Kas oleks mõistlik küsida lapse isalt rohkem elatist?

[Külaline]

Mõttetu vaidlus. Kohus mõistab tagasiulatavalt miinimumi välja ja ongi kõik. Mingite foorumi kõvatajatega ei pea tegelema.

[Külaline]

Mõttetu vaidlus. Kohus mõistab tagasiulatavalt miinimumi välja ja ongi kõik. Mingite foorumi kõvatajatega ei pea tegelema.

Postitus on kustutatud

Tagasiulatuvalt peab maksma ka siis, kui kohustatud vanem on tasunud elatist, kuid miinimummäärast väiksemas summas. Sellisel juhul tuleb tasuda tagantjärele see summa, mis jäi miinimumelatist arvesse võttes tasumata. Näiteks- miinimumelatis on 292 eurot, vanem tasub 200 eurot. Sellisel juhul tuleb aastase perioodi lõikes tagasiulatuvalt tasuda 12x92=1104 eurot.
Kui miinimumist väiksem summa on vanemate vahel kokku lepitud siis ju ei tekigi vajadust üldse kohtusse pöördumiseks, kus seda siis tagasiulatuvalt nõudma peaks. Tavaliselt see "vabatahtlik ja vastavalt kokkuleppele" summa on ühe vanema omalooming, mis laekub tihti suvalises summas ja suvalisel kuupäeval. Lapsel on õigus saada mõlemalt vanemalt vähemalt miinimumelatise ulatuses ülalpidamist. Tegelikult igasugused muud kokkulepped, mis võivad kahjustada lapse huvisid, on nagunii tühised, sest elatis on lapsele ja tema huvides, mitte vanemale ja vanema huvides. Väiksemat elatist võib tasuda ainult sellisel kokkuleppe alusel, kus üks vanem kinnitab, et panustab sellevõrra ise rohkem. Laps ei pea kannatama seetõttu, et täiskasvanud inimesed oma asjade majandamisega hakkama ei saa.

[Külaline]

Miks peaks 14 aastase isa kinni maksma remonti kinnisvrast, mis ei kuulu temale ega ka tema 14 aastasele lapsele?

Ei peagi tegelt. Aga näe, laps tahtis fänsit tuba ju. Voodi hinnast peaks küll poole maksma, juhul kui lapsel on voodi väikseks jäänud.

Ei pea voodit kinni maksma. Voodi ostetakse 280+280+80 raha eest

[Tõutäkk]

Ma ei ole siit kusagilt välja lugenud, kas TA lapse isa oma teisele lapsele elatist ikka saab?
Isa poolt vaadatuna peaks toetama mõlemat last võrdselt, kui vanema lapse eest elatist ei saada siis ongi loogiline, et laste võrdne toetamine on siis 200+200 17 aastasele ja 200 14 aastasele, kui isa on võimeline lastekasvatamiseks panustama 600eur+ 17 aastasele kuluv ajaressurss ja 14 aastasele 2x kuus panustatav aeg.
Vana Lexus ja 20 aastat samu firmakaid kandes pole ju eriline näitaja.
Lapse ema võib ju sealjuures kui palju ise rohkem panustada, kuid mehe poolt vaadatuna oleks see lähtumine võrdsuse printsiibist.
Kui mina oleks kohtunik, siis lähtuksin sellest põhimõttest
Kui aga lapse isa saab ka elatist ja/või sissetulek on suurem, siis peaks küll maksma elatiskalkulaatori järgi.

Aga sa ei ole kohtunik ja kohus ei lähtu sellest. See kui palju ta kulutab oma teisele lapsele, või kas ta on teise lapse vanemalt nõudnud välja elatise või kui suur on lapse isa sissetulek, ei puutu asja. Miinimumelatise peab isa tasuma. Erisus tehakse siis ja ainult siis, kui lapse isa tõestab kohtus, et ta ei ole võimeline tasuma miinimumelatist (väike palk ei ole põhjendus, sellisel juhul tuleb leida tasuvam töökoht).

Kui ta on üksikisa, siis ongi sissetulekute suurendamine problemaatiline. Kohus arvestab ka teiste kohustustega, sealhulgas teiste lastega, aga ka ülalpidamist vajavate vanematega. Neist pole siin üldse juttu tehtud. Seega kui elatismiinimumi pole võimalik maksta, siis ei saa seda ka välja nõuda.Eks TA võib ju proovida, aga lõpuks maksab ise kohtukulud. Antud juhul pole ka tegu 2 lapse isaga, kes erinevatele laste emadele peab elatist maksma, mis 2 lapse korral peaks olema jõukohane igaühele vaid tegu on siiski üksikisaga ja seal mängib suurt rolli see, kas selle 17aastase lapse ema täidab oma vanemakohust ja maksab elatist või on lapse isa sunnitud lapse ülalpidamise katma oma sissetulekust. Seadus annab küll aluse nõuda, aga kohus otsustab kas seadust tuleks kohaldada sel viisil, et teised osapooled jääksid selle tulemusel halvemasse olukorda. TA teab olukorda kõige paremini. Äkki saab lapse isaga kokkuleppele, et too maksaks mõnevõrra rohkem elatist siis, kui poeg juba pesast välja lennanud. Tavaliselt ju peale gümnaasiumi järgneb kaitseväeteenistus ja siis enam ülalpidamiskohustust poel vaja.

