Kaalulangetus teekond võidud

[Külaline]

75,5 kg pole treenitud inimese kohta kindlasti paks.

No mis see treenitud inimene siis niiväga alla võtab?
Naiskuulitõukaja on arvatavasti kah treenitud, aga välja näevad ikka nagu mitte modellid.

Alla võtab, sest kaalu on juurde tulnud. Milline loll küsimus! See ei tähenda, et ta paks on.

Su jonn sõna "paks" üle on tüütu.
Lihtsalt
Kui sa oled praegu 75 kg ja oled 9 kg alla võtnud, siis algkaal oli ca 85 kg. Kui panna täiesti keskmised parameetrid, siis jah, kui süüa isegi 2000 kalorit, võtab see inimene alla, sest baaskalorivajadus ongi algselt suur.
Ja mida rohkem alla võtta, seda vähem saab kaloreid tarbida.

[Külaline]

No mis see treenitud inimene siis niiväga alla võtab?
Naiskuulitõukaja on arvatavasti kah treenitud, aga välja näevad ikka nagu mitte modellid.

Alla võtab, sest kaalu on juurde tulnud. Milline loll küsimus! See ei tähenda, et ta paks on.

Su jonn sõna "paks" üle on tüütu.
Lihtsalt
Kui sa oled praegu 75 kg ja oled 9 kg alla võtnud, siis algkaal oli ca 85 kg. Kui panna täiesti keskmised parameetrid, siis jah, kui süüa isegi 2000 kalorit, võtab see inimene alla, sest baaskalorivajadus ongi algselt suur.
Ja mida rohkem alla võtta, seda vähem saab kaloreid tarbida.

Ei, ma olin 75kg ja olen 9kg alla võtnud. Üle 75 kg pole mitte kunagi kaalunud, kunagi sünnitama minnes olin 67 kg.

[Külaline]

Ma ei demoniseeriks seda vaest kartulit. Eriti kevad-suvisel perioodil on värske keedetud kartul ja salat väga head. Samuti paneerimine - loogiline, et õlita praetud valge kalafilee sisaldab vähem kaloreid, aga pankos ja väheses oliiviõlis praetud kala ei sisalda märkimisväärselt rohkem, kuid annab tekstuuri ja pikemaks ajaks täiskõhutunde. Sügavkülmutatud kala - mis asi see veel on? Need kasvanduste pangaasiused? Vot neid ma väldiks iga hinna eest.
Ise võtan veidi alla kui ei söö leiba, poesalateid lõunaks ja ei joo mahla, vb paar korda nädalas värskeltpressitud apelsinimahl koos viljalihaga oleks ok.

[Külaline]

Ma ei demoniseeriks seda vaest kartulit. Eriti kevad-suvisel perioodil on värske keedetud kartul ja salat väga head. Samuti paneerimine - loogiline, et õlita praetud valge kalafilee sisaldab vähem kaloreid, aga pankos ja väheses oliiviõlis praetud kala ei sisalda märkimisväärselt rohkem, kuid annab tekstuuri ja pikemaks ajaks täiskõhutunde. Sügavkülmutatud kala - mis asi see veel on? Need kasvanduste pangaasiused? Vot neid ma väldiks iga hinna eest.
Ise võtan veidi alla kui ei söö leiba, poesalateid lõunaks ja ei joo mahla, vb paar korda nädalas värskeltpressitud apelsinimahl koos viljalihaga oleks ok.

Sa ei tea, mis on sügavkülmutatud kala? Koha, siig, lõhe, forell, lest, heik, räim-nende kalade fileed. Jah, ja loomulikult ka pangaasius, mis on kvaliteetsena väga hea.

[Külaline]

Aitäh jagamast! Mulle isiklikult tundub selline lähenemine kõige loogilisem, õigem ja ehk ka lihtsam kui suudakski nii sisuliselt elu lõpuni toituda. Aga kirjutad ka samas, et kilod jälle juurde tulnud. Kas on siis nii et kui sa enam oma “dieedist” või rutiinist/distsipliinist kinni ei pea, siis hiilivadki kilod juurde/tagasi?
Jäi meelde seksi ja linna kim catralli vastus kui millalgi küsiti mida ta teeb, et nii vormis on. Ütles et on dieedil aastast 1974 .

Peale 6 söömise lõpetamine on mul ka toiminud, kui suutnud sellest kinni pidada pikemalt. Just see õhtune näksimine - mees toob soolased pähklid ja kreekerid ja hummuse jms välja veini kõrvale.
Ja tulekski vist terve magusa kategooria sisuliselt välistada. Lastele samas meeldib nii küpsetada ja see meil tore “hobi” koos, ainult et mul siis raske koogitükki mitte võtta…

No ma olen täiesti selgelt toidusõltlane lihtsalt. Maandan sellega stressi, igavust, kurbust, kõike. Ehk siis nagu alkohoolik - võin mingi aja "kaine" olla ja kõik ongi hea ja ilus ja tegelikult ka lihtne, aga kui tuleb mistahes tühine tagasilöök või ebameeldivus elus, nt suvepuhkuse lõpp, kehvema unega periood, ärevamad ajad tööl vms, sageli ka lihtsalt igavam periood, siis väga kergesti hakkan üha rohkem "lubama" endale mittetervislikke toite, eriti kooke, saiakesi, šokolaade, ja siis olen reelt maas ja kogun nt aasta-poolteist jälle kilosid ja tahtejõudu, et otsast peale alustada. Sealjuures olen ma üsna õnnelik inimene ja mul on (mind igasuguses kaalus) armastav abikaasa, toredad lapsed jne, et pole mingit suurt ja sünget traagikat, mis sööma ajaks, vaid pigem just väikesed tüütud igapäevaelulised asjakesed.

Võibolla ei juge ma veel sügavamale enda sisse vaadata, et mis tühjus seal on või mida ma tegelikult toiduga summutada püüan.
Aga võibolla tõesti polegi mingit Suurt Põhjust ja ongi lihtsalt rida väikseid ja tühiseid. Vahet ju tegelikult pole, kui tulemus on sama...

[Külaline]

Aitäh jagamast! Mulle isiklikult tundub selline lähenemine kõige loogilisem, õigem ja ehk ka lihtsam kui suudakski nii sisuliselt elu lõpuni toituda. Aga kirjutad ka samas, et kilod jälle juurde tulnud. Kas on siis nii et kui sa enam oma “dieedist” või rutiinist/distsipliinist kinni ei pea, siis hiilivadki kilod juurde/tagasi?
Jäi meelde seksi ja linna kim catralli vastus kui millalgi küsiti mida ta teeb, et nii vormis on. Ütles et on dieedil aastast 1974 .

Peale 6 söömise lõpetamine on mul ka toiminud, kui suutnud sellest kinni pidada pikemalt. Just see õhtune näksimine - mees toob soolased pähklid ja kreekerid ja hummuse jms välja veini kõrvale.
Ja tulekski vist terve magusa kategooria sisuliselt välistada. Lastele samas meeldib nii küpsetada ja see meil tore “hobi” koos, ainult et mul siis raske koogitükki mitte võtta…

No ma olen täiesti selgelt toidusõltlane lihtsalt. Maandan sellega stressi, igavust, kurbust, kõike. Ehk siis nagu alkohoolik - võin mingi aja "kaine" olla ja kõik ongi hea ja ilus ja tegelikult ka lihtne, aga kui tuleb mistahes tühine tagasilöök või ebameeldivus elus, nt suvepuhkuse lõpp, kehvema unega periood, ärevamad ajad tööl vms, sageli ka lihtsalt igavam periood, siis väga kergesti hakkan üha rohkem "lubama" endale mittetervislikke toite, eriti kooke, saiakesi, šokolaade, ja siis olen reelt maas ja kogun nt aasta-poolteist jälle kilosid ja tahtejõudu, et otsast peale alustada. Sealjuures olen ma üsna õnnelik inimene ja mul on (mind igasuguses kaalus) armastav abikaasa, toredad lapsed jne, et pole mingit suurt ja sünget traagikat, mis sööma ajaks, vaid pigem just väikesed tüütud igapäevaelulised asjakesed.

Võibolla ei juge ma veel sügavamale enda sisse vaadata, et mis tühjus seal on või mida ma tegelikult toiduga summutada püüan.
Aga võibolla tõesti polegi mingit Suurt Põhjust ja ongi lihtsalt rida väikseid ja tühiseid. Vahet ju tegelikult pole, kui tulemus on sama...

Ma seesama toidusõltlane, tahtsin märgi maha jätta, et seni olen "kaine"püsinud ja nii hea on. Kui saaks selle heaolutunde, mis tekib mitteülesüües, kuidagi seinale riputada ja endale siis õlgadele tõmmata, kui šokolaadiisu sisse murrab, oleks küll suurepärane.

Teen praegu ka vahelduvpaastulaadset asja, ehk siis 1. toidukord on kella 9-10 vahel hommikul ja viimane 16-17 vahel õhtupoolikul. Kui peale seda kõht korisema hakkab, siis joon teed ja mõtlen, et see pole nälg, vaid saledaksmuutumise tunne, haha. Jätkusuutlik see kindlalt pole, ma tean, et pikas perspektiivis saab edu tuua ainult võimalikult normaalse elu elamine ja mõõdukalt söömise, mitte endale mingite kellaaegade kehtestamine jmt, aga kuidagi praegu lihtsalt sobib see poolpaastumise värk ja kui enam ei sobi, siis jätkan lihtsalt mõõduka söömisega ja loodan parimat.

Ma enam endale vastu rinda taguda ei julge, et nüüd nii jääbki, nüüd sööngi elu lõpuni normaalselt ja enam söömistsüklitesse ei lange. Elu on näidanud, et see tuleb nii hiilivalt ja etteennustamatult. Aga igatahes ma tahan tervislikult toituda. Ma tahan päriselt iseendana elada, mitte tasapisi paisudes ja tuimenedes pirukast saiakeseni, saiakesest šokolaadini päevi mööda veeta.

[Külaline]

Aitäh jagamast! Mulle isiklikult tundub selline lähenemine kõige loogilisem, õigem ja ehk ka lihtsam kui suudakski nii sisuliselt elu lõpuni toituda. Aga kirjutad ka samas, et kilod jälle juurde tulnud. Kas on siis nii et kui sa enam oma “dieedist” või rutiinist/distsipliinist kinni ei pea, siis hiilivadki kilod juurde/tagasi?
Jäi meelde seksi ja linna kim catralli vastus kui millalgi küsiti mida ta teeb, et nii vormis on. Ütles et on dieedil aastast 1974 .

Peale 6 söömise lõpetamine on mul ka toiminud, kui suutnud sellest kinni pidada pikemalt. Just see õhtune näksimine - mees toob soolased pähklid ja kreekerid ja hummuse jms välja veini kõrvale.
Ja tulekski vist terve magusa kategooria sisuliselt välistada. Lastele samas meeldib nii küpsetada ja see meil tore “hobi” koos, ainult et mul siis raske koogitükki mitte võtta…

No ma olen täiesti selgelt toidusõltlane lihtsalt. Maandan sellega stressi, igavust, kurbust, kõike. Ehk siis nagu alkohoolik - võin mingi aja "kaine" olla ja kõik ongi hea ja ilus ja tegelikult ka lihtne, aga kui tuleb mistahes tühine tagasilöök või ebameeldivus elus, nt suvepuhkuse lõpp, kehvema unega periood, ärevamad ajad tööl vms, sageli ka lihtsalt igavam periood, siis väga kergesti hakkan üha rohkem "lubama" endale mittetervislikke toite, eriti kooke, saiakesi, šokolaade, ja siis olen reelt maas ja kogun nt aasta-poolteist jälle kilosid ja tahtejõudu, et otsast peale alustada. Sealjuures olen ma üsna õnnelik inimene ja mul on (mind igasuguses kaalus) armastav abikaasa, toredad lapsed jne, et pole mingit suurt ja sünget traagikat, mis sööma ajaks, vaid pigem just väikesed tüütud igapäevaelulised asjakesed.

Võibolla ei juge ma veel sügavamale enda sisse vaadata, et mis tühjus seal on või mida ma tegelikult toiduga summutada püüan.
Aga võibolla tõesti polegi mingit Suurt Põhjust ja ongi lihtsalt rida väikseid ja tühiseid. Vahet ju tegelikult pole, kui tulemus on sama...

Ma seesama toidusõltlane, tahtsin märgi maha jätta, et seni olen "kaine"püsinud ja nii hea on. Kui saaks selle heaolutunde, mis tekib mitteülesüües, kuidagi seinale riputada ja endale siis õlgadele tõmmata, kui šokolaadiisu sisse murrab, oleks küll suurepärane.

Teen praegu ka vahelduvpaastulaadset asja, ehk siis 1. toidukord on kella 9-10 vahel hommikul ja viimane 16-17 vahel õhtupoolikul. Kui peale seda kõht korisema hakkab, siis joon teed ja mõtlen, et see pole nälg, vaid saledaksmuutumise tunne, haha. Jätkusuutlik see kindlalt pole, ma tean, et pikas perspektiivis saab edu tuua ainult võimalikult normaalse elu elamine ja mõõdukalt söömise, mitte endale mingite kellaaegade kehtestamine jmt, aga kuidagi praegu lihtsalt sobib see poolpaastumise värk ja kui enam ei sobi, siis jätkan lihtsalt mõõduka söömisega ja loodan parimat.

Ma enam endale vastu rinda taguda ei julge, et nüüd nii jääbki, nüüd sööngi elu lõpuni normaalselt ja enam söömistsüklitesse ei lange. Elu on näidanud, et see tuleb nii hiilivalt ja etteennustamatult. Aga igatahes ma tahan tervislikult toituda. Ma tahan päriselt iseendana elada, mitte tasapisi paisudes ja tuimenedes pirukast saiakeseni, saiakesest šokolaadini päevi mööda veeta.

Aitäh jagamast! Tubli! Täiesti tean kui hea tunne kui saab joont hoida ja ei lubamatu. Mis su kaal selle peale teinud on?
Mina see, kes alla võtab nälja piiril elades ja 2000 kaloriga tuleb vaid juurde pidevalt. Pole alla võtnud veel endiselt.

[Külaline]

Aitäh jagamast! Tubli! Täiesti tean kui hea tunne kui saab joont hoida ja ei lubamatu. Mis su kaal selle peale teinud on?
Mina see, kes alla võtab nälja piiril elades ja 2000 kaloriga tuleb vaid juurde pidevalt. Pole alla võtnud veel endiselt.
[/quote]

* ..kui saab joont hoida ja ei libastu.

[Külaline]

Aitäh jagamast! Tubli! Täiesti tean kui hea tunne kui saab joont hoida ja ei lubamatu. Mis su kaal selle peale teinud on?
Mina see, kes alla võtab nälja piiril elades ja 2000 kaloriga tuleb vaid juurde pidevalt. Pole alla võtnud veel endiselt.

Kaal alaneb tasapisi, kus ta pääseb. Teised tõenäoliselt veel väga ei märka, ise muidugi saan vahest aru, ka riided istuvad juba palju paremini. Ma täpset kilode kaotust öelda ei oska, algul ei kaalunud, aga praegu pole pluss- ega paigalseisuga nädalaid olnudki.

Mul oli muidu ka aeg-ajalt veits probleemne nahk, hormonaalseid punne siin-seal ja üldiselt tuhm olek kuidagi, see on ka praegu palju paremaks läinud.

[Külaline]

Aitäh jagamast! Tubli! Täiesti tean kui hea tunne kui saab joont hoida ja ei lubamatu. Mis su kaal selle peale teinud on?
Mina see, kes alla võtab nälja piiril elades ja 2000 kaloriga tuleb vaid juurde pidevalt. Pole alla võtnud veel endiselt.

* ..kui saab joont hoida ja ei libastu.
[/quote]

2000 ongi palju, kui sa just trenni ei tee.1500 võtad alla, nälja piir on 1200.

[Külaline]

Kas nii paksud ka seksivad? Kas nad üldse saavadki seda teha. Ma arvan, et mitte. Seksi asemel nemad söövad.

[Külaline]

Endise kulturistina ütlen, mina sõin pannil magedalt keedetud kanafileed koos juurviljadega iga päev. Kõige kuivem kodujuust oli õhtuks. Kanamuna valged oli ka menüüs, munakollased viskasin minema. Päevas sõin pihuga rosinaid ja pähkleid. Üldiselt rohkem ei söönudki, 6pack oli ees. Kui sõin pitsat vms sarnast, siis kohe andis kõhul tunda.

[Külaline]

Aitäh jagamast! Tubli! Täiesti tean kui hea tunne kui saab joont hoida ja ei lubamatu. Mis su kaal selle peale teinud on?
Mina see, kes alla võtab nälja piiril elades ja 2000 kaloriga tuleb vaid juurde pidevalt. Pole alla võtnud veel endiselt.

* ..kui saab joont hoida ja ei libastu.

2000 ongi palju, kui sa just trenni ei tee.1500 võtad alla, nälja piir on 1200.
[/quote]
Jaa, nõus. Keegi enne väitis et 2000ga võtab alla. Minul lähebki kaal alla alla -1200-1000, liigun ka. Aga 1000 kalorit päevas pikalt vastu ei pea.

[Külaline]

Jaa, nõus. Keegi enne väitis et 2000ga võtab alla. Minul lähebki kaal alla alla -1200-1000, liigun ka. Aga 1000 kalorit päevas pikalt vastu ei pea.

Minul on sama, et 2000 kcal-ga võtan juurde, 1400-1500 kaal seisab ja 1000-1100 kcal-ga võtan alla. Aga 1000 kcal süües on nii suur nälg, et maha ma ei saanudki ilma ravimita. Nüüd hoian kaalu ja söön nii 1400-1500 kcal. 2000 kcal süües üldse juurde võtsingi. Aga mõne arust peab paksuks minemiseks lakkamatult õgima. Ei pea.

[Külaline]

Endise kulturistina ütlen, mina sõin pannil magedalt keedetud kanafileed koos juurviljadega iga päev. Kõige kuivem kodujuust oli õhtuks. Kanamuna valged oli ka menüüs, munakollased viskasin minema. Päevas sõin pihuga rosinaid ja pähkleid. Üldiselt rohkem ei söönudki, 6pack oli ees. Kui sõin pitsat vms sarnast, siis kohe andis kõhul tunda.

Kas ükski inimene sooviks nii elu lõpuni toituda? Loomulikult mitte. Seega kindlasti võib see olla ajutiselt hea soovitus kulturismiga tegelejatele, aga tavalistele inimestele, kes üritavad tervislikumat elu elada tervislikumas kaalus, see küll kuidagi eeskujuks ei sobiks.

[Külaline]

Endise kulturistina ütlen, mina sõin pannil magedalt keedetud kanafileed koos juurviljadega iga päev. Kõige kuivem kodujuust oli õhtuks. Kanamuna valged oli ka menüüs, munakollased viskasin minema. Päevas sõin pihuga rosinaid ja pähkleid. Üldiselt rohkem ei söönudki, 6pack oli ees. Kui sõin pitsat vms sarnast, siis kohe andis kõhul tunda.

Kas ükski inimene sooviks nii elu lõpuni toituda? Loomulikult mitte. Seega kindlasti võib see olla ajutiselt hea soovitus kulturismiga tegelejatele, aga tavalistele inimestele, kes üritavad tervislikumat elu elada tervislikumas kaalus, see küll kuidagi eeskujuks ei sobiks.

Ma pakun, et antud jutt ei olnud eeskujuks, vaid lihtsalt karm reaalsus mõndadele. Võib olla paljudele. Kui endale midagi lubavad, siis on see ka näha. Mul paar sõbrannat kes ilusad saledad. Ja kui nendega nt nädalavahetusel kuskil olen olnud, siis on selge see, et nad lihtsalt ei söö. Aga kunagi ei räägi, et nimelt söövad vähem. Nende jaoks on välimus a ja o, ning selle hind on nälg. Millega mõned harjuvad ja mõned mitte.

[Külaline]

Endise kulturistina ütlen, mina sõin pannil magedalt keedetud kanafileed koos juurviljadega iga päev. Kõige kuivem kodujuust oli õhtuks. Kanamuna valged oli ka menüüs, munakollased viskasin minema. Päevas sõin pihuga rosinaid ja pähkleid. Üldiselt rohkem ei söönudki, 6pack oli ees. Kui sõin pitsat vms sarnast, siis kohe andis kõhul tunda.

Kas ükski inimene sooviks nii elu lõpuni toituda? Loomulikult mitte. Seega kindlasti võib see olla ajutiselt hea soovitus kulturismiga tegelejatele, aga tavalistele inimestele, kes üritavad tervislikumat elu elada tervislikumas kaalus, see küll kuidagi eeskujuks ei sobiks.

Ma pakun, et antud jutt ei olnud eeskujuks, vaid lihtsalt karm reaalsus mõndadele. Võib olla paljudele. Kui endale midagi lubavad, siis on see ka näha. Mul paar sõbrannat kes ilusad saledad. Ja kui nendega nt nädalavahetusel kuskil olen olnud, siis on selge see, et nad lihtsalt ei söö. Aga kunagi ei räägi, et nimelt söövad vähem. Nende jaoks on välimus a ja o, ning selle hind on nälg. Millega mõned harjuvad ja mõned mitte.

Mõnel on tõesti saledana püsimine väga raske. Ja siis tulevad teised, kes ütlevad, et milleks teile ravimid, jätke saiakesed ja šokolaad ära, ärge õgige pidevalt, ja ongi korras. Ei ole kõigi jaoks asjad nii. On inimesi, kes peavadki pidevalt nälga tundma, et sale olla.

[Külaline]

mina olen kaalu jälginud nüüd täpselt 80 päeva. selle aja jooksul võtnud alla 8,5kg. algkaal oli mõnisada grammi alla 100kg. ise tunnen, et treppidest on lihtsam käia, liigesed ei valuta enam nii tihti. Kõik ümbermõõdud on samuti veidi kahanenud, aga kui peeglist vaadata, siis väga olulist muutust veel näha pole.
mida teinud olen? püüdnud vähendada näksimist, ülesöömist, süsivesikuterikkaid toite. püüan õhtusööki süüa mitte hiljem kui kell 19. kui näksimisisu tuleb, joon vett või söön ühe õuna. kohvi joon hommikuti mustalt, piima või koort enam peale ei pane. võileivad olen asendanud variantidega kas näkileib+võileivakate või viil kabatšokki+võileivakate (muide, kabatšokiviil singi, juustu või suitsukalaga ok täitsa maitsev).
Töö juures püüan lõunat enam mitte süüa. Pigem söön kella 11 paiku suure õuna ja siis kella 15 paiku koju jõudes mingit endatehtud suppi või hautist. Sest varem oli nii, et kuigi ma tööl sõin lõunat, siis tund-paar hiljem oli kõht meeletult tühi ja koju jõudes tekkis uuesti soov lõunat süüa.
Kooke ja magusat täiesti piiranud pole, nt olen teinud 20a vana kaalujälgijate kokaraamatu järgi erinevaid maitsvaid asju, nt õunakooki või mannakreemi, aegajalt luban omale veerand sefiiri lausa.
kõik, mis suhu läheb, panen kirja. kõige raskem on olnud mingitel tööalastel üritustel, nt 3-päevane konverents andis 2+kg juurde, aga peale selle lõppu sain õnneks juurdetulnud kilod nädalaga uuesti maha ka.
esialgne eesmärk on, et jõuludeks võiks stabiilselt 83-85kg peale saada ja äkki järgmiseks suveks 75-le (rohkem ma isegi ei unista praegu).
Ühel hommikul olen sel nädalal juba näinud korraks kaalul ka 89,9

[Külaline]

Ma olen ka juba 2 aastat kaaluga kimpus. Vahepeal olin rase ka. Siis võtsin isegi alla. Nüüd olema ma isegi raskem kui sünnitama minnes.
Olen 160cm ja 79-80kg ja 35aastane.

Olen teinud fitlapi, ketot ja igasugu muid asju. Liigun isegi rohkem kui varem(käin lapsega jalutamas, muidu oli auto koguaeg tagumiku all) ja toitun vaat et tervislikumalt kui varem ning uni on ka hea ja korralik(titt magab öösiti sünnist saati hästi)
1-2kg kõigub aga mingit jätkuvat kaalulangust ei ole.
Kalkulaatorite ja eluviiside järgi(ilma aktiivse trennita) on minu kaloraaz samuti 1500, et kaal siis peaks langema.
Aga ma ei jõua ausaltöeldes isegi seda ära süüa. Ja kui pressingi sisse, siis ikka mingit vahet pole.

Paar päeva siis tegin toidupäeviku ja panin ausalt kõik ampsud ja päeva tarbitud kaloraazi kirja. Keskmiselt tuli 900-1200 täis. Ja ikka kaal ei lange.

Ravimeid ei võta. Enam ei imeta ja magusat ei söö ausõna üldse. Pole kunagi söönud.

Geenitestist(mis eestis tehti) selgus, et kohvi aeglustab mu seedimist.
Tõsi jaa, kohvi ma joon 2-4 normaalset tassitäit(piima ja a spl suhkruga) päevas.
Äkki peaks siis esialgu kohvist loobuma?
Aga kaloraazi poolest pole see kohv suur, lisaks on lõuna mul alati salat. Vahel panen lihalist ka sisse(tuunikala või kanafileed). Aga nagu ikka, salatileht, tomat, kurk, paprika, vahel 1 keedumuna, sibul ja kastmeks oleneb. Vahel törts majoneesi/maits jogurtit, vahel oliiviõliga vinegreti laadne.

[Külaline]

Ma olen ka juba 2 aastat kaaluga kimpus. Vahepeal olin rase ka. Siis võtsin isegi alla. Nüüd olema ma isegi raskem kui sünnitama minnes.
Olen 160cm ja 79-80kg ja 35aastane.

Olen teinud fitlapi, ketot ja igasugu muid asju. Liigun isegi rohkem kui varem(käin lapsega jalutamas, muidu oli auto koguaeg tagumiku all) ja toitun vaat et tervislikumalt kui varem ning uni on ka hea ja korralik(titt magab öösiti sünnist saati hästi)
1-2kg kõigub aga mingit jätkuvat kaalulangust ei ole.
Kalkulaatorite ja eluviiside järgi(ilma aktiivse trennita) on minu kaloraaz samuti 1500, et kaal siis peaks langema.
Aga ma ei jõua ausaltöeldes isegi seda ära süüa. Ja kui pressingi sisse, siis ikka mingit vahet pole.

Paar päeva siis tegin toidupäeviku ja panin ausalt kõik ampsud ja päeva tarbitud kaloraazi kirja. Keskmiselt tuli 900-1200 täis. Ja ikka kaal ei lange.

Ravimeid ei võta. Enam ei imeta ja magusat ei söö ausõna üldse. Pole kunagi söönud.

Geenitestist(mis eestis tehti) selgus, et kohvi aeglustab mu seedimist.
Tõsi jaa, kohvi ma joon 2-4 normaalset tassitäit(piima ja a spl suhkruga) päevas.
Äkki peaks siis esialgu kohvist loobuma?
Aga kaloraazi poolest pole see kohv suur, lisaks on lõuna mul alati salat. Vahel panen lihalist ka sisse(tuunikala või kanafileed). Aga nagu ikka, salatileht, tomat, kurk, paprika, vahel 1 keedumuna, sibul ja kastmeks oleneb. Vahel törts majoneesi/maits jogurtit, vahel oliiviõliga vinegreti laadne.

Kui see kõik oleks tõsi, mis sa kirjutad (aga ilmselgelt ei ole, et 900 kcal-ga päevas ei võta alla), siis peaksid laskma teadlastel ennast uurida kui fenomeni, kuidas täiskasvanud liikuva eluviisiga inimesed funktsioneerivad salatilehe ja tomati najal ja säilitavad oma olemasoleva kehakaalu.