Kui sõber on vägivaldur

[Külaline]

Enamasti, kui aga seda öelda, et mees peab kellegi teise leidma, siis need naised ei ole sellest ka huvitatud, et mehel uus tekiks. See on see suhtes olemise teema, et kumbki ei taha, et teine edasi liiguks. Eriti, kui on koos elu üles ehitatud. Ja siis ongi nii, et ega ei olegi midagi teha. Ei saa muuta inimest vähemvägivaldeks, sest muidu on tore tüüp ja hea sõber. Mina seda ei oska.

[Külaline]

Sest näete, et ei ole enam laike ega miinuseid, sest mul on õigus. Sest tegelt need mõned nö kannatavad naised ei tahagi ära minna, ja miks siis üldse seda teemat arutada või vaevata oma mõistust sellega. Igaüks tahab ju suhtes ise see mahajätja olla. Ja kui ikka sama jaur kestab aastaid mõnel, aga iga kord on sama tulemus, siis miks peaks keegi lõpuks üldse viitsima teid kuulata enam.

[Külaline]

Tõin kunagi ka näited, et endal on kombeks halvasti öelda või sarkastiliselt ja maha jätta, kui olen armukade vms, mitte isegi ainult romantilistes suhetes. Enamasti on vägivalla põhjuseks vist armukadedus?

Aga minu ja nende vägivaldurite vahe on see, et ma ei hakka iial ei passima ega lööma ega vägivallatsema. Samas on mehi, kes justnimelt vastupidi käituvad, et nad just hakkavadki vägivallatsema. Ja kui naine siis ise ka kuidagi lepib selle olukorraga, siis jätkubki. Inimene peab ikka vastutuse võtma, mis elu elada tahab. Kas lihtsam on lahku minna ja enam mitte armukade olla või vegeteerida ja kahtlustada naist. Aga armukadedus kaobki siis ära, kui sammud vastu võtta. Kui ikka oma naiseks pidada, siis ei muutu ka midagi.

Vägivaldsel inimesel ei ole põhjust vaja, kõigepealt tekib vägivallatsemise soov ning sujuvalt mõeldakse sellega seoses ka põhjus. Ega muidu öelda, et vägivaldse mehega elamine on kui munakoortel käimine.

[Külaline]

Kas naine sellise vägivaldse mehe juurest ära läheb või kuna või kas üldse ja miks mitte, on teisejärguline teema ja esimene on see, et mees peksab. Vägivaldsele inimesele ei ole erilist põhjust vaja, selle leiutab ta isegi tagantjärele- kas oli supp külm jnejne. Tegelikult rusikad lihtsalt sügelesid. Tubli naine, et asja politseisse andis ja fikseeris kehavigastused (jätame nüüd selle inina "keegi midagi kunagi arvas ja levitas kuulujutte", politsei ei tegele sellise asjaga).

[Külaline]

Mis need peksjad mehed siis uutele pruutidele ütlevad, miks eelmised suhted purunesid?

[Külaline]

Üha selgemaks saab, et vähemalt üks mees või lausa mitu siin on ise vägivaldsed. Oma probleemiga on vaja ise tegeleda, täiskasvanud inimene vastutab ise oma tunnete ja tegude eest.

[Külaline]

Kas mitte sinu sildistamine ka mitte vägivalla alla ei lähe? Vaimse vägivalla alla. Kui sa nii nagu siin käitud ka reaalses elus teed siis on sul varsti vangi minek ka.

[Külaline]

Kas mitte sinu sildistamine ka mitte vägivalla alla ei lähe? Vaimse vägivalla alla. Kui sa nii nagu siin käitud ka reaalses elus teed siis on sul varsti vangi minek ka.

Vaat, kes sildistamisest ja vaimsest vägivallast räägib... Jälgi end nüüd veidi kõrvalt ja lase rusikad lõdvaks. Pole vaja kogu aeg kakelda.

[Külaline]

Enamasti, kui aga seda öelda, et mees peab kellegi teise leidma, siis need naised ei ole sellest ka huvitatud, et mehel uus tekiks. See on see suhtes olemise teema, et kumbki ei taha, et teine edasi liiguks. Eriti, kui on koos elu üles ehitatud. Ja siis ongi nii, et ega ei olegi midagi teha. Ei saa muuta inimest vähemvägivaldeks, sest muidu on tore tüüp ja hea sõber. Mina seda ei oska.

Kuidas see vägivaldne tüüp sul tore ja hea sõber on? Kui suhtes on hea olla, ole edasi. Kui halb, siis lahku! Sinu otsused teevad sinu elu.
Tasub uurida ka draamakolmnurka, me kõik teeme seda. Väga teadlik olles saab draamakolmnurki vältida. Niisiis, kes on parasjagu ohver, kes agressor ja kes päästja? Btw, rollid muutuvad ajas. Tasub analüüsida.

[Külaline]

Mis need peksjad mehed siis uutele pruutidele ütlevad, miks eelmised suhted purunesid?

Loomulikult oli naine süüdi ja üleüldse igavene nõid! Sellised mehed ei tunnista enda süüd kunagi. Kes siis põhjust leiutada ei suuda. Kes on nii naiivne, et arvaks, nagu sellised mehed kõik ausalt uuele naisele ette laulaks, millega hakkama saadi? Kõik oma teod vaikitakse maha või määritakse hoopis eksnaisele kaela.

[Külaline]

Tõin kunagi ka näited, et endal on kombeks halvasti öelda või sarkastiliselt ja maha jätta, kui olen armukade vms, mitte isegi ainult romantilistes suhetes. Enamasti on vägivalla põhjuseks vist armukadedus?

Milleks see halvastiütlemine ja sarkasm vajalik on, kui maha jätad? Ka tasaselt ja viisakalt saab lahku minna. Endal ei ole hiljem pahat tunnet, et teist sõimeldud sai? Võib-olla teisel polnud mingit süüd, jätad endast räuskamisega totaka mulje ja siis imestad, miks sind vägivalduriks peetakse.

[Külaline]

Ma küll ei kujuta enam ette, kuidas võtta seda teemat üldse jutuks selle inimesega, kui ta ise ei küsi nõu. Lugesin siin neid teemasid arvamuse avaldamisest-see on väga ebaviisakas. Nagu ühe teema lõpp on-kalkun ka arvas.
Sa võid teada, arvata, aga sa ei saa seda võtta jutuks, sest su arvamust pole küsitud.

[Külaline]

Sa võid teada, arvata, aga sa ei saa seda võtta jutuks, sest su arvamust pole küsitud.

Kui sina ise mingi teema jutuks võtad, siis oled sina ise ka selleks teiste arvamuse küsijaks. Räägid oma jutu ära ja otsustad, kas sulle piisab enda seisukoha teistele teatavaks tegemisest, ootad mingit dialoogi ja mõtete põrgatamist või tahad ka teiste arvamusi lihtsalt ära kuulata. See, et küsimata pole viisakas enda arvamust teistele toppida ei tähenda mitte kuidagi seda, et sina ise peaksid alati see passiivne kuulaja olema - ise vestlusi alustada ja teemasid tõstatada pole keegi sul keelanud.

[Külaline]

Ma olen nüüd täitsa segaduses. Sallimatuse teemas toob lõpus keegi näite,et väga ebaviisaks on öelda et su lapsel peaks müts peas olema. Mõeldakse et ära avalda arvamust. Ta alustab ta vestlust teemal, mille kohta pole midagi küsitud.st avaldab oma arvamuse . Siin teemas aga sobib alustada vestlust teemal mille kohta pole küsitud.
Kas nagu eri teemades on nii erinev suhtumine.

[Külaline]

Ma olen nüüd täitsa segaduses. Sallimatuse teemas toob lõpus keegi näite,et väga ebaviisaks on öelda et su lapsel peaks müts peas olema. Mõeldakse et ära avalda arvamust. Ta alustab ta vestlust teemal, mille kohta pole midagi küsitud.st avaldab oma arvamuse . Siin teemas aga sobib alustada vestlust teemal mille kohta pole küsitud.
Kas nagu eri teemades on nii erinev suhtumine.

Suhtumine on täpselt sama. Kas sa ei tõesti ei taju vahet olukordadel, kus sa võtad endale vabaduse asuda küsimata teist õpetama ja oma arvamust teistele peale suruma, või sa alustad teise inimesega vestlust mingil teemal? Kuidas sa senimaani elatud oled saanud? Käid suvaliset teisi oma "arvamusega" ahistamas - astud juurde "minu arvust peaks su lapsel müts peas olema"? Teine räägib oma kogemusest, sina sõidad sisse "aga tegelikult on hoopis nii"? Selliseid frukte on ka muidugi päris palju, meeldivast vestluskaaslasest on sel juhul asi ikka väga kaugel.

[Külaline]

Kas siis teisele teatamine, et teab ta peres toimuvast vägivallast pole see ' teisi oma arvamusega ahistamine'.
Mis vahet on jutu alustamisel -ma tean, sa oled naist löönud. Või - ma vaatan su lapsel on liiga õhuke müts tänase ilma jaoks. Kumbki ei küsinud ega palunud sel teemal üldse midagi öelda

[Külaline]

Kas siis teisele teatamine, et teab ta peres toimuvast vägivallast pole see ' teisi oma arvamusega ahistamine'.
Mis vahet on jutu alustamisel -ma tean, sa oled naist löönud. Või - ma vaatan su lapsel on liiga õhuke müts tänase ilma jaoks. Kumbki ei küsinud ega palunud sel teemal üldse midagi öelda

Sellise avalause ja jutu peale pole tõesti vahet. Kui muidu ei saa vahest aru, siis säti oma jutu algus selliseks, et teise poole esimene küsimus ja reageering sellele ei saaks olla "aga mis see sinu asi on". Proovi erinevaid variante, ehk saad siis vahest aru. Mina ei pea sulle tasuta suhtlemiskoolitust korraldama.

[Külaline]

See, kas lapsel on müts peas või ei ole, ja kas see müts on sinu hinnangul õhuke või paks, võiks küll olla lapsevanemate (ja eakohaselt ka lapse enda) otsustada. Kui laps just jaanuarikuises lumetormis palja peaga ei ole.

Kui mul endal lapsed väikesed olid, siis kujutas riidessepanek endast vahel päris tõsist väljakutset. Ühele ei sobi üks rõivaese, teisele teine, muudkui moosi ja kauple, et "Paneme nüüd mütsi pähe ja kindad kätte". Alati polnud aega ka pikalt kaubelda. Ja vahel lasingi lapsel võita ning viisin ta ilma mütsita välja - umbes selliste ilmadega, nagu praegu väljas on. Mingil hetkel tekkis ühel lapsel tõrge kinnaste vastu. Tegime siis nii, et viisin lapse õue, ja panin kindad talle kätte alles mänguväljakule jõudes. No ja kord tuli siis vastu keegi tädike, kargas kui kull juurde ja kukkus minuga riidlema, et miks lapsel ei ole käes kindaid! Enne kui jõudsin midagi seletama hakata, krabas ta ise minu lapse taskust paistvad kindad välja ning kukkus neid mu lapsele kätte toppima. See oli hästi ebameeldiv; tundsin, et ta ei usalda minu vanemlikke oskusi, halvustab mind ja sõidab minust kui lapse emast täiega üle. Ta ju ei teadnud, missugused jutuajamised ja kokkulepped meil lapsega kodus nende kinnaste teemal juba peetud olid ega mõelnud üldse, kuidas tema käitumine mulle ja mu lapsele paistab. Laps vaatas tädikesele jahmunud näoga järele, ning kui too oli lõpuks leebet teinud, tõmbas kindad rahulikult käest ära ja toppis tagasi tasku. Mänguväljakule jõudes lasi endale kindad rahulikult taas kätte panna, nagu kodus ennist kokkulepe oli.

[Külaline]

See, kas lapsel on müts peas või ei ole, ja kas see müts on sinu hinnangul õhuke või paks, võiks küll olla lapsevanemate (ja eakohaselt ka lapse enda) otsustada. Kui laps just jaanuarikuises lumetormis palja peaga ei ole.

Kui mul endal lapsed väikesed olid, siis kujutas riidessepanek endast vahel päris tõsist väljakutset. Ühele ei sobi üks rõivaese, teisele teine, muudkui moosi ja kauple, et "Paneme nüüd mütsi pähe ja kindad kätte". Alati polnud aega ka pikalt kaubelda. Ja vahel lasingi lapsel võita ning viisin ta ilma mütsita välja - umbes selliste ilmadega, nagu praegu väljas on. Mingil hetkel tekkis ühel lapsel tõrge kinnaste vastu. Tegime siis nii, et viisin lapse õue, ja panin kindad talle kätte alles mänguväljakule jõudes. No ja kord tuli siis vastu keegi tädike, kargas kui kull juurde ja kukkus minuga riidlema, et miks lapsel ei ole käes kindaid! Enne kui jõudsin midagi seletama hakata, krabas ta ise minu lapse taskust paistvad kindad välja ning kukkus neid mu lapsele kätte toppima. See oli hästi ebameeldiv; tundsin, et ta ei usalda minu vanemlikke oskusi, halvustab mind ja sõidab minust kui lapse emast täiega üle. Ta ju ei teadnud, missugused jutuajamised ja kokkulepped meil lapsega kodus nende kinnaste teemal juba peetud olid ega mõelnud üldse, kuidas tema käitumine mulle ja mu lapsele paistab. Laps vaatas tädikesele jahmunud näoga järele, ning kui too oli lõpuks leebet teinud, tõmbas kindad rahulikult käest ära ja toppis tagasi tasku. Mänguväljakule jõudes lasi endale kindad rahulikult taas kätte panna, nagu kodus ennist kokkulepe oli.

Ja nii on iga asjaga tegelikult - ei ole teisel inimesel õigust oma isikliku arvamusega kellelegi niimoodi sisse sõita. Kui keegi su tuttav oleks tulnud normaalselt rääkima ja küsinud, kas sinult või lapselt, et täna nii jahe ilm, kas ta käed ei külmeta vmt ning kuulanud sinu enda ja lapse seisukohta, poleks sellest kokkupuutest sulle ka sellist s**amaitset suhu jäänud.

[Külaline]

Ma vabandan. Mina ütlesin eile võõrale lapsele, et võtku müts peast ära, saab kuumarabanduse. Ta oli keset päeva 26 kraadises kuumas ja päikeses täielikus sügisriietuses, pikad tumedad püksid, tunesinine sügisjope, kinnitõmnatud ja must villane müts peas. Mitte nokats, vaid kootud talvemüts. Ma ei tea, kas vanemad ei luba iseseisvalt mõelda ja jooksvalt riideid seljast eemaldada või mis, aga päris kiirabi ei tahtnud ka kutsuma hakata.