Ozempic
-
Külaline
Mina võtsin pärast laste sündi juurde ca 20 kilo. Mu lapsed on täiskasvanud nüüdseks. Seega saan ma rääkida aastakümnete kogemusest.
Ma pole kunagi olnud suurem magusa või nö saiakese sööja. Ma suutsin kaalu juurde saada korraliku koduse toiduga mitte magusate saiakeste, kookide pitsade või pideva kiirtoiduga. Eks ikka vahest sai ka viimast söödud.
Lisakilode maha saamiseks proovisin paljude aastate jooksul erinevaid võimalusi.
Kaalujälgimise või fitlapi puhul oli mul pidevalt kõht tühi. Mul oli stabiilselt näljatunne ja sellest paha tuju. Ma mõtlesin vaid toidust ja eriti sellest, mida ma ei saa süüa. See tunne oli nii kurnav ja väsitav. Mul oli päriselt pidev nälg ja ma otsisin asju, mida süüa, et kõht tunduks täis, aga kaloreid oleks väha. Jah, kaal langes 10 kilo ja siis ma enam ei suutnud. Võin isegi öelda, et perele ei meeldinud minu paha tuju ja pidev toidust rääkimine, selle kaalumine ja võrdlemine.
Keto toitumisega läks mu seedimine korrast ära ja kõht oli kinni ning tekkisid sellega seoses muud vaevused. Kaalulangus taas sinna 10 kilo kanti ja siis jäi pidama.
Trennis käimine üksi ei aidanud, ikka sai kilosid alla koos vähese toitumisega. Jälle see näljatunne. Pidev näljatunne. Kaalulangus pea olematu.
Kui saabus keskiga, võtsin veel juurde üle kümne kilo. See lihtsalt tuli sama elutempo ja toitumisharjumuste juures. Ma olin pikalt ülekaalus 20 kiloga, ei hakanud rohkem sööma või rohkem magusat, aga kilod lisandusid.
Ma proovisin taas kõiki erinevaid elustiile ja kiirdieete aastate jooksul. Isegi 10 kilo enam ei suutnud langetada.
Mu perearst kirjutas mulle sel aastal semaglutiidi tabletid.
Seda on paljudel võimatu mõista ja uskuda, kui ise pole sellega hädas olnud. See on pääsemine! Ma ei tunne nälga. Ma söön kõike seda mida ennegi, aga kogused on väiksemad ja ma ei tunne nälga. Kes pole seda ise kogenud, ei saa aru, kuidas saab õnnelik olla, kui sul pole kõht tühi. Ma söön lõunaks väikse prae või supi või salati ning pean näljatundeta vastu õhtuni. Toidu teen 90% alati ise. Harva käin lõunal väljas söömas.
Ma saan pärast tööd minna poodi ja siis veel süüa valmistada ilma paha tuju ja näljatundeta. Mind ei vaeva õhtul erinevad isud.
Ma saan kogu päeva teha tööd või tegeleda muude tegevustega toidule mõtlemata. Me saame abikaasaga väljasõite teha ja külastada erinevaid paikasid ilma selleta, et mina pidevalt mõtleks, kus ja millal sööma minna. Kas me ikka saame selle koha läbi käidud ja jõuame veel kuhugi sööma? Kas me jõuame enne teatrietendust kuskil süüa või siis peaks midagi autosse kaasa varuma, et mitte tühja kõhtu kannatada.
See on minevik. Ma suudan ja saan söömata olla ja mu kõht püsib kauaem täis.
Mu kaal langeb. Mitte ülikiires tempos, aga siiski olen ületanud juba need kilode piirid, mis eelnevas ajas on rekordid olnud. Ja ma ei tunne end selle juures halvasti või piiratud. Ma juhin tablettide abiga oma elu mitte isud ja nälg ei juhi minu elu.
Mulle on see ravim abiks toitumise jälgimisel. Ma vajasin lisaks abi.
Ju siis mu keha ei tooda hormoone nii nagu teistel.
PS! Ma polnud jõudnud 100 kiloni nagu siis väideti, et see on eeldumuseks ravimi saamisel.
Ma pole kunagi olnud suurem magusa või nö saiakese sööja. Ma suutsin kaalu juurde saada korraliku koduse toiduga mitte magusate saiakeste, kookide pitsade või pideva kiirtoiduga. Eks ikka vahest sai ka viimast söödud.
Lisakilode maha saamiseks proovisin paljude aastate jooksul erinevaid võimalusi.
Kaalujälgimise või fitlapi puhul oli mul pidevalt kõht tühi. Mul oli stabiilselt näljatunne ja sellest paha tuju. Ma mõtlesin vaid toidust ja eriti sellest, mida ma ei saa süüa. See tunne oli nii kurnav ja väsitav. Mul oli päriselt pidev nälg ja ma otsisin asju, mida süüa, et kõht tunduks täis, aga kaloreid oleks väha. Jah, kaal langes 10 kilo ja siis ma enam ei suutnud. Võin isegi öelda, et perele ei meeldinud minu paha tuju ja pidev toidust rääkimine, selle kaalumine ja võrdlemine.
Keto toitumisega läks mu seedimine korrast ära ja kõht oli kinni ning tekkisid sellega seoses muud vaevused. Kaalulangus taas sinna 10 kilo kanti ja siis jäi pidama.
Trennis käimine üksi ei aidanud, ikka sai kilosid alla koos vähese toitumisega. Jälle see näljatunne. Pidev näljatunne. Kaalulangus pea olematu.
Kui saabus keskiga, võtsin veel juurde üle kümne kilo. See lihtsalt tuli sama elutempo ja toitumisharjumuste juures. Ma olin pikalt ülekaalus 20 kiloga, ei hakanud rohkem sööma või rohkem magusat, aga kilod lisandusid.
Ma proovisin taas kõiki erinevaid elustiile ja kiirdieete aastate jooksul. Isegi 10 kilo enam ei suutnud langetada.
Mu perearst kirjutas mulle sel aastal semaglutiidi tabletid.
Seda on paljudel võimatu mõista ja uskuda, kui ise pole sellega hädas olnud. See on pääsemine! Ma ei tunne nälga. Ma söön kõike seda mida ennegi, aga kogused on väiksemad ja ma ei tunne nälga. Kes pole seda ise kogenud, ei saa aru, kuidas saab õnnelik olla, kui sul pole kõht tühi. Ma söön lõunaks väikse prae või supi või salati ning pean näljatundeta vastu õhtuni. Toidu teen 90% alati ise. Harva käin lõunal väljas söömas.
Ma saan pärast tööd minna poodi ja siis veel süüa valmistada ilma paha tuju ja näljatundeta. Mind ei vaeva õhtul erinevad isud.
Ma saan kogu päeva teha tööd või tegeleda muude tegevustega toidule mõtlemata. Me saame abikaasaga väljasõite teha ja külastada erinevaid paikasid ilma selleta, et mina pidevalt mõtleks, kus ja millal sööma minna. Kas me ikka saame selle koha läbi käidud ja jõuame veel kuhugi sööma? Kas me jõuame enne teatrietendust kuskil süüa või siis peaks midagi autosse kaasa varuma, et mitte tühja kõhtu kannatada.
See on minevik. Ma suudan ja saan söömata olla ja mu kõht püsib kauaem täis.
Mu kaal langeb. Mitte ülikiires tempos, aga siiski olen ületanud juba need kilode piirid, mis eelnevas ajas on rekordid olnud. Ja ma ei tunne end selle juures halvasti või piiratud. Ma juhin tablettide abiga oma elu mitte isud ja nälg ei juhi minu elu.
Mulle on see ravim abiks toitumise jälgimisel. Ma vajasin lisaks abi.
Ju siis mu keha ei tooda hormoone nii nagu teistel.
PS! Ma polnud jõudnud 100 kiloni nagu siis väideti, et see on eeldumuseks ravimi saamisel.
-
Külaline
Kui rasek on mõista, et inimesed on erinevad ja nende organismid on erinevad?
Mõnele ei mõju Ozempic ka ja teevad hoopis maovähendusoperatsiooni.
Millal õpeb ometi lõpeb üldistamine, et kõik ülekaalulised söövad ööpäevaringselt saiakesi ja joovad limonaadi?
-
Külaline
No ütle veel, et paksud on sõbralikud ja heatujulised!Külaline kirjutas: ↑15 Okt 2024 19:28
Kui rasek on mõista, et inimesed on erinevad ja nende organismid on erinevad?
Mõnele ei mõju Ozempic ka ja teevad hoopis maovähendusoperatsiooni.
Millal õpeb ometi lõpeb üldistamine, et kõik ülekaalulised söövad ööpäevaringselt saiakesi ja joovad limonaadi?
-
Külaline
Aga kas seda jääd võtma siis surmani? Või mis saab, kui ravimi võtmise lõpetad? Kas usud, et uued söömisharjumused on selleks ajaks kinnistunud?Külaline kirjutas: ↑15 Okt 2024 19:17
Mulle on see ravim abiks toitumise jälgimisel. Ma vajasin lisaks abi.
Ju siis mu keha ei tooda hormoone nii nagu teistel.
PS! Ma polnud jõudnud 100 kiloni nagu siis väideti, et see on eeldumuseks ravimi saamisel.
-
Külaline
Võimalik.Anonymous kirjutas: ↑15 Okt 2024 20:45Aga kas seda jääd võtma siis surmani? Või mis saab, kui ravimi võtmise lõpetad? Kas usud, et uued söömisharjumused on selleks ajaks kinnistunud?Külaline kirjutas:
Mulle on see ravim abiks toitumise jälgimisel. Ma vajasin lisaks abi.
Ju siis mu keha ei tooda hormoone nii nagu teistel.
PS! Ma polnud jõudnud 100 kiloni nagu siis väideti, et see on eeldumuseks ravimi saamisel.
On ju palju ravimeid, mida võetakse elu lõpuni. Arvata võib, et neil on ka palju kõrvaltoimeid ja tervele inimesele oleksid pigem kahjulikud kui kasulikud. Ometi neid kirjutatakse välja ja tarbitakse. Suure tõenäosusega saaksin mingi muu terviserikke, kui ma taas kaalust juurde võtaks ravimi abita.
Toitumisharjumistest nii palju, et ma söön sama toitu mida siiani, aga mul tekib kiirelt täiskõhutunne ja see püsib. Ma ei tea, kas see saab kinnistuda. Ma pole menüüst midagi ära jätnud ega asendanud. Suures osas just seetõttu, et ma ei söönud igapäevaselt jama sisse vaid korralikku toitu.
Äkki siis normaalsed inimesed tunnevad iga söögikorra puhul niigi seda täiskõhutunnet, mida mina nüüd ravimi abiga. Neil on raske mõista, miks teised rohkem ja tihemini söövad, sest kõht pole ju tühi. Mul ka nüüd pole. Ju siis olengi ebanormaalne, et selleks abi vajan.
Üks meelevaldne võrdlus oleks vererõhuravim. Mitte kõik selle tarbijad pole rasvunud või vanad inimesed.
Kui on kõrvalekalle, mida tänapäeva teadus suudab ravida või leevendada, siis miks mitte seda kasutada.
-
Külaline
Taas kord meelevaldne arusaam ja kastistamine. Võimalik, et siin ei vastanudki sulle paks.Anonymous kirjutas: ↑15 Okt 2024 20:42No ütle veel, et paksud on sõbralikud ja heatujulised!Külaline kirjutas:
Kui rasek on mõista, et inimesed on erinevad ja nende organismid on erinevad?
Mõnele ei mõju Ozempic ka ja teevad hoopis maovähendusoperatsiooni.
Millal õpeb ometi lõpeb üldistamine, et kõik ülekaalulised söövad ööpäevaringselt saiakesi ja joovad limonaadi?
-
Külaline
Semaglutiini võtja, mul on sinu üle tõesti hea meel. Tore, et sul nüüd hästi läheb. Hea, et ikka on mõeldud sellised ravimid, mis liigsöömise puhul aitavad. Ilusat saledamat elu sulle!
-
Külaline
Mina arvan, et see on reklaamtekst.Külaline kirjutas: ↑15 Okt 2024 19:17 Mina võtsin pärast laste sündi juurde ca 20 kilo. Mu lapsed on täiskasvanud nüüdseks. Seega saan ma rääkida aastakümnete kogemusest.
Ma pole kunagi olnud suurem magusa või nö saiakese sööja. Ma suutsin kaalu juurde saada korraliku koduse toiduga mitte magusate saiakeste, kookide pitsade või pideva kiirtoiduga. Eks ikka vahest sai ka viimast söödud.
Lisakilode maha saamiseks proovisin paljude aastate jooksul erinevaid võimalusi.
Kaalujälgimise või fitlapi puhul oli mul pidevalt kõht tühi. Mul oli stabiilselt näljatunne ja sellest paha tuju. Ma mõtlesin vaid toidust ja eriti sellest, mida ma ei saa süüa. See tunne oli nii kurnav ja väsitav. Mul oli päriselt pidev nälg ja ma otsisin asju, mida süüa, et kõht tunduks täis, aga kaloreid oleks väha. Jah, kaal langes 10 kilo ja siis ma enam ei suutnud. Võin isegi öelda, et perele ei meeldinud minu paha tuju ja pidev toidust rääkimine, selle kaalumine ja võrdlemine.
