Doonorsperma kasutamine üksikuna

Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Juun 2024 17:12
Külaline kirjutas: 20 Juun 2024 17:07 Kui beebieas lapsega lahku minnakse, siis ongi kehv lastetuba, ei osata koos elada, üksteist mõista. Siit foorumist on see nii hästi näha, miks kõik naised on üksikud.
Jah, olen nõus. Mehe kehv lastetuba on süüdi, tahavad naisega voodis hullata kolm päeva sünnitust, süüdistavad naist kuna vastsündinu võtab aega ja energiat, igavlevad ja otsivad teisi naisi meelelahutuseks. Ei saa iialgi ühtegi last, kahjuks liiga paljud mehed tahavad last nagu lapsed tahavad kutsikat, nii nunnu ja nii tore JA EMME tegeleb, pissitab ja näeb vaeva
Miks sa mingi arengupuudelise mehega peaksid lapse saama? See, millest sa räägid, on mingi täiesti võõras maailm. Minu isa oli maailma parim, minu lapse isa samuti, hoolimata lahkuminekust. Mu sõbrannade mehed on kõik head isad, sõltumata sellest, kas elavad veel koos või mitte.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

doonoriga kirjutas: 20 Juun 2024 16:34 Justnimelt üksik naine, kes on doonoriga rasestunud.
Kas kellelgi on rääkida mõni lühike edulugu sellel teel ?
Lisaks, kes on seda varasemalt teinud. Kuidas laps sellesse suhtub, et ta ei saa kunagi teada, kes on tema isa.
Kas nad on kuidagi märku andnud, et neist on justkui pool puudu..

natuke nõutuks teeb.
Mis sind täpsemalt nõutuks teeb? Sul pole ju plaani ise doonorspermat kasutades last saada.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 15 Juul 2024 08:04
doonoriga kirjutas: 20 Juun 2024 16:34 Justnimelt üksik naine, kes on doonoriga rasestunud.
Kas kellelgi on rääkida mõni lühike edulugu sellel teel ?
Lisaks, kes on seda varasemalt teinud. Kuidas laps sellesse suhtub, et ta ei saa kunagi teada, kes on tema isa.
Kas nad on kuidagi märku andnud, et neist on justkui pool puudu..

natuke nõutuks teeb.
Mis sind täpsemalt nõutuks teeb? Sul pole ju plaani ise doonorspermat kasutades last saada.
Esimene katsegi nüüdseks tehtud ja teada, et ei õnnestunud. Niisama tühjast kohast ikka teemat ei tekitanud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Minu õelapsed, praeguseks 15 ja 17 on kunstliku viljastamise ja doonorsperma abil saadud. Õel oli tervislikel põhjustel loomuliku rasestumise võimalus nullilähedane, meest ka ei olnud aga lapsi tahtis väga. Lapsed on väikesest peale teadnud, et nad on saadud doonori (mõlemad sama doonori) abil ja isa neil ei ole. Nad ole sellest kunagi probleemi teinud ega näinud, usalduslikke vestlusi on nendega peetud kogu aeg ja nad tõesti ei tunne end kuidagi poolikuna ega milleski ilmajäetuna. Noorem teab ja narrib vanemat ka sellega, et nad on tegelikult erimuna kaksikud, lihtsalt tema oli alguses külmutatud ja sellepärast on paremini säilinud. Mingit traagikat nad isa puudumises ei näe.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Noorem teab ja narrib vanemat ka sellega, et nad on tegelikult erimuna kaksikud, lihtsalt tema oli alguses külmutatud ja sellepärast on paremini säilinud.
[/quote]


Kas õed on siis sarnased ka?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 16 Juul 2024 12:19 Kas õed on siis sarnased ka?
Väga sarnased on välimuselt, väga erinavad iseloomult. Aga täiesti tuntavalt oma ema tütred mõlemad.
Simon says:
Postitusi: 479
Liitunud: 08 Aug 2024 01:24
Kontakt:

Postitus Postitas Simon says: »

Ühe vanemaga peres kasvanud lapsed on statistika järgi rohkem mõnuainete sõltlased, kehvema õppeedukusega, kriminaalkuritegudele kalduvad ja teevad koguni 2 korda rohkem enesetappe kui terves peres kasvanud noored.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Simon says: kirjutas: 14 Aug 2024 20:24 Ühe vanemaga peres kasvanud lapsed on statistika järgi rohkem mõnuainete sõltlased, kehvema õppeedukusega, kriminaalkuritegudele kalduvad ja teevad koguni 2 korda rohkem enesetappe kui terves peres kasvanud noored.
Oh no! Anyway..
Simon says:
Postitusi: 479
Liitunud: 08 Aug 2024 01:24
Kontakt:

Postitus Postitas Simon says: »

Külaline kirjutas: 14 Aug 2024 22:36
Simon says: kirjutas: 14 Aug 2024 20:24 Ühe vanemaga peres kasvanud lapsed on statistika järgi rohkem mõnuainete sõltlased, kehvema õppeedukusega, kriminaalkuritegudele kalduvad ja teevad koguni 2 korda rohkem enesetappe kui terves peres kasvanud noored.
Oh no! Anyway..
Selline on statistika
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Simon says: kirjutas: 14 Aug 2024 23:45
Külaline kirjutas: 14 Aug 2024 22:36
Simon says: kirjutas: 14 Aug 2024 20:24 Ühe vanemaga peres kasvanud lapsed on statistika järgi rohkem mõnuainete sõltlased, kehvema õppeedukusega, kriminaalkuritegudele kalduvad ja teevad koguni 2 korda rohkem enesetappe kui terves peres kasvanud noored.
Oh no! Anyway..
Selline on statistika
Noojah huvitav millegipärast oled sa varmas jagama negatiivset statistikat. Ei paista kuigi erapooletu, sest erinevad teadusuuringud on leidnud ka seda kuidas ühe vanemaga pere lapsed lõpetavad koolitee samas suurusjärgus või enamgi kui kahe vanemaga peres kasvanud lapsed. Ühe vanemaga kasvanud lastel on parem vastupidavus ja probleemilahendamisoskused. Suurem iseseisvus ja küpsus, usaldusväärsus ja suurem vastutustunne. Kõrgemalt arenenud empaatiavõime ja sotsiaalsed oskused. Ühe vanemaga elavad lapsed loovad tihti tugeva suhte oma vanemaga seeläbi mõjudes positiivselt emotsionaalsele arengule. Kaasatud ja toetava üksikvanemate lapsed saavutavad häid ja märkimisväärseid tulemusi õppetöös. See kõik on muideks teadusuuringute poolt kinnitatud.
Kaasatud ja pühendunud ühe vanemaga kodude lapsed saavutavad samad verstapostid samal tasemel mis kahe kassatud ja pühendunud vanemaga lapsed. :) :)
Simon says:
Postitusi: 479
Liitunud: 08 Aug 2024 01:24
Kontakt:

Postitus Postitas Simon says: »

Külaline kirjutas: 15 Aug 2024 01:06
Simon says: kirjutas: 14 Aug 2024 23:45
Külaline kirjutas: 14 Aug 2024 22:36

Oh no! Anyway..
Selline on statistika
Noojah huvitav millegipärast oled sa varmas jagama negatiivset statistikat. Ei paista kuigi erapooletu, sest erinevad teadusuuringud on leidnud ka seda kuidas ühe vanemaga pere lapsed lõpetavad koolitee samas suurusjärgus või enamgi kui kahe vanemaga peres kasvanud lapsed. Ühe vanemaga kasvanud lastel on parem vastupidavus ja probleemilahendamisoskused. Suurem iseseisvus ja küpsus, usaldusväärsus ja suurem vastutustunne. Kõrgemalt arenenud empaatiavõime ja sotsiaalsed oskused. Ühe vanemaga elavad lapsed loovad tihti tugeva suhte oma vanemaga seeläbi mõjudes positiivselt emotsionaalsele arengule. Kaasatud ja toetava üksikvanemate lapsed saavutavad häid ja märkimisväärseid tulemusi õppetöös. See kõik on muideks teadusuuringute poolt kinnitatud.
Kaasatud ja pühendunud ühe vanemaga kodude lapsed saavutavad samad verstapostid samal tasemel mis kahe kassatud ja pühendunud vanemaga lapsed. :) :)
Need on kõik subjektiivsed asjad, mida ei saa mõõta. Kuskohast sa need võtsid?
Minu mõõdikud on kõik objektiivsed. Kui me võtame probleemsed alaealised ette, siis nendest 80 protsenti on 1 vanema perest, reeglina üksikema. Nii kahjuks on.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Statistika on omaette asi. Ainult statistilisi andmeid järgides ei otsusta ju keegi, kas last saada või mitte.
Mul on mitu üksikvanemast tuttavat, kes on lapse saanud vaid iseenda soovil ja mehe olemasoluga pole kunagi arvestanudki. Kõik need lapsed on praegu 25+ ja väga toredad inimesed, kõrgharidus käes, pere loodud ja töökoht olemas.
Simon says:
Postitusi: 479
Liitunud: 08 Aug 2024 01:24
Kontakt:

Postitus Postitas Simon says: »

Külaline kirjutas: 15 Aug 2024 01:45 Statistika on omaette asi. Ainult statistilisi andmeid järgides ei otsusta ju keegi, kas last saada või mitte.
Mul on mitu üksikvanemast tuttavat, kes on lapse saanud vaid iseenda soovil ja mehe olemasoluga pole kunagi arvestanudki. Kõik need lapsed on praegu 25+ ja väga toredad inimesed, kõrgharidus käes, pere loodud ja töökoht olemas.
No nagu ise kirjutad, siis need üksikvanemate lapsed on KÕIK loonud omale pere. Küllap teavad mis omal lapsepõlves puudu jäi:(((
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Simon says: kirjutas: 15 Aug 2024 07:48
Külaline kirjutas: 15 Aug 2024 01:45 Statistika on omaette asi. Ainult statistilisi andmeid järgides ei otsusta ju keegi, kas last saada või mitte.
Mul on mitu üksikvanemast tuttavat, kes on lapse saanud vaid iseenda soovil ja mehe olemasoluga pole kunagi arvestanudki. Kõik need lapsed on praegu 25+ ja väga toredad inimesed, kõrgharidus käes, pere loodud ja töökoht olemas.
No nagu ise kirjutad, siis need üksikvanemate lapsed on KÕIK loonud omale pere. Küllap teavad mis omal lapsepõlves puudu jäi:(((
Sa väänad statistikat. On uuritud seda, et lastele mõjub kõige halvemini MUUTUS, lahkhelid ja konfliktid perekonnas, vanemate depressioon, alkoholism jne, mis lahkuminekuga võivad kaasneda. Nendes peredes, kus on algusest peale kasvatud ühe vanemaga, ei ole mitte midagi teistmoodi kui kahe vanemaga perekonnas. Küll aga mõjuvad halvasti lahkuminekud, kärgperendus, kasuvanemate tulek ja ebastabiilne elukorraldus. Selles on asi, mitte see, et kasvatakse ühe vanemaga perekonnas.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 15 Aug 2024 10:13
Simon says: kirjutas: 15 Aug 2024 07:48
Külaline kirjutas: 15 Aug 2024 01:45 Statistika on omaette asi. Ainult statistilisi andmeid järgides ei otsusta ju keegi, kas last saada või mitte.
Mul on mitu üksikvanemast tuttavat, kes on lapse saanud vaid iseenda soovil ja mehe olemasoluga pole kunagi arvestanudki. Kõik need lapsed on praegu 25+ ja väga toredad inimesed, kõrgharidus käes, pere loodud ja töökoht olemas.
No nagu ise kirjutad, siis need üksikvanemate lapsed on KÕIK loonud omale pere. Küllap teavad mis omal lapsepõlves puudu jäi:(((
Sa väänad statistikat. On uuritud seda, et lastele mõjub kõige halvemini MUUTUS, lahkhelid ja konfliktid perekonnas, vanemate depressioon, alkoholism jne, mis lahkuminekuga võivad kaasneda. Nendes peredes, kus on algusest peale kasvatud ühe vanemaga, ei ole mitte midagi teistmoodi kui kahe vanemaga perekonnas. Küll aga mõjuvad halvasti lahkuminekud, kärgperendus, kasuvanemate tulek ja ebastabiilne elukorraldus. Selles on asi, mitte see, et kasvatakse ühe vanemaga perekonnas.
Ja lisan veel, et üheks mõjuteguriks on ka halb majanduslik olukord. Üksikemad on meie riigis teatavasti üks suuremaid vaesusriskis olevatest gruppidest. Ilmselt doonorspermaga last plaaniv naine on majanduslikult kindlustatud, seega ka see tegur siin mõju ei avalda.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Simon says: kirjutas: 15 Aug 2024 07:48
Külaline kirjutas: 15 Aug 2024 01:45 Statistika on omaette asi. Ainult statistilisi andmeid järgides ei otsusta ju keegi, kas last saada või mitte.
Mul on mitu üksikvanemast tuttavat, kes on lapse saanud vaid iseenda soovil ja mehe olemasoluga pole kunagi arvestanudki. Kõik need lapsed on praegu 25+ ja väga toredad inimesed, kõrgharidus käes, pere loodud ja töökoht olemas.
No nagu ise kirjutad, siis need üksikvanemate lapsed on KÕIK loonud omale pere. Küllap teavad mis omal lapsepõlves puudu jäi:(((
Ära sa räägi.
Pere luuakse ikka siis, kui on leitud endale sobiv partner, kellega soovitakse ühist elu elada, mitte jõuga millegi kompenseerimiseks.
Pere loomine näitab ka seda, et üksikvanemate lapsed, kel pole igapäevaselt klassikalise toimiva peremudeli kogemust, suudavad ja oskavad oma peret hoida ja majandada. Vaatamata sellele, et neil puudub igasugune otsene eeskuju.
Minu abikaasa on üksikema laps, väga terve psüühikaga elurõõmus mees.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Simon says: kirjutas: 15 Aug 2024 01:27
Külaline kirjutas: 15 Aug 2024 01:06
Simon says: kirjutas: 14 Aug 2024 23:45
Selline on statistika
Noojah huvitav millegipärast oled sa varmas jagama negatiivset statistikat. Ei paista kuigi erapooletu, sest erinevad teadusuuringud on leidnud ka seda kuidas ühe vanemaga pere lapsed lõpetavad koolitee samas suurusjärgus või enamgi kui kahe vanemaga peres kasvanud lapsed. Ühe vanemaga kasvanud lastel on parem vastupidavus ja probleemilahendamisoskused. Suurem iseseisvus ja küpsus, usaldusväärsus ja suurem vastutustunne. Kõrgemalt arenenud empaatiavõime ja sotsiaalsed oskused. Ühe vanemaga elavad lapsed loovad tihti tugeva suhte oma vanemaga seeläbi mõjudes positiivselt emotsionaalsele arengule. Kaasatud ja toetava üksikvanemate lapsed saavutavad häid ja märkimisväärseid tulemusi õppetöös. See kõik on muideks teadusuuringute poolt kinnitatud.
Kaasatud ja pühendunud ühe vanemaga kodude lapsed saavutavad samad verstapostid samal tasemel mis kahe kassatud ja pühendunud vanemaga lapsed. :) :)
Need on kõik subjektiivsed asjad, mida ei saa mõõta. Kuskohast sa need võtsid?
Minu mõõdikud on kõik objektiivsed. Kui me võtame probleemsed alaealised ette, siis nendest 80 protsenti on 1 vanema perest, reeglina üksikema. Nii kahjuks on.
Teadusuuringute tulemused :)
Proovi mis sa proovid, ma leidsin samas suurusjärgus positiivset statistikat. Ei õnnestu sul see halvas valguses näitena. Probleemsed alaealised tulevad viletsa isasega peredest? Nii?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Simon says: kirjutas: 15 Aug 2024 07:48
Külaline kirjutas: 15 Aug 2024 01:45 Statistika on omaette asi. Ainult statistilisi andmeid järgides ei otsusta ju keegi, kas last saada või mitte.
Mul on mitu üksikvanemast tuttavat, kes on lapse saanud vaid iseenda soovil ja mehe olemasoluga pole kunagi arvestanudki. Kõik need lapsed on praegu 25+ ja väga toredad inimesed, kõrgharidus käes, pere loodud ja töökoht olemas.
No nagu ise kirjutad, siis need üksikvanemate lapsed on KÕIK loonud omale pere. Küllap teavad mis omal lapsepõlves puudu jäi:(((
Kaalu professionaaliga arutlemist teemal miksa üksikvanemaid vihkad :(((
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Lapsele on kindlasti parem stabiilne üksikema loodud kodu, kui selline kodu, mis on paljudel tavaperekondadel: armukesed, konfliktid, üks vanem ei võta pereelust absoluutselt osa, joomine, vägivald, lahkuminekud. Lahkuminek on lastele väga suur trauma, aga palju neid paare kokku jääb üldse. Üle poole lastest on juba katkistest perekondadest.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kaalu professionaaliga arutlemist teemal miksa üksikvanemaid vihkad :(((
Eks vist jälle naine jättis maha, mis muud.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline