Kodanikupalk

[Külaline]

Üksikud ja lastetud maksavad niigi rohkem per nokka - toidu, eluaseme jms eest. Neile ei ole ette nähtud mingeid toetusi ega soodsamaid pensionitingimusi jne. Ja kui mõnel õnnestub kaitsmata vahekorrast kolm last saada, siis premeeritakse neid suurte summadega.

Nüüd mingi supersigitaja tahab neile veel mingi häbistava maksu kaela väänata.

Saage aru, ei ole enam nõukaaeg, maailm on muutunud. Meil on infoühiskond, meil on inimeste vaba liikumine, naistel on õigus otsustada oma keha üle. Mingi punnitamine üherahvuselise riigi säilitamise nimel on mõttetu. Kui oleme normaalne (mitte kõiki mittekodanikke diskrimineeriv) ühiskond, siis kolivad siia uued inimesed, kes kompenseerivad lastevähesuse.

[Lepatriinu]

Need tööd kodus on ju ka kõigil neil, kes käivad tööl, maksavad makse ja annavad ühiskonnale midagi omalt poolt ka.

Kui neid täiesti saamatuid on 4% sinu arvutuste järgi, siis kuidas see 4% põhjustab eestlaste väljasuremise? Ja miks peaks vanemahüvitise asendamine kodanikupalgaga suurendama sündivust?

Nälgasuremise ja täisväärtusliku elu vahel on muidugi veel päris suur hulk maad.

Inimesed on ikka oma keskkonna nägu. Kui täiskasvanu tõsiselt arvab, et tema panus on võtta riigilt lihtsalt niisama raha ja parimal juhul saada paar last (sest siis saab riigilt rohkem raha), siis kuidas peaks nende lastel olema teistsugused väärtushinnangud?

Naine, te olete loll nagu reformierakonna valija. "Kui neid täiesti saamatuid on 4% sinu arvutuste järgi, siis kuidas see 4% põhjustab eestlaste väljasuremise?" Tule taevas appi! Perekondi, kes tahaksid lapsi ja tahaksid rohkem, kui neid on, on kaugelt enam kui 4% ja nad ei ole kuidagi saamatud. Nad on sunnitud lastest loobuma.

Lugemissoovitus. Autoriga nõus.
https://arvamus.postimees.ee/8071960/mi ... amuti-laen
Aga panen siia ka täisteksti, sest maksumüür võib ees olla.

Lastetus on samuti laen
Mihkel Kunnus, Fookuse «Inimese ja looduse» toimetaja
5. august 2024, 15:00

• Lastetus oleks kui võlgu elamine.

• Madal sündimus tekitab majandusprobleeme.

• Lastetoetustega ei tohi mängida.

• Riik peab tekitama kindlustunde laste saamiseks.

Värske valitsuse kokkuklopsimise mürast kostab ka õige pahaendelisi ja hirmutavaid hääli. Näiteks see karmi kärpimispilguga, et tuleks üle vaadata lastetoetused. Ainüksi selline teemapüstitus on täiesti vale, sest süvendab ühte kõige ohtlikumat ühiskondlikku trendi – laste saamisest loobumist põhjusel, et kindlustunnet pole piisavalt. Sellised arutelud vähendavad ju kindlustunnet veelgi! Rääkimata faktist, et seesama võimuerakondade kamp on korra juba lastetoetusi ja perehüvesid vähendanud, kirjutab Fookuse toimetaja Mihkel Kunnus.

Laste saamiseks peab olema täidetud terve rida vajalikke eeldusi, elamispinnast sobiva partnerini, sissetulekute stabiilsusest sotsiaalse küpsuseni. Riik ei saa kaugeltki mitte kõiges aidata, küll aga saab päris tõhusalt paljut ära rikkuda.

Kui majandusinimesed räägivad õigustatult, et riik peaks käituma majandusstabiilsuse soodustamiseks kontratsükliliselt, siis nõnda peaks olema ka demograafiliste teguritega. Kui noored ei julge lapsi saada, sest majanduskeskkond on liiga ebastabiilne, siis riik peaks garanteerima teatud stabiilsust ja turvatunnet – et pereloomine ei vähendaks, vaid suurendaks majanduslikku stabiilsust ja ettearvatavust.

Pärast viimaseid valimisi on käitutud aga täpselt vastupidi, täpselt valesti. Perede kindlustunnet on vähendatud. Nüüd on pere loomiseks vaja rohkem isiklikku rasva, rohkem «jõudude ülejääki» ning sündimus väheneb veelgi. Küllap on siin vajalik rõhutada, et väike sündimus on samuti vaadeldav laenuna. Hetkel kulub raha vähem, aga hiljem on intressidega kulud, vähem töökäsi, vähem maksumaksjaid, vähem tarbijaid ning suhteliselt rohkem pensionäre – kõik need sada häda, mis me majandus pärib rahvastiku vananemiselt.

Kummati on iibeteema needuseks selle seostumine rahvuskonservatiivsusega, Isamaaga, EKREga, ERKiga. Sest see seob sündimusteema ühte hirmuga rahvuse välja suremise ees ehk millegagi, mis paljusid külmaks jätab (et mitte hullemini öelda). Ometi jõuavad väikese sündimusega seotud hädad kohale palju varem ja just nimelt majandusprobleemide kaudu.

See, et mujal arenenud maailmas on samad probleemid, ei tee meil seda probleemi kuidagi vähem akuuteks. Psühholoogiliselt on muidugi lohutav, et oma hädaga üksi ei olda, aga majanduslikke probleeme võimendab see veelgi, eriti meie avatud, ekspordile orienteeritud majanduses. Ja veel: tüüpiline vastuargument, et ükski meede pole andnud piisavalt head tulemust, on ikka päris ohtlik. Sest esiteks, me ei tea, kui hull oleks olukord ilma seniste meetmeteta. Ja teiseks: sellise argumentatsiooni legitimeerimine võimaldab põhja lasta absoluutselt kõik kliima- ja rohemeetmed.

P.S. Neile, kellel on eriline allergia igasuguse rahvuskonservatiivsuse suhtes, soovitan äsja eesti keeles ilmunud USA analüütiku Peter Zeihani raamatut «Maailma lõpp on alles algus. Globaliseerumise kokkukukkumise kaardistamine». Kõige muu kõrval on seal põhjalikult käsitletud demograafilisi trende maailma erinevates regioonides ning nende mõju sellele, millises raamistikus rullub lahti lähitulevik.

Maksumüüri taga olevate lugude tasuta jagamine võib tuua ulatusliku kahjunõude.

[Külaline]

milline rumal jutt see lastetusmaksu jutt... Kohe 15% palgast tahaks võtta, wow! Oled arvutanud, kui palju lapse üleskasvamine riigile maksma läheb? Ja pole sugugi kindel, et temast tõhus maksumaksja kasvab. Lastetu tõenäoliselt maksab kõigi oma tööaastate jooksul kordades rohkem makse kui paljulapseline ema (ning tema puhul puudub lapsega seotud riigi kulu) ning on oma hooldekodu koha täiesti välja teeninud. Tõenäoliselt on tal ka millest ise pensionieas panustada.

[jeerum]

Ma arvan et laste ülalpidamiseks kulutab ka riik rohkem -arstid, koolid, koolitoit, tasuta ülikool jne. Seda lastetu ei tarbi. Samamoodi igasugused koolitoestused, emapalgad, lastetoetused. Lastetu käib ligi 40 aastat tööl ja maksab makse, arvan et ta on sellega endale nii pensioni kui ka hooldekodu välja teeninud küll.

[Arutleja]

Mitte ükski lapsevanem ei saa garanteerida, et tema lapsed just Eesti riigile või üldse hakkavad kunagi mingeid makse maksma. Nii et lõpetage see lastetusmaksu jutt.

[Külaline]

Mitte ükski lapsevanem ei saa garanteerida, et tema lapsed just Eesti riigile või üldse hakkavad kunagi mingeid makse maksma. Nii et lõpetage see lastetusmaksu jutt.

Ei tule siin mingit lastetusmaksu. Laste sündi toetatakse ikka positiiivse diskrimineerimisega: soodustused, toetused jne laste eest. Kolmelapseline saab Eestis 710 eurot toetust, mis on palju rohkem kui kuskil mujal. Valesti on muidugi siin see, et toetatakse ainult kolmelapselisi, ühe- ja kahelapselised saagu ise hakkama. Siis lükatakse laste sündi edasi ja kolmandaid lapsi ei sünnigi. Paar aastat pärast kolmelapseliste toetuse ulmeliseks muutumist sünnib kolmandaid lapsi küll rohkem (või meisterdatakse kokku vahva kärgpere), aga laste sündi see üldiselt ei tõsta. Meil maksti terve aasta kolmelapselistele koguni 910 eurot kuus, aga mis juhtus, sündivus on juba alla 10 000 sünni aastas, mis on üle 3000 sünni vähem kui tavaliselt. Ja miks? Sest maksud tõusevad, töötus suureneb, esimeste laste sündi lükatakse edasi, sest seda ei toetata.

[Külaline]

Maailm on ülerahvastatud. Pole mingit pensimaksjate puudust. Mure on vaid neil, kelle arvates see maksumaksja peab nui neljaks olema eestlane. Miks lapsetu, kes nii ei arva, peaks mingit maksu maksma? Kui see laps kolib välismaale makse maksma, kas siis tuleb vanematele tagantjärgi trahv? Lapsest saab kurjategija, töötu, joodik? Kõik eesti maksumaksjad maksid tema koolitamise eest, aga kõik läks tühja. Huvitav, miks tänapäeval seda hooldekodu mingiks kohustuslikuks elu lõpetamise kohaks peetakse. Mul pole mitte üks esivanem hooldekodus olnud. Kõik need sajandid enne mind on kodus surdud. Kuni selle hetkeni saadi ise hakkama või koduse hoolitsusega ja seda ilma kaasaegsete mugavusteta.

[Külaline]

väike sündimus on samuti vaadeldav laenuna.

Aga no vot, siis ongi ühiskond võlgu praegustele 40-50-aastastele, sest nende elu oli 90ndatel ja 00ndatel nii raske, et lapsed jäid sündimata. Sest sel ajal oli sündimus naise kohta kõige madalam. Sel ajal aga ülistati karjäärinaisi ja sünnitajaid vaadati kui alaarenenuid. Nüüd on need naised sünnituseast väljas, aga ühiskonnas on uued tuuled ( sünnitajad puistatakse rahaga üle (iga aasta kohta 10 000 eurot ei ole teps mitte väike summa)) ning jällegi saavad sama põlvkonna naised vastu päid ja jalg. Tegelikult ei ole nad ühiskonnale midagi võlgu

[Külaline]

Aga no vot, siis ongi ühiskond võlgu praegustele 40-50-aastastele, sest nende elu oli 90ndatel ja 00ndatel nii raske, et lapsed jäid sündimata. Sest sel ajal oli sündimus naise kohta kõige madalam. Sel ajal aga ülistati karjäärinaisi ja sünnitajaid vaadati kui alaarenenuid. Nüüd on need naised sünnituseast väljas, aga ühiskonnas on uued tuuled ( sünnitajad puistatakse rahaga üle (iga aasta kohta 10 000 eurot ei ole teps mitte väike summa)) ning jällegi saavad sama põlvkonna naised vastu päid ja jalg. Tegelikult ei ole nad ühiskonnale midagi võlgu

Äkki enne tutvuks statistikaga, kui hakkaks valet väitma?

1992 sündis 18 191 last, hiljem on sündivus kõikunud 13 000 ja 15 000 vahel, erandiks olid aastad 2008-2010, kui sünde oli 16 000 ringis. 2022 sündis 11 571 last, 2023 10 769 last ja praegu on isegi sellega võrreldes langustrend. 1992 sündis peaaegu kaks korda rohkem lapsi kui praegu.

[Külaline]

1992 sündis peaaegu kaks korda rohkem lapsi kui praegu.

Tegelikult on just need üheksakümnendatel sündinud need, kes praegu peaksid sünnitama, kuid kel on muud prioriteedid. Ilmselt ongi nii, et lükatakse laste saamist edasi ja esmatähtis on haridus, töö, materiaalne heaolu, kindel partner. Alles siis hakatakse vaatama ja laste peale mõtlema. Kui vanasti oli "kakskümmend kaks viimane taks," siis nüüd ollakse kolmekümnendates veel rahulikult partneriotsinguil ja laps saadakse heal juhul kolmekümnendate teises pooles, paljud veelgi hiljem.

[Külaline]

1992 sündis peaaegu kaks korda rohkem lapsi kui praegu.

Tegelikult on just need üheksakümnendatel sündinud need, kes praegu peaksid sünnitama, kuid kel on muud prioriteedid. Ilmselt ongi nii, et lükatakse laste saamist edasi ja esmatähtis on haridus, töö, materiaalne heaolu, kindel partner. Alles siis hakatakse vaatama ja laste peale mõtlema. Kui vanasti oli "kakskümmend kaks viimane taks," siis nüüd ollakse kolmekümnendates veel rahulikult partneriotsinguil ja laps saadakse heal juhul kolmekümnendate teises pooles, paljud veelgi hiljem.

Nagu statistikast näha, ei ole ka suur rahaloopimine sündivust tõstnud. Emapalga tulek mõjus, aga mitte nii palju kui loodeti, kolmandatele lastele suurte summade maksmine (alguses 500, siis 900, nüüd 700 millegagi) ei ole sündivust üldse tõstnud.

[Külaline]

Aga no vot, siis ongi ühiskond võlgu praegustele 40-50-aastastele, sest nende elu oli 90ndatel ja 00ndatel nii raske, et lapsed jäid sündimata. Sest sel ajal oli sündimus naise kohta kõige madalam. Sel ajal aga ülistati karjäärinaisi ja sünnitajaid vaadati kui alaarenenuid. Nüüd on need naised sünnituseast väljas, aga ühiskonnas on uued tuuled ( sünnitajad puistatakse rahaga üle (iga aasta kohta 10 000 eurot ei ole teps mitte väike summa)) ning jällegi saavad sama põlvkonna naised vastu päid ja jalg. Tegelikult ei ole nad ühiskonnale midagi võlgu

Äkki enne tutvuks statistikaga, kui hakkaks valet väitma?

1992 sündis 18 191 last, hiljem on sündivus kõikunud 13 000 ja 15 000 vahel, erandiks olid aastad 2008-2010, kui sünde oli 16 000 ringis. 2022 sündis 11 571 last, 2023 10 769 last ja praegu on isegi sellega võrreldes langustrend. 1992 sündis peaaegu kaks korda rohkem lapsi kui praegu.

Ma rääkisin sündide arvust ühe naise kohta. Toona oli lihtsalt sünnitusealisi naisi rohkem.

[Külaline]

Nagu statistikast näha, ei ole ka suur rahaloopimine sündivust tõstnud. Emapalga tulek mõjus, aga mitte nii palju kui loodeti, kolmandatele lastele suurte summade maksmine (alguses 500, siis 900, nüüd 700 millegagi) ei ole sündivust üldse tõstnud.

Seda vähem aitaks siin kaasa mingi kodanikupalk. Vanemahüvitisega on vähemalt rohkem teenivatel inimsetel sama elustandard tagatud.

Küll aga ei sdaa nõustuda eelpool toodud väitega, et vanemahüvitis ei ole avaldanud mõju teise-kolmanda lapse sünnile. Uuringud väidavad vastupidist: https://majandus.postimees.ee/7643523/v ... ab-vastuse

[Külaline]

Ma rääkisin sündide arvust ühe naise kohta. Toona oli lihtsalt sünnitusealisi naisi rohkem.

Jälle vale. Selle näitaja nimi on summaarne sündivuskordaja, mis oli seitsmekümnendatel üle kahe, alates üheksakümnendatest on olnud järjepidevalt alla kahe. Kuid üheksakümnendatel ja nullindatel oli 1,4-1,7, 2004-2010 oli kõrgem, alates 2011 hakkas taas alanema. Hetkel on sündivuskordaja 1,31.

Kust sa võtad oma väiteid üldse? Lihtsalt plärtsad midagi, aga statistikaga tuttav ei ole ja oska seda ka otsida, enne kui sa midagi väidad.

[Külaline]

Küll aga ei sdaa nõustuda eelpool toodud väitega, et vanemahüvitis ei ole avaldanud mõju teise-kolmanda lapse sünnile. Uuringud väidavad vastupidist: https://majandus.postimees.ee/7643523/v ... ab-vastuse

Seda mina väitnud ei ole. Mina väitsin seda, et üldist laste arvu see tõstnud ei ole, ajutiselt tõusis tõepoolest kolmandate laste arv. Aga mis peaks sellest kasu olema, kui üldine sündivus väheneb? Järelikult pole raha kulutatud õigesse kohta. Äkki oleks tõstnud laste sündivust kõigi laste toetamine olenemata sellest, mitmes see laps peres on.

[Külaline]

Küll aga ei sdaa nõustuda eelpool toodud väitega, et vanemahüvitis ei ole avaldanud mõju teise-kolmanda lapse sünnile. Uuringud väidavad vastupidist: https://majandus.postimees.ee/7643523/v ... ab-vastuse

Seda mina väitnud ei ole. Mina väitsin seda, et üldist laste arvu see tõstnud ei ole, ajutiselt tõusis tõepoolest kolmandate laste arv. Aga mis peaks sellest kasu olema, kui üldine sündivus väheneb? Järelikult pole raha kulutatud õigesse kohta. Äkki oleks tõstnud laste sündivust kõigi laste toetamine olenemata sellest, mitmes see laps peres on.

Täpsustan veel, et tegelikult ma ütlesin, et vanemahüvitis tõstis sündide arvu, aga mitte loodetud hulgal, küll aga ei tõstnud sündivust nn kolmandate laste toetus, millele kulutati hiigelsummasid. Ajutiselt tõstis see kolmandate laste sündi, aga mitte sündivust üldiselt.

[Külaline]

1992 sündis peaaegu kaks korda rohkem lapsi kui praegu.

Tegelikult on just need üheksakümnendatel sündinud need, kes praegu peaksid sünnitama, kuid kel on muud prioriteedid. Ilmselt ongi nii, et lükatakse laste saamist edasi ja esmatähtis on haridus, töö, materiaalne heaolu, kindel partner. Alles siis hakatakse vaatama ja laste peale mõtlema. Kui vanasti oli "kakskümmend kaks viimane taks," siis nüüd ollakse kolmekümnendates veel rahulikult partneriotsinguil ja laps saadakse heal juhul kolmekümnendate teises pooles, paljud veelgi hiljem.

Nagu statistikast näha, ei ole ka suur rahaloopimine sündivust tõstnud. Emapalga tulek mõjus, aga mitte nii palju kui loodeti, kolmandatele lastele suurte summade maksmine (alguses 500, siis 900, nüüd 700 millegagi) ei ole sündivust üldse tõstnud.

Nii on. Kõige rohkem lapsi sünnib hoopis kõige vaesematel aegadel, vaesemates riikides ja peredes.

[Külaline]

1992 sündis peaaegu kaks korda rohkem lapsi kui praegu.

Tegelikult on just need üheksakümnendatel sündinud need, kes praegu peaksid sünnitama, kuid kel on muud prioriteedid. Ilmselt ongi nii, et lükatakse laste saamist edasi ja esmatähtis on haridus, töö, materiaalne heaolu, kindel partner. Alles siis hakatakse vaatama ja laste peale mõtlema. Kui vanasti oli "kakskümmend kaks viimane taks," siis nüüd ollakse kolmekümnendates veel rahulikult partneriotsinguil ja laps saadakse heal juhul kolmekümnendate teises pooles, paljud veelgi hiljem.

Nagu statistikast näha, ei ole ka suur rahaloopimine sündivust tõstnud. Emapalga tulek mõjus, aga mitte nii palju kui loodeti, kolmandatele lastele suurte summade maksmine (alguses 500, siis 900, nüüd 700 millegagi) ei ole sündivust üldse tõstnud.

Nii on. Kõige rohkem lapsi sünnib hoopis kõige vaesematel aegadel, vaesemates riikides ja peredes.

[Tõutäkk]

Viimasele.
Ma olen ka iibe vähesuse pärast sügavat muret tundnud ja selle parandamiseks ka oma väikese panuse andnud.
Sestap olen ka konservatiive valinud. Ja ka minu vaates oleks kodanikupalga katteallikateks;
1. Võõrtööjõud, kes siin makse maksavad, aga kodanikupalka ei saa. Seega tuleks siia saada rohkem tööjõudu kolmandatest riikidest, ka odavtööjõudu. Aga vaid lühiajaliste tööviisadega, et nad ei juurduks.
2. Hallipassimehed, kes samuti maksavad makse (selle tõttu on vajalik ka punkt 3 ja 4)
3. Vähendada pensioni, seda muidugi kolmandiku võrra vähem kui saadav kodanikupalk.
4. Kaotada lastetoetus, seda asendaks kodanikupalk
5. Kaotada tulumaksuvaba miinimum, ehk siis sealt suurenev maksukoormus oleks väiksem kui kodanikupalk.
6. Proportsionaalne tulumaks, kus rikkurid maksavad rohkem.
7- Lastetusmaks.

Need kokku võimaldaksid maksta 200-300 eurist kodanikupalka töötavatele kodanikele ja pensionäridele
100 eurist aga lastele ja ehk ka töötutele.
Tingimuseks see, et kõik peavad alaliselt elama eestis (va pensionärid).
Võiks kaaluda ka peretoetuse asendamist proportsionaalse kodanikupalgaga, ehk esimene laps 100eur, teine 133, kolmas 200 ja järgmised saaksid juba maksimaalset kodanikupalka.

Naiivne lootus, et ei juurdu. Muu maailm neid näiteid täis. Võõrtööjõud tuleb ja jääb. Eelkõige on meil võtta venekeelseid ja oleme juba jõudnud kohati punkti, kus eestlane ei saa eestikeelset teenindust ega vene keele oskuseta tööle. Lastetusmaks vaid suurendaks lastetust, sest lapsi ei saada kehva materiaalse olukorra tõttu. Lapsi saadakse tänapäeval veidi hiljem, mil on elujärg juba võimaldab. Üks sünnitab 20 aastaselt 1 lapse ja teine 35- aastaselt ja panus kokku on ju sama, aga teine maksis suure summa lastetusmaksu juurde. Meil on probleemiks, et kolmandat ja neljandat last ei tule juurde mitte esimese lapse ärajäämine.

Esiteks tuleb lõpetada tähtajatute elamislubade jagamine. Oleks vaid 12 kuulised viisad. Mida saaks taotleda lihtsalt. Kui aga isik on rikkunud seadust, a-la ületanud kiirust, töödanud ümbrikupalga eest vms siis ta enam uut viisat ei saaks nt 1-5 aasta jooksul.
Samuti tuleks suurendada kodakondsuse taotlemiseks Eestis elamise aega 5-lt aastalt 10-le.
Lastetusmaksu tuleks hakata tasuma 25+ eluaastast, kui haridustee üldjuhul omandatud.

[Tõutäkk]

Kas see Yxikmehe lastetusmaks kehtib kõigile - alates sünni hetkest kuni surmani? Kas lastetusmaksu maksavad ainult kodanikud või ka sissetoodavad orjad, vabandust lühiajalised võõrtöölised? Hallipassiomanikud?

Kui perre sünnib laps, aga äkitselt hakkab lastetu naabrimees seda endale nõutama?

Kas viljatus on põhjus lastetusmaksu mittemaksmiseks?

Kas lastetutele ei peaks maksma lisatoetust keskkonnareostuse vähendamise ja planeedil Maa elukõlbulikkuse säilitamise eest?

Kas homoseksuaalsed inimesed peavad lastetusmaksu maksma? Kas neid sunnitakse vägisi paarituma või spermat loovutama / üsa kellelegi teisele kasutada andma?

Kas ühiskond on üleüldse nii diskrimineeriva maksu sisseseadmisega nõus?

1.Lastetusmaksu maksaksid siiski kodanikud, aga see oleks siiski väiksem kui kodanikupalk.
2. Laste vanemaks loetaks ikka sünniregistris olevad andmete järgi, kui naabrimees sooviks kannet muuta, siis tuleks pöörduda kohtusse.
3. Viljatus poleks põhjus, aga riigi poolt peaks olea toetatud kõik võimalikud meetmed, alates kunstviljastamisest kuni seadustatud (kuid siiski kliendi enda poolt tasustatud) surrogaatemaduse ja adopteerimisteni ( ka välismaalt) välja.
4. Kindlasti mitte. Sest on vajalik vältida eesti rahvuse väljasuremist. Nii nagu kaitstakse väljasuremisohus liike, nagu nt lendoravaid jne.
5. Ka homoseksuaalsed lastetud peaksid maksma. Vägisi ei sunnitaks kedagi, ikka vaba valik, kas kasvatad last või maksad.
Maks ei diskrimineeri ju kedagi, ongi lastetusmaks, mida peaksid maksma kõik lastetud nt vanuses 25-45a, selleks, et ei lükataks lastesaamist viimase hetkeni.