi muule kui kodanikupalgale. Kui seda ei tule, siis võime sama hästi oma põhiseadusest Eesti riigi põhieesmärgi välja visata ja viimse eestlaseni jääda muretsema, et äkki keegi elab meie kulul.

Ja see, et vanemad tööl ei KÄI (minu rõhuasetus), ei too endaga kaasa tööharjumuste puudumist. Äkki tuleb teile üllatusena, aga kodus on töid üksjagu, mille eest keegi midagi ei maksa.

[Külaline]

Lapsel on humaansem jääda sündimata, kui nälga surra.

Arenenud riigis ei jää keegi nälga. Kaerahelbeid, kartuleid, õli jne jõuab igaüks piisavalt osta. Ka toiduabi jagab, kui tekib uups olukord. Ennem on oht jääda kodutuks kui nälga jääda. Ka sel juhul on lastega pered võrreldes üksikute inimestega eelisolukorras ja laste olemasolu korral eraldatakse mingi sots.pind. Lastega pered hätta ei jää.

[Lepatriinu]

Mis me siis peale hakkame? Kasvõi sureme välja, peaasi, et lastes kujuneksid tööharjumused ilmtingimata seeläbi, et vanematel on töökoht?

Lapsel on humaansem jääda sündimata, kui nälga surra.

Aga kui ta nälga ei sure ja saab elada täisväärtuslikku elu sõltumata sellest, kui edukad tema vanemad tööturul on, siis pole lapsel mingit põhjust sündimata jääda. See sündimata jäämine on praegu suurim probleem! Ja nagu näha, ei saa loota millelegi muule kui kodanikupalgale. Kui seda ei tule, siis võime sama hästi oma põhiseadusest Eesti riigi põhieesmärgi välja visata ja viimse eestlaseni jääda muretsema, et äkki keegi elab meie kulul.

Ja see, et vanemad tööl ei KÄI (minu rõhuasetus), ei too endaga kaasa tööharjumuste puudumist. Äkki tuleb teile üllatusena, aga kodus on töid üksjagu, mille eest keegi midagi ei maksa.

Need tööd kodus on ju ka kõigil neil, kes käivad tööl, maksavad makse ja annavad ühiskonnale midagi omalt poolt ka.

Kui neid täiesti saamatuid on 4% sinu arvutuste järgi, siis kuidas see 4% põhjustab eestlaste väljasuremise? Ja miks peaks vanemahüvitise asendamine kodanikupalgaga suurendama sündivust?

Nälgasuremise ja täisväärtusliku elu vahel on muidugi veel päris suur hulk maad.

Inimesed on ikka oma keskkonna nägu. Kui täiskasvanu tõsiselt arvab, et tema panus on võtta riigilt lihtsalt niisama raha ja parimal juhul saada paar last (sest siis saab riigilt rohkem raha), siis kuidas peaks nende lastel olema teistsugused väärtushinnangud?

[Lepatriinu]

Lapsel on humaansem jääda sündimata, kui nälga surra.

Arenenud riigis ei jää keegi nälga. Kaerahelbeid, kartuleid, õli jne jõuab igaüks piisavalt osta. Ka toiduabi jagab, kui tekib uups olukord. Ennem on oht jääda kodutuks kui nälga jääda. Ka sel juhul on lastega pered võrreldes üksikute inimestega eelisolukorras ja laste olemasolu korral eraldatakse mingi sots.pind. Lastega pered hätta ei jää.

Et lapsed tuleks teha endale selleks, et siis annab riik sotspinna ja toiduabisse saab ka eelisjärjekorras?

See on ikkagi mõtlemapanev, kui sa tõesti siiralt mõtledki nii. Et ongi kohe sellised inimesed, kes ei mõtle sellele, et lapsed saadakse siis, kui on endal jalad all, vaid et lapsed saadakse iseenda toetamiseks.

[Külaline]

Lapsel on humaansem jääda sündimata, kui nälga surra.

Arenenud riigis ei jää keegi nälga. Kaerahelbeid, kartuleid, õli jne jõuab igaüks piisavalt osta. Ka toiduabi jagab, kui tekib uups olukord. Ennem on oht jääda kodutuks kui nälga jääda. Ka sel juhul on lastega pered võrreldes üksikute inimestega eelisolukorras ja laste olemasolu korral eraldatakse mingi sots.pind. Lastega pered hätta ei jää.

Jääb küll nälga, kui kõik jalad seinale viskavad ja kodanikupalgale loodavad. Selleks, et needsamad kaerahelbed, kartulid ja õli olemas oleks, peab keegi tööd tegema. Kui noorem põlvkond siin kuulutab, et nemad küll tööd teha ei taha, antagu neile niisama raha, kes siis selle toidu toodab?

Ma viimasel ajal puutun kokku ühe 200-aastasega. Tema põhimure on, et elurikkus säiliks ja linnukesed saaksid süüa. Tema vanemate majas muru ei tohi niita. Marjad peaks põõsasse jääma, et linnukesed süüa saaksid, pealegi marju korjates astud põõsaste ümber olevale maltsale, seda ei tohi. Kevadel istutas lilli, aga hoolitseda nende eest ei viitsi. Soovitasin lisaks lilledele kasvõi tilli ja sibulat maha panna - ei sobi, need pole lilled. Toit ( ka seesami till praegu tilliuputuse ajal) tuleb poest, vanemate rahaga. Ise tööle minna ei raha ja nii ta tiksub. Kust teie arvates see toit tuleb mõnekümne aasta pärast, kui noorem põlvkond ennast liigutama ei vaevu?

[Külaline]

Ma viimasel ajal puutun kokku ühe 200-aastasega.

Vabandust, trükiviga.
20-aastasega ikka.

[Külaline]

Lapsel on humaansem jääda sündimata, kui nälga surra.

Aga kui ta nälga ei sure ja saab elada täisväärtuslikku elu sõltumata sellest, kui edukad tema vanemad tööturul on, siis pole lapsel mingit põhjust sündimata jääda. See sündimata jäämine on praegu suurim probleem! Ja nagu näha, ei saa loota millelegi muule kui kodanikupalgale. Kui seda ei tule, siis võime sama hästi oma põhiseadusest Eesti riigi põhieesmärgi välja visata ja viimse eestlaseni jääda muretsema, et äkki keegi elab meie kulul.

Ja see, et vanemad tööl ei KÄI (minu rõhuasetus), ei too endaga kaasa tööharjumuste puudumist. Äkki tuleb teile üllatusena, aga kodus on töid üksjagu, mille eest keegi midagi ei maksa.

Need tööd kodus on ju ka kõigil neil, kes käivad tööl, maksavad makse ja annavad ühiskonnale midagi omalt poolt ka.

Kui neid täiesti saamatuid on 4% sinu arvutuste järgi, siis kuidas see 4% põhjustab eestlaste väljasuremise? Ja miks peaks vanemahüvitise asendamine kodanikupalgaga suurendama sündivust?

Nälgasuremise ja täisväärtusliku elu vahel on muidugi veel päris suur hulk maad.

Inimesed on ikka oma keskkonna nägu. Kui täiskasvanu tõsiselt arvab, et tema panus on võtta riigilt lihtsalt niisama raha ja parimal juhul saada paar last (sest siis saab riigilt rohkem raha), siis kuidas peaks nende lastel olema teistsugused väärtushinnangud?

Naine, te olete loll nagu reformierakonna valija. "Kui neid täiesti saamatuid on 4% sinu arvutuste järgi, siis kuidas see 4% põhjustab eestlaste väljasuremise?" Tule taevas appi! Perekondi, kes tahaksid lapsi ja tahaksid rohkem, kui neid on, on kaugelt enam kui 4% ja nad ei ole kuidagi saamatud. Nad on sunnitud lastest loobuma.

