Avatud või eraldi köök?

[Külaline]

Mäletan seda jama eelmises korteris, kui külalised olid - siis mina olin köögis üksi toimetamas. Sel ajal külalised elutoas. Nii ebamugav.

See on puhtalt perenaisepoolse organiseerimisoskuse küsimus. Kui külalised on kohal, on toit valmis, nõud olemas, kohviserviis ja torditaldrikudki valmis käepärast pandud, mingit köögis orjamist ei toimu, kui on juba võõrustamine.

[Kõuts]

Mäletan seda jama eelmises korteris, kui külalised olid - siis mina olin köögis üksi toimetamas. Sel ajal külalised elutoas. Nii ebamugav.

See on puhtalt perenaisepoolse organiseerimisoskuse küsimus. Kui külalised on kohal, on toit valmis, nõud olemas, kohviserviis ja torditaldrikudki valmis käepärast pandud, mingit köögis orjamist ei toimu, kui on juba võõrustamine.

Kui korraldan mõnd suuremat vastuvõttu, siis see nii on. Aga seda tuleb ette kord aastas, et 30 inimest istub laua taga ja ootab.
Tavaliselt tulevad laste ja sugulaste pered või lähimad sõbrad suht ekspromt - mis õhtul/homme õhtul teete? Tore on kokku saada, keegi ei oota valmistehtud toitu ega pidulikku vastuvõttu. Millalgi ikka midagi süüa teeme, mõnus on samal ajal ka seltskonnas olla.
Lastel on enamasti oma toorained kaasas ja toit välja mõeldud, ega nemadki taha üksi kööki eralduda.
Mõnikord tahaks mõne sõbraga proovida midagi keerulisemat teha, mida me mehega kahekesi kindlasti ei valmistaks, aga seltskonnaga hea katsetada, rohkem sööjaid. Kui see võtab kaua aega, tahaks samal ajal ikka kõigiga suhelda.
PS: mul on praegu köök eraldi ruum, uks avaneb nii, et läbi söögitoa näeb ka elutuba.
Korteris nägin köögist vaid vetsu ja vannitoa esist koridori, täiesti eraldi kõigest ja kõigist, väga tüütu.

[Külaline]

Mulle meeldib eraldi köök. Kuna köök suur ja mugav, siis istumegi sõpradega tihti seal. Eraldi söögituba ei ole, söögilaud on köögis. Kui on pidulikum ürr ja rohkem rahvast, katan laua elutuppa. Omaette olemisega ka probleemi pole, meeldibki üksi toimetada, uks vahelt kinni panna, mussi kuulata ja küpsetada vms.

[Külaline]

Mäletan seda jama eelmises korteris, kui külalised olid - siis mina olin köögis üksi toimetamas. Sel ajal külalised elutoas. Nii ebamugav.

See on puhtalt perenaisepoolse organiseerimisoskuse küsimus. Kui külalised on kohal, on toit valmis, nõud olemas, kohviserviis ja torditaldrikudki valmis käepärast pandud, mingit köögis orjamist ei toimu, kui on juba võõrustamine.

Kui sa nii soovid, siis olen jah lohakas ja kehv perenaine. Tegelikult, keegi siin vastas juba ilusti ära - et on olemas ka ekspromtkülalisi. Ja on ka olukordi, kus seltskond soovib koos süüa teha.

Ja juhul, kui mul ei ole külalisi, aga on vaja süüa teha, soovin teiste pereliikmetega samas ruumis viibida, mitte üksinda köögis toimetada. Ja nagu öeldud, siis õhtul veedan sageli mitu tundi köögis toimetades.

[iiR]

Poolavatud on ideaalne, st et elutuba ja köök nt moodustavad L-tähe kujulise osa ruumist, köök on natuke nurga taga, aga siiski elutoaga ühenduses, või on köök lihtsalt elutoast riiuli, köögisaare või muu loogilise ruumijaotaja poolt pisut ikkagi eraldatud, aga seal toimetades kuuleb-näeb, mis elutoas toimub. Väga väikese elutoa puhul mind väga häiriks köök ja elutuba koos, siis juba eelistaks eraldi ruume.

[Külaline]

Ikka eraldi köök! Mina küll ei taha, et sel ajal kui ma telekat vaatan või arvuti taga töötan või midagi elutoas teen, siis samal ajal pereliige mikserdab vahukoort, klopib muna, haamerdab liha. kolistab toidunõudega, särisatab pannil rasva jne. Ei mina ei taha pealt vaadata, kui pereliige on õhtul parajasti näljane, tuulab külmkapis ja hakkab omale võileiba tegema ja mina vahin seda nosimist pealt. Või siis mina olen see hiline saabuja, kõik teised vaatavad telekat ja mina söön pealtvaatajate silmade all nagu teatrilaval. Või mingi tuline kook, toit on parajasti ahjust välja tulnud ja lõhnab mul diivani ääres nii, et magu hakkab appi karjuma, aga pole veel söögiaeg.

[Külaline]

Mäletan seda jama eelmises korteris, kui külalised olid - siis mina olin köögis üksi toimetamas. Sel ajal külalised elutoas. Nii ebamugav.

See on puhtalt perenaisepoolse organiseerimisoskuse küsimus. Kui külalised on kohal, on toit valmis, nõud olemas, kohviserviis ja torditaldrikudki valmis käepärast pandud, mingit köögis orjamist ei toimu, kui on juba võõrustamine.

Kui sa nii soovid, siis olen jah lohakas ja kehv perenaine. Tegelikult, keegi siin vastas juba ilusti ära - et on olemas ka ekspromtkülalisi. Ja on ka olukordi, kus seltskond soovib koos süüa teha.

Ja juhul, kui mul ei ole külalisi, aga on vaja süüa teha, soovin teiste pereliikmetega samas ruumis viibida, mitte üksinda köögis toimetada. Ja nagu öeldud, siis õhtul veedan sageli mitu tundi köögis toimetades.

Jah jube mõnus hakata mingi köögimasinatega suristama ja pottidega kolistama ajal, mil teised vaatavad põnevat seriaali, jalgpalli jne. Pluss üks kahest, kas kõik söövad kogu aeg liia palju, sest toit ja teised sööjad on pidevalt vaateväljas või siis aitab söömaisusid kontrolli alal hoida, sest keegi ei saa külmkapi ja kapi kallale salaja näksima hiilida.

[Külaline]

Mulle meeldib avatud köök. Vene aegsed paneelikad olid eraldi köögiga. Mustamäe paneelikas hästi väike, Õismäe paneelikas juba suurem köök. Avatud köögi ainus miinus on see, et kui ikka üle päeva meeldib praekala, ja hapukapsas ja muu taoline lõhnav toit, siis ei ole avatud köök praktiline. Aga kui teed selliseid sööke, mis tugevasti ei lõhna, siis on avatud köök okei.

Just, eriti need Mustamäe köögid, mis on nii tillukesed, et isegi saledal inimesel pole seal võimalik õieti ringi pöörata. Sellised peaks kindlasti avatuks ümberehitama. Kohe on elamises ruumi ja õhku rohkem.

Ja kööki tuleb korralik kubu muretseda. Ja elutuba ei peaks olema paksult tekstiili täis. Vaibast ja õhulisest kardinast piisab. Siis ei ole ka mingit haisuprobleemi.

Sa ei pane seda kubu ju söögilaua kohale. Mida iganes sa taldrikust sööd, siis see lõhn levib üle kogu ruumi. Isegi suures avatud kontoris piisab, et üks inimene oma laua taga midagi näksib ja kogu ruum on seda läbra täis.
80ndate lõpus ehitati juba väga avaraid kööke. Kõige rohkem on neid suure köögiga kortereid kusjuures Lasnamäel. Nüüd on uute majade korterites lihtsalt see üks ruum puudu ja köögikapid on pandud elutoa seina äärde. Köök ei eraldu mitte kuidagi. Seal Mustamäel jääb köök vähemalt eraldi nišsi, kui sein maha võtta.
Üksi või kaksi elavale inimesele pole suurt vahet, aga perekonnana on väga ebamugav toimetada elutuba-köögis. Köögitegevused tekitavad müra ja lõhnasid. Pole võimalik osadel pereliikmetel eralduda omaette nn köögijuttu ajama. Kus üks laps vaatab filmi ja teine laps tahab kokkava emme/issiga törts omadest asjadest rääkida.
Elutoad on sageli kohad, kuhu majutatakse vahel mõnda sugulast, sõpra, aga kui see on koos kööginurgaga, siis ei saa sinna hommikul vara vaikselt toimetama minna.

[Külaline]

Mul on selline poolavatud köök, elutuba on küll uksega eraldatud (kui külalised tulevad, siis on võimalik uks kinni panna vajadusel, tavaliselt on lahti), avatud on poolenisti esikusse ja trepikotta mis viib teisele korrusele. Meil on vana maja, mis tingis sellise planeeringu, muidu võiks minu poolest ka täiesti avatud olla.
Maakodus on avatud köök mis läheb sujuvalt üle elutoaks, samas esik ja teisele korrusele viiv trepp on uksega suletavad, mitte toidulõhnade vaid pigem kütmise pärast, talvel kui maal käime siis kütame minimaalselt vajalikku.

[Külaline]

Avatud lükandustega.

[Maret Vaa]

Mulle teoorias meeldib avatud köök ja oma majja tegime ka. Aga nüüd, 10 aastat hiljem avastan pidevalt ennast mõttelt, et kas saaks ikkagi kuidagi nad nüüd eraldada. Häirib see, et kui nt õhupuhasti töötab, siis elutoas on lärm ja külmkapp ka teeb ikkgi kuigi palju häält.

[Nell]

Mina eelistan nii öelda poolavatud kööki. Ehk siis kui köök ja elutuba on ühendatud siis võiks köök olla natuke eraldi nišis või sopis. Need moodsad avatud köök-elutoad, kus elutoa ühes seinad on köögimööbel ja selle kõrval diivan, pole minu teema.
Enda kodus on köök ja elutuba eraldi ruumid aga kõrvuti ning nendevaheline ukseava on veidi laiemaks tehtud. Nii on ruumid küll eraldi aga siiski koos. Kokates saab elutoas toimuval silma peal hoida kuid kokkamine jääb siiski kööki.

[Külaline]

Minu jaoks on veidi müstilised need vastused, kus kirjeldatakse mingeid ekspomptkülalisi või et "ikka ju vahel ööbib mõni sugulane/tuttav diivanil". Võibolla väga noortel on nii (jep, endal tuli ka ette 20+ vanuses), aga pereelu elava inimesena ei kujuta seda hästi ette, et läheks lambist kellegi ukse taha, et tere, tulin külla või tahaks kellegi elutoa diivani kügeleda (olematu privaatsus nii enda kui võõrustajate jaoks).

[Külaline]

Minu jaoks on veidi müstilised need vastused, kus kirjeldatakse mingeid ekspomptkülalisi või et "ikka ju vahel ööbib mõni sugulane/tuttav diivanil". Võibolla väga noortel on nii (jep, endal tuli ka ette 20+ vanuses), aga pereelu elava inimesena ei kujuta seda hästi ette, et läheks lambist kellegi ukse taha, et tere, tulin külla või tahaks kellegi elutoa diivani kügeleda (olematu privaatsus nii enda kui võõrustajate jaoks).

Meil endal väga külalised ei ööbi, üldse on seltsielu pigem tagasihoidlik, küll aga käib lastel kogu aeg sõpru külas. Need sõbrad ja sõbrannad jäävad ikka üsna tihti ka ööseks. Tulevad ja kügelevad diivanil päris hea meelega.

[Külaline]

Minu jaoks on veidi müstilised need vastused, kus kirjeldatakse mingeid ekspomptkülalisi või et "ikka ju vahel ööbib mõni sugulane/tuttav diivanil". Võibolla väga noortel on nii (jep, endal tuli ka ette 20+ vanuses), aga pereelu elava inimesena ei kujuta seda hästi ette, et läheks lambist kellegi ukse taha, et tere, tulin külla või tahaks kellegi elutoa diivani kügeleda (olematu privaatsus nii enda kui võõrustajate jaoks).

Mis seal müstilist on. Mul muud tühja külalistetuba elamises pole. Mul vanemad elavad teises Eesti otsas ja vahel käivad Tallinna, lähevad reisile, aitavad remonti teha jne. Mul on välismaal elavaid pereliikmeid, kes kohe samal päeval kodukohta ei saa sõita või kodukohast kohe otse lennukile. Kuigi need on harvad juhused, aga mul on küll hea meel, et on pakkuda eraldi privaatset elutuba ja mul pole muret, et ei saa hommiku liiga vara kööki minna. Diivanil ei magagi, täispuhutavad madratsid on mul varuks.

[Külaline]

Ikka eraldi köök! Mina küll ei taha, et sel ajal kui ma telekat vaatan või arvuti taga töötan või midagi elutoas teen, siis samal ajal pereliige mikserdab vahukoort, klopib muna, haamerdab liha. kolistab toidunõudega, särisatab pannil rasva jne. Ei mina ei taha pealt vaadata, kui pereliige on õhtul parajasti näljane, tuulab külmkapis ja hakkab omale võileiba tegema ja mina vahin seda nosimist pealt. Või siis mina olen see hiline saabuja, kõik teised vaatavad telekat ja mina söön pealtvaatajate silmade all nagu teatrilaval. Või mingi tuline kook, toit on parajasti ahjust välja tulnud ja lõhnab mul diivani ääres nii, et magu hakkab appi karjuma, aga pole veel söögiaeg.

Sul on mingi probleem söömisega? Kas sa väljas söömas üldse ei käi?

[Külaline]

Mis seal müstilist on. Mul muud tühja külalistetuba elamises pole. Mul vanemad elavad teises Eesti otsas ja vahel käivad Tallinna, lähevad reisile, aitavad remonti teha jne. Mul on välismaal elavaid pereliikmeid, kes kohe samal päeval kodukohta ei saa sõita või kodukohast kohe otse lennukile. Kuigi need on harvad juhused, aga mul on küll hea meel, et on pakkuda eraldi privaatset elutuba ja mul pole muret, et ei saa hommiku liiga vara kööki minna. Diivanil ei magagi, täispuhutavad madratsid on mul varuks.

Minul selliseid ööbijaid pole ja ei meeldiks ka, et oleks. Ise ka kellegi juures ööbimas ei käi, selle jaoks on hotell, mitte kellegi elutuba. Pereliikmed on teine asi, nende jaoks on see ju kodu.

[Külaline]

Minu jaoks on veidi müstilised need vastused, kus kirjeldatakse mingeid ekspomptkülalisi või et "ikka ju vahel ööbib mõni sugulane/tuttav diivanil". Võibolla väga noortel on nii (jep, endal tuli ka ette 20+ vanuses), aga pereelu elava inimesena ei kujuta seda hästi ette, et läheks lambist kellegi ukse taha, et tere, tulin külla või tahaks kellegi elutoa diivani kügeleda (olematu privaatsus nii enda kui võõrustajate jaoks).

Huvitav, mul vanusega see ring just suureneb, lisanduvad sõprade js sugulaste lapsed. Kõik teavad, et häda korral võib ukse taha tulla.

[Külaline]

Minu jaoks on veidi müstilised need vastused, kus kirjeldatakse mingeid ekspomptkülalisi või et "ikka ju vahel ööbib mõni sugulane/tuttav diivanil". Võibolla väga noortel on nii (jep, endal tuli ka ette 20+ vanuses), aga pereelu elava inimesena ei kujuta seda hästi ette, et läheks lambist kellegi ukse taha, et tere, tulin külla või tahaks kellegi elutoa diivani kügeleda (olematu privaatsus nii enda kui võõrustajate jaoks).

Huvitav, mul vanusega see ring just suureneb, lisanduvad sõprade js sugulaste lapsed. Kõik teavad, et häda korral võib ukse taha tulla.

See on mingi vaeste teema, et saaks säästa. Mugavam on alati hotellis.

[Külaline]

Minu jaoks on veidi müstilised need vastused, kus kirjeldatakse mingeid ekspomptkülalisi või et "ikka ju vahel ööbib mõni sugulane/tuttav diivanil". Võibolla väga noortel on nii (jep, endal tuli ka ette 20+ vanuses), aga pereelu elava inimesena ei kujuta seda hästi ette, et läheks lambist kellegi ukse taha, et tere, tulin külla või tahaks kellegi elutoa diivani kügeleda (olematu privaatsus nii enda kui võõrustajate jaoks).

See ekspromt külaliste jutt oli vastuseks sellele kommentaarile:
"See on puhtalt perenaisepoolse organiseerimisoskuse küsimus. Kui külalised on kohal, on toit valmis, nõud olemas, kohviserviis ja torditaldrikudki valmis käepärast pandud, mingit köögis orjamist ei toimu, kui on juba võõrustamine."

Ei tule ka meile keegi ootamatult ukse taha, ikka kirjutame või helistame enne kas laste või sõprade peredega, kas tahame õhtul midagi koos teha. Ja siis teemegi, kui kõigile sobib. Aga kindlasti perenaisel ei pea midagi sellise ekspromt-ürituse puhul midagi valmis organiseeritud olema. Leppisime mõned tunnid enne kokku, koos siis teemegi, mida vaja. Ka toitu.
Aga jah, laste pered võivad meile sisse astuda suvalisel ajal.