[Külaline]

Miks peaks 14 aastase isa kinni maksma remonti kinnisvrast, mis ei kuulu temale ega ka tema 14 aastasele lapsele?

Ei peagi tegelt. Aga näe, laps tahtis fänsit tuba ju. Voodi hinnast peaks küll poole maksma, juhul kui lapsel on voodi väikseks jäänud.

Ei pea voodit kinni maksma. Voodi ostetakse 280+280+80 raha eest

See eeldab, et teine vanem selle miinimumi ka tasub, mida antud juhul ju ei toimu.

[Külaline]

Ma ei ole siit kusagilt välja lugenud, kas TA lapse isa oma teisele lapsele elatist ikka saab?
Isa poolt vaadatuna peaks toetama mõlemat last võrdselt, kui vanema lapse eest elatist ei saada siis ongi loogiline, et laste võrdne toetamine on siis 200+200 17 aastasele ja 200 14 aastasele, kui isa on võimeline lastekasvatamiseks panustama 600eur+ 17 aastasele kuluv ajaressurss ja 14 aastasele 2x kuus panustatav aeg.
Vana Lexus ja 20 aastat samu firmakaid kandes pole ju eriline näitaja.
Lapse ema võib ju sealjuures kui palju ise rohkem panustada, kuid mehe poolt vaadatuna oleks see lähtumine võrdsuse printsiibist.
Kui mina oleks kohtunik, siis lähtuksin sellest põhimõttest
Kui aga lapse isa saab ka elatist ja/või sissetulek on suurem, siis peaks küll maksma elatiskalkulaatori järgi.

Aga sa ei ole kohtunik ja kohus ei lähtu sellest. See kui palju ta kulutab oma teisele lapsele, või kas ta on teise lapse vanemalt nõudnud välja elatise või kui suur on lapse isa sissetulek, ei puutu asja. Miinimumelatise peab isa tasuma. Erisus tehakse siis ja ainult siis, kui lapse isa tõestab kohtus, et ta ei ole võimeline tasuma miinimumelatist (väike palk ei ole põhjendus, sellisel juhul tuleb leida tasuvam töökoht).

Kui ta on üksikisa, siis ongi sissetulekute suurendamine problemaatiline. Kohus arvestab ka teiste kohustustega, sealhulgas teiste lastega, aga ka ülalpidamist vajavate vanematega. Neist pole siin üldse juttu tehtud. Seega kui elatismiinimumi pole võimalik maksta, siis ei saa seda ka välja nõuda.Eks TA võib ju proovida, aga lõpuks maksab ise kohtukulud. Antud juhul pole ka tegu 2 lapse isaga, kes erinevatele laste emadele peab elatist maksma, mis 2 lapse korral peaks olema jõukohane igaühele vaid tegu on siiski üksikisaga ja seal mängib suurt rolli see, kas selle 17aastase lapse ema täidab oma vanemakohust ja maksab elatist või on lapse isa sunnitud lapse ülalpidamise katma oma sissetulekust. Seadus annab küll aluse nõuda, aga kohus otsustab kas seadust tuleks kohaldada sel viisil, et teised osapooled jääksid selle tulemusel halvemasse olukorda. TA teab olukorda kõige paremini. Äkki saab lapse isaga kokkuleppele, et too maksaks mõnevõrra rohkem elatist siis, kui poeg juba pesast välja lennanud. Tavaliselt ju peale gümnaasiumi järgneb kaitseväeteenistus ja siis enam ülalpidamiskohustust poel vaja.

Kuskilt ei selgu, et tegu on üksikisaga, esiteks. Kui mehe teise lapse vanem ei maksa elatist, siis tuleb mehel see välja nõuda. See kui ta seda ei tee, ei ole aluseks noorema lapse puhul elatismiinimumist omavoliliselt väiksema summa tasumiseks. Senikaua kuni kohus ei ole määranud teisiti, peab vanem tasuma miinimumelatist. Kui isale ei ole see jõukohane, tuleb anda kohtusse hagi elatise vähendamiseks aga enne seda peab ta siiski tasuma elatist vähemalt miinimummääras. Kui kohus otsustab, et vanem ei ole võimeline tasuma miinimumelatist, siis tasub vanem edaspidi seda summat, mis on kohus määranud.

[Külaline]

Aga sa ei ole kohtunik ja kohus ei lähtu sellest. See kui palju ta kulutab oma teisele lapsele, või kas ta on teise lapse vanemalt nõudnud välja elatise või kui suur on lapse isa sissetulek, ei puutu asja. Miinimumelatise peab isa tasuma. Erisus tehakse siis ja ainult siis, kui lapse isa tõestab kohtus, et ta ei ole võimeline tasuma miinimumelatist (väike palk ei ole põhjendus, sellisel juhul tuleb leida tasuvam töökoht).

Kui ta on üksikisa, siis ongi sissetulekute suurendamine problemaatiline. Kohus arvestab ka teiste kohustustega, sealhulgas teiste lastega, aga ka ülalpidamist vajavate vanematega. Neist pole siin üldse juttu tehtud. Seega kui elatismiinimumi pole võimalik maksta, siis ei saa seda ka välja nõuda.Eks TA võib ju proovida, aga lõpuks maksab ise kohtukulud. Antud juhul pole ka tegu 2 lapse isaga, kes erinevatele laste emadele peab elatist maksma, mis 2 lapse korral peaks olema jõukohane igaühele vaid tegu on siiski üksikisaga ja seal mängib suurt rolli see, kas selle 17aastase lapse ema täidab oma vanemakohust ja maksab elatist või on lapse isa sunnitud lapse ülalpidamise katma oma sissetulekust. Seadus annab küll aluse nõuda, aga kohus otsustab kas seadust tuleks kohaldada sel viisil, et teised osapooled jääksid selle tulemusel halvemasse olukorda. TA teab olukorda kõige paremini. Äkki saab lapse isaga kokkuleppele, et too maksaks mõnevõrra rohkem elatist siis, kui poeg juba pesast välja lennanud. Tavaliselt ju peale gümnaasiumi järgneb kaitseväeteenistus ja siis enam ülalpidamiskohustust poel vaja.

Kuskilt ei selgu, et tegu on üksikisaga, esiteks. Kui mehe teise lapse vanem ei maksa elatist, siis tuleb mehel see välja nõuda. See kui ta seda ei tee, ei ole aluseks noorema lapse puhul elatismiinimumist omavoliliselt väiksema summa tasumiseks. Senikaua kuni kohus ei ole määranud teisiti, peab vanem tasuma miinimumelatist. Kui isale ei ole see jõukohane, tuleb anda kohtusse hagi elatise vähendamiseks aga enne seda peab ta siiski tasuma elatist vähemalt miinimummääras. Kui kohus otsustab, et vanem ei ole võimeline tasuma miinimumelatist, siis tasub vanem edaspidi seda summat, mis on kohus määranud.

Palun ära rohkem veinita, sul tuleb läheb oma peas seadusandluse välja mõtlemine ja selle alusel oma mõtete avaldsmine liiale.

[Külaline]

Mõttetu vaidlus. Kohus mõistab tagasiulatavalt miinimumi välja ja ongi kõik. Mingite foorumi kõvatajatega ei pea tegelema.

Postitus on kustutatud

Tagasiulatuvalt peab maksma ka siis, kui kohustatud vanem on tasunud elatist, kuid miinimummäärast väiksemas summas. Sellisel juhul tuleb tasuda tagantjärele see summa, mis jäi miinimumelatist arvesse võttes tasumata. Näiteks- miinimumelatis on 292 eurot, vanem tasub 200 eurot. Sellisel juhul tuleb aastase perioodi lõikes tagasiulatuvalt tasuda 12x92=1104 eurot.
Kui miinimumist väiksem summa on vanemate vahel kokku lepitud siis ju ei tekigi vajadust üldse kohtusse pöördumiseks, kus seda siis tagasiulatuvalt nõudma peaks. Tavaliselt see "vabatahtlik ja vastavalt kokkuleppele" summa on ühe vanema omalooming, mis laekub tihti suvalises summas ja suvalisel kuupäeval. Lapsel on õigus saada mõlemalt vanemalt vähemalt miinimumelatise ulatuses ülalpidamist. Tegelikult igasugused muud kokkulepped, mis võivad kahjustada lapse huvisid, on nagunii tühised, sest elatis on lapsele ja tema huvides, mitte vanemale ja vanema huvides. Väiksemat elatist võib tasuda ainult sellisel kokkuleppe alusel, kus üks vanem kinnitab, et panustab sellevõrra ise rohkem. Laps ei pea kannatama seetõttu, et täiskasvanud inimesed oma asjade majandamisega hakkama ei saa.

Ära mõtle ise seadusandlust välja!

[Külaline]

Kui laps läheb ajateenistusse siis võib kraani päevapealt kinni keerata. Riik peab üleval

[Külaline]

Kui laps läheb ajateenistusse siis võib kraani päevapealt kinni keerata. Riik peab üleval

Mõni mees leiab ikka selle aiaaugu, millest rääkida. TA laps on 14-aastane neiu.

[Külaline]

Ma ei ole siit kusagilt välja lugenud, kas TA lapse isa oma teisele lapsele elatist ikka saab?
Isa poolt vaadatuna peaks toetama mõlemat last võrdselt, kui vanema lapse eest elatist ei saada siis ongi loogiline, et laste võrdne toetamine on siis 200+200 17 aastasele ja 200 14 aastasele, kui isa on võimeline lastekasvatamiseks panustama 600eur+ 17 aastasele kuluv ajaressurss ja 14 aastasele 2x kuus panustatav aeg.
Vana Lexus ja 20 aastat samu firmakaid kandes pole ju eriline näitaja.
Lapse ema võib ju sealjuures kui palju ise rohkem panustada, kuid mehe poolt vaadatuna oleks see lähtumine võrdsuse printsiibist.
Kui mina oleks kohtunik, siis lähtuksin sellest põhimõttest
Kui aga lapse isa saab ka elatist ja/või sissetulek on suurem, siis peaks küll maksma elatiskalkulaatori järgi.

Aga sa ei ole kohtunik ja kohus ei lähtu sellest. See kui palju ta kulutab oma teisele lapsele, või kas ta on teise lapse vanemalt nõudnud välja elatise või kui suur on lapse isa sissetulek, ei puutu asja. Miinimumelatise peab isa tasuma. Erisus tehakse siis ja ainult siis, kui lapse isa tõestab kohtus, et ta ei ole võimeline tasuma miinimumelatist (väike palk ei ole põhjendus, sellisel juhul tuleb leida tasuvam töökoht).

Kui ta on üksikisa, siis ongi sissetulekute suurendamine problemaatiline. Kohus arvestab ka teiste kohustustega, sealhulgas teiste lastega, aga ka ülalpidamist vajavate vanematega. Neist pole siin üldse juttu tehtud. Seega kui elatismiinimumi pole võimalik maksta, siis ei saa seda ka välja nõuda.Eks TA võib ju proovida, aga lõpuks maksab ise kohtukulud. Antud juhul pole ka tegu 2 lapse isaga, kes erinevatele laste emadele peab elatist maksma, mis 2 lapse korral peaks olema jõukohane igaühele vaid tegu on siiski üksikisaga ja seal mängib suurt rolli see, kas selle 17aastase lapse ema täidab oma vanemakohust ja maksab elatist või on lapse isa sunnitud lapse ülalpidamise katma oma sissetulekust. Seadus annab küll aluse nõuda, aga kohus otsustab kas seadust tuleks kohaldada sel viisil, et teised osapooled jääksid selle tulemusel halvemasse olukorda. TA teab olukorda kõige paremini. Äkki saab lapse isaga kokkuleppele, et too maksaks mõnevõrra rohkem elatist siis, kui poeg juba pesast välja lennanud. Tavaliselt ju peale gümnaasiumi järgneb kaitseväeteenistus ja siis enam ülalpidamiskohustust poel vaja.

TA on ju samuti seda last üksi kasvatav vanem. See, kas leibkonnas on teine täiskasvanud liige TA abikaasa näol, ei ole oluline, sest ülalpidamiskohustus abikaasale ei laiene, kuna tegu ei ole abikaasa lapsega. TA peab samuti ülal pidama kahte last, nii nagu ka kõnealuse lapse isa, küll aga ei leia tema sissetulekute suurendamist problemaatiliseks, kuna saab aru, et laspsi on vaja ülal pidada ning pingutab selle nimel. Ei saa sellest ülalpidamist vajavate vanemate lausest aru, ülalpidamise korral on seaduse kohaselt eelisjärjekorras alati alanevad järglased.
Aga see on nii tüüpiline, et elatisvaidluste puhul otsib üks pool ainult vabandusi ja teine pool peab leidma võimalusi. Kui mõlemad pooled tegeleksid võimaluste otsimisega, oleks meil palju rohkem õnnelikke lapsi, kes ei peaks pealt nägema oma vanemate vaidlusi. Hädiseks suudab ennast meist igaüks teha.

[Tõutäkk]

Aga sa ei ole kohtunik ja kohus ei lähtu sellest. See kui palju ta kulutab oma teisele lapsele, või kas ta on teise lapse vanemalt nõudnud välja elatise või kui suur on lapse isa sissetulek, ei puutu asja. Miinimumelatise peab isa tasuma. Erisus tehakse siis ja ainult siis, kui lapse isa tõestab kohtus, et ta ei ole võimeline tasuma miinimumelatist (väike palk ei ole põhjendus, sellisel juhul tuleb leida tasuvam töökoht).

Kui ta on üksikisa, siis ongi sissetulekute suurendamine problemaatiline. Kohus arvestab ka teiste kohustustega, sealhulgas teiste lastega, aga ka ülalpidamist vajavate vanematega. Neist pole siin üldse juttu tehtud. Seega kui elatismiinimumi pole võimalik maksta, siis ei saa seda ka välja nõuda.Eks TA võib ju proovida, aga lõpuks maksab ise kohtukulud. Antud juhul pole ka tegu 2 lapse isaga, kes erinevatele laste emadele peab elatist maksma, mis 2 lapse korral peaks olema jõukohane igaühele vaid tegu on siiski üksikisaga ja seal mängib suurt rolli see, kas selle 17aastase lapse ema täidab oma vanemakohust ja maksab elatist või on lapse isa sunnitud lapse ülalpidamise katma oma sissetulekust. Seadus annab küll aluse nõuda, aga kohus otsustab kas seadust tuleks kohaldada sel viisil, et teised osapooled jääksid selle tulemusel halvemasse olukorda. TA teab olukorda kõige paremini. Äkki saab lapse isaga kokkuleppele, et too maksaks mõnevõrra rohkem elatist siis, kui poeg juba pesast välja lennanud. Tavaliselt ju peale gümnaasiumi järgneb kaitseväeteenistus ja siis enam ülalpidamiskohustust poel vaja.

TA on ju samuti seda last üksi kasvatav vanem. See, kas leibkonnas on teine täiskasvanud liige TA abikaasa näol, ei ole oluline, sest ülalpidamiskohustus abikaasale ei laiene, kuna tegu ei ole abikaasa lapsega. TA peab samuti ülal pidama kahte last, nii nagu ka kõnealuse lapse isa, küll aga ei leia tema sissetulekute suurendamist problemaatiliseks, kuna saab aru, et laspsi on vaja ülal pidada ning pingutab selle nimel. Ei saa sellest ülalpidamist vajavate vanemate lausest aru, ülalpidamise korral on seaduse kohaselt eelisjärjekorras alati alanevad järglased.
Aga see on nii tüüpiline, et elatisvaidluste puhul otsib üks pool ainult vabandusi ja teine pool peab leidma võimalusi. Kui mõlemad pooled tegeleksid võimaluste otsimisega, oleks meil palju rohkem õnnelikke lapsi, kes ei peaks pealt nägema oma vanemate vaidlusi. Hädiseks suudab ennast meist igaüks teha.

No mina näen siin küll vaid TA poolset soovi suurendada sissetulekuid elatise tõstmise näol, arvestamata teise poole võimalusi.
Samas kui lapse isa näeb, et tema lapsele kulub kuus 400eur, siis ongi ju loogiline, et võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt ta toetab ka oma nooremat last 200 eurise elatisega. Kas nüüd noorem laps vajab erikohtlemist vaid seetõttu, et emme on otsustanud telle paremaid tingimusi võimaldada. Kui emme tahab siis loogu, aga mitte teise lapse arvelt.

[Külaline]

Kui ta on üksikisa, siis ongi sissetulekute suurendamine problemaatiline. Kohus arvestab ka teiste kohustustega, sealhulgas teiste lastega, aga ka ülalpidamist vajavate vanematega. Neist pole siin üldse juttu tehtud. Seega kui elatismiinimumi pole võimalik maksta, siis ei saa seda ka välja nõuda.Eks TA võib ju proovida, aga lõpuks maksab ise kohtukulud. Antud juhul pole ka tegu 2 lapse isaga, kes erinevatele laste emadele peab elatist maksma, mis 2 lapse korral peaks olema jõukohane igaühele vaid tegu on siiski üksikisaga ja seal mängib suurt rolli see, kas selle 17aastase lapse ema täidab oma vanemakohust ja maksab elatist või on lapse isa sunnitud lapse ülalpidamise katma oma sissetulekust. Seadus annab küll aluse nõuda, aga kohus otsustab kas seadust tuleks kohaldada sel viisil, et teised osapooled jääksid selle tulemusel halvemasse olukorda. TA teab olukorda kõige paremini. Äkki saab lapse isaga kokkuleppele, et too maksaks mõnevõrra rohkem elatist siis, kui poeg juba pesast välja lennanud. Tavaliselt ju peale gümnaasiumi järgneb kaitseväeteenistus ja siis enam ülalpidamiskohustust poel vaja.

TA on ju samuti seda last üksi kasvatav vanem. See, kas leibkonnas on teine täiskasvanud liige TA abikaasa näol, ei ole oluline, sest ülalpidamiskohustus abikaasale ei laiene, kuna tegu ei ole abikaasa lapsega. TA peab samuti ülal pidama kahte last, nii nagu ka kõnealuse lapse isa, küll aga ei leia tema sissetulekute suurendamist problemaatiliseks, kuna saab aru, et laspsi on vaja ülal pidada ning pingutab selle nimel. Ei saa sellest ülalpidamist vajavate vanemate lausest aru, ülalpidamise korral on seaduse kohaselt eelisjärjekorras alati alanevad järglased.
Aga see on nii tüüpiline, et elatisvaidluste puhul otsib üks pool ainult vabandusi ja teine pool peab leidma võimalusi. Kui mõlemad pooled tegeleksid võimaluste otsimisega, oleks meil palju rohkem õnnelikke lapsi, kes ei peaks pealt nägema oma vanemate vaidlusi. Hädiseks suudab ennast meist igaüks teha.

No mina näen siin küll vaid TA poolset soovi suurendada sissetulekuid elatise tõstmise näol, arvestamata teise poole võimalusi.
Samas kui lapse isa näeb, et tema lapsele kulub kuus 400eur, siis ongi ju loogiline, et võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt ta toetab ka oma nooremat last 200 eurise elatisega. Kas nüüd noorem laps vajab erikohtlemist vaid seetõttu, et emme on otsustanud telle paremaid tingimusi võimaldada. Kui emme tahab siis loogu, aga mitte teise lapse arvelt.

Teise poole võimalused ei ole meile teada, see teemast ei selgu. Võrdsusprintsiip miinimumelatise näol rakendub kohustatud vanematele, samas leibkonnas või erinevates leibkondades samade vanemate lapsed võivad saada elatist erinevalt, küll aga tagatud peab olema miinimum. Näiteks täiesti vabalt saab olla olukord, kus vanemal on 2 last erinevate kaaslastega ning ühele lapsele on kohtu poolt määratud elatiseks 300 eurot ja teisele 1000 eurot, see ei ole midagi ebatavalist.
Oletame, et selle isa seis tõesti ongi nii nutune, siis muidugi on see eluliselt kõik mõistetav aga ka sellisel juhul ei tohi isa maksta elatist omaalgatuslikult väiksemas summas, vaid peab pöörduma kohtusse elatise vähendamiseks.

[Külaline]

Küsida ei keela keegi kas otse eksmehelt või kohtu kaudu, aga sinu argumenteerimine läks siin vähemalt sujuvalt üle vihaseks plärtsumiseks. Mõtle oma jutupunktid korralikult läbi ja esita, karjumise peale ei hakka keegi sulle midagi lahkesti andma.

[Külaline]

Küsida ei keela keegi kas otse eksmehelt või kohtu kaudu, aga sinu argumenteerimine läks siin vähemalt sujuvalt üle vihaseks plärtsumiseks. Mõtle oma jutupunktid korralikult läbi ja esita, karjumise peale ei hakka keegi sulle midagi lahkesti andma.

Nõus aga elatise küsimine ei pea toimuma ka läbi alandliku mangumise. Muidugi alustame sellest, et normaalne vanem tasub elatist lahuselavale lapsele omaalgatuslikult. Kui juhtub, et vanem ei orienteeru absoluutselt seadustes, siis võib sõbraliku meeldetuletuse teha küll. Emotsionaalseks lähevad asjad tavaliselt siis, kui kohustatud vanem maksmisest keeldub ja hakkab erinevaid põhjendusi leiutama, nagu ka siin loos.

[Külaline]

Aga sa ei ole kohtunik ja kohus ei lähtu sellest. See kui palju ta kulutab oma teisele lapsele, või kas ta on teise lapse vanemalt nõudnud välja elatise või kui suur on lapse isa sissetulek, ei puutu asja. Miinimumelatise peab isa tasuma. Erisus tehakse siis ja ainult siis, kui lapse isa tõestab kohtus, et ta ei ole võimeline tasuma miinimumelatist (väike palk ei ole põhjendus, sellisel juhul tuleb leida tasuvam töökoht).

Kui ta on üksikisa, siis ongi sissetulekute suurendamine problemaatiline. Kohus arvestab ka teiste kohustustega, sealhulgas teiste lastega, aga ka ülalpidamist vajavate vanematega. Neist pole siin üldse juttu tehtud. Seega kui elatismiinimumi pole võimalik maksta, siis ei saa seda ka välja nõuda.Eks TA võib ju proovida, aga lõpuks maksab ise kohtukulud. Antud juhul pole ka tegu 2 lapse isaga, kes erinevatele laste emadele peab elatist maksma, mis 2 lapse korral peaks olema jõukohane igaühele vaid tegu on siiski üksikisaga ja seal mängib suurt rolli see, kas selle 17aastase lapse ema täidab oma vanemakohust ja maksab elatist või on lapse isa sunnitud lapse ülalpidamise katma oma sissetulekust. Seadus annab küll aluse nõuda, aga kohus otsustab kas seadust tuleks kohaldada sel viisil, et teised osapooled jääksid selle tulemusel halvemasse olukorda. TA teab olukorda kõige paremini. Äkki saab lapse isaga kokkuleppele, et too maksaks mõnevõrra rohkem elatist siis, kui poeg juba pesast välja lennanud. Tavaliselt ju peale gümnaasiumi järgneb kaitseväeteenistus ja siis enam ülalpidamiskohustust poel vaja.

TA on ju samuti seda last üksi kasvatav vanem. See, kas leibkonnas on teine täiskasvanud liige TA abikaasa näol, ei ole oluline, sest ülalpidamiskohustus abikaasale ei laiene, kuna tegu ei ole abikaasa lapsega. TA peab samuti ülal pidama kahte last, nii nagu ka kõnealuse lapse isa, küll aga ei leia tema sissetulekute suurendamist problemaatiliseks, kuna saab aru, et laspsi on vaja ülal pidada ning pingutab selle nimel. Ei saa sellest ülalpidamist vajavate vanemate lausest aru, ülalpidamise korral on seaduse kohaselt eelisjärjekorras alati alanevad järglased.
Aga see on nii tüüpiline, et elatisvaidluste puhul otsib üks pool ainult vabandusi ja teine pool peab leidma võimalusi. Kui mõlemad pooled tegeleksid võimaluste otsimisega, oleks meil palju rohkem õnnelikke lapsi, kes ei peaks pealt nägema oma vanemate vaidlusi. Hädiseks suudab ennast meist igaüks teha.

Kuidas on abielus, mehega koos elav naine, üksi last kasvatav vanem?

[Külaline]

Kui ta on üksikisa, siis ongi sissetulekute suurendamine problemaatiline. Kohus arvestab ka teiste kohustustega, sealhulgas teiste lastega, aga ka ülalpidamist vajavate vanematega. Neist pole siin üldse juttu tehtud. Seega kui elatismiinimumi pole võimalik maksta, siis ei saa seda ka välja nõuda.Eks TA võib ju proovida, aga lõpuks maksab ise kohtukulud. Antud juhul pole ka tegu 2 lapse isaga, kes erinevatele laste emadele peab elatist maksma, mis 2 lapse korral peaks olema jõukohane igaühele vaid tegu on siiski üksikisaga ja seal mängib suurt rolli see, kas selle 17aastase lapse ema täidab oma vanemakohust ja maksab elatist või on lapse isa sunnitud lapse ülalpidamise katma oma sissetulekust. Seadus annab küll aluse nõuda, aga kohus otsustab kas seadust tuleks kohaldada sel viisil, et teised osapooled jääksid selle tulemusel halvemasse olukorda. TA teab olukorda kõige paremini. Äkki saab lapse isaga kokkuleppele, et too maksaks mõnevõrra rohkem elatist siis, kui poeg juba pesast välja lennanud. Tavaliselt ju peale gümnaasiumi järgneb kaitseväeteenistus ja siis enam ülalpidamiskohustust poel vaja.

TA on ju samuti seda last üksi kasvatav vanem. See, kas leibkonnas on teine täiskasvanud liige TA abikaasa näol, ei ole oluline, sest ülalpidamiskohustus abikaasale ei laiene, kuna tegu ei ole abikaasa lapsega. TA peab samuti ülal pidama kahte last, nii nagu ka kõnealuse lapse isa, küll aga ei leia tema sissetulekute suurendamist problemaatiliseks, kuna saab aru, et laspsi on vaja ülal pidada ning pingutab selle nimel. Ei saa sellest ülalpidamist vajavate vanemate lausest aru, ülalpidamise korral on seaduse kohaselt eelisjärjekorras alati alanevad järglased.
Aga see on nii tüüpiline, et elatisvaidluste puhul otsib üks pool ainult vabandusi ja teine pool peab leidma võimalusi. Kui mõlemad pooled tegeleksid võimaluste otsimisega, oleks meil palju rohkem õnnelikke lapsi, kes ei peaks pealt nägema oma vanemate vaidlusi. Hädiseks suudab ennast meist igaüks teha.

Kuidas on abielus, mehega koos elav naine, üksi last kasvatav vanem?

Kuidas see üllatav on? Kui sa abiellud naise/mehega, kellel on eelmisest suhtest lapsed, siis jah, sa ei saa abielludes lapsevanemaks. Vanema õigused ja kohustused seaduse kohaselt saab uus kaaslane vaid läbi lapsendamise, niisama neid ei teki.

[Külaline]

TA on ju samuti seda last üksi kasvatav vanem. See, kas leibkonnas on teine täiskasvanud liige TA abikaasa näol, ei ole oluline, sest ülalpidamiskohustus abikaasale ei laiene, kuna tegu ei ole abikaasa lapsega. TA peab samuti ülal pidama kahte last, nii nagu ka kõnealuse lapse isa, küll aga ei leia tema sissetulekute suurendamist problemaatiliseks, kuna saab aru, et laspsi on vaja ülal pidada ning pingutab selle nimel. Ei saa sellest ülalpidamist vajavate vanemate lausest aru, ülalpidamise korral on seaduse kohaselt eelisjärjekorras alati alanevad järglased.
Aga see on nii tüüpiline, et elatisvaidluste puhul otsib üks pool ainult vabandusi ja teine pool peab leidma võimalusi. Kui mõlemad pooled tegeleksid võimaluste otsimisega, oleks meil palju rohkem õnnelikke lapsi, kes ei peaks pealt nägema oma vanemate vaidlusi. Hädiseks suudab ennast meist igaüks teha.

Kuidas on abielus, mehega koos elav naine, üksi last kasvatav vanem?

Kuidas see üllatav on? Kui sa abiellud naise/mehega, kellel on eelmisest suhtest lapsed, siis jah, sa ei saa abielludes lapsevanemaks. Vanema õigused ja kohustused seaduse kohaselt saab uus kaaslane vaid läbi lapsendamise, niisama neid ei teki.

Küsimus ei ole lapsendamises.

TA on abielus, elab koos mehega. Kas uus mees eirab last täielikult ja hoolitseb ainult enda lapse eest selles perekonnas, ei ole ju nii.
14 aastane käib regulaarselt isa juures, isa maksab elatist. Isa tegeleb regulaarselt lapsega.

TA ei kasvata last üksinda. Seda last kasvatavad 3 täiskasvanut.

[Külaline]

Kuidas on abielus, mehega koos elav naine, üksi last kasvatav vanem?

Kuidas see üllatav on? Kui sa abiellud naise/mehega, kellel on eelmisest suhtest lapsed, siis jah, sa ei saa abielludes lapsevanemaks. Vanema õigused ja kohustused seaduse kohaselt saab uus kaaslane vaid läbi lapsendamise, niisama neid ei teki.

Küsimus ei ole lapsendamises.

TA on abielus, elab koos mehega. Kas uus mees eirab last täielikult ja hoolitseb ainult enda lapse eest selles perekonnas, ei ole ju nii.
14 aastane käib regulaarselt isa juures, isa maksab elatist. Isa tegeleb regulaarselt lapsega.

TA ei kasvata last üksinda. Seda last kasvatavad 3 täiskasvanut.

Teema on elatisest ning vanemate ülalpidamiskohustusest. TA uuel mehel ei ole mitte mingit kohustust TA lapse ülalpidamisse panustada. TA-l ja tema esimese lapse isal on mõlemal 2 ülalpeetavat, üks ühisest suhtest ning teine teisest suhtest ning kõikidel nende lastel on kaks vanemat, kes peavad täitma ülalpidamiskohustust, nii TA-l, tema abikaasal kui ka eelmisel mehel seega selles osas on TA ja tema mees täiesti võrdses seisus.
Võib küll olla nii, et uus mees panustab ja hoolib lapsest rohkem kui tema lihane isa aga see ei vähenda pärisisa kohustusi lapse ees. Kui TA endisel mehel tekib uus pruut (mis võibki juban praegu nii olla), kas siis hakkab ta ka TA last ülal pidama?

[Külaline]

Kuidas on abielus, mehega koos elav naine, üksi last kasvatav vanem?

Kuidas see üllatav on? Kui sa abiellud naise/mehega, kellel on eelmisest suhtest lapsed, siis jah, sa ei saa abielludes lapsevanemaks. Vanema õigused ja kohustused seaduse kohaselt saab uus kaaslane vaid läbi lapsendamise, niisama neid ei teki.

Küsimus ei ole lapsendamises.

TA on abielus, elab koos mehega. Kas uus mees eirab last täielikult ja hoolitseb ainult enda lapse eest selles perekonnas, ei ole ju nii.
14 aastane käib regulaarselt isa juures, isa maksab elatist. Isa tegeleb regulaarselt lapsega.

TA ei kasvata last üksinda. Seda last kasvatavad 3 täiskasvanut.

Eks ikka hoolitakse kaaslase lastest ka, see on normaalne aga vanemlikke õigusi ega kohustusi sellega ei kaasne. Kui kasuisa toetab rahaliselt last ega siis bioloogiline vanem ei saa sellele argumendile tuginedes vähem toetada.