Mehe pidev vingumine

[Sportliku huviga]

Mul mehena jääb arusaamatuks, et miks mees sulle pidi näitusid ütlema? Lasknud tal näidud ära vaadata ja ise kirja panna ja ära saata.

[Külaline]

Veidi noorem kui TA, mees märksa noorem. Ja sama lugu. Igat liigutust kommenteerib. Tänahommikune lugu: palusin, et ta ütleks näidud, mina trükin need sisse. Läks siis vaatama ja minuti jooksul tuli 6 kaebust. 1) Taburet, millega näitu läks vaatama, olla liiga raske (disaintaburet, olnud meil 10 aastat vähemalt), "see lõhub pool elamist maha, kui sellega kuskile vastu minna..". 2) Näitu ei saanud lugeda, kuna esikus tuli ei põlenud. Kust käib tuli põlema? Miks ta nii imeliku koha pealt käib põlema? (elanud lüliti kõrval 10 aastat). 3) ving, miks ta pidi näidu mulle üle kordama, 4) veenäiduki asukohta ei teadnud, kus see on? (sama - elanud näiduki kõrval 10 aastat), 5) Miks sa ei pildista ise neid näite? 6) ta oleks tahtnud aeda minna päikest võtma, aga nüüd pidi mulle näite vaatama ja päike läkski ära!
Ja kõik vinguva hääletooniga, suunurgad allapoole. No tõmbab ju tuju maha selline asi ja siis tahadki, et ta jumala pärast midagi ei ütleks. Olen hakanud tegema nii, et kui tal vingumishoog tuleb, sirutan peopesa välja, keeran pea kõrvale ja ütlen, et räägi mu käega. Siis veits toriseb omaette edasi, aga vähemalt tõmbab normaalseks.
Miks inimene niimoodi teeb, sellest mina aru ei saa. Olen sellele osutanud ja rääkinud, aga ei ole kasu, pigem süveneb. Kui väga vihastan ja ütlen, et kui midagi sõbralikku öelda ei ole, ära ütle üldse, siis mingi perioodi püsib normaalsemana ja ütleb, et tema tahtis ju ainult suhelda...

No selles näites küll midagi arusaamatut pole ja vingumise olete ise põhjustanud. Vastus on ju punkt nr 6. Mees tahtis näidu vaatamise asemel aias lösutada ja mitte kuskil veemõõja kohal koogutada. Kui sind takistatakse soovitud tegevust tegemast või plaane segatakse, siis käitubki inimene nii. Kui pead olema kuskil, kus olla ei taha, ongi kõik paha ja valesti. Lapsik jah, aga ma pole veel näinud inimest, kes selle käitumismustri osas immuunne oleks.
Ja teiseks, ega sul ju TEGELIKULT ei olnud vaja, et mees näidud ütleks. Miks sa siis ei pildistanudki neid ise? Äkki sellepärast, et see oh nii peen taburet ongi tülikas tassida ja näidik ongi ebamugavas kohas ja tegelikult tahtsid ennast ka sellest pusserdamisest säästa ja panid lihtsalt mehe tanki. Mees keelduda ka ei saa, kuigi tegelikult oli hoopis teine tegevus plaanis või pooleli, sest siis oled ju tropp, kes kodus ei panusta ja naist ei aita. Edasi lükata ka ei saa, et pärast päevitamist vaatan, naine juba arvuti taga näpp püsti, ma sisestan, jäta kõik pooleli ja hopshops olgu olla! See, et mees ei tea, kus näidik asub ja kust tuli põlema käib, näitab ju selgelt, et kõik need 10 aastat oledki sina ise näite vaadanud. Ja nüüd ei kõlba, et mees nipsust ei oska asja, mida ta tõenäoliselt esimest korda teeb.
Pange oma mõõdikud ligipääsetavasse kohta, korraldage kauglugemine või leppige kokku, et võrdselt kordamööda tassite ja ronite mööda mööblit selle näidu pärast. Pole vaja ise elu raskeks elada ja siis vinguda.

Arusaadav mõttekäik sul. Mees võib tahta aias lösutada ja minutilist tööd tegema ei peaks. Naine aga peaks. AGA vb naine oleks ka tahtnud aias lösutada ja vb lösutaks 24/7 seal aias? Mis su ettepanek siis oleks?

[Teadjanaine]

Veidi noorem kui TA, mees märksa noorem. Ja sama lugu. Igat liigutust kommenteerib. Tänahommikune lugu: palusin, et ta ütleks näidud, mina trükin need sisse. Läks siis vaatama ja minuti jooksul tuli 6 kaebust. 1) Taburet, millega näitu läks vaatama, olla liiga raske (disaintaburet, olnud meil 10 aastat vähemalt), "see lõhub pool elamist maha, kui sellega kuskile vastu minna..". 2) Näitu ei saanud lugeda, kuna esikus tuli ei põlenud. Kust käib tuli põlema? Miks ta nii imeliku koha pealt käib põlema? (elanud lüliti kõrval 10 aastat). 3) ving, miks ta pidi näidu mulle üle kordama, 4) veenäiduki asukohta ei teadnud, kus see on? (sama - elanud näiduki kõrval 10 aastat), 5) Miks sa ei pildista ise neid näite? 6) ta oleks tahtnud aeda minna päikest võtma, aga nüüd pidi mulle näite vaatama ja päike läkski ära!
Ja kõik vinguva hääletooniga, suunurgad allapoole. No tõmbab ju tuju maha selline asi ja siis tahadki, et ta jumala pärast midagi ei ütleks. Olen hakanud tegema nii, et kui tal vingumishoog tuleb, sirutan peopesa välja, keeran pea kõrvale ja ütlen, et räägi mu käega. Siis veits toriseb omaette edasi, aga vähemalt tõmbab normaalseks.
Miks inimene niimoodi teeb, sellest mina aru ei saa. Olen sellele osutanud ja rääkinud, aga ei ole kasu, pigem süveneb. Kui väga vihastan ja ütlen, et kui midagi sõbralikku öelda ei ole, ära ütle üldse, siis mingi perioodi püsib normaalsemana ja ütleb, et tema tahtis ju ainult suhelda...

No selles näites küll midagi arusaamatut pole ja vingumise olete ise põhjustanud. Vastus on ju punkt nr 6. Mees tahtis näidu vaatamise asemel aias lösutada ja mitte kuskil veemõõja kohal koogutada. Kui sind takistatakse soovitud tegevust tegemast või plaane segatakse, siis käitubki inimene nii. Kui pead olema kuskil, kus olla ei taha, ongi kõik paha ja valesti. Lapsik jah, aga ma pole veel näinud inimest, kes selle käitumismustri osas immuunne oleks.
Ja teiseks, ega sul ju TEGELIKULT ei olnud vaja, et mees näidud ütleks. Miks sa siis ei pildistanudki neid ise? Äkki sellepärast, et see oh nii peen taburet ongi tülikas tassida ja näidik ongi ebamugavas kohas ja tegelikult tahtsid ennast ka sellest pusserdamisest säästa ja panid lihtsalt mehe tanki. Mees keelduda ka ei saa, kuigi tegelikult oli hoopis teine tegevus plaanis või pooleli, sest siis oled ju tropp, kes kodus ei panusta ja naist ei aita. Edasi lükata ka ei saa, et pärast päevitamist vaatan, naine juba arvuti taga näpp püsti, ma sisestan, jäta kõik pooleli ja hopshops olgu olla! See, et mees ei tea, kus näidik asub ja kust tuli põlema käib, näitab ju selgelt, et kõik need 10 aastat oledki sina ise näite vaadanud. Ja nüüd ei kõlba, et mees nipsust ei oska asja, mida ta tõenäoliselt esimest korda teeb.
Pange oma mõõdikud ligipääsetavasse kohta, korraldage kauglugemine või leppige kokku, et võrdselt kordamööda tassite ja ronite mööda mööblit selle näidu pärast. Pole vaja ise elu raskeks elada ja siis vinguda.

Arusaadav mõttekäik sul. Mees võib tahta aias lösutada ja minutilist tööd tegema ei peaks. Naine aga peaks. AGA vb naine oleks ka tahtnud aias lösutada ja vb lösutaks 24/7 seal aias? Mis su ettepanek siis oleks?

Ettepanek on kirjas ju -- kordamööda lösutavad ja vaatavad näitusid. Ükskord naine, siis mees. Naine ilmselt hakkaks ka vinguma, kui ta on plaaninud hakata just raamatut lugema, aga mees tuleb ja ütleb, et kuule, pese mulle see taldrik ära. Nagu... miks ise ei tee?

[Külaline]

Võib-olla naine ei ulata nii hästi? Meie suurepärases uusarenduses on veearvesti vannitoa laes ja ma pean seal iga kord hinge kinni hoidma, et kas ikka näen näidu ära kikivarvul seistes enne, kui maha prantsatan.

[Külaline]

No selles näites küll midagi arusaamatut pole ja vingumise olete ise põhjustanud. Vastus on ju punkt nr 6. Mees tahtis näidu vaatamise asemel aias lösutada ja mitte kuskil veemõõja kohal koogutada. Kui sind takistatakse soovitud tegevust tegemast või plaane segatakse, siis käitubki inimene nii. Kui pead olema kuskil, kus olla ei taha, ongi kõik paha ja valesti. Lapsik jah, aga ma pole veel näinud inimest, kes selle käitumismustri osas immuunne oleks.
Ja teiseks, ega sul ju TEGELIKULT ei olnud vaja, et mees näidud ütleks. Miks sa siis ei pildistanudki neid ise? Äkki sellepärast, et see oh nii peen taburet ongi tülikas tassida ja näidik ongi ebamugavas kohas ja tegelikult tahtsid ennast ka sellest pusserdamisest säästa ja panid lihtsalt mehe tanki. Mees keelduda ka ei saa, kuigi tegelikult oli hoopis teine tegevus plaanis või pooleli, sest siis oled ju tropp, kes kodus ei panusta ja naist ei aita. Edasi lükata ka ei saa, et pärast päevitamist vaatan, naine juba arvuti taga näpp püsti, ma sisestan, jäta kõik pooleli ja hopshops olgu olla! See, et mees ei tea, kus näidik asub ja kust tuli põlema käib, näitab ju selgelt, et kõik need 10 aastat oledki sina ise näite vaadanud. Ja nüüd ei kõlba, et mees nipsust ei oska asja, mida ta tõenäoliselt esimest korda teeb.
Pange oma mõõdikud ligipääsetavasse kohta, korraldage kauglugemine või leppige kokku, et võrdselt kordamööda tassite ja ronite mööda mööblit selle näidu pärast. Pole vaja ise elu raskeks elada ja siis vinguda.

Arusaadav mõttekäik sul. Mees võib tahta aias lösutada ja minutilist tööd tegema ei peaks. Naine aga peaks. AGA vb naine oleks ka tahtnud aias lösutada ja vb lösutaks 24/7 seal aias? Mis su ettepanek siis oleks?

Ettepanek on kirjas ju -- kordamööda lösutavad ja vaatavad näitusid. Ükskord naine, siis mees. Naine ilmselt hakkaks ka vinguma, kui ta on plaaninud hakata just raamatut lugema, aga mees tuleb ja ütleb, et kuule, pese mulle see taldrik ära. Nagu... miks ise ei tee?

Mees ei vaata NAISE näitu, ta vaatab oma kodu näitu. Võrdlus taldrikupesemisega pädeks vaid, kui puhast taldrikut oleks vaja tervele perele toidu valmistamiseks. Ja sellisel juhul on üldiselt naised väga rõõmsalt valmis ka taldrikut pesema.

[Teadjanaine]

Arusaadav mõttekäik sul. Mees võib tahta aias lösutada ja minutilist tööd tegema ei peaks. Naine aga peaks. AGA vb naine oleks ka tahtnud aias lösutada ja vb lösutaks 24/7 seal aias? Mis su ettepanek siis oleks?

Ettepanek on kirjas ju -- kordamööda lösutavad ja vaatavad näitusid. Ükskord naine, siis mees. Naine ilmselt hakkaks ka vinguma, kui ta on plaaninud hakata just raamatut lugema, aga mees tuleb ja ütleb, et kuule, pese mulle see taldrik ära. Nagu... miks ise ei tee?

Mees ei vaata NAISE näitu, ta vaatab oma kodu näitu. Võrdlus taldrikupesemisega pädeks vaid, kui puhast taldrikut oleks vaja tervele perele toidu valmistamiseks. Ja sellisel juhul on üldiselt naised väga rõõmsalt valmis ka taldrikut pesema.

Selge, pane siis taldriku asemele pott või pann. Tõesti, naised on kohe rõõmsalt valmis? Plaanid hakata diivanil raamatut lugema, mees hakkab (tervele perele) suppi keetma köögis. Tuleb ütleb sulle, et kuule, pese mulle pott ära, ma pean saama kohe suppi keeta. Ja sa kohe RÕÕMSALT lähed pesema? Ei tule pähe mõte, et jeerum, sa juba oled köögis, miks sa ise seda potti ära ei pese, miks sa mind taga ajad praegu, mul oli muu tegevus?

Ja mis ulatamisse puutub, siis mees ka ju ei ulata, peab taburetti tassima. Ma räägin, et selline asi kodus tuleb ära korraldada. Maalriredel kasvõi osta vms, mitte vaevelda raskeid mööbliesemeid vedides. Ja ilmselgelt naine on siiamaani hakkama saanud, kui mees pärast 10 aastat isegi ei tea, kus veemõõtja asub.

Jah, see näitab, et suht nõme mees, pole vaevunud sedagi endale selgeks tegema. Aga küsimus praegu oli, mis põhjustab mehe vingu. See põhjustabki, et järsku hakati tahtma midagi, mida ta tavaliselt ei tee ja see pidi toimuma tema eelistatud tegevuse asemel.

[Külaline]

Ettepanek on kirjas ju -- kordamööda lösutavad ja vaatavad näitusid. Ükskord naine, siis mees. Naine ilmselt hakkaks ka vinguma, kui ta on plaaninud hakata just raamatut lugema, aga mees tuleb ja ütleb, et kuule, pese mulle see taldrik ära. Nagu... miks ise ei tee?

Mees ei vaata NAISE näitu, ta vaatab oma kodu näitu. Võrdlus taldrikupesemisega pädeks vaid, kui puhast taldrikut oleks vaja tervele perele toidu valmistamiseks. Ja sellisel juhul on üldiselt naised väga rõõmsalt valmis ka taldrikut pesema.

Selge, pane siis taldriku asemele pott või pann. Tõesti, naised on kohe rõõmsalt valmis? Plaanid hakata diivanil raamatut lugema, mees hakkab (tervele perele) suppi keetma köögis. Tuleb ütleb sulle, et kuule, pese mulle pott ära, ma pean saama kohe suppi keeta. Ja sa kohe RÕÕMSALT lähed pesema? Ei tule pähe mõte, et jeerum, sa juba oled köögis, miks sa ise seda potti ära ei pese, miks sa mind taga ajad praegu, mul oli muu tegevus?

Ja mis ulatamisse puutub, siis mees ka ju ei ulata, peab taburetti tassima. Ma räägin, et selline asi kodus tuleb ära korraldada. Maalriredel kasvõi osta vms, mitte vaevelda raskeid mööbliesemeid vedides. Ja ilmselgelt naine on siiamaani hakkama saanud, kui mees pärast 10 aastat isegi ei tea, kus veemõõtja asub.

Jah, see näitab, et suht nõme mees, pole vaevunud sedagi endale selgeks tegema. Aga küsimus praegu oli, mis põhjustab mehe vingu. See põhjustabki, et järsku hakati tahtma midagi, mida ta tavaliselt ei tee ja see pidi toimuma tema eelistatud tegevuse asemel.

Igat asja on võimalik öelda mitte vingudes. Kui praegu ei sobi näitu vaadata, oleks võinud öelda, ah, ära praegu tee, ma õhtul ise vaatan ja teatan selle näidu. Kõik, teema maas.
Naine ei põhjusta meelega herpesega mehe vingu. Miks peaks meest häirima naise ravimivõtt. Aga kui on vaja vinguda, leiab põhjuse.

[Külaline]

Ma arvan, et see arvamus, et naised on vingujad, on mingi käibetõde, mille paikapidavuse üle keegi ei mõtle. Kui nii öeldakse, ju siis peab see ikka tõde olema. Mina hakkasin 20ndates eluaastates, esialgu poodides, märkama vinguvaid mehi. Siis hakkasin märkama ka sõprade ja tuttavate juures, et just mehed on vingujad ja täna olen ma täiesti veendunud, et mehed on suuremad vingujad kui naised. Naiste puhul peetakse vingumiseks seda, kui ta mehele ütleb, et vii oma mustad nõud kööki kraanikaussi, aga see ei ole ju vingumine. Vingumine on selline mõttetu virin mõttetul teemal a la kas sa pead just praegu seda tabletti võtma või miks see tool nii raske on.

Sama käib ju ka selle väite kohta, et naised on lobisejad. Ma ei tea ühtegi naist, kes nii väga oma häält naudiks kuulata kui iga kolmas-neljas mees.

Jah, see ei tulnud mul meeldegi. Kui ostsime mehega esimesed mobillid, siis mees ikka imestas, et kuidas tal minust palju suuremad telefoniarved on. Ta ikka latras usinasti sõpradega. Ja tegelikult on siiani tema suurem telefonis lobiseja. Veel üks imelik asi meenus, aga ehk on see vaid minu mehe eripära. Käime koos tema sugulaste sünnipäevadel ja muudel tähtpäevadel, mõlemad räägime seal inimestega. Mõni aeg hiljem tuleb juttu ühest või teisest tema sugulasest ja mina räägin, et näe sellega on see asi ja teisega juhtus see asi ja kolmanda tervisega on nii ja neljanda laps pääses ülikooli jms ja ta pole pooli asju kuulnudki. Millest ta oma sugulastega räägib, aru ma ei saa. Kusjuures mõnega neist kohtub ta trenni tehes iganädalaselt.

[Nunuh]

Postitus on kustutatud

Teemaalgataja siin. Mitte et see antud kontekstis oluline oleks, aga ma võtan antud ravimit arstiga kooskõlastatult ja ma ei täpsustanud oma doosi, mis ei puutu absoluutselt asjasse.

Meest ei häirinud mitte doos, vaid asjaolu, et ma ütlesin, et võtan tableti ära, enne kui autost välja tulen ja mees pidi mind minut aega ootama auto kõrval. Ja reaalselt oli tegemist minutiga, sest mul oli avatud käekott süles ja nii tablett kui veepudel käeulatuses. Ja kell käe peal, sest teadsin ette, et pean see kell rohtu võtma. Lihtsalt mehe jaoks paistis see minut aega ootamist olevat mingi metsik plaanide muutus, millega ta polnud ja arvestanud ja see häiris teda nii palju, et oli vaja vinguda.

On tõesti inimesi, kes ei kannata kohmitsemist. Et tema on juba valmis minema ja teine siis hakkab veel kähku enne midagi ära tegema.
Minu mees on selline, tal ka alati enne vaja midagi kohmitseda, kui kodust minema hakkame. Lapsega on nt kokku lepitud, et kohe pärast sööki mängivad, aga pärast sööki teatab mees, et kohe tulen, pesen enne veel hambad. Pesen enne veel nõud. Loen enne veel selle asja läbi ja vahib telefoni. Tore kõik, aga siis ära lepi kokku ega jäta muljet, et sa teed lubatud tegevust kohe pärast eelmist tegevust, kui tegelikult sinna veel muid asju vahele topid. Laps ei saa aru, miks issi ei tule, kui söömine on lõppenud ja ta ise ju ütles. Peab veel ootama. Kogu aeg saab signaali, et igasugu muud kohmitsemised on tähtsamad kui temaga kokkulepe. Saab signaali, et issi juttu ei saa uskuda. Mees lõpuks läheb ka mängima, aga selle aja peale on laps ootamisest tüdinenud ja muud tegevust alustanud, mees ise on vihane, et miks teda kogu aeg hõigutakse, kui tema ju ütles, et KOHE tuleb. Ei ole kohe, hoopis kohmitseb.
Kui sellist asja igapäevaselt taluma peab, muutub lõpuks tõesti süütenöör nii lühikeseks, et iga kord, kui teine venitab, ajab närvi. Antud olukorras oleks ilmselt tasunud mehele enne, kui ta autost välja astus, öelda, et oota minut, ma võtan rohu. Siis poleks ta pidanud auto kõrval ootama, et teine valmis saab. Kui TA iga päev ongi sellise sehkendava stiiliga, et sutsab siia-sinna lisategevusi vahele (superefektiivse juhtuval kohal inimese puhul väga tõenäoline), siis hakkab lõpuks jah iga pisiasi närvi ajama.

[Külaline]

No ma loen ja näen, et millised pahad mehed teil on. Vinguvad nagu eided. Siinsed mehed on pahad, kodus mehed on pahad.
Kellegil häid mehi ka on?

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Teemaalgataja siin. Mitte et see antud kontekstis oluline oleks, aga ma võtan antud ravimit arstiga kooskõlastatult ja ma ei täpsustanud oma doosi, mis ei puutu absoluutselt asjasse.

Meest ei häirinud mitte doos, vaid asjaolu, et ma ütlesin, et võtan tableti ära, enne kui autost välja tulen ja mees pidi mind minut aega ootama auto kõrval. Ja reaalselt oli tegemist minutiga, sest mul oli avatud käekott süles ja nii tablett kui veepudel käeulatuses. Ja kell käe peal, sest teadsin ette, et pean see kell rohtu võtma. Lihtsalt mehe jaoks paistis see minut aega ootamist olevat mingi metsik plaanide muutus, millega ta polnud ja arvestanud ja see häiris teda nii palju, et oli vaja vinguda.

On tõesti inimesi, kes ei kannata kohmitsemist. Et tema on juba valmis minema ja teine siis hakkab veel kähku enne midagi ära tegema.
Minu mees on selline, tal ka alati enne vaja midagi kohmitseda, kui kodust minema hakkame. Lapsega on nt kokku lepitud, et kohe pärast sööki mängivad, aga pärast sööki teatab mees, et kohe tulen, pesen enne veel hambad. Pesen enne veel nõud. Loen enne veel selle asja läbi ja vahib telefoni. Tore kõik, aga siis ära lepi kokku ega jäta muljet, et sa teed lubatud tegevust kohe pärast eelmist tegevust, kui tegelikult sinna veel muid asju vahele topid. Laps ei saa aru, miks issi ei tule, kui söömine on lõppenud ja ta ise ju ütles. Peab veel ootama. Kogu aeg saab signaali, et igasugu muud kohmitsemised on tähtsamad kui temaga kokkulepe. Saab signaali, et issi juttu ei saa uskuda. Mees lõpuks läheb ka mängima, aga selle aja peale on laps ootamisest tüdinenud ja muud tegevust alustanud, mees ise on vihane, et miks teda kogu aeg hõigutakse, kui tema ju ütles, et KOHE tuleb. Ei ole kohe, hoopis kohmitseb.
Kui sellist asja igapäevaselt taluma peab, muutub lõpuks tõesti süütenöör nii lühikeseks, et iga kord, kui teine venitab, ajab närvi. Antud olukorras oleks ilmselt tasunud mehele enne, kui ta autost välja astus, öelda, et oota minut, ma võtan rohu. Siis poleks ta pidanud auto kõrval ootama, et teine valmis saab. Kui TA iga päev ongi sellise sehkendava stiiliga, et sutsab siia-sinna lisategevusi vahele (superefektiivse juhtuval kohal inimese puhul väga tõenäoline), siis hakkab lõpuks jah iga pisiasi närvi ajama.

Kui rohu võtmise peale süütenöör nii lühike on...

[Külaline]

Ma arvan, tema mõtleb, et avaldab lihtsalt oma arvamust. Kas ei saaks seda tema arvamust edasi arendada- Ma saan aru, et sulle need mangod ei maitse, seepärast imestad et miks neid osta. Aga mulle maitsevad, need on head.
Miks sa seda rohtu praegu võtad. Mis vahet seal on. Praegu on meeles võtta.
Kui sa iga asja rahulikult ära põhjendad, siis saab ta aru et tema arvamusele on vastu ka mingi muu arvamus. Ja nii ta hakkab rohkem mõtlema kas sellistel avaldustel on mõtet. Samas on see nagu lihtsalt jutt, mida inimesed räägivad. Meil ka käib poes vaidlus. Mis sa seda ostad, kes seda sööb. Tihti tõesti ongi meil nii et ei söö. Aga mõtlen et ehk lastele meeldiks. Vahel meeldib, vahel läheb vanaks. Vahel vaidleme asja kalliduse üle poes, omavahel. Aga just peamiselt selle üle, kas saab söödud enne kui vanaks läheb. Sest see halvaks minemine on meil probleem.

Minu abikaasa on kuldaväärt inimene ja temaga selliseid probleeme ei ole. Aga oma ema armastab minuga suhelda just niiviisi nagu teemaalgataja kirjeldas. Saan varsti 50, aga ta ikka ei lõpeta. Ja küsimus pole siin mitte selles, et teine avaldab oma arvamust. Vaid ma olen jumalast kõrini tüdinud sellest, et ma pean iga oma liigutust muudkui kellelegi selgitama ja põhjendama. Miks ma pean selgitama, miks ma võtan oma ravimit just praegu ja mitte näiteks 5 minuti pärast? Miks ma pean selgitama, miks võtsin nädalavahetuseks teatripiletid? Miks ma pean selgitama, miks tuli mõte minna metsa seenele? Emal on kogu aeg selline süüdistav nägu peas, ootab mult selgitusi ja mina tunnen end siis pisikese tüdrukuna, kui pean püüdlikult üritama talle ära põhjendada, miks ma poest puuvilja või pulgakommi tahan.

Nii et minu jaoks on selline olukord, kus viiekümne kandis inimesed peavad pidevalt kellelegi oma käitumise kohta selgitusi jagama, tegelikult alandav ja liigitub otsapidi vaimse vägivallatsemise alla. See annab signaali: "Minu arust pole sina normaalse mõistusega, kindlasti oli sul tabletti võttes plaan suitsiidi sooritada" vms.

[Külaline]

Aga äkki mehed ei armastagi teid enam kui vinguvad?
Millal mees sulle viimati ütles, et armastab sind?
Küsige mehelt, kas sa armastad mind?

[Külaline]

Aga äkki mehed ei armastagi teid enam kui vinguvad?
Millal mees sulle viimati ütles, et armastab sind?
Küsige mehelt, kas sa armastad mind?

Armastus on ülehinnatud. Enamasti vaid sõnakõlks, eriti selline väljapressitud ütlemine.

[Külaline]

Võib-olla naine ei ulata nii hästi? Meie suurepärases uusarenduses on veearvesti vannitoa laes ja ma pean seal iga kord hinge kinni hoidma, et kas ikka näen näidu ära kikivarvul seistes enne, kui maha prantsatan.

Miks sa sinna ronid? Mul on maja arvesti keldrikorruse laes, teen mobiiliga põrandal seistes pilti.

[Nisu Kuuno]

Mul mehena jääb arusaamatuks, et miks mees sulle pidi näitusid ütlema? Lasknud tal näidud ära vaadata ja ise kirja panna ja ära saata.

Ma küsin, mitu miilitsat on vaja, et toas lambil pirni vahetada? Kui sellele vastust tead, siis oskad ka enda küsimusele vastata.

[Külaline]

Aga äkki mehed ei armastagi teid enam kui vinguvad?
Millal mees sulle viimati ütles, et armastab sind?
Küsige mehelt, kas sa armastad mind?

Armastus on ülehinnatud. Enamasti vaid sõnakõlks, eriti selline väljapressitud ütlemine.

Mis mõttes ülehinnatud? Sa ju ei elaks koos inimesega, keda sa ei armasta ja/või kes sind ei armasta. Või keegi elaks?

[Külaline]

Aga äkki mehed ei armastagi teid enam kui vinguvad?
Millal mees sulle viimati ütles, et armastab sind?
Küsige mehelt, kas sa armastad mind?

Armastus on ülehinnatud. Enamasti vaid sõnakõlks, eriti selline väljapressitud ütlemine.

Mis mõttes ülehinnatud? Sa ju ei elaks koos inimesega, keda sa ei armasta ja/või kes sind ei armasta. Või keegi elaks?

Ja sa päriselt usud, et mees vastab sulle küsimise peale ausalt: "Mari, ma kahjuks sind enam ei armasta"?

[Külaline]

On tõesti inimesi, kes ei kannata kohmitsemist. Et tema on juba valmis minema ja teine siis hakkab veel kähku enne midagi ära tegema.

Kes takistas tal autovõtit mulle andmast ja ütlemast, et ma lähen poodi, sa tule järele, kui valmis oled? Arvad, et ma poleks teda riiulite vahelt üles leidnud või?

Ja väikeseks vihjeks: ma olen 10 korda kiirem poeskäija kui mees, aga ma ei vingu selle üle, vaid ütlengi, anna võtmed, ma lähen autosse ja ootan seal, sest ma olen oma ostud teinud. Mind ei häiri, et pean ootama, kuni ta seal pool tundi veel kohmitseb. Ma saadan paar töömeili selle aja sees või loen e-raamatut.

[Külaline]

Ja sa päriselt usud, et mees vastab sulle küsimise peale ausalt: "Mari, ma kahjuks sind enam ei armasta"?

See on näha kui vingerdama hakkab, siis ei armasta.
Te ei julge küsidagi.