Kas teid häirib, kui elus on mitu partnerit?

[Külaline]

Mul jumala ükskõik, kas kohe või mitte. Kui ka kohe, siis mis takistab? Madal enesehinnang? Ole ikka viisakas kutsuja vastu.

Mis pagana madalast enesehinnangust kõik pidevalt räägivad? Läksime lahku, siis läksime. Täiesti teadlikult. Meid kumbagi ei huvita enam koos õhtuid veeta.
Millisest teoreetilisest "kutsujast" räägid?

[Külaline]

Mul jumala ükskõik, kas kohe või mitte. Kui ka kohe, siis mis takistab? Madal enesehinnang? Ole ikka viisakas kutsuja vastu.

Mis pagana madalast enesehinnangust kõik pidevalt räägivad? Läksime lahku, siis läksime. Täiesti teadlikult. Meid kumbagi ei huvita enam koos õhtuid veeta.
Millisest teoreetilisest "kutsujast" räägid?

Lapsest rääkisin, teil pole lapsi? Tore!

[Külaline]

Mul jumala ükskõik, kas kohe või mitte. Kui ka kohe, siis mis takistab? Madal enesehinnang? Ole ikka viisakas kutsuja vastu.

Mis pagana madalast enesehinnangust kõik pidevalt räägivad? Läksime lahku, siis läksime. Täiesti teadlikult. Meid kumbagi ei huvita enam koos õhtuid veeta.
Millisest teoreetilisest "kutsujast" räägid?

Lapsest rääkisin, teil pole lapsi? Tore!

Milline kommenteerija sa küll olla võiks?
Sa oled see, kes fantaseeris teemal, et kui täiskasvanud laps kunagi mitukümmend aastat pärast vanemate lahkuminekut kutsub kõik kokku või?

[Tolmukübe]

Eks on eks ikka põhjusega. Kui oli negatiivne lahkuminek, siis ma küll temaga enam tegemist teha ei taha. See pole madal enesehinnang, see on valikute küsimus. Kui oli viisakas lahkuminek, siis võib ju kuskil trehvata, pole probleemi. Aga negatiivse inimesega ei taha suhelda.

[Külaline]

Kui mu partneril oleks enne mind mingi enneolematult unustamatud ja kirglikud suhted olnud, siis mina oleks vist häiritud küll. Veel hullem oleks variant, kui ta oleks mingite juhuslike naistega sebinud, halvad kogemused ja eelarvamused naiste osa saanud.

Enamus inimestel pole ju väga valikut ka, kas võtad selle “kirgliku pagasiga” partneri või oled üldse ilma. Milleks see kõik tema suhtele kasulik on, fantaseerib igaüks ise juurde.

Ja sa kinnitad siis endale, et igal uuel partneril sul on minevikus olnud ainult halvad ja kiretud suhted ja seks?
Ullike oled?

[Külaline]

Mis pagana madalast enesehinnangust kõik pidevalt räägivad? Läksime lahku, siis läksime. Täiesti teadlikult. Meid kumbagi ei huvita enam koos õhtuid veeta.
Millisest teoreetilisest "kutsujast" räägid?

Lapsest rääkisin, teil pole lapsi? Tore!

Milline kommenteerija sa küll olla võiks?
Sa oled see, kes fantaseeris teemal, et kui täiskasvanud laps kunagi mitukümmend aastat pärast vanemate lahkuminekut kutsub kõik kokku või?

Ma ei fantaseeri, see on reaalne olukord. Kui just sinu laps sind sinna ei taha, siis muidugi.

[Külaline]

Mis pagana madalast enesehinnangust kõik pidevalt räägivad? Läksime lahku, siis läksime. Täiesti teadlikult. Meid kumbagi ei huvita enam koos õhtuid veeta.
Millisest teoreetilisest "kutsujast" räägid?

Lapsest rääkisin, teil pole lapsi? Tore!

Milline kommenteerija sa küll olla võiks?
Sa oled see, kes fantaseeris teemal, et kui täiskasvanud laps kunagi mitukümmend aastat pärast vanemate lahkuminekut kutsub kõik kokku või?

Miks mitukümmend aastat? Laps elab eraldi võib-olla juba mõni aasta pärast lahkuminekut.

[Külaline]

Miks mitukümmend aastat? Laps elab eraldi võib-olla juba mõni aasta pärast lahkuminekut.

No sellest siin juttu oligi, et kui on ka laps, siis on palju raskem lahku minna, peab alati arvestama ka lapse tunnete ja soovidega.
Keegi ju küsis, et kuidas laps peaks lahkumineku raskemaks tegema.
Kui oled lahku läinud siis, kui laps on juba peaaegu täiskasvanu, ju ta ikka ise ka saab aru, keda on mõtet ühe pidulaua taha paigutada ja keda mitte. On elu piisavalt näinud, et ei hakka mõnd demonstratsiooni korraldama. Või kui tahab, siis ka ei solvu, kui üks vanematest soovib oma õhtu toredamalt sisustada, mitte lahutatud abikaasaga koos olla. Tigedusega pole üldse pistmist.

[Külaline]

Teismelisena ma unistasin, et tuleb üks mees ja oleme temaga koos elu lõpuni. Nii pole läinud. Kas teid häirib, kui elus on mitmeid suhteid, või see meeldib, või eelistate ühte, või teil ei ole vahet? Miks? Kas tunnete, et olete kuidagi kehvem, kui on mitu partnerit elu jooksul? Või see ei oma tähtsust?

Mina olen siis see sinu ideaal. Kohtusime kui ma olin 17. Nüüd olen üle 40 ja ikka veel koos ja õnnelikud.
Võin sulle kinnitada, et ma ei tunne mitte kusagilt otsast, et ma oleks sellepärast kellegist parem või halvem.
Ausalt öeldes pole see mulle kunagi isegi pähe tulnud niimoodi mõelda üldse.
Kui koos on hea tuleb koos olla. Kui koos enam hea ei ole, minnakse lahku. Miks see kellegist kehvem peaks olema, sellest mõttekäigust ma ei saa aru.

[Külaline]

Miks mitukümmend aastat? Laps elab eraldi võib-olla juba mõni aasta pärast lahkuminekut.

No sellest siin juttu oligi, et kui on ka laps, siis on palju raskem lahku minna, peab alati arvestama ka lapse tunnete ja soovidega.
Keegi ju küsis, et kuidas laps peaks lahkumineku raskemaks tegema.
Kui oled lahku läinud siis, kui laps on juba peaaegu täiskasvanu, ju ta ikka ise ka saab aru, keda on mõtet ühe pidulaua taha paigutada ja keda mitte. On elu piisavalt näinud, et ei hakka mõnd demonstratsiooni korraldama. Või kui tahab, siis ka ei solvu, kui üks vanematest soovib oma õhtu toredamalt sisustada, mitte lahutatud abikaasaga koos olla. Tigedusega pole üldse pistmist.

Ei ole raskem lahku minna. Lapse tunnete ja soovidega arvestamine tähendabki seda, et lapsevanemad pärast lahkuminekut suhtlevad teineteist austavalt ning on lapsele eeskujuks. See tähendab seda, et lapse jaoks elavad vanemad nüüd lihtsalt eraldi. Et käituvad viisakalt ning istuvad koos ka sünnipäeva-või jõululauas.

[Külaline]

Jajah, meeldiv õhtu küll, istud ja vahid eksiga tõtt. Viimane asi, mida jõuluõhtul teha.
Seepärast ongi lasteta lahkuminek palju kergem - ei mingeid sunnitud kohtumisi "lapsele eeskujuks".

[Külaline]

Jajah, meeldiv õhtu küll, istud ja vahid eksiga tõtt. Viimane asi, mida jõuluõhtul teha.
Seepärast ongi lasteta lahkuminek palju kergem - ei mingeid sunnitud kohtumisi "lapsele eeskujuks".

Mis selles viga on? See on olnud varasemalt sinu armastatud inimene. Lisaks oled ta valinud oma lapse teiseks vanemaks. Kui sa ei oska käituda, on see sinu probleem ning lahendamata isiklikud asjad. Selline inimene ei peaks järgmisesse suhtesse ronimagi, kes pole eelmisest üle saanud. Ja taas-kui pole üle saanud, on see ainult sinu viga.

[Külaline]

Jajah, meeldiv õhtu küll, istud ja vahid eksiga tõtt. Viimane asi, mida jõuluõhtul teha.
Seepärast ongi lasteta lahkuminek palju kergem - ei mingeid sunnitud kohtumisi "lapsele eeskujuks".

Mis selles viga on? See on olnud varasemalt sinu armastatud inimene. Lisaks oled ta valinud oma lapse teiseks vanemaks. Kui sa ei oska käituda, on see sinu probleem ning lahendamata isiklikud asjad. Selline inimene ei peaks järgmisesse suhtesse ronimagi, kes pole eelmisest üle saanud. Ja taas-kui pole üle saanud, on see ainult sinu viga.

Nõustun ka sellega. "Eksiga tõtt vahtimine" on ebameeldiv siis, kui on lahendamata asju ja tundeid. Ja seda enamusel on.
Kuulun ise ka sinna leeri, sest mu eks(lapse isa) on selgelt väljendanud, et ta vihkab mind kogu elu edaspidi. Mima lapse pärast suudaks olla viisakas ja neutraalne ja kannataks ära aga tema seda ei suuda. Ma põhjuseid lahkama ei hakka, sest keegi nagunii siin ei usuks neid.

Kes aga on rahumeelselt mõlemapoolselt otsustanud lahku minna, siis saab ka normaalselt läbi saada. Kahju ainult, et selliseid vanemaid on vähemuses. Aga siiski neid on.
Kahjuks enamuses, lapsest ettepoole seatakse oma ego ja selle haiget saamine.

[Külaline]

Jajah, meeldiv õhtu küll, istud ja vahid eksiga tõtt. Viimane asi, mida jõuluõhtul teha.
Seepärast ongi lasteta lahkuminek palju kergem - ei mingeid sunnitud kohtumisi "lapsele eeskujuks".

Mitte ainult eksiga, vaid ka ta uue partneriga. Aga ilmselt on sellel ajal ka sul partner, nii et vahet pole.

[Külaline]

Jajah, meeldiv õhtu küll, istud ja vahid eksiga tõtt. Viimane asi, mida jõuluõhtul teha.
Seepärast ongi lasteta lahkuminek palju kergem - ei mingeid sunnitud kohtumisi "lapsele eeskujuks".

Mitte ainult eksiga, vaid ka ta uue partneriga. Aga ilmselt on sellel ajal ka sul partner, nii et vahet pole.

Ja siis vaatate kuidas eksid oma uute partneritega niii hästi läbi saavad. Nagu sukk ja saabas. Miilutsevad omavahel.
Näete seda mis teil omavahel puudu oli.
On mul õigus?

[Külaline]

Jajah, meeldiv õhtu küll, istud ja vahid eksiga tõtt. Viimane asi, mida jõuluõhtul teha.
Seepärast ongi lasteta lahkuminek palju kergem - ei mingeid sunnitud kohtumisi "lapsele eeskujuks".

Mitte ainult eksiga, vaid ka ta uue partneriga. Aga ilmselt on sellel ajal ka sul partner, nii et vahet pole.

Ja siis vaatate kuidas eksid oma uute partneritega niii hästi läbi saavad. Nagu sukk ja saabas. Miilutsevad omavahel.
Näete seda mis teil omavahel puudu oli.
On mul õigus?

Ei. Sain ise ju samamoodi hästi läbi. Mingil ajal saavad lihtsalt asjad otsa ning tuleb eluga edasi minna. Tore, kui eksil hästi läheb, mul läheb ka.

[Külaline]

Teismelisena ma unistasin, et tuleb üks mees ja oleme temaga koos elu lõpuni. Nii pole läinud. Kas teid häirib, kui elus on mitmeid suhteid, või see meeldib, või eelistate ühte, või teil ei ole vahet? Miks? Kas tunnete, et olete kuidagi kehvem, kui on mitu partnerit elu jooksul? Või see ei oma tähtsust?

Ma arvan, et siin ei ole inimese enda arvamistel kuigi palju kaalu - läheb nagu läheb. Kui ikka tunned, et suhe ei rahulda ja tahad edasi liikuda, siis nii on. Üldiselt peetakse oskust suhteid hoida küll heaks näitajaks, ent samas nui neljaks vägivaldses suhtes olema ka ei peaks ju.

Ise olen oma abikaasaga koos mitukümmend aastat ja tuttavaid vaadates tundub küll, et tegemist on tänapäeval lausa saavutusega.

[Külaline]

Kui mu partneril oleks enne mind mingi enneolematult unustamatud ja kirglikud suhted olnud, siis mina oleks vist häiritud küll. Veel hullem oleks variant, kui ta oleks mingite juhuslike naistega sebinud, halvad kogemused ja eelarvamused naiste osa saanud.

Enamus inimestel pole ju väga valikut ka, kas võtad selle “kirgliku pagasiga” partneri või oled üldse ilma. Milleks see kõik tema suhtele kasulik on, fantaseerib igaüks ise juurde.

Ja sa kinnitad siis endale, et igal uuel partneril sul on minevikus olnud ainult halvad ja kiretud suhted ja seks?
Ullike oled?

Mida sa küsid täpsemalt? Nii lollist ja segasest küsimusest ma tõesti õnneks aru ei saa.

[Külaline]

Kui mu partneril oleks enne mind mingi enneolematult unustamatud ja kirglikud suhted olnud, siis mina oleks vist häiritud küll. Veel hullem oleks variant, kui ta oleks mingite juhuslike naistega sebinud, halvad kogemused ja eelarvamused naiste osa saanud.

Enamus inimestel pole ju väga valikut ka, kas võtad selle “kirgliku pagasiga” partneri või oled üldse ilma. Milleks see kõik tema suhtele kasulik on, fantaseerib igaüks ise juurde.

Ja sa kinnitad siis endale, et igal uuel partneril sul on minevikus olnud ainult halvad ja kiretud suhted ja seks?
Ullike oled?

Mida sa küsid täpsemalt? Nii lollist ja segasest küsimusest ma tõesti õnneks aru ei saa.

Mina sain küll aru. Sul on mingi luul, et sina oled oma partneri parim sekspartner. Ja need eelmised olid kiretud ja mõttetud

[Külaline]

na sain küll aru. Sul on mingi luul, et sina oled oma partneri parim sekspartner. Ja need eelmised olid kiretud ja mõttetud

Kui olla ainuke ja eluaegne partner, siis oledki ju parim. Sama totter oleks kahelda muudes armsates isikutes, lihtsalt sellepärast, et teiste jaoks on nad ebaolulised - kas minu laps on ikka see kõige parem ja toredam laps, või kas minu koer on ikka maailma armsaim. Kuna see on minu laps, minu koer ja minu partner, siis see, et kuskil on kellelgi mingi parem laps, koer või partner, isegi ei huvita. Kui mõnele meeldib õhtul oma partneri kaisus mingit eelmist ja “mõttekamat” partnerit minevikust meenutada, siis palun väga. Aga see poleks kindlasti minu eelistus. Ja kui ei mõtle nendest kunagi, siis tekib küsimus, milleks need suhted olulised olid? Pinnapealsed suhted, eriti kui inimesed nende käigus veel mingeid hingetraumasid saavad, tundub lihtsalt elu ja nooruse raiskamisena. Iga oluline protsess ja kokku kasvamine võtab aega - usaldus, armastus, austus, laste kasvatamine, kõik võtab meeletult aega ja noorus ning elu üldse on siiski üsna lühike.