Laps tahab, et mu elukaaslane koliks välja.

seks, suhted ja pereteemad
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Minu pubekas (ammune lugu) läks ka päevapealt hulluks. Enne oli väga korralik, vagur tütarlaps. Ja siis kuskil 14-15 tuli järsku suitsetamine, joomine, kodust ööseks ära jäämine, imelikud uued sõbrad, poest vargused, sai ridamisi trahve, küll jänest sõitmise eest (kuupiletit ei võtnud kaasa), küll avalikus kohas joomise eest. Telefonid kadusid (või müüs) pidevalt ära. Püüdsin ikka heaga, ikka see armas usalduse säilitamise jutt. Ei midagi. Sain netis kontakti ühe sügaval põhjas ära käinud neiuga. See õpetas, et pead tegema midagi mis teda väga ehmatab, mida ta oodata ei oska.
Meil jõe ääres kasvasid head vintsked pajuoksad...
Ühest korrast aitas.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Jaan 2025 14:37 Minu pubekas (ammune lugu) läks ka päevapealt hulluks. Enne oli väga korralik, vagur tütarlaps. Ja siis kuskil 14-15 tuli järsku suitsetamine, joomine, kodust ööseks ära jäämine, imelikud uued sõbrad, poest vargused, sai ridamisi trahve, küll jänest sõitmise eest (kuupiletit ei võtnud kaasa), küll avalikus kohas joomise eest. Telefonid kadusid (või müüs) pidevalt ära. Püüdsin ikka heaga, ikka see armas usalduse säilitamise jutt. Ei midagi. Sain netis kontakti ühe sügaval põhjas ära käinud neiuga. See õpetas, et pead tegema midagi mis teda väga ehmatab, mida ta oodata ei oska.
Meil jõe ääres kasvasid head vintsked pajuoksad...
Ühest korrast aitas.
Uputasid ära või?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Jaan 2025 14:37See õpetas, et pead tegema midagi mis teda väga ehmatab, mida ta oodata ei oska.
Meil jõe ääres kasvasid head vintsked pajuoksad...
Ühest korrast aitas.
Kas sai vitsa, nagu talupoeg vanasti mõisatallis? Nii et selg oli vorpidest verine?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Jaan 2025 18:23
Külaline kirjutas: 30 Dets 2024 14:47 Mehed tulevad ja lähevad. Lapsed jäävad. Punkt.

See suhtumine on suures osas perede purunemise põhjus. Kõige tähtsam peab olema abikaasa, mitte laps. Laps tunneb end turvaliselt ja õnnelikult, kui ta tunnetab vanemater armastust ja tugevat paarisuhet. Ja ärgu nüüd tulgu keegi väitma, et laps vajab palju rohkem hoolitsust. Hoolitsemine ei võrdu tähtsusega. Mu voodihaige ämm või kutsikas vajab pidevat hoolitsust, see ei tee neid ometi kõige tähtsamaks!
Lapsed on meie elus külalised, kes tulevad ja lähevad. Kunagi oli perekoolis teema, milles mees peale laste kodust lahkumist naise maha jättis. Ta oli ju ometi oma kohuse täitnud, miks peaks veel jääma, vastati. See tähendab, et oldi vaid lapsevanemad, mitte abikaasad.
Enamus mehi elavadki niikaua koos kui laps lõpetab põhikooli. Kohusetundest. Umbes 10-l kooselu aastal ta avastab, et naine tema kõrval on mutistunud egoistlik kanaema. Olend kelle jaoks on tähtis ainult tema. Mõningal määral ka tema lapsed. Sõbrannad. Ja võibolla veel midagi, kedagi. Siis tuleb tükk tühja maad ja siis laste isa ehk mees.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 23:24
Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 13:45
Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 08:24 Tänan kõikide vastuste eest. Eks kui see olukord kõik aset leidis, siis hakkas maailm kõikuma küll. Niivõrd ootamatu ja valus oli see kõik. Nüüdseks olen aru saanud, et see noor inimene tahab lihtsalt tiibu sirutada ja tahabki enda elu peale minna. Tal oli vaja mingit probleemi, sest niisama, tühjalt kohalt on raske hakata enda elu muutma. Oli lihtsalt vaja mingit põhjust, et ennast lahti rebida. Ja tõepoolest, see on ilmselt isegi vajalik, sest olemegi väga ära poputanud ja kõik ette- taha ära teinud. Praegu on ta selles tuules, et ise enda elu peale minna ja kavatseme teda selles julgustada ja toetada. Elukaaslane mõistab ka seda olukorda ja oleme leppinud.
Ärge raha andke. Las saab aru kuidas elu käib. Mehe puhul jälgi, et see olukord midagi temas ära ei lõhkunud. Inimese sisse ei näe.
Hetkel püüan tegeleda sellega, et ma ise liiga lõhutud ei oleks. Nagu väike saatan oleks mu lapse sisse pugenud. Ma annan endast parima, et jääda temasse hästi suhtuma. Täna käis jälle kaebamas lastekaitsele, tõi esile 3! Aastat tagasi juhtunud intsidenti, mis tegelikukt ei ole isegi mainimist väärt. Püha Jumal, ma ei tea enam, mis ma enda lapsest olen kasvatanud!
Lühidalt. Viska välja see rämps. Sellel pole ju enam mingeid piire. Käia oma pere peale kaebamas. Midagi pole teha. Mõnest lapsesy kasvab sarimõrvar või vägistaja. Sinuomast on selline kasvanud
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Jaan 2025 13:53
Külaline kirjutas: 11 Jaan 2025 12:18
Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 23:24

Hetkel püüan tegeleda sellega, et ma ise liiga lõhutud ei oleks. Nagu väike saatan oleks mu lapse sisse pugenud. Ma annan endast parima, et jääda temasse hästi suhtuma. Täna käis jälle kaebamas lastekaitsele, tõi esile 3! Aastat tagasi juhtunud intsidenti, mis tegelikukt ei ole isegi mainimist väärt. Püha Jumal, ma ei tea enam, mis ma enda lapsest olen kasvatanud!
Aga küsi nüüd nii lapselt kui ka tollelt lastekaitselt otsesõnu, et missugust olukorra muutust nad siis sinu poolt nüüd tahavad ja ootavad? Või mis lahendused on neil endil siis ka välja pakkuda? Mehe väljaviskamine, kuna laps nii tahab, ei sobi sulle.

Kui laps käsib teil osta temale oma isikliku korteri, siis saate öelda, et esiteks on ta alaealine ja teiseks puuduvad teil lisaelamispinna ostmiseks finantsid. Teie olete suutnud hankida endale oma kodu ja te pole kodutud. Kuid puistata varrukast veel mingeid lisa-kodusid ja neid pindu samuti üleval pidama hakata on teil senist elukvaliteeti kaotamata võimatu. Sellest peaks isegi sotsiaalametnik aru saama.

Kas lastekaitse soovitab su lapsel asenduskodusse elama kolida? Võite seda kaaluda, palun väga. Või soovitab ta ... mida siis?

Mul on teie perest väga kahju. See, kui pubekas kodust väljapoole võõrastele ametnikele kaebama ja oma lähedasi halvustama läheb, on juba selline teema, mis lõhub suhted igaveseks. Selline teguviis on õigustatud siiski vaid väga-väga tõsiste probleemide korral (vanemad on alkohoolikud, peksavad, ahistavad seksuaalselt vms). Aga selle peale, et isa olevat kolm aastat tagasi pubeka peale häält tõstnud, ei oska ükski lastekaitseametnik küll mitte midagi teha. Nad võivad ainult soovitada "linnuke kirja" põhimõttel psühhi, teine võimalus on paigutada laps lastekodusse. Kahju on sellest, et pubekas ise ei saagi aru, kuidas ta lõhub sedasi võõrastele kaebamas käies ära ainult oma kõige olulisema tugivõrgustiku, mis tal elus on - oma pere. Muud kasu tal sellest kõigest pole.
Kummaline on see, et siiani ei olegi minuga üldse ühendust võetud. Esmaspäeval pidi nüüd ametnik helistama. Ma ei oska midagi enam kosta selle kõige peale. Ma ei saa sellest kõigest aru enam. Mu armas laps oleks nagu ära vahetatud.
Pakun välja, et kehvad geenid. Sinu omad
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Jaan 2025 19:19
Külaline kirjutas: 11 Jaan 2025 14:37See õpetas, et pead tegema midagi mis teda väga ehmatab, mida ta oodata ei oska.
Meil jõe ääres kasvasid head vintsked pajuoksad...
Ühest korrast aitas.
Kas sai vitsa, nagu talupoeg vanasti mõisatallis? Nii et selg oli vorpidest verine?
Ja kui saigi? Mis see sinu asi nuhkida on? Mingi ametnikunärakas või muidu kaebaja kes nuhib ja tahaks kaevelda
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Jaan 2025 14:37 Minu pubekas (ammune lugu) läks ka päevapealt hulluks. Enne oli väga korralik, vagur tütarlaps. Ja siis kuskil 14-15 tuli järsku suitsetamine, joomine, kodust ööseks ära jäämine, imelikud uued sõbrad, poest vargused, sai ridamisi trahve, küll jänest sõitmise eest (kuupiletit ei võtnud kaasa), küll avalikus kohas joomise eest. Telefonid kadusid (või müüs) pidevalt ära. Püüdsin ikka heaga, ikka see armas usalduse säilitamise jutt. Ei midagi. Sain netis kontakti ühe sügaval põhjas ära käinud neiuga. See õpetas, et pead tegema midagi mis teda väga ehmatab, mida ta oodata ei oska.
Meil jõe ääres kasvasid head vintsked pajuoksad...
Ühest korrast aitas.
Nojah, hea kui see sul aitas. Kunagi ei tea, oleks võinud ka veel hullemaks keerata. Aga no TA sellist meetodit kohe kindlasti kasutada ei saa, laps ju kurdab kohe lastekaitsele.

Mingi šokiteraapia oleks ilmselt hea tõesti. Ma vist ütlekski rahulikult, et mees jääb minuga, kui sulle ei sobi, siis kahju küll. Iseseisvat elu võid alustada, kui seda ise kinni maksta suudad. Kui raha ei ole, pead paraku eluga siinsamas leppima. Ja lastekaitsele... no ma ei tea, viigu siis see teismeline ajutiselt turvakodusse. Vaevalt talle seal meeldib, oma kodu on ikka parem, kui turvakodu ühiselt reeglitega harjuda. Ta ju vanuse poolest vähem kui aasta pärast enam lastekaitse teema ei ole niikuinii, nii et ma seda lastekaitset väga ei kardaks. Mus nad ikka teha saavad? Võtavad lapse ära? No ma ei usu seda, eeldusel muidugi, et te reaalselt füüsiliselt vägivaldsed temaga ei ole.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Huvitav, et suure lapse ema pole siiani saanud aru, kuidas reageerida lapse igasugustele ulmelistele tahtmistele- ütled rahulikult, et seda ei ole võimalik saadat/teha. Aga et täiskasvanud naine jookseb foorumiise kurtma, kas ja kuidas oma mees välja visata, sest laps tahab... no kas sul omal on rohkem mõistust peas kui enda pubekal või mitte? Sest ülekasvanud pubekas selline just on- mina versus maailm, mina maailma kõige targem...! ootame saaga järge, kas ametnik on sama ogar.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Sina, Postitas Külaline » 12 Jaan 2025 16:21,
ilmselt ei ole ära keeranud pubekat kaugelt ka näinud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 12 Jaan 2025 15:31
Külaline kirjutas: 01 Jaan 2025 18:23
Külaline kirjutas: 30 Dets 2024 14:47 Mehed tulevad ja lähevad. Lapsed jäävad. Punkt.

See suhtumine on suures osas perede purunemise põhjus. Kõige tähtsam peab olema abikaasa, mitte laps. Laps tunneb end turvaliselt ja õnnelikult, kui ta tunnetab vanemater armastust ja tugevat paarisuhet. Ja ärgu nüüd tulgu keegi väitma, et laps vajab palju rohkem hoolitsust. Hoolitsemine ei võrdu tähtsusega. Mu voodihaige ämm või kutsikas vajab pidevat hoolitsust, see ei tee neid ometi kõige tähtsamaks!
Lapsed on meie elus külalised, kes tulevad ja lähevad. Kunagi oli perekoolis teema, milles mees peale laste kodust lahkumist naise maha jättis. Ta oli ju ometi oma kohuse täitnud, miks peaks veel jääma, vastati. See tähendab, et oldi vaid lapsevanemad, mitte abikaasad.
Enamus mehi elavadki niikaua koos kui laps lõpetab põhikooli. Kohusetundest. Umbes 10-l kooselu aastal ta avastab, et naine tema kõrval on mutistunud egoistlik kanaema. Olend kelle jaoks on tähtis ainult tema. Mõningal määral ka tema lapsed. Sõbrannad. Ja võibolla veel midagi, kedagi. Siis tuleb tükk tühja maad ja siis laste isa ehk mees.
Naistevihkaja kah ärganud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 12 Jaan 2025 16:21Huvitav, et suure lapse ema pole siiani saanud aru, kuidas reageerida lapse igasugustele ulmelistele tahtmistele- ütled rahulikult, et seda ei ole võimalik saadat/teha.
Vau!!
Eks ta sellise keeldumise pärast hüsteerias ringi tormabki. On lastekaitses sinusugune vanatüdruk, saabki skandaali perele kaela tõmmata.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist