Viisakusreeglid

[Külaline]

Nina mitte nokkimine, haigutades käe suu ette panemine ja lahtise suuga mitte söömine on tõesti elementaarsed asjad, mida igaüks võiks teada.

Väga häirib, kui lähedasele külla minnes ta omal küüneviili välja võtab. Vahet pole, kas diivanil istudes või kohvilaua taga, teda ei huvita ja ta kukub tihtipeale oma küüsi viilima. Kõva häälega peeretamine on jube. Röhitsemine samuti, aga tundub, et mõnedele on see õllejoomise normaalne osa...

Paneme mehega võidu kes suurema käraka suudab lasta. Võites on uhke tunne.

Miks sa vanapoiss siin foorumite äkitsi naiseks hakkasid? Igas teemas nilbitsed.

Naisterahvas. Pole kõhutuule laskmises miskit nilbet. Humoorikas.

[Külaline]

No kesse tänapäevsl viisakust kasutab. Või tervet mõistus. Eile tuli jälle karjatada rongis ukse ees troppajatele, et astuge ometi välja, inimesed ei saa välja. Lendama peab üle pea?

Ega jah. Vanemad ees, titt järel. Kunagi Perekoolist lugesin, kuidas keegi nägi, kuidas ema andis poes oma väikesele lapsele kohukese ja pärast pühkis lapse šokolaadised käed sealsamas poes müügil olevasse käterätikusse puhtaks. See jäeti siis mustana letile vedelema. Imestasin veel, et no on ikka inimesi.

Paar päeva hiljem olin Järve Selveris sarnase intsidendi tunnistajaks, kus ema andis lapsele mahla, mille eest polnud veel makstud. Laps aga ajas selle omale riietele, mispeale see emme kõndis salfakate riiuli juurde, avas ühe paki, pühkis lapse jope puhtaks ja siirdus minekule. Avatud salfakapakk jäi muidugi riiulile lebama.

Ei ole võimalik....kas päriselt on sellised asjad juhtunud!!!! Ei arva muidugi, et valetad, lihtsalt ei suuda uskuda.

[Külaline]

Lihtsalt ajad muutuvad, kõik ei ole lapsepõlve õpetustes kinni. Kunagi tippisin ma kontoris kontsakingadel ja midagi muud alternatiivi ei kujutanud ette, aga vot nüüd ei kujuta ette mingeid kontsi. Teietamiselt sina peale üle minek toimub tänapäeval lihtsamalt ei ole pikka tseremoonitsemist.
Kunagi olid aadlikud, priviligeeritute klassid ja lihtinimeste klassid. Ühe ees pidid teised alati maani kummardama ja aupaklikud olema, vastupidi mitte. Kas me peaks seda kommet igavesti edasi harrastama? Nii nagu ei ole tänapäeva tänaval ohtu, et keegi raudrüütel naisterahvale kallale tungib ja seetõttu mees käigu alati teatud poolel, käsi mõõgal valmis. Võtaks asju ikka terve mõistusega ja lähtuks ikka tänasest päevast ja elukorraldusest.

Tundub, et ka prahi maha loopimine on "terve mõistus ja tänase päeva elukorraldus". Miks muidu lapsed kommi ja jäätisepaberid ning krõpsupakid lihtsalt käe vahelt maha lasevad kukkuda. Kõik kergliiklustee ääred on pidevalt prahti täis, ükskõik kui palju kojamees seal kraabib.

Kommipabereid visati maha täpselt sama moodi minu lapspõlves nõukaajal. Rämpsu oli kõikjal ja metsa all lademes. Minu arvates on tänapäeva lapsed prahi teemal isegi rohkem haritud kui nende vanemad. Arvestades kui palju on täna pakendeid, siis minu arvates ei olegi asi kõige hullem võrreldes min lapsepõlvega.

Ma arvan, et kõik inimesed on teadlikud, et rämpsu maha loopimine pole ok. Asi pole üldse teadmatuses või harimatuses. See on tahtlik ülbitsemine.

Hoopine teine asi on teadmatusest tulenev ebaviisakus. Inimene ise ei tea, et tema käitumine on häiriv või teisi takistav.

Ka viisakusega saab muidugi liialdada ja asi muutub peenutsemiseks. Inimesed, kes peavad end teistest paremaks, peenemaks ja tõstetumaks. Nende arvates ei käitu teised mitte kunagi piisavalt aupaklikult ja viisakalt. Enamasti tegemist teatud eas prouakestega. Suu on kriipsuks tõmmatud, silmad pöörlevad peas.

Ei visatud. Ja sellest räägiti nii kodus kui koolis väga-väga palju. Ma lapsena mäletan paari korda, kui viskasin autoaknast prahti välja, sellest tuli selline pahandus, et teine kord jäi viimaseks, pole sellest ajast saadik (45 aastat)kordagi aknast midagi välja visanud (va õunasüda). Ja prahi maha viskamine ei tule samuti kõne allagi, selles suhtes on ikka lapsepõlve kasvatus väga oluline, see on nii selge kui selge.

[Ants]

No kesse tänapäevsl viisakust kasutab. Või tervet mõistus. Eile tuli jälle karjatada rongis ukse ees troppajatele, et astuge ometi välja, inimesed ei saa välja. Lendama peab üle pea?

Miks karjatada või viisakalt väljapääsu küsida. Tegelastel klapid peas ja ma ei kuule ju niikuinii midagi!
Mina kasutan peatuva ühistranspordi sõiduki inertsi ja oma kehamassi ja "lahkun" füüsilsielt. Mul suva, kui mõni tegelane seetõttu uksest välja kukub või mingi telo maha kukub jne ...
Kellele ütlete käed taskus tere?

Bussis-trammis seda teengi, rongis oli mingi kümnepealine tropp ees, ei olnud Barutot kaasas.

Te peaksite hakkama kudumisega tegelema ja seda ühistranspordis. Mõned vardad võivad olla väga teravad. Pärast hea vaadata talvel küdeva ahju ees mustrit, et oi näe, see "jõnks" on Liivalaia peatuse oma.

[iiR]

Minu meelest küll tänapäeval pigem on lapsed-noored loodushoidlikumad kui vanasti, sh ei viska ka prahti maha. Minu lapsepõlves (80-90ndate ajal) vedeles sodi maas ikka palju rohkem, vähemalt Tallinnas. Ja muulastel käis veel eriti iseenesestmõistetavalt näts lärakaga tänavale või kommipaber üle õla. Mu meelest nüüd sellest räägitakse lihtsalt niiiiii palju lasteaias ja koolis, ja prügikaste on ka palju rohkem ja lapsed iseenesestmõistetavalt harjunud prügi õigesse prügikasti viskama.

Minu jaoks on viisakusreeglid, millest kinni pean, aga sageli märkan, et paljud ei pea, et ei ropendata, ei röhitseta, öeldakse piisavalt valju häälega "tere", "aitäh", "head aega" (vot see on mu meelest tänapäeva lastel küll kehvem kui meil omal ajal, nagu ei julgeta teretada, tänada, paluda, ollakse rohkem oma mullis võib-olla?), poes ei avata pakendeid, isegi kui nende eest pärast maksad (seda õpetan ka oma 1-aastasele parasjagu, et asju, mille kohta ta tuttavaid pakendeid nähes "anna anna anna" nõudma hakkab, panen kärru vajadusel mina, mitte tema ei võta asju riiulist, ja isegi kui asi on meie kärus, ei või seda tarbida enne, kui selle eest on makstud).

Aa, ja ühistranspordis on mu meelest normaalne, et väljuja ütleb ukse ees seisjatele: "Vabandust, ma soovin väljuda!" ja siis väljubki, mitte ei trügi tigeda tummahambana läbi inimeste või ei röögata kellegi peale vihaselt.

[Külaline]

Ma olen 36, õpetati neid elementaarseid(lauakombed, teretamine jne) viisakureeglid, mis juba siin välja toodud on.
Seda takso värki ma ei teadnud, vb sellepärast, et me taksoga ei sõitnud. Peres oli omal auto.

Aga siin mainimata on uksest väljumine/sissetulek. Vabandamine, kui kogemata kellelegi otsa koperdad või mööda minnes riivad(kitsastes oludes). Samuti kui keegi on tee peal ees, ja ei märka(seljaga), siis ma ikka pöördun viisakalt "Vabandust, kas saaksite liikuda". Mitte ei vahi vihase näoga ja ei ühma midagi ega köhata ebaviisakalt.
Päris aus olla, ma otseselt ei mäleta, et ema ekstra neid lausa õpetanud oleks. Kuidagi koos selle teadmisega kasvanud vaikselt või siis on variant, et see elementaarne viisakus kas on sisse kodeeritud juba loomu poolest või ei.
Sest ega kõik inimesed küll selliste asjade peale ise küll ei tuleks.

Meil oli ka auto, seal oli samamoodi. Lapsed ja naised ei läinud kunagi tänava poolt, va kui rooli läks.

Aga käitumisreeglite korrutamist mäletan palju. Võib-olla olin eriliselt kasvatamatu, et tuli palju rääkida. Aga tulemus tuli lõpuks hea, ma ise arvan, et olen väga heade kommetega.
Seda mäletan hästi, et vanaema oli mul eestiaegse kasvatusega väga heade kommete järgija, tema oli mu jaoks kohati täiesti tüütu, nüüd muidugi olen meeletult tänulik. Tema nõudis (olin siis 5-aastsne, mäletan seda täpselt), et võõrale täiskasvanule tuleb öelda teie. Et tere ja head aega on alati kaasas. Noa ja kahvliga pidin juba varakult sööma, sellel ajal oskasid paljud juba noorelt, hoolimata sellest, et kooli sööklas minu arust küll nuge polnud. Teatrisse viis tihti ja tutvustas sealseid käitumisreegleid. Viis kohvikutesse, seal jällegi ei täis suuga ega kõva häälega rääkimine ei olnud lubatud. Lusikat tuli tassis nii liigutada, et ei kolksuks vastu tassi seina. Suu salvrätikud puhtaks, küünarnukkidega lauale ei toeta jne. Ma arvan, et tegelikult siis nii kasvatatagi.
Vanavanaemaga käisime surnuaias, tema oli muidu väga leebe, aga tõsiselt pahandas, kui ma sealt ükskord metsmaasikaid korjasin, see oli raudne reegel, et surnuaiast ei võta midagi.

[Külaline]

Minu meelest küll tänapäeval pigem on lapsed-noored loodushoidlikumad kui vanasti, sh ei viska ka prahti maha. Minu lapsepõlves (80-90ndate ajal) vedeles sodi maas ikka palju rohkem, vähemalt Tallinnas. Ja muulastel käis veel eriti iseenesestmõistetavalt näts lärakaga tänavale või kommipaber üle õla. Mu meelest nüüd sellest räägitakse lihtsalt niiiiii palju lasteaias ja koolis, ja prügikaste on ka palju rohkem ja lapsed iseenesestmõistetavalt harjunud prügi õigesse prügikasti viskama.

Minu jaoks on viisakusreeglid, millest kinni pean, aga sageli märkan, et paljud ei pea, et ei ropendata, ei röhitseta, öeldakse piisavalt valju häälega "tere", "aitäh", "head aega" (vot see on mu meelest tänapäeva lastel küll kehvem kui meil omal ajal, nagu ei julgeta teretada, tänada, paluda, ollakse rohkem oma mullis võib-olla?), poes ei avata pakendeid, isegi kui nende eest pärast maksad (seda õpetan ka oma 1-aastasele parasjagu, et asju, mille kohta ta tuttavaid pakendeid nähes "anna anna anna" nõudma hakkab, panen kärru vajadusel mina, mitte tema ei võta asju riiulist, ja isegi kui asi on meie kärus, ei või seda tarbida enne, kui selle eest on makstud).

Aa, ja ühistranspordis on mu meelest normaalne, et väljuja ütleb ukse ees seisjatele: "Vabandust, ma soovin väljuda!" ja siis väljubki, mitte ei trügi tigeda tummahambana läbi inimeste või ei röögata kellegi peale vihaselt.

Kõigil on klapid peas, nina telefonis, masilma jaoks surnud. Ei aita see viisakas ütlemine, ei kuule-näe keegi midagi.

[Külaline]

Ustest lastakse enne välja, nii liftis, poes jne kui ühistranspordis. Tänaval liikudes ei kõnni keset teed, hoiad pigem paremale poole, siis saavad teised sinust vajadusel mööduda (eriti igasugu ratturid). Ei tekita tänavale ja uste ette oma kaaslaste/kärude/rataste vms-ga troppe, millest teised inimesed mööda ei saa. Ühistranspordis ei hõiva oma kotile eraldi istekohta, ei istu üksinda vahekäigu poole nii, et aknapoolne koht jääb vabaks (et jumala eest keegi sinu kõrvale ei tuleks). Kui sind kuhugi kutsutakse, siis annad õigeaegselt teada, kas tuled või ei tule. Ei laku neid söögiriistu, millega teistele toitu valmistad/serveerid. Seda taksosse/autosse istumise asja polnud mina kuulnudki, aga eks ta loogiline on.

[Teadjanaine]

Mina elan sellises riigis, kus üksikud naised just nimelt istuvad ühistranspordis tihti välimisele istmele ja panevad koti akna poole kõrvale. Just hiljuti lugesin ühest foorumist selle kohta teemat ja täiesti uskumatu, kui palju oli kommentaare, et üksi akna pool istuv noor naine on jäänud nö kotti, st mingi joobes jobu või niisama kohtlane või agressiivne mees maandub kõrvale, blokeerib ära ja ei lase maha peatuses või hakkab vastu pressima jms. Ja naisel tulebki arvestada nt trammi astudes, et nii võib juhtuda. Seega ma ei pea niiviisi istuvat inimest enam ebaviisakaks, iial ei tea, mis kogemusi neil olnud on. Kui tahan, siis küsin, kas teil on siin vaba. Ma olen tavaline 45a korraliku ja igava välimusega naine, ilmselgelt mind võib ilma pabinata enda kõrvale istuma lasta.
Taksosse minu meelest minnakse alati kõnnitee poolt, kõik sisenejad. Kui taga istub rohkem kui üks inimene, siis esimene siseneja lihtsalt liigub edasi. Kui mees ja naine lähevad koos, siis taksojuhi kõrvale istub mees. Naised ei istu kunagi juhi kõrvale v.a., kui sa oled selle taksojuhi naine või auto on täis naissoost sõitjaid ja mujale ei mahu.
Veel on minu meelest viisakas, et oodatakse oma järjekorda, nt ka lapsed mänguväljakul liumäe sabas ja skatepargis ja pumptrackil sõidetakse kõik samas suunas, mitte üks ei hakka vastuvoolu nõeluma. Millegipärast on kõikides skateparkides, kus ma käinud olen, kirjutamata reegel, et liigutakse vastupäeva. Kolmes erinevas riigis olen seda näinud. Kõik sõidavad vastupäeva, v.a. mingid jobud.

[Külaline]

Kui mees ja naine lähevad koos, siis taksojuhi kõrvale istub mees. Naised ei istu kunagi juhi kõrvale v.a., kui sa oled selle taksojuhi naine või auto on täis naissoost sõitjaid ja mujale ei mahu.

Sellel küll ei ole viisakusega vist mingit seost aga mina tean, et taksojuhi kõrvale istub see, kes maksab.

[Teadjanaine]

Kui mees ja naine lähevad koos, siis taksojuhi kõrvale istub mees. Naised ei istu kunagi juhi kõrvale v.a., kui sa oled selle taksojuhi naine või auto on täis naissoost sõitjaid ja mujale ei mahu.

Sellel küll ei ole viisakusega vist mingit seost aga mina tean, et taksojuhi kõrvale istub see, kes maksab.

Ehk siis kui naine sõidab üksi, peaks ta just juhi kõrvale istuma, sest tema ju maksabki? No ei.

[Külaline]

Kui mees ja naine lähevad koos, siis taksojuhi kõrvale istub mees. Naised ei istu kunagi juhi kõrvale v.a., kui sa oled selle taksojuhi naine või auto on täis naissoost sõitjaid ja mujale ei mahu.

Sellel küll ei ole viisakusega vist mingit seost aga mina tean, et taksojuhi kõrvale istub see, kes maksab.

Tänapäeval ei istutagi enam ette, kui just otsest vajadust pole (neljakesi sõit). Aga mis puutub sellesse, et istutakse edasi...ei ole nii. Ainult keskele liigutakse vajadusel, ei hakata ronima ei poriste jalanõude ega ka pidulike riietega.

[Külaline]

Lennukis vetsu vahet jooksjad on häirivad. Ma mõtlen lühemaid reisid, maksimum 3 tundi. Kohe kui turvavöö tuli kustub, siis hakkab vetsuralli. Mida pekki sa seal lennujaamas tegid, et vetsus ka ei saanud ära käia. Ja mida sa kaanid liitrite kaupa vedelikku vahetult enne reisi. Lennukile ei joosta nagu trammile, et viis mintsi varem jõuad peatusesse. Peaks nagu leidma see paar minutit enne värva avamist.

Vetsus käimine on ebaviisakas? Mida veel...
Ma käin ka lennukis u. iga tunni-pooleteise järel vetsus näiteks, ongi meditsiiniline probleem ja ootan oppi. Kunagi ei tea ju mis põhjusel kellelgi nii on. Vaevalt, et seal vetsus niisama hängimas käiakse, ju ikka on põhjus siis.

[Teadjanaine]

Kui mees ja naine lähevad koos, siis taksojuhi kõrvale istub mees. Naised ei istu kunagi juhi kõrvale v.a., kui sa oled selle taksojuhi naine või auto on täis naissoost sõitjaid ja mujale ei mahu.

Sellel küll ei ole viisakusega vist mingit seost aga mina tean, et taksojuhi kõrvale istub see, kes maksab.

Tänapäeval ei istutagi enam ette, kui just otsest vajadust pole (neljakesi sõit). Aga mis puutub sellesse, et istutakse edasi...ei ole nii. Ainult keskele liigutakse vajadusel, ei hakata ronima ei poriste jalanõude ega ka pidulike riietega.

Ronima? Kuhu ronima? Ma rääkisin istmel edasi liikumisest sõiduteepoolse ukse suunas. Kuhu sa seal autos ronima hakkad?

[Külaline]

Lennukis vetsu vahet jooksjad on häirivad. Ma mõtlen lühemaid reisid, maksimum 3 tundi. Kohe kui turvavöö tuli kustub, siis hakkab vetsuralli. Mida pekki sa seal lennujaamas tegid, et vetsus ka ei saanud ära käia. Ja mida sa kaanid liitrite kaupa vedelikku vahetult enne reisi. Lennukile ei joosta nagu trammile, et viis mintsi varem jõuad peatusesse. Peaks nagu leidma see paar minutit enne värva avamist.

Vetsus käimine on ebaviisakas? Mida veel...
Ma käin ka lennukis u. iga tunni-pooleteise järel vetsus näiteks, ongi meditsiiniline probleem ja ootan oppi. Kunagi ei tea ju mis põhjusel kellelgi nii on. Vaevalt, et seal vetsus niisama hängimas käiakse, ju ikka on põhjus siis.

Jah on küll ebaviisakas seal kitsas kohas vetsu vahet kõõluda, kui oli enne lendu võimalus ära käia ja mitte vahetult enne väljalendu kahte liitrit sisse kaanida. Ei ole need noored vetsu vahet jooksjad mingite meditsiinilise probleemiga. Enamasti mehed. Naised on selle koha pealt alati ettenägelikumad, käivad vahetult enne pardale minekut ega kaani kõhtu vedelikust punni.

[Külaline]

Osadel on tundlik põis/kõht.
Mul on üks tuttav, kes alati reisi ajal käib kordi vetsus. Küll nr 1-el ja mõnikord lööb tal põhja ka alt.
Ärevus, veidi vb ka hirmu sisse(mis lennureisiga eriti võib kaasenda) ajab vetsu vahet jooksma. Mõnel võib-olla ka süda läigib. Kõrval kotti öökiv reisija oleks kordades hullem.

Kuidas vene ajal, kui bussides wc-d ei olnudki, need "tundliku kõhuga." kodanikud sõidetud said?! Nüüd on Pärnu-Tallinn bussis, mis sõidab 1,5 tundi, ka vaja kolmandikul reisijatest wc vahet joosta.


Kannatasid hambad ristis. Või siis reisisid vaid äärmisel vajadusel.
Kui tänapäeval sellised mugavad võimalused olemas on, miks siis on häbiasi neid vajadusel kasutada?

[Külaline]

See ei ole teistele reisijatele mugavus, et sa seal ronid. Bussis on päris jube, kui see haisutaja sealt vetsust välja tuleb ja pahvakas terve bussi täidab.

[Külaline]

Mulle õpetati lapsena, et telefoniga ei helistata peale kella üheksat õhtut ega enne kella üheksat hommikul. Loomulikult võib ka muudel aegadel, kui inimest tead ja tead, et teisele poolele on see ok. Aga kui teist väga ei tea, siis ei helista.

Prahi maha loopimine oli mu meelest ka nõukaajal üsna levinud. Mingis teismeeas tehti seda lihtsalt piiride katsetmaiseks ja venelased kippusid sõltumata vanusest prahi maha loopima.

Võõra inimese teietamine oli ka normalane ja peaks ka praegu normaalne olema. Mulle on arusaamatu see, kui räägitakse, et teietamine mingit teisest madalamal olemist näitab. Teietamine on ometi vastastikune. Kui Liina teietab Tiinat ja Tiina Liinat, mis alandus ja madalamal olemine? Lihtsalt elementaarne viisakus ometi.

[Külaline]

Kui mees ja naine lähevad koos, siis taksojuhi kõrvale istub mees. Naised ei istu kunagi juhi kõrvale v.a., kui sa oled selle taksojuhi naine või auto on täis naissoost sõitjaid ja mujale ei mahu.

Sellel küll ei ole viisakusega vist mingit seost aga mina tean, et taksojuhi kõrvale istub see, kes maksab.

Ette istutakse ainult sellepärast kui auto on juba täis, mitte kunagi muidu.

[Külaline]

Ette istutakse ainult sellepärast kui auto on juba täis, mitte kunagi muidu.

Alati olen ette istunud üksi sõites. Mitte kunagi ei istu taha kui olen üksi.