Kooselu pikkus

[Külaline]

No vot, täpselt nii ongi. Kui tunne ei ole piisav, siis peabki seda väliste teguritega kinnitama. Kui kõigile teada annad ja “tähtsale” paberile ka veel kirjutad siis on endal ka tunne, et nagu oleks rohkem päris. Taganemistee on ka keerulisem. Kõigile osapooltele kasulik. Kui suhted on ilma ka tugevad, siis pole seda vaja. Kui ei ole,siis on hea nipp oma “alateadvus” ära petta..

Küll sa oled omale toreda eneselohutusliku maiguga jutukese ja maailmavaate meisterdanud ja rääkides alateadvuse ärapetmisest... viinamarjad on mõnel mitte hapud, vaid lausa äädikaks tehtud juba!
Ei mõtle keegi abielludes, et nagunii lahutan varsti, abiellutakse ikka tahtmisest kogu ühiskonna ja sinu põlatud riigi silmis olla paar ja perekond.

100% nõus! Ma ei vaidle üldse ju.. Mõni paar ei ole ilma abieluta piisavalt perekond. Ja tahavadki ühiskonna ja riigi silmis perekond olla, las nemad siis abielluvad. Täpselt sama ka homodega, tahavadki et oleks “ametlik”, las nemad abielluvad kui neil on seda vaja. Mõni suhe on nii tugev, et nad on ka ilma tunnistuseta perekond. Siis õnneks tänapäeval - kui mõned vanatädid välja arvata- ei ole survet, et peab. Jumal tänatud.
Oli aeg kui ilma ristimata laps oli täiesti ennekuulmatu. Ja siiamaani on see mõne inimese jaoks oluline. Las nemad siis ristivad. Keegi ei keela õnneks.

Tegelikult ei ole sul sellist meest kellega olla abielus, ütlegi nii.

[Külaline]

Küll sa oled omale toreda eneselohutusliku maiguga jutukese ja maailmavaate meisterdanud ja rääkides alateadvuse ärapetmisest... viinamarjad on mõnel mitte hapud, vaid lausa äädikaks tehtud juba!
Ei mõtle keegi abielludes, et nagunii lahutan varsti, abiellutakse ikka tahtmisest kogu ühiskonna ja sinu põlatud riigi silmis olla paar ja perekond.

100% nõus! Ma ei vaidle üldse ju.. Mõni paar ei ole ilma abieluta piisavalt perekond. Ja tahavadki ühiskonna ja riigi silmis perekond olla, las nemad siis abielluvad. Täpselt sama ka homodega, tahavadki et oleks “ametlik”, las nemad abielluvad kui neil on seda vaja. Mõni suhe on nii tugev, et nad on ka ilma tunnistuseta perekond. Siis õnneks tänapäeval - kui mõned vanatädid välja arvata- ei ole survet, et peab. Jumal tänatud.
Oli aeg kui ilma ristimata laps oli täiesti ennekuulmatu. Ja siiamaani on see mõne inimese jaoks oluline. Las nemad siis ristivad. Keegi ei keela õnneks.

Tegelikult ei ole sul sellist meest kellega olla abielus, ütlegi nii.

Tundub, et siinkohas said argumendid otsa..

[Külaline]

Tundub, et siinkohas said argumendid otsa..

Sinul saidki

[Külaline]

Tundub, et siinkohas said argumendid otsa..

Sinul saidki

Mina ei läinud ju isiklikuks. Pealegi, mille üle siin on vaielda. Kui on ametlikku lepingut vaja, siis tulebki leping sõlmida. Mul on naabriga notariaalse kasutuskorra leping. Ma ei usalda teda piisavalt, et ennast ilma, kindlalt tunda ja ongi vaja kolmanda osapoole sekkumist lepingu näol.
Kui kallimaga on vaja leping sõlmida, siis tulebki sõlmida, millega sa nõus ei ole?

[Külaline]

Tundub, et siinkohas said argumendid otsa..

Sinul saidki

Mina ei läinud ju isiklikuks. Pealegi, mille üle siin on vaielda. Kui on ametlikku lepingut vaja, siis tulebki leping sõlmida. Mul on naabriga notariaalse kasutuskorra leping. Ma ei usalda teda piisavalt, et ennast ilma, kindlalt tunda ja ongi vaja kolmanda osapoole sekkumist lepingu näol.
Kui kallimaga on vaja leping sõlmida, siis tulebki sõlmida, millega sa nõus ei ole?

Sa oled nagu robot, koguaeg mõtled käigupealt välja mingeid näiteid mis on jube eluvõõrad. Mis on abielul seost kasutuskorraga jne. Sa oled väga veider inimene.

[Külaline]

Sinul saidki

Mina ei läinud ju isiklikuks. Pealegi, mille üle siin on vaielda. Kui on ametlikku lepingut vaja, siis tulebki leping sõlmida. Mul on naabriga notariaalse kasutuskorra leping. Ma ei usalda teda piisavalt, et ennast ilma, kindlalt tunda ja ongi vaja kolmanda osapoole sekkumist lepingu näol.
Kui kallimaga on vaja leping sõlmida, siis tulebki sõlmida, millega sa nõus ei ole?

Sa oled nagu robot, koguaeg mõtled käigupealt välja mingeid näiteid mis on jube eluvõõrad. Mis on abielul seost kasutuskorraga jne. Sa oled väga veider inimene.

Aibelu on samasugune juriidiline leping. Sisaldab osapoolte ja nende laste õiguseid ja kohustusi.
Mind tõesti üllatab, et tänapäeva demokraatlikus ja usuleiges riigis on inimesi, kes sellele mingi muu aura ümber mõtlevad.
Mis see abieluleping on sinu meelest?

[Külaline]

Mina ei läinud ju isiklikuks. Pealegi, mille üle siin on vaielda. Kui on ametlikku lepingut vaja, siis tulebki leping sõlmida. Mul on naabriga notariaalse kasutuskorra leping. Ma ei usalda teda piisavalt, et ennast ilma, kindlalt tunda ja ongi vaja kolmanda osapoole sekkumist lepingu näol.
Kui kallimaga on vaja leping sõlmida, siis tulebki sõlmida, millega sa nõus ei ole?

Sa oled nagu robot, koguaeg mõtled käigupealt välja mingeid näiteid mis on jube eluvõõrad. Mis on abielul seost kasutuskorraga jne. Sa oled väga veider inimene.

Aibelu on samasugune juriidiline leping. Sisaldab osapoolte ja nende laste õiguseid ja kohustusi.
Mind tõesti üllatab, et tänapäeva demokraatlikus ja usuleiges riigis on inimesi, kes sellele mingi muu aura ümber mõtlevad.
Mis see abieluleping on sinu meelest?

No pekki, ma kirjutasin seda, kui leitakse endale see tõeline prints või printsess, siis tahetakse temaga ka abielluda ja mitte niisama koos elada. Inimesed tahavad ikka ilusaid ja uhkeid asju. See et sina midagi ei taha, olen juba arusaanud, sa oled hästi monotoonne inimene.

[Gitsa]

Teiseks kui on ühisvara ja osta koos kodu, siis on see automaatselt mõlema oma. Muidu kui pole abielus ja ostetakse koos kinnisvara, siis on rohkem õigusi sellel, kes laenumakseid teeb. Tundub jabur, aga selliseid kaasuseid küll ja veel, kus üks maksis laenu, teine maksis kommunaale ja ostis toitu ning lahku minnes saab laenumaksja kodu endale - teine jääb tühjade kätega.
Kolmandaks, igasugu liigutusi on vähem vaja. Abikaasa on automaatselt pärija, pole vaja testamenti teha (kui just kärgpere vms ei ole). Kui peaks õnnetus juhtuma ja vaja otsuseid teha, siis ei teki küsimust, kes sa siuke oled oma elukaaslasele.
Lisaks igasugu pisiboonused, näiteks võimalus tuludeklaris maksusoodustust abikaasaga jagada.

Kui pole abielus, ostetakse kodu kaasomandisse. Kui ostad ühe nimele, siis see ongi omanik, loogiline. Paljudel on enne abiellumist juba oma kinnisvara. Ega see siis abielludes mõlema omaks saa.

Jah, kui pole abielus, siis ostetakse kaasomandisse, tavaliselt 50:50. Laen mõlema nimel, aga laenumaksed lähevad maha ühe elukaaslase (tavaliselt põhitaotleja) kontolt. Teine maksab siis muid jooksvaid kulusid - kommunaalid, toit jne.

Aga mis juhtub siis, kui asjad hapuks lähevad? Kas siis jagatakse ka 50:50? Jah, aga siin on üks suur AGA - sellel kaaslasel, kes maksis laenu, on õigus nõuda teiselt poole laenumaksete summa kompenseerimist. Ja see ei loe, et teine panustas muudesse kuludesse. Kui tahad pool korterit/maja saada, siis ole hea ja maksa pooled laenumaksed kinni. Kui piisavalt kaua laenu makstud, siis see summa võib olla mitukümmend tuhat, kust sa seda võtad? Nii siis ongi lihtsam üldse loobuda ja tühjade kätega minema minna.

Siin on üks artikkel sellel teemal, päris masendav lugu. Kui oleks abielu ja ühisvara, poleks selline asi võimalik.
https://www.err.ee/1608945941/uha-kordu ... st-laenust

[Külaline]

Jah, kui pole abielus, siis ostetakse kaasomandisse, tavaliselt 50:50. Laen mõlema nimel, aga laenumaksed lähevad maha ühe elukaaslase (tavaliselt põhitaotleja) kontolt. Teine maksab siis muid jooksvaid kulusid - kommunaalid, toit jne.

Aga mis juhtub siis, kui asjad hapuks lähevad? Kas siis jagatakse ka 50:50? Jah, aga siin on üks suur AGA - sellel kaaslasel, kes maksis laenu, on õigus nõuda teiselt poole laenumaksete summa kompenseerimist. Ja see ei loe, et teine panustas muudesse kuludesse. Kui tahad pool korterit/maja saada, siis ole hea ja maksa pooled laenumaksed kinni. Kui piisavalt kaua laenu makstud, siis see summa võib olla mitukümmend tuhat, kust sa seda võtad? Nii siis ongi lihtsam üldse loobuda ja tühjade kätega minema minna.

Siin on üks artikkel sellel teemal, päris masendav lugu. Kui oleks abielu ja ühisvara, poleks selline asi võimalik.
https://www.err.ee/1608945941/uha-kordu ... st-laenust

See ongi üle võimete elamise probleem. Majad on kallid, laenud suured. Kui üldse sellises mahus laene võtta soovitakse, peaks olema suhtes väga kindel, kindel ka iseendas nii et see suhe kestaks. Muidugi see naiste vaimse vägivalla jutt on jama, sest kuidas naine alati ohver saab olla? Kui koos võetud laenus on nõrgem pool naine, siis seoses saadud lastega on nõrgemaks pooleks jällegi mees. Nii et win2win olukord eks.
Seepärast ei tasugi jah suuri laene võtta, alustada võiks väiksema kinnisvara ostuga, seda parendada, müüa ja sedasi edasi liikuda.

[Külaline]

Sa oled nagu robot, koguaeg mõtled käigupealt välja mingeid näiteid mis on jube eluvõõrad. Mis on abielul seost kasutuskorraga jne. Sa oled väga veider inimene.

Aibelu on samasugune juriidiline leping. Sisaldab osapoolte ja nende laste õiguseid ja kohustusi.
Mind tõesti üllatab, et tänapäeva demokraatlikus ja usuleiges riigis on inimesi, kes sellele mingi muu aura ümber mõtlevad.
Mis see abieluleping on sinu meelest?

No pekki, ma kirjutasin seda, kui leitakse endale see tõeline prints või printsess, siis tahetakse temaga ka abielluda ja mitte niisama koos elada. Inimesed tahavad ikka ilusaid ja uhkeid asju. See et sina midagi ei taha, olen juba arusaanud, sa oled hästi monotoonne inimene.

See on lapsik tõlgendus ja põhineb romantilisel Disney printsessi arusaamal. Päriselus on abielu siiski lihtsalt tavaline leping, millele sa alla kirjutad. On ka selliseid suhted, kus inimesed sobivad nii hästi, et neil ei ole vaja teineteist lepingutega siduda.
Mida vabamaks ühiskond muutub, seda vähem ka abiellutakse.

[Külaline]

Aibelu on samasugune juriidiline leping. Sisaldab osapoolte ja nende laste õiguseid ja kohustusi.
Mind tõesti üllatab, et tänapäeva demokraatlikus ja usuleiges riigis on inimesi, kes sellele mingi muu aura ümber mõtlevad.
Mis see abieluleping on sinu meelest?

No pekki, ma kirjutasin seda, kui leitakse endale see tõeline prints või printsess, siis tahetakse temaga ka abielluda ja mitte niisama koos elada. Inimesed tahavad ikka ilusaid ja uhkeid asju. See et sina midagi ei taha, olen juba arusaanud, sa oled hästi monotoonne inimene.

See on lapsik tõlgendus ja põhineb romantilisel Disney printsessi arusaamal. Päriselus on abielu siiski lihtsalt tavaline leping, millele sa alla kirjutad. On ka selliseid suhted, kus inimesed sobivad nii hästi, et neil ei ole vaja teineteist lepingutega siduda.
Mida vabamaks ühiskond muutub, seda vähem ka abiellutakse.

Jäägu sulle vanatädile sinu teadmised, sinu võimalused abiellumiseks on ammu juba läbi.

[Külaline]

No pekki, ma kirjutasin seda, kui leitakse endale see tõeline prints või printsess, siis tahetakse temaga ka abielluda ja mitte niisama koos elada. Inimesed tahavad ikka ilusaid ja uhkeid asju. See et sina midagi ei taha, olen juba arusaanud, sa oled hästi monotoonne inimene.

See on lapsik tõlgendus ja põhineb romantilisel Disney printsessi arusaamal. Päriselus on abielu siiski lihtsalt tavaline leping, millele sa alla kirjutad. On ka selliseid suhted, kus inimesed sobivad nii hästi, et neil ei ole vaja teineteist lepingutega siduda.
Mida vabamaks ühiskond muutub, seda vähem ka abiellutakse.

Jäägu sulle vanatädile sinu teadmised, sinu võimalused abiellumiseks on ammu juba läbi.

Solvangud ei ole argument. Sul pole olnud mitte ühtegi argumenti, aga ei saagi olla, sest faktidega lihtsalt pole võimalik vaielda. Ma ei saa isegi aru, mida sa väidad. Et abielu ei ole leping?
Keegi ei väida, et abielu tuleks ära kaotada. On suhteid, kus kindlustunde saamiseks on seda ka tänapäeval vaja.
Aga mida vabamad on inimsed seda vähem kasutatakse võimalust seda lepingut sõlmida.
Konservatiivsetes ühiskondades on see kohustuslik. Õnneks meie ühiskonnas piisab lihtsalt armastusest.

[Gitsa]

Jah, kui pole abielus, siis ostetakse kaasomandisse, tavaliselt 50:50. Laen mõlema nimel, aga laenumaksed lähevad maha ühe elukaaslase (tavaliselt põhitaotleja) kontolt. Teine maksab siis muid jooksvaid kulusid - kommunaalid, toit jne.

Aga mis juhtub siis, kui asjad hapuks lähevad? Kas siis jagatakse ka 50:50? Jah, aga siin on üks suur AGA - sellel kaaslasel, kes maksis laenu, on õigus nõuda teiselt poole laenumaksete summa kompenseerimist. Ja see ei loe, et teine panustas muudesse kuludesse. Kui tahad pool korterit/maja saada, siis ole hea ja maksa pooled laenumaksed kinni. Kui piisavalt kaua laenu makstud, siis see summa võib olla mitukümmend tuhat, kust sa seda võtad? Nii siis ongi lihtsam üldse loobuda ja tühjade kätega minema minna.

Siin on üks artikkel sellel teemal, päris masendav lugu. Kui oleks abielu ja ühisvara, poleks selline asi võimalik.
https://www.err.ee/1608945941/uha-kordu ... st-laenust

See ongi üle võimete elamise probleem. Majad on kallid, laenud suured. Kui üldse sellises mahus laene võtta soovitakse, peaks olema suhtes väga kindel, kindel ka iseendas nii et see suhe kestaks. Muidugi see naiste vaimse vägivalla jutt on jama, sest kuidas naine alati ohver saab olla? Kui koos võetud laenus on nõrgem pool naine, siis seoses saadud lastega on nõrgemaks pooleks jällegi mees. Nii et win2win olukord eks.
Seepärast ei tasugi jah suuri laene võtta, alustada võiks väiksema kinnisvara ostuga, seda parendada, müüa ja sedasi edasi liikuda.

Kohe näha, et sa ei viitsinud artiklit läbi lugeda . Maja asus Võrus ja maksis 85000. Jube kallis maja ja suur laen, eks ole? Ole hea, loe enne läbi ja siis avalda arvamust!

[Külaline]

See on lapsik tõlgendus ja põhineb romantilisel Disney printsessi arusaamal. Päriselus on abielu siiski lihtsalt tavaline leping, millele sa alla kirjutad. On ka selliseid suhted, kus inimesed sobivad nii hästi, et neil ei ole vaja teineteist lepingutega siduda.
Mida vabamaks ühiskond muutub, seda vähem ka abiellutakse.

Jäägu sulle vanatädile sinu teadmised, sinu võimalused abiellumiseks on ammu juba läbi.

Solvangud ei ole argument. Sul pole olnud mitte ühtegi argumenti, aga ei saagi olla, sest faktidega lihtsalt pole võimalik vaielda. Ma ei saa isegi aru, mida sa väidad. Et abielu ei ole leping?
Keegi ei väida, et abielu tuleks ära kaotada. On suhteid, kus kindlustunde saamiseks on seda ka tänapäeval vaja.
Aga mida vabamad on inimsed seda vähem kasutatakse võimalust seda lepingut sõlmida.
Konservatiivsetes ühiskondades on see kohustuslik. Õnneks meie ühiskonnas piisab lihtsalt armastusest.

No kuule, kui sa ise kasutad düsfemisme oma jutu kinnitamiseks, siis pole mõtet halada nagu sind solvatakse, sa ise solvad iga oma postitusega.
Miks see leping on nii oluline, abielu ei ole leping, see on ühtekuuluvus, ametlikuks tehtud kooselu. Kiriklik abielu on lausa Jumala ees siis nagu sõlmitud liit mida peaks lahutama ainult surm. Kõrgem teema. Ainult kehvik räägib oma vabaabielust, elame koos niisama kuni ära tüdineme. See on sinu ansambel, miks arvad nagu teised seda väärtuseks peavad? Sest nad on arad? Oled sa üldse kedagi armastanud?

[Külaline]

Jah, kui pole abielus, siis ostetakse kaasomandisse, tavaliselt 50:50. Laen mõlema nimel, aga laenumaksed lähevad maha ühe elukaaslase (tavaliselt põhitaotleja) kontolt. Teine maksab siis muid jooksvaid kulusid - kommunaalid, toit jne.

Aga mis juhtub siis, kui asjad hapuks lähevad? Kas siis jagatakse ka 50:50? Jah, aga siin on üks suur AGA - sellel kaaslasel, kes maksis laenu, on õigus nõuda teiselt poole laenumaksete summa kompenseerimist. Ja see ei loe, et teine panustas muudesse kuludesse. Kui tahad pool korterit/maja saada, siis ole hea ja maksa pooled laenumaksed kinni. Kui piisavalt kaua laenu makstud, siis see summa võib olla mitukümmend tuhat, kust sa seda võtad? Nii siis ongi lihtsam üldse loobuda ja tühjade kätega minema minna.

Siin on üks artikkel sellel teemal, päris masendav lugu. Kui oleks abielu ja ühisvara, poleks selline asi võimalik.
https://www.err.ee/1608945941/uha-kordu ... st-laenust

See ongi üle võimete elamise probleem. Majad on kallid, laenud suured. Kui üldse sellises mahus laene võtta soovitakse, peaks olema suhtes väga kindel, kindel ka iseendas nii et see suhe kestaks. Muidugi see naiste vaimse vägivalla jutt on jama, sest kuidas naine alati ohver saab olla? Kui koos võetud laenus on nõrgem pool naine, siis seoses saadud lastega on nõrgemaks pooleks jällegi mees. Nii et win2win olukord eks.
Seepärast ei tasugi jah suuri laene võtta, alustada võiks väiksema kinnisvara ostuga, seda parendada, müüa ja sedasi edasi liikuda.

Kohe näha, et sa ei viitsinud artiklit läbi lugeda . Maja asus Võrus ja maksis 85000. Jube kallis maja ja suur laen, eks ole? Ole hea, loe enne läbi ja siis avalda arvamust!

No see kodanik elab ise maal üürikas, mille ostuhind on 3000.

[Külaline]

Keegi ei väida, et abielu tuleks ära kaotada. On suhteid, kus kindlustunde saamiseks on seda ka tänapäeval vaja.
Aga mida vabamad on inimsed seda vähem kasutatakse võimalust seda lepingut sõlmida.
Konservatiivsetes ühiskondades on see kohustuslik. Õnneks meie ühiskonnas piisab lihtsalt armastusest.

No lõpeta ometi oma kinnisidee kordamine. Väide, et "mida vabamad on inimesed, seda vähem kasutatakse võimalust seda (abielu)lepingut sõlmida" pole mitte tõde, vaid sinu tunnetus, mis põhineb ilmselt su negatiivsetel elukogemustel. Teistel on teistsugused kogemused, seega ka teistsugune arusaam abiellumise tagamaadest ja põhjustest. Nii ongi, inimesed abielluvad erinevatel põhjustel. Sina abielluks vaid siis, kui vaja garantiid, teised abielluvad teistel põhjustel ja tingimustel. Lepi sellega.

[Külaline]

Jäägu sulle vanatädile sinu teadmised, sinu võimalused abiellumiseks on ammu juba läbi.

Solvangud ei ole argument. Sul pole olnud mitte ühtegi argumenti, aga ei saagi olla, sest faktidega lihtsalt pole võimalik vaielda. Ma ei saa isegi aru, mida sa väidad. Et abielu ei ole leping?
Keegi ei väida, et abielu tuleks ära kaotada. On suhteid, kus kindlustunde saamiseks on seda ka tänapäeval vaja.
Aga mida vabamad on inimsed seda vähem kasutatakse võimalust seda lepingut sõlmida.
Konservatiivsetes ühiskondades on see kohustuslik. Õnneks meie ühiskonnas piisab lihtsalt armastusest.

No kuule, kui sa ise kasutad düsfemisme oma jutu kinnitamiseks, siis pole mõtet halada nagu sind solvatakse, sa ise solvad iga oma postitusega.
Miks see leping on nii oluline, abielu ei ole leping, see on ühtekuuluvus, ametlikuks tehtud kooselu. Kiriklik abielu on lausa Jumala ees siis nagu sõlmitud liit mida peaks lahutama ainult surm. Kõrgem teema. Ainult kehvik räägib oma vabaabielust, elame koos niisama kuni ära tüdineme. See on sinu ansambel, miks arvad nagu teised seda väärtuseks peavad? Sest nad on arad? Oled sa üldse kedagi armastanud?

Usklikega on tõesti teine teema. Kuigi põhimõtteliselt ei tohiks nad siis lahutada ka, sest, keda jumal on kokku pannud..
Aga no usu kohapealt ma ei räägi. Mina usklik ei ole ja see on täiesti teine maailm.

Aga ilmaliku abielu asemel saab olla ka nii, et inimesed on koos vabast tahtest. Neil on võimalus homne päev ära minna, aga nad ei lähe, sest nad päriselt tahavad koos olla. Abielu on oluline kui sa ei ole kindel, kas kaaslane ikka homme tahab. Abielu on korraks. Teed otsuse ära ja edasi on keerulisem midagi muuta. Vabad inimesed teevad selle otsuse iga päev. No õnneks muutub abielu ka järjest leebemaks. Lahutus pole enam kuritegu jne.. Selles mõttes muutuvad vahed väiksemaks.
Aga vaba inimese armastus on midagi hoopis muud kui vangistatud või seotud inimese armastus. Ja seda nii vaba ühiskonna mõttes kui isiklikus elus vaba olles. Kui armastad, siis pole vaja siduda. Ei ole vaja, et “riik tunnustaks”. Sest riik ei ole seal oluline. Sa oled oma suhtes nii kindel, et sul ei ole vaja ja sa ka ei taha sinna kedagi kolmandat tunnistama.

Muidugi on nii vaba- kui abielus paare, kes üksteist silmaotsaski ei salli. Aga neist pole eriti mõtet rääkida. Üldse, aitab kah sellest vaidlusest. Lõppeks on minu ainus väide see, et kui kaks inimest üksteist päriselt armastavad, siis ei ole muid lepinguid ja kolmandaid osapooli vaja nende suhet korraldama.
Kui see sind solvab, siis mina tõesti ei ole selles süüdi, et see sind solvab.

[Külaline]

Solvangud ei ole argument. Sul pole olnud mitte ühtegi argumenti, aga ei saagi olla, sest faktidega lihtsalt pole võimalik vaielda. Ma ei saa isegi aru, mida sa väidad. Et abielu ei ole leping?
Keegi ei väida, et abielu tuleks ära kaotada. On suhteid, kus kindlustunde saamiseks on seda ka tänapäeval vaja.
Aga mida vabamad on inimsed seda vähem kasutatakse võimalust seda lepingut sõlmida.
Konservatiivsetes ühiskondades on see kohustuslik. Õnneks meie ühiskonnas piisab lihtsalt armastusest.

No kuule, kui sa ise kasutad düsfemisme oma jutu kinnitamiseks, siis pole mõtet halada nagu sind solvatakse, sa ise solvad iga oma postitusega.
Miks see leping on nii oluline, abielu ei ole leping, see on ühtekuuluvus, ametlikuks tehtud kooselu. Kiriklik abielu on lausa Jumala ees siis nagu sõlmitud liit mida peaks lahutama ainult surm. Kõrgem teema. Ainult kehvik räägib oma vabaabielust, elame koos niisama kuni ära tüdineme. See on sinu ansambel, miks arvad nagu teised seda väärtuseks peavad? Sest nad on arad? Oled sa üldse kedagi armastanud?

Usklikega on tõesti teine teema. Kuigi põhimõtteliselt ei tohiks nad siis lahutada ka, sest, keda jumal on kokku pannud..
Aga no usu kohapealt ma ei räägi. Mina usklik ei ole ja see on täiesti teine maailm.

Aga ilmaliku abielu asemel saab olla ka nii, et inimesed on koos vabast tahtest. Neil on võimalus homne päev ära minna, aga nad ei lähe, sest nad päriselt tahavad koos olla. Abielu on oluline kui sa ei ole kindel, kas kaaslane ikka homme tahab. Abielu on korraks. Teed otsuse ära ja edasi on keerulisem midagi muuta. Vabad inimesed teevad selle otsuse iga päev. No õnneks muutub abielu ka järjest leebemaks. Lahutus pole enam kuritegu jne.. Selles mõttes muutuvad vahed väiksemaks.
Aga vaba inimese armastus on midagi hoopis muud kui vangistatud või seotud inimese armastus. Ja seda nii vaba ühiskonna mõttes kui isiklikus elus vaba olles. Kui armastad, siis pole vaja siduda. Ei ole vaja, et “riik tunnustaks”. Sest riik ei ole seal oluline. Sa oled oma suhtes nii kindel, et sul ei ole vaja ja sa ka ei taha sinna kedagi kolmandat tunnistama.

Muidugi on nii vaba- kui abielus paare, kes üksteist silmaotsaski ei salli. Aga neist pole eriti mõtet rääkida. Üldse, aitab kah sellest vaidlusest. Lõppeks on minu ainus väide see, et kui kaks inimest üksteist päriselt armastavad, siis ei ole muid lepinguid ja kolmandaid osapooli vaja nende suhet korraldama.
Kui see sind solvab, siis mina tõesti ei ole selles süüdi, et see sind solvab.

Issand, sa oled nagu mingi hullumeelne. Abielust saad kah ära astuda nagu sina oma kooselust. Sa mine ravi oma paranoiat seoses riigiga, sul on tõsine vaimne probleem. Oled mingi sekti osa? Pole normaalse ja vaba inimese jutt.

[Külaline]

Abielu sõlmimisele saab minna ilma mingi ettevalmistuseta ja kasvõi iga nädal, see ei anna iseenesest mingit boonust ja ei kinnita kvalifikatsiooni. Kui millegagi võrrelda, siis on see nagu isiklik Sigatüüka kooli lõputunnistus, mille iga isik võib omale hankida 30 naela eest. Kena seinale panna teistele vaadata.

Mis mõttes ilma ettevalmistuseta? Võtad suvalise inimese tänavalt ja lähed ?

Tavaliselt ollakse-elatakse enne abielu paar aastat koos, õpitakse teineteist tundma, esialgne armumine läheb üle. Kui armumise asemele tekib armastus ja see on mõlemapoolne, siis hakatakse alles mõtlema abiellumise peale - muidugi on ka erandeid, aga reeglina on pigem nii.
Annad avalduse sisse, siis on ooteaeg vähemalt üks kuu (nii et iga nädal ei saa kuidagi käia ). Kui kuu aja pärast mõlemad ikka veel soovivad abielluda, siis alles tehakse see asi ära. Mõnes mõttes on see isegi raskem kui kooli lõpetamine, sest koolis sõltub kõik ainult sinust, aga abielu puhul on sul vaja teist inimest, keda sa kontrollida ei saa.

Boonuseid on tegelikult päris palju. Esiteks võimalus võtta ühine perekonnanimi. Kui tulevad lapsed, siis ei ole nii, et ühel vanemal (tavaliselt emal) on lastest erinev perekonnanimi. Saab lastega välismaale reisida, keegi ei küsi teise vanema nõusolekut.
Teiseks kui on ühisvara ja osta koos kodu, siis on see automaatselt mõlema oma. Muidu kui pole abielus ja ostetakse koos kinnisvara, siis on rohkem õigusi sellel, kes laenumakseid teeb. Tundub jabur, aga selliseid kaasuseid küll ja veel, kus üks maksis laenu, teine maksis kommunaale ja ostis toitu ning lahku minnes saab laenumaksja kodu endale - teine jääb tühjade kätega.
Kolmandaks, igasugu liigutusi on vähem vaja. Abikaasa on automaatselt pärija, pole vaja testamenti teha (kui just kärgpere vms ei ole). Kui peaks õnnetus juhtuma ja vaja otsuseid teha, siis ei teki küsimust, kes sa siuke oled oma elukaaslasele.
Lisaks igasugu pisiboonused, näiteks võimalus tuludeklaris maksusoodustust abikaasaga jagada.

Mitte ühtegi sellist asja, mida abielu tunnistuseta ei saaks.

Kõike saab, aga iga asi tuleb eraldi vormistada ja kallimikas läheb ka. Ja pahatihti jäetakse need paberid siiski tegemata ja siis on probleemid.

[Külaline]

Solvangud ei ole argument. Sul pole olnud mitte ühtegi argumenti, aga ei saagi olla, sest faktidega lihtsalt pole võimalik vaielda. Ma ei saa isegi aru, mida sa väidad. Et abielu ei ole leping?
Keegi ei väida, et abielu tuleks ära kaotada. On suhteid, kus kindlustunde saamiseks on seda ka tänapäeval vaja.
Aga mida vabamad on inimsed seda vähem kasutatakse võimalust seda lepingut sõlmida.
Konservatiivsetes ühiskondades on see kohustuslik. Õnneks meie ühiskonnas piisab lihtsalt armastusest.

No kuule, kui sa ise kasutad düsfemisme oma jutu kinnitamiseks, siis pole mõtet halada nagu sind solvatakse, sa ise solvad iga oma postitusega.
Miks see leping on nii oluline, abielu ei ole leping, see on ühtekuuluvus, ametlikuks tehtud kooselu. Kiriklik abielu on lausa Jumala ees siis nagu sõlmitud liit mida peaks lahutama ainult surm. Kõrgem teema. Ainult kehvik räägib oma vabaabielust, elame koos niisama kuni ära tüdineme. See on sinu ansambel, miks arvad nagu teised seda väärtuseks peavad? Sest nad on arad? Oled sa üldse kedagi armastanud?

Usklikega on tõesti teine teema. Kuigi põhimõtteliselt ei tohiks nad siis lahutada ka, sest, keda jumal on kokku pannud..
Aga no usu kohapealt ma ei räägi. Mina usklik ei ole ja see on täiesti teine maailm.

Aga ilmaliku abielu asemel saab olla ka nii, et inimesed on koos vabast tahtest. Neil on võimalus homne päev ära minna, aga nad ei lähe, sest nad päriselt tahavad koos olla. Abielu on oluline kui sa ei ole kindel, kas kaaslane ikka homme tahab. Abielu on korraks. Teed otsuse ära ja edasi on keerulisem midagi muuta. Vabad inimesed teevad selle otsuse iga päev. No õnneks muutub abielu ka järjest leebemaks. Lahutus pole enam kuritegu jne.. Selles mõttes muutuvad vahed väiksemaks.
Aga vaba inimese armastus on midagi hoopis muud kui vangistatud või seotud inimese armastus. Ja seda nii vaba ühiskonna mõttes kui isiklikus elus vaba olles. Kui armastad, siis pole vaja siduda. Ei ole vaja, et “riik tunnustaks”. Sest riik ei ole seal oluline. Sa oled oma suhtes nii kindel, et sul ei ole vaja ja sa ka ei taha sinna kedagi kolmandat tunnistama.

Muidugi on nii vaba- kui abielus paare, kes üksteist silmaotsaski ei salli. Aga neist pole eriti mõtet rääkida. Üldse, aitab kah sellest vaidlusest. Lõppeks on minu ainus väide see, et kui kaks inimest üksteist päriselt armastavad, siis ei ole muid lepinguid ja kolmandaid osapooli vaja nende suhet korraldama.
Kui see sind solvab, siis mina tõesti ei ole selles süüdi, et see sind solvab.

Aga millegi pärast on nendel nii kindlas vabas kooselus elajatel alailma probleeme, kui see vabade inimeste armastus otsa saab...