Kodanikupalk

[Külaline]

Kodanikupalka ei tohiks saada lastetud. Eriti lastetud naised. Nemad peaksid maksma lastetusmaksu mille arvelt saaks ekperimenteerida kodanikupalgaga.

Miks eriti naised? Minu arust ei peaks sellised mingit toetust saama, kes on lapse küll valmis teinud, aga tegelikult teda ei kasvata.

Sest mees ei saa last kui ei ole partnerit. See ei ole nende teadlik valik. Naistel aga on teadlik valik läbi elu parasiidina liuelda. Ja kuna aina rohkem naisi on parasiitideks muutumas siis ei ole meestel võimalusi. Seega sellisele kasutule olendile nagu lastetu naine maks peale. Ja kohe.

Lastetu olla on nii mõnna. Ainult endale elada ja prassida kuis süda lustib. Ja nii igavesti. Mingit maksu meile kah ei tule!

[lihtsalt1]

Kodanikupalka ei tohiks saada lastetud. Eriti lastetud naised. Nemad peaksid maksma lastetusmaksu mille arvelt saaks ekperimenteerida kodanikupalgaga.

Sellel mõttesuunal oleks ehk jumetki - kodanikupalk ainult peredesse, st sinna, kus on alaealisi lapsi. Süsteemi toetav lisamaks oleks siis ilmselt väiksem kui 29,75% (või nõuaks see väiksemat tulumaksu kui 43,65%). Aga mul pole ideed, kuidas seda teha nii, et pered ei hakkaks lapsi raha pärast ilmale tooma.

Asi on selles, et kui kodanikupalk on niikuinii olemas, siis neil, kes lapsi (võib-olla lausa tänu taevale, et) ei soovi, ei teki motiivi oma tahte vastaselt käituda ja sünnitada lapsi, keda nad tegelikult ei taha ja kellele nad tõenäoliselt ei oleks head vanemad. Aga need, kes soovivad, saavad lapsi ilma majanduslike probleemideta nii palju ilmale tuua kui soovivad. Kodanikupalk on ikkagi valikuvabaduse lahendus

[Lepatriinu]

Oli vast kõva tõus küll, 200 eurot perekonna kohta.

Tõusul ja tõusul on vahe. Tähtis pole see, millise summa võrra, vaid millise tasemeni.

Ma ei ole sugugi praeguse perehüvitiste süsteemi toetaja (see 2022. aastal otsustatud hüvitisemäärade tõus ei muutnud süsteemi ennast). Tollane otsus polnud hea, aga palju parem kui üldse mitte midagi, sest hüvitised olid täiega ajale jalgu jäänud. Kääride sisselöömine juba tõstetud toetusemääradesse oli halvim otsus selles vallas. Minu arvates tulnuks hoopis edasi minna perehüvitiste sisulise reformiga. Ei ole vaja eraldi suurperede toetusi ja üldse seda tohutut liigirikkust. Tänu elatise arvutamise põhimõtete muutmisele teame nüüd, et standardsed kulutused lapse kohta on kuni järgmise indekseerimiseni 545,52 eurot kuus. Selline summa igale lapsele - ja kui soovite, siis nn mastaabiefekt teeb ära selle töö, mida suurperede hüvitiselt loodeti. Aga noh, mida ühelt perevaenulikult valitsuselt ikka tahta.

Milline mastaabiefekt? Suurperetoetus (enne 650 eurot, nüüd 450 eurot) põhines ju teadmisel, et esimene ja teine laps sünnivad nagunii, aga kolmandat enam saada ei julgeta. Sisuliselt on see toetus kolmanda lapse saamiseks.

See ei olnud teadmine, vaid uskumus.

See, et pere saab keskmiselt kaks last (ükskõik, kas on toetused või mitte), ei ole uskumus. See on fakt.

[Lepatriinu]

Kodanikupalka ei tohiks saada lastetud. Eriti lastetud naised. Nemad peaksid maksma lastetusmaksu mille arvelt saaks ekperimenteerida kodanikupalgaga.

Sellel mõttesuunal oleks ehk jumetki - kodanikupalk ainult peredesse, st sinna, kus on alaealisi lapsi. Süsteemi toetav lisamaks oleks siis ilmselt väiksem kui 29,75% (või nõuaks see väiksemat tulumaksu kui 43,65%). Aga mul pole ideed, kuidas seda teha nii, et pered ei hakkaks lapsi raha pärast ilmale tooma.

Asi on selles, et kui kodanikupalk on niikuinii olemas, siis neil, kes lapsi (võib-olla lausa tänu taevale, et) ei soovi, ei teki motiivi oma tahte vastaselt käituda ja sünnitada lapsi, keda nad tegelikult ei taha ja kellele nad tõenäoliselt ei oleks head vanemad. Aga need, kes soovivad, saavad lapsi ilma majanduslike probleemideta nii palju ilmale tuua kui soovivad. Kodanikupalk on ikkagi valikuvabaduse lahendus

Neil, kes lapsi mingil põhjusel üldse ei taha, ei ole ka praegy mingit motiivi neid saada.

[Külaline]

See, et pere saab keskmiselt kaks last (ükskõik, kas on toetused või mitte), ei ole uskumus. See on fakt.

Ega see nii iseenesestmõistetav fakt enam pole ka. Aina rohkem tuleb juurde inimesi, kes lapsi ei soovi või lükatakse see lastesaamine mingisse helgesse tulevikku edasi, kui see enam ei õnnestugi. Ei ole nii iseenesestmõistetav fakt, et kaks last saadakse nagunii. Toetused muidugi väga rolli ei mängi, pigem muu olukord ja üldine ebakindlus ühiskonnas. Ja muidugi ei tule kasuks ka naistesse suhtumine ühiskonnas, et nad peavad teenima meetega võrdselt, samas meestele sellega seoses kohustusi ei lisandu. Ikka on naine see, kes teeb ära kodutööd, lapsed on nende asi ja üksikemadus on naise probleem. Kuni sellist käitumist keegi hukka ei mõista, et mees jätab lapsed maha, elatist ei maksa ja kõik on korras, seni naised sünnitada ei julge. Ka suur lapsetoetus ei päästa asja, sest naised ei julge ka koduseks jääda, sest mis saab neist siis, kui mees jalga laseb või lapsed suureks saavad? Mida teeb keskealine üksik naine, kellel pole vara, töökogemust ega haridust. Siin taga on põhjused, miks naised sünnitada ei julge, mitte lastetoetus.

[lihtsalt1]

Milline mastaabiefekt? Suurperetoetus (enne 650 eurot, nüüd 450 eurot) põhines ju teadmisel, et esimene ja teine laps sünnivad nagunii, aga kolmandat enam saada ei julgeta. Sisuliselt on see toetus kolmanda lapse saamiseks.

See ei olnud teadmine, vaid uskumus.

See, et pere saab keskmiselt kaks last (ükskõik, kas on toetused või mitte), ei ole uskumus. See on fakt.

Sellise loogika järgi peaks pere saama piisavaid sissetulekuid niikuinii. Vabandust, aga see on eksiarvamus. Ma üldiselt toetan väga Isamaa perepoliitiliste algatuste suunda, aga nad lähtuvad eeldustest, et inimestel on algul ükskõik, mis nende sissetulek on, kui nad langetavad esimese või teise lapsesaamise otsuse. Umbes nagu elaksid kaks esimest last ka õhust ja armastusest. Või nagu oleks neil piisav sissetulek niikuinii.

[Lepatriinu]

See ei olnud teadmine, vaid uskumus.

See, et pere saab keskmiselt kaks last (ükskõik, kas on toetused või mitte), ei ole uskumus. See on fakt.

Sellise loogika järgi peaks pere saama piisavaid sissetulekuid niikuinii. Vabandust, aga see on eksiarvamus. Ma üldiselt toetan väga Isamaa perepoliitiliste algatuste suunda, aga nad lähtuvad eeldustest, et inimestel on algul ükskõik, mis nende sissetulek on, kui nad langetavad esimese või teise lapsesaamise otsuse. Umbes nagu elaksid kaks esimest last ka õhust ja armastusest. Või nagu oleks neil piisav sissetulek niikuinii.

Ei, lapsed ei ela õhust ja armastusest. Neid peavad üleval nende vanemad. Ja üht-kaht last üleval pidada enamik peresid, kes lapsi tahab, ka suudab.

Üldiselt ongi ju täiesti normaalne planeerida selline hulk lapsi, keda ka kasvatada jaksad. Kuna kolm last on juba oluliselt suurem kulu kui kaks (ja me ei räägi ju ainult esimesest paarist eluaastast, kus riideid saab tuttavatelt tasuta ja titt ei söö eriti midagi) - siis kolmanda lapse saavad vaid väga heal järjel olevad inimesed. Kes ühtlasi on valmis taluma kolme lapsega kaasnevat suuremat koormust. Neid inimesi palju pole. Rahvastiku taastootmiseks on aga vaja neid kolmandaid lapsi. Selleks mõeldi välja suurpere toetus.

[Lepatriinu]

See, et pere saab keskmiselt kaks last (ükskõik, kas on toetused või mitte), ei ole uskumus. See on fakt.

Ega see nii iseenesestmõistetav fakt enam pole ka. Aina rohkem tuleb juurde inimesi, kes lapsi ei soovi või lükatakse see lastesaamine mingisse helgesse tulevikku edasi, kui see enam ei õnnestugi. Ei ole nii iseenesestmõistetav fakt, et kaks last saadakse nagunii. Toetused muidugi väga rolli ei mängi, pigem muu olukord ja üldine ebakindlus ühiskonnas. Ja muidugi ei tule kasuks ka naistesse suhtumine ühiskonnas, et nad peavad teenima meetega võrdselt, samas meestele sellega seoses kohustusi ei lisandu. Ikka on naine see, kes teeb ära kodutööd, lapsed on nende asi ja üksikemadus on naise probleem. Kuni sellist käitumist keegi hukka ei mõista, et mees jätab lapsed maha, elatist ei maksa ja kõik on korras, seni naised sünnitada ei julge. Ka suur lapsetoetus ei päästa asja, sest naised ei julge ka koduseks jääda, sest mis saab neist siis, kui mees jalga laseb või lapsed suureks saavad? Mida teeb keskealine üksik naine, kellel pole vara, töökogemust ega haridust. Siin taga on põhjused, miks naised sünnitada ei julge, mitte lastetoetus.

See on statistiline fakt. Sama hästi sa võiksid öelda, et mediaanpalk on "usk".
Lapsi saadakse, sest elu edasiandmise vajadus on meile sisse kodeeritud. Ja kui laps juba olemas, tahetakse talle venda või õde. Sellega on instikt rahuldatud. Kolmanda lapse saamine suurendab oluliselt vaesusriski nii siis, kui peres on kaks vanemat, kui nendel juhtudel, millest sina räägid.

Enamik naisi meil ju käib koolis, käib tööl ja saab ka need kaks last. Aga mitte kolm või rohkem.

Olen nõus sellega, et muutuma peaks suhtumine, nagu mees ei peaks laste eest võrdselt vastutama. Pärast lahkuminekut vähemalt rahaliselt.

[Külaline]

See, et pere saab keskmiselt kaks last (ükskõik, kas on toetused või mitte), ei ole uskumus. See on fakt.

Sellise loogika järgi peaks pere saama piisavaid sissetulekuid niikuinii. Vabandust, aga see on eksiarvamus. Ma üldiselt toetan väga Isamaa perepoliitiliste algatuste suunda, aga nad lähtuvad eeldustest, et inimestel on algul ükskõik, mis nende sissetulek on, kui nad langetavad esimese või teise lapsesaamise otsuse. Umbes nagu elaksid kaks esimest last ka õhust ja armastusest. Või nagu oleks neil piisav sissetulek niikuinii.

Ei, lapsed ei ela õhust ja armastusest. Neid peavad üleval nende vanemad. Ja üht-kaht last üleval pidada enamik peresid, kes lapsi tahab, ka suudab.

Üldiselt ongi ju täiesti normaalne planeerida selline hulk lapsi, keda ka kasvatada jaksad. Kuna kolm last on juba oluliselt suurem kulu kui kaks (ja me ei räägi ju ainult esimesest paarist eluaastast, kus riideid saab tuttavatelt tasuta ja titt ei söö eriti midagi) - siis kolmanda lapse saavad vaid väga heal järjel olevad inimesed. Kes ühtlasi on valmis taluma kolme lapsega kaasnevat suuremat koormust. Neid inimesi palju pole. Rahvastiku taastootmiseks on aga vaja neid kolmandaid lapsi. Selleks mõeldi välja suurpere toetus.

Tegelikult on just vastupidi - rohkem lapsi saavad kehvemal järjel olevad inimesed.

[Külaline]

Tegelikult on just vastupidi - rohkem lapsi saavad kehvemal järjel olevad inimesed.

See küll tõsi pole. Müüt on aegadest, kui keegi lasteraha ei maksnud. On vahe, kas kulutad oma sissetulekut üksi või jagad selle kaheksale. Siit ka "kehvemal järjel" olemine.
Paljulapseliste lasteraha ei ole oma eesmärki täitnud ja kuna seda anti, siis vähendati, andis see hoopis signaali, et asi on väga ebastabiilne ja sellel küll loota ei saa. St mõned kolmandad lapsed jäävad omakorda sündimata.
Tean lasterikast peret, kus kõik järjestikku üsna äsja täiselaiseks saanud lapsed on veendunud, et nemad lapsi ei soovi. Nad saavad aru, et nemad on need, kes praeguseid lapsi ülal peavad ja omakorda tulevikus vanureid. Neil puudub usk, et riik selle põlvkonna ja nende vanemate heaks midagi teeb või nende paljulapselisust kuidagi väärtustaks. Neid kasvatati ilma toetusteta üles, emal tööaastaid seetõttu vähem ja pensionieas hakkab see sissetulekut mõjutama.

[lihtsalt1]

Üldiselt ongi ju täiesti normaalne planeerida selline hulk lapsi, keda ka kasvatada jaksad.

Ja kahjuks on see praegu rahalises mõttes etteennustamatu. Seetõttu jäetaksegi igaks juhuks lapsed sünnitamata, keda muidu tahaks ja vaimses mõttes jaksaks üles kasvatada.

Põhjused kõhklusteks stiilis "kas meist n aasta pärast on pere ülalpidajaid" tuleb kõrvaldada. Eesti perele tuleb tagada rahaline võimekus kasvatada üles nii palju lapsi, kui nad tahavad ja vaimselt suudavad, sõltumata nende edukusest tööturul või ärimaailmas.

[Lepatriinu]

Üldiselt ongi ju täiesti normaalne planeerida selline hulk lapsi, keda ka kasvatada jaksad.

Ja kahjuks on see praegu rahalises mõttes etteennustamatu. Seetõttu jäetaksegi igaks juhuks lapsed sünnitamata, keda muidu tahaks ja vaimses mõttes jaksaks üles kasvatada.

Põhjused kõhklusteks stiilis "kas meist n aasta pärast on pere ülalpidajaid" tuleb kõrvaldada. Eesti perele tuleb tagada rahaline võimekus kasvatada üles nii palju lapsi, kui nad tahavad ja vaimselt suudavad, sõltumata nende edukusest tööturul või ärimaailmas.

Keskmise terve tööealise paari võimekus võimaldabki kaks last üles kasvatada. See ei nõua mingit erilist edukust.

[Külaline]

Tegelikult on just vastupidi - rohkem lapsi saavad kehvemal järjel olevad inimesed.

Tean lasterikast peret, kus kõik järjestikku üsna äsja täiselaiseks saanud lapsed on veendunud, et nemad lapsi ei soovi. Nad saavad aru, et nemad on need, kes praeguseid lapsi ülal peavad ja omakorda tulevikus vanureid. Neil puudub usk, et riik selle põlvkonna ja nende vanemate heaks midagi teeb või nende paljulapselisust kuidagi väärtustaks. Neid kasvatati ilma toetusteta üles, emal tööaastaid seetõttu vähem ja pensionieas hakkab see sissetulekut mõjutama.

no neid lapsi, kes äsja täisikka said, on küll väärtustatud. Emapalk, toetused - mida neil veel vaja on?? Kui sellise suurpere lapsed ei soovi ise lapsi, siis on midagi selles peres olnud nii kehvasti, et see on lastel omakorda lastesaamise isu ära võtnud. Ja see ei puutu kuidagi riiki ega toetustesse.

[Külaline]

15-17 aastastele koolilastele võiks anda võimaluse suvel töötada selliste tundidega nagu täisealised. Minul oli 15-16 aastaselt palju energiat, oleks rõõmuga suvel raha teeninud oma kulutuste jaoks ja seeläbi vanematelt rahalist koormust vähendanud (kuigi täielik keskmine eesti pere rahaliselt). 10 aastasele ja 12 aastasele sa jah ei anna täistööaega aga 15 aastasele ja sealt edasi? Juba nagu võiks…. Vanasti saadigi lapsi sest neist oli rahaliselt kasu, aitasid talus ja majapidamuses, teenisid kolhoosis. Tänapäeval on laps vaid kulu, töötab pool tundi ettenähtust rohkem ja juba suur probleem. Milleks kõik see? Pole vaja.
17 aastane on laps aga homme 18 saades võib täiskasvanu tunde töötada?

[Külaline]

no neid lapsi, kes äsja täisikka said, on küll väärtustatud. Emapalk, toetused - mida neil veel vaja on?? Kui sellise suurpere lapsed ei soovi ise lapsi, siis on midagi selles peres olnud nii kehvasti, et see on lastel omakorda lastesaamise isu ära võtnud. Ja see ei puutu kuidagi riiki ega toetustesse.

Eestis hakati vanemahüvitist maksma alates 2004. aastast, seega ei pruugi. Lasterikaste perede toetus Eestis kehtestati 1. juulist 2017. Kui siis oli alaealisi ainult kaks, ei saanud seda ka. Võis küll olla niisugune olukord.
Ja miks sa paned meelevaldselt laste mittesaamise soovi pere arvele, kui noored konkreetselt põhjendavad, et riigi olukord on mõjutaja.

[Lepatriinu]

15-17 aastastele koolilastele võiks anda võimaluse suvel töötada selliste tundidega nagu täisealised. Minul oli 15-16 aastaselt palju energiat, oleks rõõmuga suvel raha teeninud oma kulutuste jaoks ja seeläbi vanematelt rahalist koormust vähendanud (kuigi täielik keskmine eesti pere rahaliselt). 10 aastasele ja 12 aastasele sa jah ei anna täistööaega aga 15 aastasele ja sealt edasi? Juba nagu võiks…. Vanasti saadigi lapsi sest neist oli rahaliselt kasu, aitasid talus ja majapidamuses, teenisid kolhoosis. Tänapäeval on laps vaid kulu, töötab pool tundi ettenähtust rohkem ja juba suur probleem. Milleks kõik see? Pole vaja.
17 aastane on laps aga homme 18 saades võib täiskasvanu tunde töötada?

15-17-aastane tohib koolivaheajal töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.
Kui pole enam koolikohustuslik (kuigi praeguse seaduse järgi vist on igal juhul), siis 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Tööd leida on alaealisel muidugi raskem, aga toimekamad noorukid leiavad küll.

[Külaline]

See on statistiline fakt. Sama hästi sa võiksid öelda, et mediaanpalk on "usk".

Riik peab mõtlema ka selle peale, mis suundumused on tulevikus, mitte ainult mineviku pealt otsuseid tegema. Et lapsi mittesoovivaid inimesi on aina rohkem, et summaarne sündimuskordaja (lapsi naise kohta) ja esmasünnitajate vanuse tõus on ka faktid, mitte minu arvamus. Seda ütlesingi, et selle peale poliitilisi otsuseid enam rajada ei saa, et kõik saavad kindlasti kaks last, seda pole vaja kuidagi toetada ja see on fakt.

