Oleme olnud kerges suhtes ühe mehega üsna pikalt. Mees on olnud üsna leige viimasel ajal. Mingi aeg tagasi oli meil ka tüli, mille käigus ta ütles mulle üsna halvasti.
Varsti pärast seda ma lõpetasin temaga suhtlemise ja kui ta ikka vahel sõnumeid saatis kirjutasin talle lühikese kirja, et ma tahan suhet lõpetada.
Kiri oli sõbralik ja viisakas, aga mainisin ka, et näe, nii ütlesid. Ei süüdistanud ega midagi, lihtsalt mainisin seda kui üht põhjust.
Ja nüüd tuleb see osa, mille kohta ma tahtsin küsida. Nimelt, mees väidab, et tema pole midagi sellist öelnud. Ei ütleks kunagi nii. Ei mõtle ka nii. Ja miks ma temast ometi niimoodi arvan.
Ausalt, mul jooksis juhe jumala kokku selle peale. No krt, ütles ju. Ma ei mõtle seda välja ometi.
Ma pole elus sellise ajsaga kokku puutunud. Tõesti vahepeal juba mõtlen, et mina ise ajan soga.
Aga no ütles noh.. ma olen täiesti kindel selles.
Kas võib olla et mõni inimene päriselt ka ei mäleta, mida ta öelnud on ja siiralt mõtlebki, et mina valetan?
Kedagi teist juures ei olnud ja me ilmselgelt oma vestlusi ei lindistanud