[lihtsalt1]

Arenenud riigis ei jää keegi nälga.

Jääb küll nälga, kui kõik jalad seinale viskavad ja kodanikupalgale loodavad.

Kui, kui, kui ja veel kord kui.

Kindlasti on see teile kurb kuulda, aga neid jalad seinale viskajaid on äärmisel juhul 4%. Marginaalne osa elanikkonnast, kes arvab, et askees teeb õndsaks.

[lihtsalt1]

Aga kui ta nälga ei sure ja saab elada täisväärtuslikku elu sõltumata sellest, kui edukad tema vanemad tööturul on, siis pole lapsel mingit põhjust sündimata jääda. See sündimata jäämine on praegu suurim probleem! Ja nagu näha, ei saa loota millelegi muule kui kodanikupalgale. Kui seda ei tule, siis võime sama hästi oma põhiseadusest Eesti riigi põhieesmärgi välja visata ja viimse eestlaseni jääda muretsema, et äkki keegi elab meie kulul.

Ja see, et vanemad tööl ei KÄI (minu rõhuasetus), ei too endaga kaasa tööharjumuste puudumist. Äkki tuleb teile üllatusena, aga kodus on töid üksjagu, mille eest keegi midagi ei maksa.

Need tööd kodus on ju ka kõigil neil, kes käivad tööl, maksavad makse ja annavad ühiskonnale midagi omalt poolt ka.

Kui neid täiesti saamatuid on 4% sinu arvutuste järgi, siis kuidas see 4% põhjustab eestlaste väljasuremise? Ja miks peaks vanemahüvitise asendamine kodanikupalgaga suurendama sündivust?

Nälgasuremise ja täisväärtusliku elu vahel on muidugi veel päris suur hulk maad.

Inimesed on ikka oma keskkonna nägu. Kui täiskasvanu tõsiselt arvab, et tema panus on võtta riigilt lihtsalt niisama raha ja parimal juhul saada paar last (sest siis saab riigilt rohkem raha), siis kuidas peaks nende lastel olema teistsugused väärtushinnangud?

Naine, te olete loll nagu reformierakonna valija. "Kui neid täiesti saamatuid on 4% sinu arvutuste järgi, siis kuidas see 4% põhjustab eestlaste väljasuremise?" Tule taevas appi! Perekondi, kes tahaksid lapsi ja tahaksid rohkem, kui neid on, on kaugelt enam kui 4% ja nad ei ole kuidagi saamatud. Nad on sunnitud lastest loobuma.

Lugemissoovitus. Autoriga nõus.
https://arvamus.postimees.ee/8071960/mi ... amuti-laen
Aga panen siia ka täisteksti, sest maksumüür võib ees olla.

Lastetus on samuti laen
Mihkel Kunnus, Fookuse «Inimese ja looduse» toimetaja
5. august 2024, 15:00

• Lastetus oleks kui võlgu elamine.

• Madal sündimus tekitab majandusprobleeme.

• Lastetoetustega ei tohi mängida.

• Riik peab tekitama kindlustunde laste saamiseks.

Värske valitsuse kokkuklopsimise mürast kostab ka õige pahaendelisi ja hirmutavaid hääli. Näiteks see karmi kärpimispilguga, et tuleks üle vaadata lastetoetused. Ainüksi selline teemapüstitus on täiesti vale, sest süvendab ühte kõige ohtlikumat ühiskondlikku trendi – laste saamisest loobumist põhjusel, et kindlustunnet pole piisavalt. Sellised arutelud vähendavad ju kindlustunnet veelgi! Rääkimata faktist, et seesama võimuerakondade kamp on korra juba lastetoetusi ja perehüvesid vähendanud, kirjutab Fookuse toimetaja Mihkel Kunnus.

Laste saamiseks peab olema täidetud terve rida vajalikke eeldusi, elamispinnast sobiva partnerini, sissetulekute stabiilsusest sotsiaalse küpsuseni. Riik ei saa kaugeltki mitte kõiges aidata, küll aga saab päris tõhusalt paljut ära rikkuda.

Kui majandusinimesed räägivad õigustatult, et riik peaks käituma majandusstabiilsuse soodustamiseks kontratsükliliselt, siis nõnda peaks olema ka demograafiliste teguritega. Kui noored ei julge lapsi saada, sest majanduskeskkond on liiga ebastabiilne, siis riik peaks garanteerima teatud stabiilsust ja turvatunnet – et pereloomine ei vähendaks, vaid suurendaks majanduslikku stabiilsust ja ettearvatavust.

Pärast viimaseid valimisi on käitutud aga täpselt vastupidi, täpselt valesti. Perede kindlustunnet on vähendatud. Nüüd on pere loomiseks vaja rohkem isiklikku rasva, rohkem «jõudude ülejääki» ning sündimus väheneb veelgi. Küllap on siin vajalik rõhutada, et väike sündimus on samuti vaadeldav laenuna. Hetkel kulub raha vähem, aga hiljem on intressidega kulud, vähem töökäsi, vähem maksumaksjaid, vähem tarbijaid ning suhteliselt rohkem pensionäre – kõik need sada häda, mis me majandus pärib rahvastiku vananemiselt.

Kummati on iibeteema needuseks selle seostumine rahvuskonservatiivsusega, Isamaaga, EKREga, ERKiga. Sest see seob sündimusteema ühte hirmuga rahvuse välja suremise ees ehk millegagi, mis paljusid külmaks jätab (et mitte hullemini öelda). Ometi jõuavad väikese sündimusega seotud hädad kohale palju varem ja just nimelt majandusprobleemide kaudu.

See, et mujal arenenud maailmas on samad probleemid, ei tee meil seda probleemi kuidagi vähem akuuteks. Psühholoogiliselt on muidugi lohutav, et oma hädaga üksi ei olda, aga majanduslikke probleeme võimendab see veelgi, eriti meie avatud, ekspordile orienteeritud majanduses. Ja veel: tüüpiline vastuargument, et ükski meede pole andnud piisavalt head tulemust, on ikka päris ohtlik. Sest esiteks, me ei tea, kui hull oleks olukord ilma seniste meetmeteta. Ja teiseks: sellise argumentatsiooni legitimeerimine võimaldab põhja lasta absoluutselt kõik kliima- ja rohemeetmed.

P.S. Neile, kellel on eriline allergia igasuguse rahvuskonservatiivsuse suhtes, soovitan äsja eesti keeles ilmunud USA analüütiku Peter Zeihani raamatut «Maailma lõpp on alles algus. Globaliseerumise kokkukukkumise kaardistamine». Kõige muu kõrval on seal põhjalikult käsitletud demograafilisi trende maailma erinevates regioonides ning nende mõju sellele, millises raamistikus rullub lahti lähitulevik.

[Tõutäkk]

Viimasele.
Ma olen ka iibe vähesuse pärast sügavat muret tundnud ja selle parandamiseks ka oma väikese panuse andnud.
Sestap olen ka konservatiive valinud. Ja ka minu vaates oleks kodanikupalga katteallikateks;
1. Võõrtööjõud, kes siin makse maksavad, aga kodanikupalka ei saa. Seega tuleks siia saada rohkem tööjõudu kolmandatest riikidest, ka odavtööjõudu. Aga vaid lühiajaliste tööviisadega, et nad ei juurduks.
2. Hallipassimehed, kes samuti maksavad makse (selle tõttu on vajalik ka punkt 3 ja 4)
3. Vähendada pensioni, seda muidugi kolmandiku võrra vähem kui saadav kodanikupalk.
4. Kaotada lastetoetus, seda asendaks kodanikupalk
5. Kaotada tulumaksuvaba miinimum, ehk siis sealt suurenev maksukoormus oleks väiksem kui kodanikupalk.
6. Progresseeruv tulumaks, kus rikkurid maksavad rohkem.
7- Lastetusmaks.

Need kokku võimaldaksid maksta 200-300 eurist kodanikupalka töötavatele kodanikele ja pensionäridele
100 eurist aga lastele ja ehk ka töötutele.
Tingimuseks see, et kõik peavad alaliselt elama eestis (va pensionärid).
Võiks kaaluda ka peretoetuse asendamist proportsionaalse kodanikupalgaga, ehk esimene laps 100eur, teine 133, kolmas 200 ja järgmised saaksid juba maksimaalset kodanikupalka.

[Külaline]

Viimasele.
Ma olen ka iibe vähesuse pärast sügavat muret tundnud ja selle parandamiseks ka oma väikese panuse andnud.
Sestap olen ka konservatiive valinud. Ja ka minu vaates oleks kodanikupalga katteallikateks;
1. Võõrtööjõud, kes siin makse maksavad, aga kodanikupalka ei saa. Seega tuleks siia saada rohkem tööjõudu kolmandatest riikidest, ka odavtööjõudu. Aga vaid lühiajaliste tööviisadega, et nad ei juurduks.
2. Hallipassimehed, kes samuti maksavad makse (selle tõttu on vajalik ka punkt 3 ja 4)
3. Vähendada pensioni, seda muidugi kolmandiku võrra vähem kui saadav kodanikupalk.
4. Kaotada lastetoetus, seda asendaks kodanikupalk
5. Kaotada tulumaksuvaba miinimum, ehk siis sealt suurenev maksukoormus oleks väiksem kui kodanikupalk.
6. Proportsionaalne tulumaks, kus rikkurid maksavad rohkem.
7- Lastetusmaks.

Need kokku võimaldaksid maksta 200-300 eurist kodanikupalka töötavatele kodanikele ja pensionäridele
100 eurist aga lastele ja ehk ka töötutele.
Tingimuseks see, et kõik peavad alaliselt elama eestis (va pensionärid).
Võiks kaaluda ka peretoetuse asendamist proportsionaalse kodanikupalgaga, ehk esimene laps 100eur, teine 133, kolmas 200 ja järgmised saaksid juba maksimaalset kodanikupalka.

Naiivne lootus, et ei juurdu. Muu maailm neid näiteid täis. Võõrtööjõud tuleb ja jääb. Eelkõige on meil võtta venekeelseid ja oleme juba jõudnud kohati punkti, kus eestlane ei saa eestikeelset teenindust ega vene keele oskuseta tööle. Lastetusmaks vaid suurendaks lastetust, sest lapsi ei saada kehva materiaalse olukorra tõttu. Lapsi saadakse tänapäeval veidi hiljem, mil on elujärg juba võimaldab. Üks sünnitab 20 aastaselt 1 lapse ja teine 35- aastaselt ja panus kokku on ju sama, aga teine maksis suure summa lastetusmaksu juurde. Meil on probleemiks, et kolmandat ja neljandat last ei tule juurde mitte esimese lapse ärajäämine.

[Külaline]

Kuidas sa kontrollid alalist elamist? Palkad mingi armee kontrollijaid? Tänapäeva inimene on üha rohkem maailmakodanik, kes tahab talvel kusagil mujal olla või ringi liikuda. See, et ta hakkab pidevalt aru andma ja ristikesi tõmbama, on absurd. Seetõttu ei poolda mingit kodanikupalka. Igaüks teenigu ise, aga see palk võiks iga töö eest, mida täiskohaga tehakse, tagada normaalse elujärje, mitte närutamise. Praegu on lihtsama töö tegijad pigen nagu vabarahtlikud. Peale töörõõmu ei saa midagi.

[Külaline]

Viimasele.
Ma olen ka iibe vähesuse pärast sügavat muret tundnud ja selle parandamiseks ka oma väikese panuse andnud.
Sestap olen ka konservatiive valinud. Ja ka minu vaates oleks kodanikupalga katteallikateks;
1. Võõrtööjõud, kes siin makse maksavad, aga kodanikupalka ei saa. Seega tuleks siia saada rohkem tööjõudu kolmandatest riikidest, ka odavtööjõudu. Aga vaid lühiajaliste tööviisadega, et nad ei juurduks.
2. Hallipassimehed, kes samuti maksavad makse (selle tõttu on vajalik ka punkt 3 ja 4)
3. Vähendada pensioni, seda muidugi kolmandiku võrra vähem kui saadav kodanikupalk.
4. Kaotada lastetoetus, seda asendaks kodanikupalk
5. Kaotada tulumaksuvaba miinimum, ehk siis sealt suurenev maksukoormus oleks väiksem kui kodanikupalk.
6. Proportsionaalne tulumaks, kus rikkurid maksavad rohkem.
7- Lastetusmaks.

Need kokku võimaldaksid maksta 200-300 eurist kodanikupalka töötavatele kodanikele ja pensionäridele
100 eurist aga lastele ja ehk ka töötutele.
Tingimuseks see, et kõik peavad alaliselt elama eestis (va pensionärid).
Võiks kaaluda ka peretoetuse asendamist proportsionaalse kodanikupalgaga, ehk esimene laps 100eur, teine 133, kolmas 200 ja järgmised saaksid juba maksimaalset kodanikupalka.

Kas lubad lahkesti "Heil Hitler" selle uue ilusa maailmakorra peale karjuda?

[Külaline]

Kui ma olen vanem kui 30 ja ülekaaluline ning isegi Yxikmees mind ei saa, kas riik siis tagab mulle lapsetegija? Ehk ajateenijate seast?

Või kehtestab hirmuga paksumaksu ja kohustusliku vöökoha ülemõõtmise kaks korda aastas?

Iga siinkirjeldatud liigutus kodanikupalga (mis nagu peaks põhinema ametnikearmee ärakaotamisest saadavale rahabaasile) kehtestamiseks sisaldab nii palju erisusi, et on vaja uut ja veel suuremat ametnikearmeed nende kontrollimiseks/jõustamiseks.

[Külaline]

Kas see Yxikmehe lastetusmaks kehtib kõigile - alates sünni hetkest kuni surmani? Kas lastetusmaksu maksavad ainult kodanikud või ka sissetoodavad orjad, vabandust lühiajalised võõrtöölised? Hallipassiomanikud?

Kui perre sünnib laps, aga äkitselt hakkab lastetu naabrimees seda endale nõutama?

Kas viljatus on põhjus lastetusmaksu mittemaksmiseks?

Kas lastetutele ei peaks maksma lisatoetust keskkonnareostuse vähendamise ja planeedil Maa elukõlbulikkuse säilitamise eest?

Kas homoseksuaalsed inimesed peavad lastetusmaksu maksma? Kas neid sunnitakse vägisi paarituma või spermat loovutama / üsa kellelegi teisele kasutada andma?

Kas ühiskond on üleüldse nii diskrimineeriva maksu sisseseadmisega nõus?

[Külaline]

Minu arust lastetusmaks peaks kehtima ka neile, kes ise oma last ei kasvata. Et sa lihtsalt kellelegi lapse treid ja talle mingit närust elatist maksad, ei tee sind lapsevanemaks. Nii on Tõutäkk elueg käitunud. Mäletan aegu, kus ta ütles, et maksab 100 eurot lapse kohta ja kõik, kuigi siis oli juba elatis palju suurem. Miks selline inimene peaks olema vabastatud lastetusmaksust, ma ei saa küll aru.