Kas oleks mõistlik küsida lapse isalt rohkem elatist?

[Külaline]

Paar tonni olid minu menetluskulud. Sellele lisanduvad tema enda menetluskulud, mis ilmselt on samas suurusjärgus, kuna ka temal oli palgatud advokaat. Sellele lisandub vähemmakstud elatis aasta tagasiulatuvalt ning lõpuks mõisteti ka miinimumist suurem elatis. Aga nii kõvale mehele pole loomulikult ka see probleem.

Kas see kõva mees oli ka üksikisa, kellele tema hoolealuse ema elatist ei maksa?

Postitus on kustutatud

Huvitav kes siis otsustama peaks kui maksja. Otsustas, et ei maksa ja nii ongi. Lihtne

[Tõutäkk]

Postitus on kustutatud

Mina maksin niipalju kui olin suuteline 7-le lapsele ja kõigile võrdselt vastavalt kohtuotsusele, st ühe lapse emaga oli otsus ja teistele maksin ka kohtuotsuseta sama palju. Praegu olen 2 väikelapse üksikisa ja elatist mul ilmselt polegi lootust saada, isegi alla miinimumi mitte. Laste ema ütleb mulle, et tal tööd pole ja pole millestki maksta. Ütlesin, et hoidku siis nv lapsi, et ma saaksin tööd teha ja raha teenida. Aga temal polevat aega, küll on vaja uue elukaaslase juures kartuleid maha panna, marju korjata ja moosi teha, siis kartuleid võtta ja puid laduda. Ütlesin, et maksa mulle siis elatist, saaksin palgata lapsehoidja, tema aga, et millest ta maksab pole kusagilt võtta. Et mina polevat ju ka hoidnud, aga üle 2 nädala nädalavahetuseti olid ju lapsed minu juures.
Igatahes olen siin seda meelt, et las TA kaebab lapse isa kohtusse ja kohus paneb paika siis summa mida maksta ja ilmselt jääb see summa 200eur peale, kui ta on üksikisa ja lapse ema ei maksa elatist.

Postitus on kustutatud

Eestlaste iivet on ju vaja tõsta, see on niigi liiga madal ja mina andsin selleks oma tagasihoidliku panuse.

[Külaline]

Kas see kõva mees oli ka üksikisa, kellele tema hoolealuse ema elatist ei maksa?

Postitus on kustutatud

Mina maksin niipalju kui olin suuteline 7-le lapsele ja kõigile võrdselt vastavalt kohtuotsusele, st ühe lapse emaga oli otsus ja teistele maksin ka kohtuotsuseta sama palju. Praegu olen 2 väikelapse üksikisa ja elatist mul ilmselt polegi lootust saada, isegi alla miinimumi mitte. Laste ema ütleb mulle, et tal tööd pole ja pole millestki maksta. Ütlesin, et hoidku siis nv lapsi, et ma saaksin tööd teha ja raha teenida. Aga temal polevat aega, küll on vaja uue elukaaslase juures kartuleid maha panna, marju korjata ja moosi teha, siis kartuleid võtta ja puid laduda. Ütlesin, et maksa mulle siis elatist, saaksin palgata lapsehoidja, tema aga, et millest ta maksab pole kusagilt võtta. Et mina polevat ju ka hoidnud, aga üle 2 nädala nädalavahetuseti olid ju lapsed minu juures.
Igatahes olen siin seda meelt, et las TA kaebab lapse isa kohtusse ja kohus paneb paika siis summa mida maksta ja ilmselt jääb see summa 200eur peale, kui ta on üksikisa ja lapse ema ei maksa elatist.

Mina soovitan TA-l pidada lapse isaga rahumeelne vestlus, sest kuigi TA tuleb väga suure tõenäosusega kohtust võitjana välja, siis sellegipoolest on see üks väga pikk, närvesööv, intensiivne ja pingeterohke teekond.
Aga ma selgitan veelkord, et see alamsumma, mida mees maksma peab, on juba nagunii paigas, siin pole midagi paika panna. Kui mees soovib maksta vähem, siis peab ta pöörduma kohtu poole. Kui mees seda ei tee ja maksab omaäranägemise järgi, siis saab TA pöörduda kohtu poole elatise väljamõistmiseks miinimummääraks ja aasta tagasiulatuvalt. Peale seda saab siis isa alustada uut hagi elatise vähendamiseks. Iga hagi maksab, seega mida vähem neid on, seda parem. Jah, isa võib lasta ka emal kohtusse minna aga odavam on tal seda teekonda igal juhul ise alustada.
Mis sinu lugu puudutab, siis vanem ei saa elatist mitte maksta seetõttu, et tal puudub töökoht. Siis tuleb leida töö. Sul on samuti õigus pöörduda kohtusse ning nõuda elatist tagasiulatuvalt.

[Tõutäkk]

Postitus on kustutatud

Mina maksin niipalju kui olin suuteline 7-le lapsele ja kõigile võrdselt vastavalt kohtuotsusele, st ühe lapse emaga oli otsus ja teistele maksin ka kohtuotsuseta sama palju. Praegu olen 2 väikelapse üksikisa ja elatist mul ilmselt polegi lootust saada, isegi alla miinimumi mitte. Laste ema ütleb mulle, et tal tööd pole ja pole millestki maksta. Ütlesin, et hoidku siis nv lapsi, et ma saaksin tööd teha ja raha teenida. Aga temal polevat aega, küll on vaja uue elukaaslase juures kartuleid maha panna, marju korjata ja moosi teha, siis kartuleid võtta ja puid laduda. Ütlesin, et maksa mulle siis elatist, saaksin palgata lapsehoidja, tema aga, et millest ta maksab pole kusagilt võtta. Et mina polevat ju ka hoidnud, aga üle 2 nädala nädalavahetuseti olid ju lapsed minu juures.
Igatahes olen siin seda meelt, et las TA kaebab lapse isa kohtusse ja kohus paneb paika siis summa mida maksta ja ilmselt jääb see summa 200eur peale, kui ta on üksikisa ja lapse ema ei maksa elatist.

Mina soovitan TA-l pidada lapse isaga rahumeelne vestlus, sest kuigi TA tuleb väga suure tõenäosusega kohtust võitjana välja, siis sellegipoolest on see üks väga pikk, närvesööv, intensiivne ja pingeterohke teekond.
Aga ma selgitan veelkord, et see alamsumma, mida mees maksma peab, on juba nagunii paigas, siin pole midagi paika panna. Kui mees soovib maksta vähem, siis peab ta pöörduma kohtu poole. Kui mees seda ei tee ja maksab omaäranägemise järgi, siis saab TA pöörduda kohtu poole elatise väljamõistmiseks miinimummääraks ja aasta tagasiulatuvalt. Peale seda saab siis isa alustada uut hagi elatise vähendamiseks. Iga hagi maksab, seega mida vähem neid on, seda parem. Jah, isa võib lasta ka emal kohtusse minna aga odavam on tal seda teekonda igal juhul ise alustada.
Mis sinu lugu puudutab, siis vanem ei saa elatist mitte maksta seetõttu, et tal puudub töökoht. Siis tuleb leida töö. Sul on samuti õigus pöörduda kohtusse ning nõuda elatist tagasiulatuvalt.

Pole mingit uut hagi, see asi lahendatakse ühe hagimenetluse käigus. TA esitab hagi, lapse isa esitab oma vastuväited ja tõendid, miks ta ei saa rohkem maksta ja kohus otsustabki tõendite põhjal.

[Tõutäkk]

Paar tonni olid minu menetluskulud. Sellele lisanduvad tema enda menetluskulud, mis ilmselt on samas suurusjärgus, kuna ka temal oli palgatud advokaat. Sellele lisandub vähemmakstud elatis aasta tagasiulatuvalt ning lõpuks mõisteti ka miinimumist suurem elatis. Aga nii kõvale mehele pole loomulikult ka see probleem.

Kas see kõva mees oli ka üksikisa, kellele tema hoolealuse ema elatist ei maksa?

Aga muidu jah, ka temal on üks ülalpeetav veel. Kuidas nendel omavahel suhtluskord jaotatud on või kas ja mis summas elatise maksmine toimub, ei ole mulle teada.

Ta pole ju üksikisa, kellele lapse ema elatist ei maksa. 2-le lapsele peaks igaüks olema suuteline maksma miinimumelatist. No välja arvatud muidugi minu viimaste laste ema.

[Külaline]

Kas see kõva mees oli ka üksikisa, kellele tema hoolealuse ema elatist ei maksa?

Aga muidu jah, ka temal on üks ülalpeetav veel. Kuidas nendel omavahel suhtluskord jaotatud on või kas ja mis summas elatise maksmine toimub, ei ole mulle teada.

Ta pole ju üksikisa, kellele lapse ema elatist ei maksa. 2-le lapsele peaks igaüks olema suuteline maksma miinimumelatist. No välja arvatud muidugi minu viimaste laste ema.

Aga kust sa võtad, et TA lapse isa on üksikisa?

[Tõutäkk]

Aga muidu jah, ka temal on üks ülalpeetav veel. Kuidas nendel omavahel suhtluskord jaotatud on või kas ja mis summas elatise maksmine toimub, ei ole mulle teada.

Ta pole ju üksikisa, kellele lapse ema elatist ei maksa. 2-le lapsele peaks igaüks olema suuteline maksma miinimumelatist. No välja arvatud muidugi minu viimaste laste ema.

Aga kust sa võtad, et TA lapse isa on üksikisa?

Seda ta ise kirjutas, küll pole ta kirjutanud, kas ta saab elatist või mitte. Minu hinnangul on just see elatise saamine/mittesaamine otsustav määraja.

[Tõutäkk]

Postitus on kustutatud

Mina maksin niipalju kui olin suuteline 7-le lapsele ja kõigile võrdselt vastavalt kohtuotsusele, st ühe lapse emaga oli otsus ja teistele maksin ka kohtuotsuseta sama palju. Praegu olen 2 väikelapse üksikisa ja elatist mul ilmselt polegi lootust saada, isegi alla miinimumi mitte. Laste ema ütleb mulle, et tal tööd pole ja pole millestki maksta. Ütlesin, et hoidku siis nv lapsi, et ma saaksin tööd teha ja raha teenida. Aga temal polevat aega, küll on vaja uue elukaaslase juures kartuleid maha panna, marju korjata ja moosi teha, siis kartuleid võtta ja puid laduda. Ütlesin, et maksa mulle siis elatist, saaksin palgata lapsehoidja, tema aga, et millest ta maksab pole kusagilt võtta. Et mina polevat ju ka hoidnud, aga üle 2 nädala nädalavahetuseti olid ju lapsed minu juures.
Igatahes olen siin seda meelt, et las TA kaebab lapse isa kohtusse ja kohus paneb paika siis summa mida maksta ja ilmselt jääb see summa 200eur peale, kui ta on üksikisa ja lapse ema ei maksa elatist.

Mis sinu lugu puudutab, siis vanem ei saa elatist mitte maksta seetõttu, et tal puudub töökoht. Siis tuleb leida töö. Sul on samuti õigus pöörduda kohtusse ning nõuda elatist tagasiulatuvalt.

Tuleb on hea öelda, tal on sada vabandust miks ei leia ja kuna tal ka vara pole, siis seda elatist ma ju nagunii ei näeks.
Olukord on seda keerulisem, et kohtuprotsess on veel vallaga käimas ja on ka kolmas laps, kes on hetkel üldse kasuperes. Iseenesest oleks parim lahendus kui taastataks tema vanemlikud õigused kas kõigile lastele või vähemalt kolmandale (kes vanuseliselt on neist keskmine) ja minule ka kolmandale lapsele, ning kui tema reaalselt kasvataks üht ja mina kaht last, ning kõigi laste toetused, kaasa arvatud peretoetus, tuleks minu kontole, siis elatiskalkulaatori järgi oleks teineteisele makstav elatis pea ühesuurune, seega keegi kellegile maksma ei peaks. Ja tema vaataks kuidas ise hakkama saaks kas siis toimetulekutoetuse abil või läheb tööle.

[Külaline]

Ta pole ju üksikisa, kellele lapse ema elatist ei maksa. 2-le lapsele peaks igaüks olema suuteline maksma miinimumelatist. No välja arvatud muidugi minu viimaste laste ema.

Aga kust sa võtad, et TA lapse isa on üksikisa?

Seda ta ise kirjutas, küll pole ta kirjutanud, kas ta saab elatist või mitte. Minu hinnangul on just see elatise saamine/mittesaamine otsustav määraja.

No vabandust, aga sina tõesti siin teemas mingit nõu anda ei tohiks.
Aga vastuseks- TA on kirjutanud, et mees kasvatab teist last üksi, mitte, et tegu on üksikisaga. Kui teise lapse ema on elavate kirjas, siis tuleb mehel nõuda sisse elatis, juhul kui ta seda ei saa, mida siin samuti ei selgu. Nagu öeldud, siis see, et ta seda ei tee, ei anna alust TA lapse ülalpidamise vähendamiseks. Vanemal on kohustus seista oma lapse õiguste eest, sh. õiguse eest saada ülalpidamist. Kui mehe lapse teine vanem elatist ei tasu, siis pöördudes kohtu poole on mehel võimalik saada riigilt toetust elatisabi näol. TA ja tema laps ei pea kannatama seetõttu, et mehel on üks laps veel ülal pidada. TA-l on samuti kaks ülalpeetavat.

[Barbara]

Kallis inimene, ma kirjutan seda viimast korda. Miinimumelatist ei ole vaja välja kaubelda ning see ei ole väiksema elatise aktsepteerimine, kui ema võtab vastu selle raha, mida mees pakub. Tagasiulatuvalt on võimalik nõuda, see rahuldatakse ning menetluskulud jäävad mehe kanda, isegi kui oli sellekohane suuline kokkulepe, mida siit teemast küll kuidagi ei selgu.

Mul on tunne, et sa ise ei saa nüanssidest aru, mis on kokkulepe ja mis on kohtus määratud miinimum. Miinimumi summasid ei pea tõendama kohtus, see määratakse vaikimisi. Kui aga ema pole nõuet esitanud ja on vastu võtnud, mis mees korralikult on maksnus, siis on see kokkuleppe korras. JAh, kui ema kohtusse läheb ja KOHUS MÄÄRAB miinimumi või üle, siis tekib ka tagasiulatuv nõue. Muidu mitte. Kokkuleppeks ei loeta ainult notariaalset lepingut (ja notar tõenäoliselt ei teek seadusevastast alla miinimumi kokkulepet(, isegi töölepinguna loeb suuline kokkulepe, samuti elatise puhul loevad pangaandmed.

Sa tahad öelda, et iga miinimumelatis tuleb kohtul eraldi määrata igale lahuselavale lapsele? Päris aru kaotanud.

Sa IKKA ei saa aru.
Esimese valikuna on elatise maksmine kokkuleppe korras. Kui on kokkulepe, ja kui keegi ei esita kohtule hagi elatise määramise, suurendamise või vähendamise kohta, siis nii on. Kohus ei trügi ju kellelegi koju ja ei "määra igale lahuselavale lapsele" midagi, aru ei saa või? Selleks peab hagi esitama! Elatishagi on lihtne protseduur, vähemalt miinimumelatise puhul- ei nõuta mingit kulude tõendamist hagejalt. Kui tahab, esitab vastaspool vastuväiteid -kas pole raha-tööd jne, on oma teised kohustused jne.
Niikaua kui eksvanemad asja omavahel jagavad ja kokku lepivad, on see nende asi, kuipalju kumbki lapse kulusid katab ja palju maksab. Kui omavahel hakkama ei saada, tuleb mängu kohus riiklikult paikapandud miinimumi arvestuse ja tagasiulatuvate nõuetega. See sobib ka vanematele omavaheliseks kokkuleppeks, et kohus sellise elatise mõistaks välja ilma probleemita, järelikult võib ka niisama maksta. KOKKULEPPE korras.

[Külaline]

Mina maksin niipalju kui olin suuteline 7-le lapsele ja kõigile võrdselt vastavalt kohtuotsusele, st ühe lapse emaga oli otsus ja teistele maksin ka kohtuotsuseta sama palju. Praegu olen 2 väikelapse üksikisa ja elatist mul ilmselt polegi lootust saada, isegi alla miinimumi mitte. Laste ema ütleb mulle, et tal tööd pole ja pole millestki maksta. Ütlesin, et hoidku siis nv lapsi, et ma saaksin tööd teha ja raha teenida. Aga temal polevat aega, küll on vaja uue elukaaslase juures kartuleid maha panna, marju korjata ja moosi teha, siis kartuleid võtta ja puid laduda. Ütlesin, et maksa mulle siis elatist, saaksin palgata lapsehoidja, tema aga, et millest ta maksab pole kusagilt võtta. Et mina polevat ju ka hoidnud, aga üle 2 nädala nädalavahetuseti olid ju lapsed minu juures.
Igatahes olen siin seda meelt, et las TA kaebab lapse isa kohtusse ja kohus paneb paika siis summa mida maksta ja ilmselt jääb see summa 200eur peale, kui ta on üksikisa ja lapse ema ei maksa elatist.

Mis sinu lugu puudutab, siis vanem ei saa elatist mitte maksta seetõttu, et tal puudub töökoht. Siis tuleb leida töö. Sul on samuti õigus pöörduda kohtusse ning nõuda elatist tagasiulatuvalt.

Tuleb on hea öelda, tal on sada vabandust miks ei leia ja kuna tal ka vara pole, siis seda elatist ma ju nagunii ei näeks.
Olukord on seda keerulisem, et kohtuprotsess on veel vallaga käimas ja on ka kolmas laps, kes on hetkel üldse kasuperes. Iseenesest oleks parim lahendus kui taastataks tema vanemlikud õigused kas kõigile lastele või vähemalt kolmandale (kes vanuseliselt on neist keskmine) ja minule ka kolmandale lapsele, ning kui tema reaalselt kasvataks üht ja mina kaht last, ning kõigi laste toetused, kaasa arvatud peretoetus, tuleks minu kontole, siis elatiskalkulaatori järgi oleks teineteisele makstav elatis pea ühesuurune, seega keegi kellegile maksma ei peaks. Ja tema vaataks kuidas ise hakkama saaks kas siis toimetulekutoetuse abil või läheb tööle.

No jah, ega kui midagi ette ei võta, siis midagi ei muutu ka. Riigile ja toetustele loota on siinkohal vähe.

[Külaline]

Mul on tunne, et sa ise ei saa nüanssidest aru, mis on kokkulepe ja mis on kohtus määratud miinimum. Miinimumi summasid ei pea tõendama kohtus, see määratakse vaikimisi. Kui aga ema pole nõuet esitanud ja on vastu võtnud, mis mees korralikult on maksnus, siis on see kokkuleppe korras. JAh, kui ema kohtusse läheb ja KOHUS MÄÄRAB miinimumi või üle, siis tekib ka tagasiulatuv nõue. Muidu mitte. Kokkuleppeks ei loeta ainult notariaalset lepingut (ja notar tõenäoliselt ei teek seadusevastast alla miinimumi kokkulepet(, isegi töölepinguna loeb suuline kokkulepe, samuti elatise puhul loevad pangaandmed.

Sa tahad öelda, et iga miinimumelatis tuleb kohtul eraldi määrata igale lahuselavale lapsele? Päris aru kaotanud.

Sa IKKA ei saa aru.
Esimese valikuna on elatise maksmine kokkuleppe korras. Kui on kokkulepe, ja kui keegi ei esita kohtule hagi elatise määramise, suurendamise või vähendamise kohta, siis nii on. Kohus ei trügi ju kellelegi koju ja ei "määra igale lahuselavale lapsele" midagi, aru ei saa või? Selleks peab hagi esitama! Elatishagi on lihtne protseduur, vähemalt miinimumelatise puhul- ei nõuta mingit kulude tõendamist hagejalt. Kui tahab, esitab vastaspool vastuväiteid -kas pole raha-tööd jne, on oma teised kohustused jne.
Niikaua kui eksvanemad asja omavahel jagavad ja kokku lepivad, on see nende asi, kuipalju kumbki lapse kulusid katab ja palju maksab. Kui omavahel hakkama ei saada, tuleb mängu kohus riiklikult paikapandud miinimumi arvestuse ja tagasiulatuvate nõuetega. See sobib ka vanematele omavaheliseks kokkuleppeks, et kohus sellise elatise mõistaks välja ilma probleemita, järelikult võib ka niisama maksta. KOKKULEPPE korras.

Kokkulepe sõlmitakse kahe poole vahel ning siin teemas on ju selge, et üks pool lihtsalt maksab mingi summa, millest lapse huvide katmiseks ei piisa seega siin ei olegi elatisele kokkulepet sõlmitud, vaid käib vaidlus selle üle ja seda tuleks teha, kas siis omal jõul või kohtu abiga. Jah, jutt on kõik õige aga sisuliselt on see "kokkulepe" nurka surumine- võta ja ole vait või mine kohtusse. Igaüks, kes on kohtuteed käinud, teab, et need mõlemad variandid on väga kehvad. Just nii, et nii noter kui ka kohus loeks suure tõenäosusega sellise "kokkuleppe" tühiseks, kuna kahjustab lapse huve. Normaalne vanem saab sellest aru.

[Külaline]

Mul on tunne, et sa ise ei saa nüanssidest aru, mis on kokkulepe ja mis on kohtus määratud miinimum. Miinimumi summasid ei pea tõendama kohtus, see määratakse vaikimisi. Kui aga ema pole nõuet esitanud ja on vastu võtnud, mis mees korralikult on maksnus, siis on see kokkuleppe korras. JAh, kui ema kohtusse läheb ja KOHUS MÄÄRAB miinimumi või üle, siis tekib ka tagasiulatuv nõue. Muidu mitte. Kokkuleppeks ei loeta ainult notariaalset lepingut (ja notar tõenäoliselt ei teek seadusevastast alla miinimumi kokkulepet(, isegi töölepinguna loeb suuline kokkulepe, samuti elatise puhul loevad pangaandmed.

Sa tahad öelda, et iga miinimumelatis tuleb kohtul eraldi määrata igale lahuselavale lapsele? Päris aru kaotanud.

Sa IKKA ei saa aru.
Esimese valikuna on elatise maksmine kokkuleppe korras. Kui on kokkulepe, ja kui keegi ei esita kohtule hagi elatise määramise, suurendamise või vähendamise kohta, siis nii on. Kohus ei trügi ju kellelegi koju ja ei "määra igale lahuselavale lapsele" midagi, aru ei saa või? Selleks peab hagi esitama! Elatishagi on lihtne protseduur, vähemalt miinimumelatise puhul- ei nõuta mingit kulude tõendamist hagejalt. Kui tahab, esitab vastaspool vastuväiteid -kas pole raha-tööd jne, on oma teised kohustused jne.
Niikaua kui eksvanemad asja omavahel jagavad ja kokku lepivad, on see nende asi, kuipalju kumbki lapse kulusid katab ja palju maksab. Kui omavahel hakkama ei saada, tuleb mängu kohus riiklikult paikapandud miinimumi arvestuse ja tagasiulatuvate nõuetega. See sobib ka vanematele omavaheliseks kokkuleppeks, et kohus sellise elatise mõistaks välja ilma probleemita, järelikult võib ka niisama maksta. KOKKULEPPE korras.

Üks pool arvab, et kokkulepe on 200 eurole. Teine pool arvab, et kokkulepe on miinimumile. Mis kokkulepe siis on?

[Tõutäkk]

Sa tahad öelda, et iga miinimumelatis tuleb kohtul eraldi määrata igale lahuselavale lapsele? Päris aru kaotanud.

Sa IKKA ei saa aru.
Esimese valikuna on elatise maksmine kokkuleppe korras. Kui on kokkulepe, ja kui keegi ei esita kohtule hagi elatise määramise, suurendamise või vähendamise kohta, siis nii on. Kohus ei trügi ju kellelegi koju ja ei "määra igale lahuselavale lapsele" midagi, aru ei saa või? Selleks peab hagi esitama! Elatishagi on lihtne protseduur, vähemalt miinimumelatise puhul- ei nõuta mingit kulude tõendamist hagejalt. Kui tahab, esitab vastaspool vastuväiteid -kas pole raha-tööd jne, on oma teised kohustused jne.
Niikaua kui eksvanemad asja omavahel jagavad ja kokku lepivad, on see nende asi, kuipalju kumbki lapse kulusid katab ja palju maksab. Kui omavahel hakkama ei saada, tuleb mängu kohus riiklikult paikapandud miinimumi arvestuse ja tagasiulatuvate nõuetega. See sobib ka vanematele omavaheliseks kokkuleppeks, et kohus sellise elatise mõistaks välja ilma probleemita, järelikult võib ka niisama maksta. KOKKULEPPE korras.

Üks pool arvab, et kokkulepe on 200 eurole. Teine pool arvab, et kokkulepe on miinimumile. Mis kokkulepe siis on?

Kui üks arvab, et kokkulepe on 200eur ja maksab seda, ning teine võtab ka vastu, aastaid, siis maksja eeldab, et kokkulepe toimib. Kui teine pool aga soovib miinimumi ja esimene ei pea seda võimalikuks, siis teine pool esitab hagi kohtusse ja kohus otsustab, kas mõistab välja miinimumi või vähem(või rohkem). Seadusest tulenev kohustus on keskmise palga järgi keskmiselt, sellest on alati ka kõrvalekaldeid ja seda peabki siis kohus kaaluma.

[Külaline]

Sa IKKA ei saa aru.
Esimese valikuna on elatise maksmine kokkuleppe korras. Kui on kokkulepe, ja kui keegi ei esita kohtule hagi elatise määramise, suurendamise või vähendamise kohta, siis nii on. Kohus ei trügi ju kellelegi koju ja ei "määra igale lahuselavale lapsele" midagi, aru ei saa või? Selleks peab hagi esitama! Elatishagi on lihtne protseduur, vähemalt miinimumelatise puhul- ei nõuta mingit kulude tõendamist hagejalt. Kui tahab, esitab vastaspool vastuväiteid -kas pole raha-tööd jne, on oma teised kohustused jne.
Niikaua kui eksvanemad asja omavahel jagavad ja kokku lepivad, on see nende asi, kuipalju kumbki lapse kulusid katab ja palju maksab. Kui omavahel hakkama ei saada, tuleb mängu kohus riiklikult paikapandud miinimumi arvestuse ja tagasiulatuvate nõuetega. See sobib ka vanematele omavaheliseks kokkuleppeks, et kohus sellise elatise mõistaks välja ilma probleemita, järelikult võib ka niisama maksta. KOKKULEPPE korras.

Üks pool arvab, et kokkulepe on 200 eurole. Teine pool arvab, et kokkulepe on miinimumile. Mis kokkulepe siis on?

Kui üks arvab, et kokkulepe on 200eur ja maksab seda, ning teine võtab ka vastu, aastaid, siis maksja eeldab, et kokkulepe toimib. Kui teine pool aga soovib miinimumi ja esimene ei pea seda võimalikuks, siis teine pool esitab hagi kohtusse ja kohus otsustab, kas mõistab välja miinimumi või vähem(või rohkem). Seadusest tulenev kohustus on keskmise palga järgi keskmiselt, sellest on alati ka kõrvalekaldeid ja seda peabki siis kohus kaaluma.

Jep siis TA esitagugi hagi ja mitte miinimumile, vaid elatise määramiseks. Siit on selgelt näha, et lapsele kulub üle miinimumi ja kohus näeb selliseid endale miinimumpalga maksjaid igapäevaselt. Lisaks ei ole tänapäeval tuumateadus kohtul saada revoluti jm välismaa kontode väljavõtteid.

[Barbara]

Jah, jutt on kõik õige aga sisuliselt on see "kokkulepe" nurka surumine- võta ja ole vait või mine kohtusse.

Mis "nurka surumine", kui TA pole mehega veel rääkinudki ega midagi veel küsinud? Muidugi võib ju ka joonelt kohtusse minna, aga rääkida siiski võiks proovida nii elementaarsetel teemadel nagu ühise lapse kulud. Kui ei nõustu maksma, siis on naisel ju palju võimalusi veel- nurgast on asi veel kaugel. Ja ega ta ainuke "miinimumpalgaga" lahutataud isa pole, küllap ootab juba ammugi, millel see küsimus letti tuleb. Miks pole seda küsimust tekkinud varem, kuigi laps on suur ja saan aru, et ka lahutusest juba aegu möödas.

[Külaline]

Jah, jutt on kõik õige aga sisuliselt on see "kokkulepe" nurka surumine- võta ja ole vait või mine kohtusse.

Mis "nurka surumine", kui TA pole mehega veel rääkinudki ega midagi veel küsinud? Muidugi võib ju ka joonelt kohtusse minna, aga rääkida siiski võiks proovida nii elementaarsetel teemadel nagu ühise lapse kulud.

Oli siin vahepeal kusagil keskel postitus, et olevat küsinud juurde ja isa keeldus rohkem maksmast. Kas see aga ka TA postitus oli, ei tea.

[Ants]

Üldine soovitus on osapoolel leida tasuvam töö, aga mis siis saab, kui iqu pole rohkem kui talviti neli klassi külakooli ja teine tund oli vahetund? 8+8h hakkab lõppeks tervisele ja kõnged ära, siis ei saa üldse midagi see lapsuke (peale võlgade pärimise).

[Külaline]

Üldine soovitus on osapoolel leida tasuvam töö, aga mis siis saab, kui iqu pole rohkem kui talviti neli klassi külakooli ja teine tund oli vahetund? 8+8h hakkab lõppeks tervisele ja kõnged ära, siis ei saa üldse midagi see lapsuke (peale võlgade pärimise).

Aga mis siis, kui ema ka ei jaksa? Üks on 24/7 vanem ja teine on siis vanem, kui saab parasjagu olla. Kõik lapsed asendusperedesse või riigi kulule?

[Külaline]

Oli siin vahepeal kusagil keskel postitus, et olevat küsinud juurde ja isa keeldus rohkem maksmast. Kas see aga ka TA postitus oli, ei tea.

Üks küsib ja põhjendab, miks on sel küsimisel alust. Teine on kas nõus ja täidab või esitab omakorda argumendid, miks ei saa või saab vähem. Edasi järgneb vastavalt selle vestluse tulemusele.