[Külaline]

15-17 aastastele koolilastele võiks anda võimaluse suvel töötada selliste tundidega nagu täisealised. Minul oli 15-16 aastaselt palju energiat, oleks rõõmuga suvel raha teeninud oma kulutuste jaoks ja seeläbi vanematelt rahalist koormust vähendanud (kuigi täielik keskmine eesti pere rahaliselt). 10 aastasele ja 12 aastasele sa jah ei anna täistööaega aga 15 aastasele ja sealt edasi? Juba nagu võiks…. Vanasti saadigi lapsi sest neist oli rahaliselt kasu, aitasid talus ja majapidamuses, teenisid kolhoosis. Tänapäeval on laps vaid kulu, töötab pool tundi ettenähtust rohkem ja juba suur probleem. Milleks kõik see? Pole vaja.
17 aastane on laps aga homme 18 saades võib täiskasvanu tunde töötada?

15-17-aastane tohib koolivaheajal töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.
Kui pole enam koolikohustuslik (kuigi praeguse seaduse järgi vist on igal juhul), siis 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Tööd leida on alaealisel muidugi raskem, aga toimekamad noorukid leiavad küll.

Suvevaheajal võiks lubada noortel töötada 8-12 tundi. 15 aastane pole titt, oleksin isegi rõõmuga suvevaheajal raha teeninud. Tööandjad ei taha võtta alaealisi tööle, milleks 17 a tööle võtta kui saad võtta 18 aastase ja anda talle normaalse vahetusega töö. Liigne poputamine. Ei näe mingit põhjust miks noor energiline inimene ei võiks suvel teha täiskasvanutega samu töötunde

[Lepatriinu]

15-17 aastastele koolilastele võiks anda võimaluse suvel töötada selliste tundidega nagu täisealised. Minul oli 15-16 aastaselt palju energiat, oleks rõõmuga suvel raha teeninud oma kulutuste jaoks ja seeläbi vanematelt rahalist koormust vähendanud (kuigi täielik keskmine eesti pere rahaliselt). 10 aastasele ja 12 aastasele sa jah ei anna täistööaega aga 15 aastasele ja sealt edasi? Juba nagu võiks…. Vanasti saadigi lapsi sest neist oli rahaliselt kasu, aitasid talus ja majapidamuses, teenisid kolhoosis. Tänapäeval on laps vaid kulu, töötab pool tundi ettenähtust rohkem ja juba suur probleem. Milleks kõik see? Pole vaja.
17 aastane on laps aga homme 18 saades võib täiskasvanu tunde töötada?

15-17-aastane tohib koolivaheajal töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.
Kui pole enam koolikohustuslik (kuigi praeguse seaduse järgi vist on igal juhul), siis 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Tööd leida on alaealisel muidugi raskem, aga toimekamad noorukid leiavad küll.

Suvevaheajal võiks lubada noortel töötada 8-12 tundi. 15 aastane pole titt, oleksin isegi rõõmuga suvevaheajal raha teeninud. Tööandjad ei taha võtta alaealisi tööle, milleks 17 a tööle võtta kui saad võtta 18 aastase ja anda talle normaalse vahetusega töö. Liigne poputamine. Ei näe mingit põhjust miks noor energiline inimene ei võiks suvel teha täiskasvanutega samu töötunde

7-tunnine päev ja 35-tunnine nädal on täiesti adekvaatne tööaeg, milleks jonnida. Ja mis poputamine? Enamik täiskasvanuid ei tee 12-tunniseid päevi. Isegi, kui teevad, siis summeeritud aeg on ju ikka 40 tundi nädalas.

15-aastast peavad üldjuhul ikka üleval tema vanemad ja selline läheb 9. klassi. Ei saa nagu aru, miks peaks teda kogu suve nagu künnihobust ajama?

[Külaline]

Tänapäeva noortega on muid probleeme ka, mitte ainult vanusest tulenevalt seadusandluses olevad piirangud. Nad ei ole eriti vastutustundlikud. Ka on nad üsna saamatud, aeglased jms. Hommikuti õigeks ajaks tööle ei jõua, kui suure hilinemisega tulevad siis on näha, et und on ikka väga väheks jäänud ja töötajat temast ei ole. Lisaks pubekakäitumine. Varem sellist probleemi polnud, võtsin 15-aastaseid ka tööle aga nüüd teevad isegi 17-aastased teistele töötajatele tööd pigem juurde.