Külaline kirjutas: ↑29 Dets 2024 10:58
Päris paljudes peredes siiski on nii, et kodu pole emal ja isal ühine vara, vaid pind kuulub ainult ühele. Kas sellistes peredes tohib lastega pahandada ainult kodu omanik?? Ja kui üks hetk teine vanem juhtub pahandama, tõstavad lapsed (sic!) ta kodust välja?
Meenutab mu eksi, kes ise mind ülal tahtis pidada, aga mingi hetk kehtestas reegli, et telesaad tohib valida ainult tema, sest tema maksab. Ei kõla nagu pere, või mis?
Lapsed pole kodu omanikud, seega ei saa nemad kedagi välja tõsta. Väljatõstmise otsustab kodu omanik ainuisikuliselt.
Aga kui emmekene on selline saamatu lapsevanem, et laseb oma järeltulijatel pähe astuda siis nii ongi. Viskab mehe välja. Varsti on ka see tänamatu ja kasvatamatu kutsikas kah lännu. Ja mutike üksi vanaduspõlve pidamas ja mõtlemas, et mis oleks kui ...................
Külaline kirjutas: ↑28 Dets 2024 16:42
Mulle hetkel tundub, et TA ei austa ega hinda hetkel ise ka oma meest, kes on tema tütart kasvatanud 10 aastat ja võtnud teda kui enda last. See kõik sobis, et kallid riided ja kuud vidinad ostetakse, aga kui last kasvatada, nahutada või õpetada vaja, siis jumala eest, seda teha ei tohi. Samuti kaotas mees töö, siis nüüd ei kõlba mees enam kuskile ? Enam ei saa lapsele kalleid asju osta ja nüüd pole mees enam vajalik ?
Mul tüdruk kasvab ka kasuisaga ja pole mõtteski olnud teda nüüd tänavale visata kui mu lapse peale häält tõstab või korrale kutsub. Veel enam kui mees kaotas töö, siis kurat küll, ole toeks !!!
Need 2 hääletõstmist aasta jooksul paneb sind üldse kaaluma, et kas mees maha jätta ??? Uskumatu ! Pole sõnu !
olen laias laastus nõus. kas mees oli majja võetud selleks, et laps saaks "kõik vajalikud vidinad" ja kui enam raha sisse ei too, visatakse välja? kas teie peres ei ole räägitud, et kui kellelgi on raske aeg, siis teda toetatakse, mitte ei visata uksetaha? segaseks jääb ka, mis see hääletõstmine endast kujutas ja mis sellele eelnes? kui mina näiteks köögist pojaga räägin, teen ma seda keskmisest valjema häälega, sest muidu lihtsalt ei kosta läbi mitme toa.
Külaline kirjutas: ↑29 Dets 2024 10:58
Päris paljudes peredes siiski on nii, et kodu pole emal ja isal ühine vara, vaid pind kuulub ainult ühele. Kas sellistes peredes tohib lastega pahandada ainult kodu omanik?? Ja kui üks hetk teine vanem juhtub pahandama, tõstavad lapsed (sic!) ta kodust välja?
Meenutab mu eksi, kes ise mind ülal tahtis pidada, aga mingi hetk kehtestas reegli, et telesaad tohib valida ainult tema, sest tema maksab. Ei kõla nagu pere, või mis?
Lapsed pole kodu omanikud, seega ei saa nemad kedagi välja tõsta. Väljatõstmise otsustab kodu omanik ainuisikuliselt.
Aga kui emmekene on selline saamatu lapsevanem, et laseb oma järeltulijatel pähe astuda siis nii ongi. Viskab mehe välja. Varsti on ka see tänamatu ja kasvatamatu kutsikas kah lännu. Ja mutike üksi vanaduspõlve pidamas ja mõtlemas, et mis oleks kui ...................
Laps ei pruugigi kuskile oma elu peale minna. Ta on harjunud, et kodust saab mida iganes ja ei lähegi minema, jääb vanema(te) kaela peale. Teda on nii kasvatatud, et mida tahab, seda saab, ise eriliselt vaeva nägemata. Näeb vanemaid nagu teenreid ja rahakotte. Muidugi, kui palka enam ei tule, siis meest enam vaja pole. Või on sellisena sündinud, kasvatus ei oleks midagi muutnud nagunii.
kui mina näiteks köögist pojaga räägin, teen ma seda keskmisest valjema häälega, sest muidu lihtsalt ei kosta läbi mitme toa.
Pole sellistest inimestest iialgi aru saanud. Mine siis lähemale, kui tahad kellegagi rääkida. Samasugused on mul suvilas naabrivenkud. Karjuvad üle hoovi pidevalt. Mõnikord üks on toas, lõugab teisele õue midagi. Kui mu poeg on teisel korrusel, siis lähen tema juurde, mitte ei karju kuskilt esimeselt korruselt talle midagi.
Selliseid egoistlike mina ja maailm lapsukesed elavad kodus 30 ja enam aastat. Ei lähe need kuhugi, sest pole võimelised ise oma eluga hakkama saama. Tpdrukud lähevad natuke varem, aga kuna eeldavad, et mees peab üleval pidama ei kesta ka need suhted. Tänapäeva mees ei pea naist üleval sellepärast, et ülalpeetav on naine ja saab ka natuke keskpärast seksi.
Lapsekesed võivad tahta paljugi, selle järgi täiskasavnud oma elu sedama ei pea. Teemaalgataj, kes teie peres täiskasvanu on ja reegleid teeb, see alaealine või? Ja tundub ka, et mees võeti ülalpidamise pärast, et lapsele oleks "isa", kes kinni plekiks elu, kui enam ei sobi ja raha sisse ei too, siis aidaa. Päris kohutav, mingit solidaarsust oma pereliikmete vastu see ema-laps on kunagi tundnud?
Külaline kirjutas: ↑30 Dets 2024 10:29 Kui mu poeg on teisel korrusel, siis lähen tema juurde, mitte ei karju kuskilt esimeselt korruselt talle midagi.
Kui seal tõesti-tõesti ei ole midagi süngemat taga kui "tõstis 2x aastas häält" (laisa tiineka peale, kes ei korista, kuigi peaks), siis on su tiinekas ikka emotsionaalses plaanis tänamatu titt veel. Ja TA ei saa aru, et aasta-paari pärast on sel tiinekal nagunii oma elu, oma suhted ja kui ta ükskord suureks kasvab, siis tal on ainult hea meel, et ema kõrval on tore inimene juba pikalt. See, kes ütles, et mehed lähevad, vot lapsed jävad, on haige klammerduva emme mõtteviis. Just lapsed tulevad meie ellu ja lähevad 20a pärast oma elu elama, sest nii peabki. Ja et abikaasad sellepärast ongi abikaasad, et läbi elu koos käia ja kui ühel on raske, siis teine toetab, mitte ei viska esimese raskuse ilmnedes üle parda! Oled sa seda mõelnud, TA? Heal ajal oskab igaüks hea abikaasa olla ja hüvesid vastu võtta, aga edasi?
Külaline kirjutas: ↑30 Dets 2024 15:20
Pole lugu, alati saab uue mehe võtta, kui vaja.
Ikka võtad
Kuidas se sinu arust siis käib?
Käia võib see lihtsalt, aga pidevalt uue suhte ülesehitamine on kohutavalt kurnav. Kuidas sedagi teab kas uus mees on eelmisest parem? See suur hobusepidajast kirjanik vahepeal ka vahetas mehi nagu sokke, aga ise muutus alkohoolikuks.
Külaline kirjutas: ↑27 Dets 2024 19:12
Pole lapse asi öelda, kes ta emaga elab. Kuni elab seal, aktsepteerib.
On ikka küll. Laps on alaealine ega saa välja kolida. Kui see täiskasvanud mees käituda ei oska, siis võtku oma seitse asja ja hakaku astuma. Eeldades, et naine ja laps ei ela mehe pinnal.
Sina ära eelda siin. Sina ära õelutse ja soovita nii, et inimestel halvasti läheks nagu sinul on läinud. 17 aastane pole mingi alaealine enam. Peaks aru saama küll, et ema ja ema suhted ei ole tema asi. Peaks aru saama, et reeglid kehtivad ka temale.Peaks aru saama, et kõik mida ta naudib on kellegi kinni makstud. k.a selle mehe poolt. Ja mis puutub siia mehe ajutine töötus???
See laps on tänamatu ja ülbe. Justnimelt tänulikus temas puudub ja küllap elu õpetab talle kunagi seda kui vanemad ei suuda.
On ikka küll. Laps on alaealine ega saa välja kolida. Kui see täiskasvanud mees käituda ei oska, siis võtku oma seitse asja ja hakaku astuma. Eeldades, et naine ja laps ei ela mehe pinnal.
Sina ära eelda siin. Sina ära õelutse ja soovita nii, et inimestel halvasti läheks nagu sinul on läinud. 17 aastane pole mingi alaealine enam. Peaks aru saama küll, et ema ja ema suhted ei ole tema asi. Peaks aru saama, et reeglid kehtivad ka temale.Peaks aru saama, et kõik mida ta naudib on kellegi kinni makstud. k.a selle mehe poolt. Ja mis puutub siia mehe ajutine töötus???
See laps on tänamatu ja ülbe. Justnimelt tänulikus temas puudub ja küllap elu õpetab talle kunagi seda kui vanemad ei suuda.
On küll alaelaline.
Alaealine või mitte alaealine-mingit sõnaõigust tal kellegi elukoha suhtes pole.
Siin mõned oletavad, et teemaalgataja "jätab midagi rääkimata", vihjates sellega, nagu oleks too kasuisa jube koletis, mistõttu vaene lapsekene viimses hädas palub kasuisal lahkuda.
Olles ise praegu mitme teismelise vanem, tean hästi, kui muutlik on pubeka meel ja kui vähesest nad suudavad viimseni närvi minna. Kusjuures põhiline hittkäitumine on just see endale hetkel mittesobivate isikute kõikjalt väljaviskamine. Su parim sõbranna julges avaldada su küsimise peale mittekiitvat arvamust su uue rohelise juuksevärvi teemal? Viskan ta silmapilkselt oma sõbralistist välja, blokeerin igaveseks ja keelan ka oma ühistel tuttavatel temaga suhelda! Ja kes ühistest tuttavatest temaga siiski suhtleb, selle blokin kah ära igavesest ajast igavesti! Saades sünnipäevakutse, hakkan kõigepealt uurima, kes sinna veel tulevad, ja saades teada, et seal peol polegi ehk kõik mu hetke "parimad sõbrad", keeldun sinna minemast või käsin sünnipäevalapsel nood ja nood inimesed oma peolt välja visata, või muidu sina sinna ei tule!
Ja niisugust mõtteviisi lausa propageeritakse - et kõik, kes sulle kasulikud pole või on muutunud kasutuks nüüd, viska kohe oma elust välja, aja nad oma kodust minema! Sel taustal on teemaalgataja teismelise käitumine täitsa tüüpiline - kuni kasuisa talle usinalt pappi pritsis, oli too kasulik; kui aga töötuks jäi, siis pole enam kasulik ja tuleb üle parda heita. Ja midagi sügavamat sealt ilmtingimata otsida ei maksagi.
Külaline kirjutas: ↑30 Dets 2024 14:47
Mehed tulevad ja lähevad. Lapsed jäävad. Punkt.
See suhtumine on suures osas perede purunemise põhjus. Kõige tähtsam peab olema abikaasa, mitte laps. Laps tunneb end turvaliselt ja õnnelikult, kui ta tunnetab vanemater armastust ja tugevat paarisuhet. Ja ärgu nüüd tulgu keegi väitma, et laps vajab palju rohkem hoolitsust. Hoolitsemine ei võrdu tähtsusega. Mu voodihaige ämm või kutsikas vajab pidevat hoolitsust, see ei tee neid ometi kõige tähtsamaks!
Lapsed on meie elus külalised, kes tulevad ja lähevad. Kunagi oli perekoolis teema, milles mees peale laste kodust lahkumist naise maha jättis. Ta oli ju ometi oma kohuse täitnud, miks peaks veel jääma, vastati. See tähendab, et oldi vaid lapsevanemad, mitte abikaasad.
Kui nüüd ema palub mehel lahkuda, sest laps on tähtsam.. kui kaua laps oma ema oma elus tähtsamaks peab? Kaua ta soovib temaga koos elada ja kui kaua seda suhet saab ema loota? Ehk 10 aastat võib ema loota, et ta on tütre elus tähtis ja esikohal ?Mida aga siis ema teeb, kui ta pole enam tütre elus tähtis. Ema on siis üksi. Kõigepealt jättis maha mehe ja siis jättis ta tütar ta ka maha, sest tütar tahtis hakata oma elu elama. Kas ema võib loota, et ta saab olla oma tütre elus alati esikohal või vähenalt selles osaleda?
