Minu kogemused piirduvad ürtidega ravitsemisega ja nõidadega. Meie peres antie need teadmised edasi põlvest-põlve. Mõlemad vanemad on pärit maalt ja üsna sarnaste vaadetega peredest, kus elati loodusega ühes rütmis. Koguti ravimtaimi, ja tehti igasugu keeduseid ja leotisi, et "hiljem hea võtta". Oma lapsepõlvest sain kaasa oskuse lihtsamaid vaevusi ravida ürditeede ja muude looduslike vahenditega. Harva, kui meie peres ravimeid võeti ja ega me ei olnud lapsena haiged ka. Vanemad käisid vahel ka nõidadelt abi otsimas. Mina ise pole seda teinud, sest ei usu neisse. Eriti halvasti suhtun "nõidadesse", kes suurte summade eest mingeid "väestatud" ravimeid müüvad. Minu arust on see puhas sharlatanlus.Külaline kirjutas: ↑16 Nov 2024 09:15 Kas on kusagil kokku kogutud ka vanade eestlaste üleloomulikke uskumusi ja sellega seotud praktikaid? Või anti neid teadmisi edasi pereringis põlvest-põlve, või suguvõsade kaudu? On kellelgi selliste asjadega kokkupuuteid? Olid vast eestlastelgi omad ennustjad, nõiad, ravitsejad ja ilmselt ka mõned kahtlased olendid, mida kummardati või üritati ära kasutada. Milliseid teie teate ja kust need teadmised pärinevad?
Tavalistest looduslikest ravimitest rääkides, siis neisse usun väga ja täiskasvanuna kasutan kõike neid oskusi edasi ja nii peavalu kui kui külmetuse korral valin ikka esmalt oma korjatud ürtidest ravimitee. Usun siiralt, et mida vähem oma keha tablettidega harjutada, seda kauem hoiab see võimet ennast ise ravida. Pean siinkohal silmas siis kergemaid vaevusi, mitte räiget migreeni, raskeid haigusi ja vähki. Nende puhul otsiks vast ikka abi nn tavameditsiinilt. Kahju on aga sellest, et need teadmised hakkavad rahva hulgas tasapisi kaduma ja asenduma ravimite ületarbimisega. Minu meelest võiks mõlemad olla paralleelselt kasutuses. Kurb on ka see, et üha enam tembeldatakse rahvameditsiini propageerijaid hulludeks või fooliummütsiksesteks. Mina leian, et mingid teadmised selles vallas võiks rahval ikka olla, eriti, mis puudutab lihtsamaid vaevusi.