Keto toitumisega läks mu seedimine korrast ära ja kõht oli kinni ning tekkisid sellega seoses muud vaevused. Kaalulangus taas sinna 10 kilo kanti ja siis jäi pidama.
Trennis käimine üksi ei aidanud, ikka sai kilosid alla koos vähese toitumisega. Jälle see näljatunne. Pidev näljatunne. Kaalulangus pea olematu.
Kui saabus keskiga, võtsin veel juurde üle kümne kilo. See lihtsalt tuli sama elutempo ja toitumisharjumuste juures. Ma olin pikalt ülekaalus 20 kiloga, ei hakanud rohkem sööma või rohkem magusat, aga kilod lisandusid.
Ma proovisin taas kõiki erinevaid elustiile ja kiirdieete aastate jooksul. Isegi 10 kilo enam ei suutnud langetada.
Mu perearst kirjutas mulle sel aastal semaglutiidi tabletid.
Seda on paljudel võimatu mõista ja uskuda, kui ise pole sellega hädas olnud. See on pääsemine! Ma ei tunne nälga. Ma söön kõike seda mida ennegi, aga kogused on väiksemad ja ma ei tunne nälga. Kes pole seda ise kogenud, ei saa aru, kuidas saab õnnelik olla, kui sul pole kõht tühi. Ma söön lõunaks väikse prae või supi või salati ning pean näljatundeta vastu õhtuni. Toidu teen 90% alati ise. Harva käin lõunal väljas söömas.
Ma saan pärast tööd minna poodi ja siis veel süüa valmistada ilma paha tuju ja näljatundeta. Mind ei vaeva õhtul erinevad isud.
Ma saan kogu päeva teha tööd või tegeleda muude tegevustega toidule mõtlemata. Me saame abikaasaga väljasõite teha ja külastada erinevaid paikasid ilma selleta, et mina pidevalt mõtleks, kus ja millal sööma minna. Kas me ikka saame selle koha läbi käidud ja jõuame veel kuhugi sööma? Kas me jõuame enne teatrietendust kuskil süüa või siis peaks midagi autosse kaasa varuma, et mitte tühja kõhtu kannatada.
See on minevik. Ma suudan ja saan söömata olla ja mu kõht püsib kauaem täis.
Mu kaal langeb. Mitte ülikiires tempos, aga siiski olen ületanud juba need kilode piirid, mis eelnevas ajas on rekordid olnud. Ja ma ei tunne end selle juures halvasti või piiratud. Ma juhin tablettide abiga oma elu mitte isud ja nälg ei juhi minu elu.
Mulle on see ravim abiks toitumise jälgimisel. Ma vajasin lisaks abi.
Ju siis mu keha ei tooda hormoone nii nagu teistel.
PS! Ma polnud jõudnud 100 kiloni nagu siis väideti, et see on eeldumuseks ravimi saamisel.
-
Külaline
Lol, sa arvad, et ozempicule on vaja veel reklaami teha? Igaüks sööks, kui vaid saaks küüned taha.
-
Külaline
Kindlasti mitte. See on teada fakt, et ravimi lõpetamisel tuleb kaal tagasi.Külaline kirjutas: ↑18 Okt 2024 08:20 Lol, sa arvad, et ozempicule on vaja veel reklaami teha? Igaüks sööks, kui vaid saaks küüned taha.
-
Külaline
Ja miks peaks lõpetama? Insuliini või türoksiini sööd kah elu lõpuni.
-
Külaline
Täpselt. On ravimeid, mida võetaksegi elu lõpuni.Külaline kirjutas: ↑18 Okt 2024 09:34 Ja miks peaks lõpetama? Insuliini või türoksiini sööd kah elu lõpuni.
-
Külaline
-
Külaline
Tänaseks 11kg maas, vaikselt, aga kindlalt liigub.Külaline kirjutas: ↑15 Okt 2024 08:31 Alatates juuli lõpust võtnud ehk siis 2,5 kuud täis. Kaalu läinud 7kg.
-
Külaline
Kasutan Rybelsust alates juuli lõpust. Esimene kuu 3km, teine kuu 7mg ja nüüd kolmas kuu läheb 14mg.Külaline kirjutas: ↑09 Dets 2024 13:28Mis su doos on?
-
Külaline
Kaalukaotust või?
-
Külaline
-
Külaline
Hahaha. Kui möliseda viitsid siin teemas, siis loe ka mida küsiti. Mõtlesin kogust, mg.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist