Kas oleks mõistlik küsida lapse isalt rohkem elatist?

[Külaline]

Soovitaks tegelikult mingid algtõed läbi lugeda enne kommenteerimist. Enamus ajab siin sellist kelbast, et õudne lugeda. Lahuselav vanem peab maksma vaikimisi miinimumelatist, kui kohus ei ole muudmoodi otsustanud või vanemad ei ole notariaalselt muudmoodi kokku leppinud. See kas ja kui palju on ühel või teisel vanemal pruute, elukaaslasi, teisi lapsi, koeri, kasse, firmasi, Lexuseid või jumalteab mida, ei muuda seda seadust. Vaielge palju tahate aga nii on.
https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikke ... oldusoigus

[Külaline]

Kuidas on abielus, mehega koos elav naine, üksi last kasvatav vanem?

Kuidas see üllatav on? Kui sa abiellud naise/mehega, kellel on eelmisest suhtest lapsed, siis jah, sa ei saa abielludes lapsevanemaks. Vanema õigused ja kohustused seaduse kohaselt saab uus kaaslane vaid läbi lapsendamise, niisama neid ei teki.

Küsimus ei ole lapsendamises.

TA on abielus, elab koos mehega. Kas uus mees eirab last täielikult ja hoolitseb ainult enda lapse eest selles perekonnas, ei ole ju nii.
14 aastane käib regulaarselt isa juures, isa maksab elatist. Isa tegeleb regulaarselt lapsega.

TA ei kasvata last üksinda. Seda last kasvatavad 3 täiskasvanut.

Aga mees mingu siis kohtusse ja nõudku miinimumelatise vähendamist põhjusel, et emal on uus mees ja ta ei soovi maksta nii palju. Tahaks näha, mis kohtunik kostab.

[Tõutäkk]

Kuidas see üllatav on? Kui sa abiellud naise/mehega, kellel on eelmisest suhtest lapsed, siis jah, sa ei saa abielludes lapsevanemaks. Vanema õigused ja kohustused seaduse kohaselt saab uus kaaslane vaid läbi lapsendamise, niisama neid ei teki.

Küsimus ei ole lapsendamises.

TA on abielus, elab koos mehega. Kas uus mees eirab last täielikult ja hoolitseb ainult enda lapse eest selles perekonnas, ei ole ju nii.
14 aastane käib regulaarselt isa juures, isa maksab elatist. Isa tegeleb regulaarselt lapsega.

TA ei kasvata last üksinda. Seda last kasvatavad 3 täiskasvanut.

Aga mees mingu siis kohtusse ja nõudku miinimumelatise vähendamist põhjusel, et emal on uus mees ja ta ei soovi maksta nii palju. Tahaks näha, mis kohtunik kostab.

Miks peab mees minema. Oli kokkulepe, mees maksis 200eur/kuu. Naisele see enam ei sobi, siis peab naine minema kohtusse.

[Külaline]

Küsimus ei ole lapsendamises.

TA on abielus, elab koos mehega. Kas uus mees eirab last täielikult ja hoolitseb ainult enda lapse eest selles perekonnas, ei ole ju nii.
14 aastane käib regulaarselt isa juures, isa maksab elatist. Isa tegeleb regulaarselt lapsega.

TA ei kasvata last üksinda. Seda last kasvatavad 3 täiskasvanut.

Aga mees mingu siis kohtusse ja nõudku miinimumelatise vähendamist põhjusel, et emal on uus mees ja ta ei soovi maksta nii palju. Tahaks näha, mis kohtunik kostab.

Miks peab mees minema. Oli kokkulepe, mees maksis 200eur/kuu. Naisele see enam ei sobi, siis peab naine minema kohtusse.

Kui mees maksab lihtsalt 200 eurot, siis see ei ole kokkulepe.
Kokkulepe on kahe inimese vahel sõlmitud otsus, elatise puhul ideaalis sõlmitud notariaalselt, mis on mõlema poole huvides (siis ei ole ka tagasiulatuvalt võimalik nõuda suuremat summat).
Naisel praegusel juhul ongi õigus minna kohtusse ja nõuda aasta tagasiulatuvalt miinimumist vähemmakstud elatist, sest neil ei ole kirjalikku kokkulepet 200 euroses summas. Mees maksis 200 eurot, sest arvas selle piisavaks, ema aga seda ei arva ja ka seadus mitte. Miinimumelatist kohtus nõudma ei pea, see on seadusest tulenev.
Kui naine soovib miinimummäärast suuremat elatist, siis sellega tuleb küll kohtusse pöörduda ning selle puhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et suure tõenäosusega tuleb menetluskulud kanda mõlemal poolel ise, ka juhul, kui kohus miinimumist suurema elatise välja mõistab.
Tagasiulatuva elatise korral on menetluskulud mehe kanda, sest kohtusse pöördumine on paratamatu ning tema tegude tagajärg.

[Tõutäkk]

Aga mees mingu siis kohtusse ja nõudku miinimumelatise vähendamist põhjusel, et emal on uus mees ja ta ei soovi maksta nii palju. Tahaks näha, mis kohtunik kostab.

Miks peab mees minema. Oli kokkulepe, mees maksis 200eur/kuu. Naisele see enam ei sobi, siis peab naine minema kohtusse.

Kui mees maksab lihtsalt 200 eurot, siis see ei ole kokkulepe.
Kokkulepe on kahe inimese vahel sõlmitud otsus, elatise puhul ideaalis sõlmitud notariaalselt, mis on mõlema poole huvides (siis ei ole ka tagasiulatuvalt võimalik nõuda suuremat summat).
Naisel praegusel juhul ongi õigus minna kohtusse ja nõuda aasta tagasiulatuvalt miinimumist vähemmakstud elatist, sest neil ei ole kirjalikku kokkulepet 200 euroses summas. Mees maksis 200 eurot, sest arvas selle piisavaks, ema aga seda ei arva ja ka seadus mitte. Miinimumelatist kohtus nõudma ei pea, see on seadusest tulenev.
Kui naine soovib miinimummäärast suuremat elatist, siis sellega tuleb küll kohtusse pöörduda ning selle puhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et suure tõenäosusega tuleb menetluskulud kanda mõlemal poolel ise, ka juhul, kui kohus miinimumist suurema elatise välja mõistab.
Tagasiulatuva elatise korral on menetluskulud mehe kanda, sest kohtusse pöördumine on paratamatu ning tema tegude tagajärg.

Aga ta pole ka esitanud varasemalt nõuet suurema elatise peale, seega ta aktsepteeris seda 200eurist elatist. Kui kohus ei mõista välja suuremat elatist kui senimakstud 200eur, siis ei tule ka mingit tagasiulatuvat nõuet.

[Külaline]

Miks peab mees minema. Oli kokkulepe, mees maksis 200eur/kuu. Naisele see enam ei sobi, siis peab naine minema kohtusse.

Kui mees maksab lihtsalt 200 eurot, siis see ei ole kokkulepe.
Kokkulepe on kahe inimese vahel sõlmitud otsus, elatise puhul ideaalis sõlmitud notariaalselt, mis on mõlema poole huvides (siis ei ole ka tagasiulatuvalt võimalik nõuda suuremat summat).
Naisel praegusel juhul ongi õigus minna kohtusse ja nõuda aasta tagasiulatuvalt miinimumist vähemmakstud elatist, sest neil ei ole kirjalikku kokkulepet 200 euroses summas. Mees maksis 200 eurot, sest arvas selle piisavaks, ema aga seda ei arva ja ka seadus mitte. Miinimumelatist kohtus nõudma ei pea, see on seadusest tulenev.
Kui naine soovib miinimummäärast suuremat elatist, siis sellega tuleb küll kohtusse pöörduda ning selle puhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et suure tõenäosusega tuleb menetluskulud kanda mõlemal poolel ise, ka juhul, kui kohus miinimumist suurema elatise välja mõistab.
Tagasiulatuva elatise korral on menetluskulud mehe kanda, sest kohtusse pöördumine on paratamatu ning tema tegude tagajärg.

Aga ta pole ka esitanud varasemalt nõuet suurema elatise peale, seega ta aktsepteeris seda 200eurist elatist. Kui kohus ei mõista välja suuremat elatist kui senimakstud 200eur, siis ei tule ka mingit tagasiulatuvat nõuet.

Kallis inimene, ma kirjutan seda viimast korda. Miinimumelatist ei ole vaja välja kaubelda ning see ei ole väiksema elatise aktsepteerimine, kui ema võtab vastu selle raha, mida mees pakub. Tagasiulatuvalt on võimalik nõuda, see rahuldatakse ning menetluskulud jäävad mehe kanda, isegi kui oli sellekohane suuline kokkulepe, mida siit teemast küll kuidagi ei selgu.

[Külaline]

Kui mees maksab lihtsalt 200 eurot, siis see ei ole kokkulepe.
Kokkulepe on kahe inimese vahel sõlmitud otsus, elatise puhul ideaalis sõlmitud notariaalselt, mis on mõlema poole huvides (siis ei ole ka tagasiulatuvalt võimalik nõuda suuremat summat).
Naisel praegusel juhul ongi õigus minna kohtusse ja nõuda aasta tagasiulatuvalt miinimumist vähemmakstud elatist, sest neil ei ole kirjalikku kokkulepet 200 euroses summas. Mees maksis 200 eurot, sest arvas selle piisavaks, ema aga seda ei arva ja ka seadus mitte. Miinimumelatist kohtus nõudma ei pea, see on seadusest tulenev.
Kui naine soovib miinimummäärast suuremat elatist, siis sellega tuleb küll kohtusse pöörduda ning selle puhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et suure tõenäosusega tuleb menetluskulud kanda mõlemal poolel ise, ka juhul, kui kohus miinimumist suurema elatise välja mõistab.
Tagasiulatuva elatise korral on menetluskulud mehe kanda, sest kohtusse pöördumine on paratamatu ning tema tegude tagajärg.

Aga ta pole ka esitanud varasemalt nõuet suurema elatise peale, seega ta aktsepteeris seda 200eurist elatist. Kui kohus ei mõista välja suuremat elatist kui senimakstud 200eur, siis ei tule ka mingit tagasiulatuvat nõuet.

Kallis inimene, ma kirjutan seda viimast korda. Miinimumelatist ei ole vaja välja kaubelda ning see ei ole väiksema elatise aktsepteerimine, kui ema võtab vastu selle raha, mida mees pakub. Tagasiulatuvalt on võimalik nõuda, see rahuldatakse ning menetluskulud jäävad mehe kanda, isegi kui oli sellekohane suuline kokkulepe, mida siit teemast küll kuidagi ei selgu.

Millel sinu väide põhineb? Kohtulahendid räägivad muud keelt.

[Külaline]

Aga ta pole ka esitanud varasemalt nõuet suurema elatise peale, seega ta aktsepteeris seda 200eurist elatist. Kui kohus ei mõista välja suuremat elatist kui senimakstud 200eur, siis ei tule ka mingit tagasiulatuvat nõuet.

Kallis inimene, ma kirjutan seda viimast korda. Miinimumelatist ei ole vaja välja kaubelda ning see ei ole väiksema elatise aktsepteerimine, kui ema võtab vastu selle raha, mida mees pakub. Tagasiulatuvalt on võimalik nõuda, see rahuldatakse ning menetluskulud jäävad mehe kanda, isegi kui oli sellekohane suuline kokkulepe, mida siit teemast küll kuidagi ei selgu.

Millel sinu väide põhineb? Kohtulahendid räägivad muud keelt.

Loe alustuseks mõni läbi. Mul jõustus lahend eelmine kuu, ei rääkinud muud keelt.

[Külaline]

Kallis inimene, ma kirjutan seda viimast korda. Miinimumelatist ei ole vaja välja kaubelda ning see ei ole väiksema elatise aktsepteerimine, kui ema võtab vastu selle raha, mida mees pakub. Tagasiulatuvalt on võimalik nõuda, see rahuldatakse ning menetluskulud jäävad mehe kanda, isegi kui oli sellekohane suuline kokkulepe, mida siit teemast küll kuidagi ei selgu.

Millel sinu väide põhineb? Kohtulahendid räägivad muud keelt.

Loe alustuseks mõni läbi. Mul jõustus lahend eelmine kuu, ei rääkinud muud keelt.

Sul on täpselt sama olukord nagu TA-l. Sul on eelmise mehega laps ja mehel on veel kasvatada üksinda ka laps. Mees maksis sulle elatist 200 eurot iga kuu. Laps on pooled nädalavahetused isaga.
Sina oled abielus ja sul on praeguse mehega laps.

[Külaline]

Kallis inimene, ma kirjutan seda viimast korda. Miinimumelatist ei ole vaja välja kaubelda ning see ei ole väiksema elatise aktsepteerimine, kui ema võtab vastu selle raha, mida mees pakub. Tagasiulatuvalt on võimalik nõuda, see rahuldatakse ning menetluskulud jäävad mehe kanda, isegi kui oli sellekohane suuline kokkulepe, mida siit teemast küll kuidagi ei selgu.

Mul on tunne, et sa ise ei saa nüanssidest aru, mis on kokkulepe ja mis on kohtus määratud miinimum. Miinimumi summasid ei pea tõendama kohtus, see määratakse vaikimisi. Kui aga ema pole nõuet esitanud ja on vastu võtnud, mis mees korralikult on maksnus, siis on see kokkuleppe korras. JAh, kui ema kohtusse läheb ja KOHUS MÄÄRAB miinimumi või üle, siis tekib ka tagasiulatuv nõue. Muidu mitte. Kokkuleppeks ei loeta ainult notariaalset lepingut (ja notar tõenäoliselt ei teek seadusevastast alla miinimumi kokkulepet(, isegi töölepinguna loeb suuline kokkulepe, samuti elatise puhul loevad pangaandmed.

[Külaline]

Millel sinu väide põhineb? Kohtulahendid räägivad muud keelt.

Loe alustuseks mõni läbi. Mul jõustus lahend eelmine kuu, ei rääkinud muud keelt.

Sul on täpselt sama olukord nagu TA-l. Sul on eelmise mehega laps ja mehel on veel kasvatada üksinda ka laps. Mees maksis sulle elatist 200 eurot iga kuu. Laps on pooled nädalavahetused isaga.
Sina oled abielus ja sul on praeguse mehega laps.

Jah, mul on väga sarnane olukord. Kohtuprotsess oli üsnagi pikk (üle kahe aasta) ning selle aja jooksul viisin ennast teemaga väga kurssi, vastasel juhul siin ju ei vastaks. Mõisteti välja elatis aasta tagasiulatuvalt alates hagi sisseandmise hetkest ning määrati miinimumist suurem elatis ja selle maksmise kord. Menetluskulud jäid peaaegu täielikult kostja kanda.

[Külaline]

Kallis inimene, ma kirjutan seda viimast korda. Miinimumelatist ei ole vaja välja kaubelda ning see ei ole väiksema elatise aktsepteerimine, kui ema võtab vastu selle raha, mida mees pakub. Tagasiulatuvalt on võimalik nõuda, see rahuldatakse ning menetluskulud jäävad mehe kanda, isegi kui oli sellekohane suuline kokkulepe, mida siit teemast küll kuidagi ei selgu.

Mul on tunne, et sa ise ei saa nüanssidest aru, mis on kokkulepe ja mis on kohtus määratud miinimum. Miinimumi summasid ei pea tõendama kohtus, see määratakse vaikimisi. Kui aga ema pole nõuet esitanud ja on vastu võtnud, mis mees korralikult on maksnus, siis on see kokkuleppe korras. JAh, kui ema kohtusse läheb ja KOHUS MÄÄRAB miinimumi või üle, siis tekib ka tagasiulatuv nõue. Muidu mitte. Kokkuleppeks ei loeta ainult notariaalset lepingut (ja notar tõenäoliselt ei teek seadusevastast alla miinimumi kokkulepet(, isegi töölepinguna loeb suuline kokkulepe, samuti elatise puhul loevad pangaandmed.

Ehk siis isa võib kanda emale 10 eurot kuus ja siis öelda, et tagasi ju ei kandnud, järelikult oli piisav ja kõik õige?

[Külaline]

Kallis inimene, ma kirjutan seda viimast korda. Miinimumelatist ei ole vaja välja kaubelda ning see ei ole väiksema elatise aktsepteerimine, kui ema võtab vastu selle raha, mida mees pakub. Tagasiulatuvalt on võimalik nõuda, see rahuldatakse ning menetluskulud jäävad mehe kanda, isegi kui oli sellekohane suuline kokkulepe, mida siit teemast küll kuidagi ei selgu.

Mul on tunne, et sa ise ei saa nüanssidest aru, mis on kokkulepe ja mis on kohtus määratud miinimum. Miinimumi summasid ei pea tõendama kohtus, see määratakse vaikimisi. Kui aga ema pole nõuet esitanud ja on vastu võtnud, mis mees korralikult on maksnus, siis on see kokkuleppe korras. JAh, kui ema kohtusse läheb ja KOHUS MÄÄRAB miinimumi või üle, siis tekib ka tagasiulatuv nõue. Muidu mitte. Kokkuleppeks ei loeta ainult notariaalset lepingut (ja notar tõenäoliselt ei teek seadusevastast alla miinimumi kokkulepet(, isegi töölepinguna loeb suuline kokkulepe, samuti elatise puhul loevad pangaandmed.

Sa tahad öelda, et iga miinimumelatis tuleb kohtul eraldi määrata igale lahuselavale lapsele? Päris aru kaotanud.

[Külaline]

Kallis inimene, ma kirjutan seda viimast korda. Miinimumelatist ei ole vaja välja kaubelda ning see ei ole väiksema elatise aktsepteerimine, kui ema võtab vastu selle raha, mida mees pakub. Tagasiulatuvalt on võimalik nõuda, see rahuldatakse ning menetluskulud jäävad mehe kanda, isegi kui oli sellekohane suuline kokkulepe, mida siit teemast küll kuidagi ei selgu.

Mul on tunne, et sa ise ei saa nüanssidest aru, mis on kokkulepe ja mis on kohtus määratud miinimum. Miinimumi summasid ei pea tõendama kohtus, see määratakse vaikimisi. Kui aga ema pole nõuet esitanud ja on vastu võtnud, mis mees korralikult on maksnus, siis on see kokkuleppe korras. JAh, kui ema kohtusse läheb ja KOHUS MÄÄRAB miinimumi või üle, siis tekib ka tagasiulatuv nõue. Muidu mitte. Kokkuleppeks ei loeta ainult notariaalset lepingut (ja notar tõenäoliselt ei teek seadusevastast alla miinimumi kokkulepet(, isegi töölepinguna loeb suuline kokkulepe, samuti elatise puhul loevad pangaandmed.

Sa tahad öelda, et iga miinimumelatis tuleb kohtul eraldi määrata igale lahuselavale lapsele? Päris aru kaotanud.

Sa ei saa üldse aru, mida kirjutatakse.

[Külaline]

Ärge pöörake sellele isehakanud juristile tähelepanu. Ta jauras juba Perekoolis. Inimene ei oska lugeda seaduseid, ei saa mitte millestki aru, ainult lahmib.

[Külaline]

Ärge pöörake sellele isehakanud juristile tähelepanu. Ta jauras juba Perekoolis. Inimene ei oska lugeda seaduseid, ei saa mitte millestki aru, ainult lahmib.

Jah, istuge pärast oma kohtuotsuste ja täiturite otsas, mis mul sellest.

[Külaline]

Sa tahad öelda, et iga miinimumelatis tuleb kohtul eraldi määrata igale lahuselavale lapsele? Päris aru kaotanud.

Sa ei saa üldse aru, mida kirjutatakse.

Postitus on kustutatud

Jah, me kõik normintelligentsiga saame aru ning oleme täpselt sama meelt.

[Külaline]

Soovitaks tegelikult mingid algtõed läbi lugeda enne kommenteerimist. Enamus ajab siin sellist kelbast, et õudne lugeda. Lahuselav vanem peab maksma vaikimisi miinimumelatist, kui kohus ei ole muudmoodi otsustanud või vanemad ei ole notariaalselt muudmoodi kokku leppinud. See kas ja kui palju on ühel või teisel vanemal pruute, elukaaslasi, teisi lapsi, koeri, kasse, firmasi, Lexuseid või jumalteab mida, ei muuda seda seadust. Vaielge palju tahate aga nii on.
https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikke ... oldusoigus

Sa võid oma õigust ajada kui tahad. Aga kui ei maksa siis ei maksa. Eks ei pea sinu elu kinni maksma.

[Külaline]

Sa ei saa üldse aru, mida kirjutatakse.

Postitus on kustutatud

Jah, me kõik normintelligentsiga saame aru ning oleme täpselt sama meelt.

Tsiviilkohtu lehete soovitaks külastada, saad ehk targemaks.

[Külaline]

Soovitaks tegelikult mingid algtõed läbi lugeda enne kommenteerimist. Enamus ajab siin sellist kelbast, et õudne lugeda. Lahuselav vanem peab maksma vaikimisi miinimumelatist, kui kohus ei ole muudmoodi otsustanud või vanemad ei ole notariaalselt muudmoodi kokku leppinud. See kas ja kui palju on ühel või teisel vanemal pruute, elukaaslasi, teisi lapsi, koeri, kasse, firmasi, Lexuseid või jumalteab mida, ei muuda seda seadust. Vaielge palju tahate aga nii on.
https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikke ... oldusoigus

Sa võid oma õigust ajada kui tahad. Aga kui ei maksa siis ei maksa. Eks ei pea sinu elu kinni maksma.

Noh ja sellist vastust ei pidanudki kaua ootama. See ongi see peamine põhjus, miks elatised maksmata jäetakse. Elatist maksvad mitte-jorsid saavad aru, et elatis on lapsele, mitte lapse emale.