Tervisega seotud valeteadmised

[Külaline]

Kas sa tahad sellest mulle, kes ma saan kõrvapõletiku praktiliselt kohe kui mul kõrvad tuult saavad, pikemalt rääkida? Võin kinnitada, et ma oskan nuusata.

Mitte isiklikult võtta, aga võib olla, et siiski ei oska. Otsi kasvõi youtubest harjutusi kuulmetõrve vedelikust tühjendamiseks (drain eustachian tubes), sarnased harjutused kõrva lukust lahtisaamiseks: üks näide https://www.youtube.com/shorts/YNNl8KlJhDo

[Barbara]

Pissihäda ei tohi kannatada, kuna põis läheb lõhki. Hiljaaegu täiesti täiskasvanud (50-aastase naisterahva) suust kuuldud teadasaamine.

Täiesti võimalik, lisaks kurnab pikalt häda kinnipidamine sulgur- ja vaagnapõhja lihaseid ja tekitab (ajutise, lõpuks püsiva) tundetuse. Vast ei lõhke otsesõnu, sest enne ei jõua lihtsalt enam kinni hoida ja põis tühjeneb iseenesest, kuna surve on liiga suur. Aga lihased venitad välja ja hiljem on raskusi põietunnetuse ja(või põie tühjendamisega. Ja põierebend on pigem trauma (näiteks kui autosõidul on pissihäda ja tuleb avarii, siis turvavöö võib põhjustada põierebendi täiesti loogiliselt võttes).
Mida sina ei tea ega pole kuulnud, ei pea alati lihtsalt seepärast vale olema. Siin paljudel naeruvääristatud lausetel on "tera tõtt" ikkagi sees.

[Külaline]

Geenidoonorina sain teada, et mul on geneetiliselt väga suur teise tüübi diabeedi risk. Jah tõesti on ühe vanema suguvõsas kõik vanemas eas diabeedikud. Mulle tundub, et võin selle elustiiliga end ribadeks pingutada, aga geenide eest ära ei jookse. Teise vanema poolsed sugulased ei ole vanemas eas keegi diabeedikud olnud. Elustiil on mõlema vanema sugulastel sarnane. Seega kas see mitte müüt ei ole, et II tüübi diabeet on elustiili haigus? Mulle tundub, et ma pääsen sellest vaid siis, kui ülejäänud elu ainult kapsast närin. Mu vanemad söövad sama toitu ja elavad täpselt sama eluviisi, aga ühel on diabeet ja teisel mitte.

Millest sa aru ei saa? Sul on geneetiliselt kõrgem risk saada haigust, mida on võimalik oma elustiiliga kontrolli all hoida. Kui su ühel vanemal on kõrgem risk ja teisel mitte, siis on üsna loomulik, et sama toitu süües on ühel diabeet ja teisel mitte. Sest ega see kõrgema riski vanem sul siis ju ainult kapsast ei näri. Sina nüüd võta kätte ja tee põhjalik uuring õigest toitumisest II tüübi diabeedi puhul ning hari ka oma vanemaid.

Ära targuta, tead. Arvad, et sa oled ainuke, kes teab tervislikult toitumisest. Millest aru ei saanud? Kas ma küsisin midagi? Ei küsinud. Nentisin fakti, et madala geneetilise riskiga inimene võib toituda väga ebatervislikult ja diabeet teda ei ohusta. Teisel on geneetiliselt kõrge risk ja tal lööb seetõttu välja ka tervisliku eluviisiga. Sa võid olla oi-oi kui tervisliku toitumisega, aga vananemise vastu ei saa meist keegi. Kõigi elu lõpeb surmaga, ka sinul, kes sa oled meil übertervislik. Keegi ei sure tervena. Seega ei ole ka sellest diabeetist pääsu, kui on väga kõrge geneetiline risk. x vanuses see tuleb nagunii.

[Külaline]

See ongi üks suur müüt, kuidas justkui tervislik toitumine aitab kõik haigused eemal hoida. Oi-oi kui palju ma tean inimesi, kes on tervisliku eluviiside musternäidised olnud ja ometigi jäi nende eluiga lühikeseks. Minu eakal isal on diabeet, aga vaatamata sellele on ta keskmisest enda vanusest mehest kordades kabedam, aktiivsem ja sööb enda kasvatatud aiasaaduseid. Ärgu tulgu mingi mimm, kes mingit teises maailma otsas kasvanud goij marja kugistab, nina taevas kätsatama tervislikust toitumisest. Enne tutvugu ajalooga, millistes tingimustes on vanemad inimesed pidanud elama.

[Külaline]

Ma jälgin youtubis üht ameerika paari, kes on veganid. Ei nende kanal ei ole veganlusest ja see pole põhjus miks ma neid jälgin. Kanal on nende tavapärasest pereelust ja sageli filmivad nad ka oma söögikordasid. Nad kasvatavad oma last ka veganina ja nüüdseks 5-aastane plika. Jah toit tundub igati tervislik, aga ma ei jõua ära imestada, et see vegan laps on neil paras pirukas. Laps käib erinevates trennides ja nad liiguvad, matkavad palju. Mina nõukogude laps sõin kõike lihast kookideni, trennides ei käinud, aga olin sale.

[Külaline]

Geenidoonorina sain teada, et mul on geneetiliselt väga suur teise tüübi diabeedi risk. Jah tõesti on ühe vanema suguvõsas kõik vanemas eas diabeedikud. Mulle tundub, et võin selle elustiiliga end ribadeks pingutada, aga geenide eest ära ei jookse. Teise vanema poolsed sugulased ei ole vanemas eas keegi diabeedikud olnud. Elustiil on mõlema vanema sugulastel sarnane. Seega kas see mitte müüt ei ole, et II tüübi diabeet on elustiili haigus? Mulle tundub, et ma pääsen sellest vaid siis, kui ülejäänud elu ainult kapsast närin. Mu vanemad söövad sama toitu ja elavad täpselt sama eluviisi, aga ühel on diabeet ja teisel mitte.

Millest sa aru ei saa? Sul on geneetiliselt kõrgem risk saada haigust, mida on võimalik oma elustiiliga kontrolli all hoida. Kui su ühel vanemal on kõrgem risk ja teisel mitte, siis on üsna loomulik, et sama toitu süües on ühel diabeet ja teisel mitte. Sest ega see kõrgema riski vanem sul siis ju ainult kapsast ei näri. Sina nüüd võta kätte ja tee põhjalik uuring õigest toitumisest II tüübi diabeedi puhul ning hari ka oma vanemaid.

Ära targuta, tead. Arvad, et sa oled ainuke, kes teab tervislikult toitumisest. Millest aru ei saanud? Kas ma küsisin midagi? Ei küsinud. Nentisin fakti, et madala geneetilise riskiga inimene võib toituda väga ebatervislikult ja diabeet teda ei ohusta. Teisel on geneetiliselt kõrge risk ja tal lööb seetõttu välja ka tervisliku eluviisiga. Sa võid olla oi-oi kui tervisliku toitumisega, aga vananemise vastu ei saa meist keegi. Kõigi elu lõpeb surmaga, ka sinul, kes sa oled meil übertervislik. Keegi ei sure tervena. Seega ei ole ka sellest diabeetist pääsu, kui on väga kõrge geneetiline risk. x vanuses see tuleb nagunii.

Ei, ei tule. Kõrgem risk ei tähenda, et 100% selle haiguse saad. Sul on lihtsam kõrgem risk seda saada. Ja teise tüübi diabeet on just nimelt selline haigus, mida õige elustiiliga on võimalik kontrolli all hoida või ennetada. See muide on fakt. Ja madala riskiga inimene võib ka endale ebatervislike eluviiside tulemusena teise tüübi diabeedi hankida. Otse loomulikult ohustavad ka madala riskiga inimest ebatervisliku toitumise puhul terviseprobleemid. See on ka fakt. Sa ainult otsid siin ettekäändeid enda jaoks. On muide väga suur vahe, kas sa elad enamiku oma elust suhteliselt tervena või veedad suurema osa oma elust oma terviseprobleeme lahendades. Eriti neid, mida sa oleks ise saanud ära hoida. Aga eks sina oled ju targem ja tead kõike isegi.

[Külaline]

kuna piisavas koguses valku süües suureneks lihasmass isegi ilma ühegi trennita.

Puhas lollus. Kui trenni ei tee ja kehal pole ülesehitamiseks valku vaja, läheb kõik ülesöödud valk rasvaks. Mingit lihast heast peast ei kasva. Lisaks kannatavad valguliia all neerud. Tavaline mõõdukalt liikuv/treeniv inimene ei vaja mingeid proteiinijooke/sheike/pudinguid/batoone, mis nii moes on. Ka keto/lchf jms dieedil ei tohi valguga liialdada, sest see nullib osa dieedi toimest.

[Külaline]

Pissihäda ei tohi kannatada, kuna põis läheb lõhki. Hiljaaegu täiesti täiskasvanud (50-aastase naisterahva) suust kuuldud teadasaamine.

Täiesti võimalik, lisaks kurnab pikalt häda kinnipidamine sulgur- ja vaagnapõhja lihaseid ja tekitab (ajutise, lõpuks püsiva) tundetuse. Vast ei lõhke otsesõnu, sest enne ei jõua lihtsalt enam kinni hoida ja põis tühjeneb iseenesest, kuna surve on liiga suur. Aga lihased venitad välja ja hiljem on raskusi põietunnetuse ja(või põie tühjendamisega. Ja põierebend on pigem trauma (näiteks kui autosõidul on pissihäda ja tuleb avarii, siis turvavöö võib põhjustada põierebendi täiesti loogiliselt võttes).
Mida sina ei tea ega pole kuulnud, ei pea alati lihtsalt seepärast vale olema. Siin paljudel naeruvääristatud lausetel on "tera tõtt" ikkagi sees.

Täitsa nõus sinuga. Kindlasti võib see kurnata mingeid lihaseid ja ilmselt on ka põierebend trauma tõttu võimalik. Aga konkreetselt see minu tuttav ütles, et tema põis läheb lõhki, kui ta ei saa kohe vetsu, kui tahab. Ja see ei olnud nö naljaga öeldud, nagu me vist mõnikord kõik oleme öelnud: "Appi, mu põis lõhkeb!", vaid inimene täiesti tõsiselt arvab, et kannatades põis lõhkeb.

[Külaline]

Jah toit tundub igati tervislik, aga ma ei jõua ära imestada, et see vegan laps on neil paras pirukas.

Sellest lausest ma ei saa aru. Mida tähendab, et laps on paras pirukas?

[Külaline]

Jah toit tundub igati tervislik, aga ma ei jõua ära imestada, et see vegan laps on neil paras pirukas.

Sellest lausest ma ei saa aru. Mida tähendab, et laps on paras pirukas?

Ma ka ei saanud alguses aru. Mõtlesin, et kasvatamata. Aga tekstist selgub, et hoopis paks on see laps vaatamata tervislikule toidule. Oleks pidanud kirjutama pirakas.

[Külaline]

Pissihäda ei tohi kannatada, kuna põis läheb lõhki. Hiljaaegu täiesti täiskasvanud (50-aastase naisterahva) suust kuuldud teadasaamine.

Täiesti võimalik, lisaks kurnab pikalt häda kinnipidamine sulgur- ja vaagnapõhja lihaseid ja tekitab (ajutise, lõpuks püsiva) tundetuse. Vast ei lõhke otsesõnu, sest enne ei jõua lihtsalt enam kinni hoida ja põis tühjeneb iseenesest, kuna surve on liiga suur. Aga lihased venitad välja ja hiljem on raskusi põietunnetuse ja(või põie tühjendamisega. Ja põierebend on pigem trauma (näiteks kui autosõidul on pissihäda ja tuleb avarii, siis turvavöö võib põhjustada põierebendi täiesti loogiliselt võttes).
Mida sina ei tea ega pole kuulnud, ei pea alati lihtsalt seepärast vale olema. Siin paljudel naeruvääristatud lausetel on "tera tõtt" ikkagi sees.

Täitsa nõus sinuga. Kindlasti võib see kurnata mingeid lihaseid ja ilmselt on ka põierebend trauma tõttu võimalik. Aga konkreetselt see minu tuttav ütles, et tema põis läheb lõhki, kui ta ei saa kohe vetsu, kui tahab. Ja see ei olnud nö naljaga öeldud, nagu me vist mõnikord kõik oleme öelnud: "Appi, mu põis lõhkeb!", vaid inimene täiesti tõsiselt arvab, et kannatades põis lõhkeb.

Samas just soovitatakse mitte esimese pissihäda peale kohe vetsu tormata vaid just veidi kinni hoida - treenib sfinktereid ja hoiab eemal vanadusega seotud põiepidamatuse. Mida treenitumad lihased, seda parem.

[Külaline]

Mitte liiga vähe, vaid liiga harva. See käivitab kehas varude kogumise, sest mine tea, millal jälle süüa saab.

Justnimelt liiga vähe. Kui süüa harva, aga nii, et kõht saab korralikult täis, on kehal palju stressivabam kui pidevalt nälja piiril väikese toidukogusega (tavalised dieedid) elada. Warrior dieet (1 x ööpäevas süüakse) ja paljud teised IF reziimid on sellised, võetakse maha ja näljatunnet ei ole vahepeal. Kui süüa harva ja vähe, vaat see on lihtsalt näljutamine.