Laps tahab, et mu elukaaslane koliks välja.

seks, suhted ja pereteemad
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Jaan 2025 12:58 Siin mõned oletavad, et teemaalgataja "jätab midagi rääkimata", vihjates sellega, nagu oleks too kasuisa jube koletis, mistõttu vaene lapsekene viimses hädas palub kasuisal lahkuda.

Olles ise praegu mitme teismelise vanem, tean hästi, kui muutlik on pubeka meel ja kui vähesest nad suudavad viimseni närvi minna. Kusjuures põhiline hittkäitumine on just see endale hetkel mittesobivate isikute kõikjalt väljaviskamine. Su parim sõbranna julges avaldada su küsimise peale mittekiitvat arvamust su uue rohelise juuksevärvi teemal? Viskan ta silmapilkselt oma sõbralistist välja, blokeerin igaveseks ja keelan ka oma ühistel tuttavatel temaga suhelda! Ja kes ühistest tuttavatest temaga siiski suhtleb, selle blokin kah ära igavesest ajast igavesti! Saades sünnipäevakutse, hakkan kõigepealt uurima, kes sinna veel tulevad, ja saades teada, et seal peol polegi ehk kõik mu hetke "parimad sõbrad", keeldun sinna minemast või käsin sünnipäevalapsel nood ja nood inimesed oma peolt välja visata, või muidu sina sinna ei tule!

Ja niisugust mõtteviisi lausa propageeritakse - et kõik, kes sulle kasulikud pole või on muutunud kasutuks nüüd, viska kohe oma elust välja, aja nad oma kodust minema! Sel taustal on teemaalgataja teismelise käitumine täitsa tüüpiline - kuni kasuisa talle usinalt pappi pritsis, oli too kasulik; kui aga töötuks jäi, siis pole enam kasulik ja tuleb üle parda heita. Ja midagi sügavamat sealt ilmtingimata otsida ei maksagi.
Ma olen kuulnud/lugenud, et tänapäeva teismelised lausa ähvardavad oma vanemaid lastekaitsega, kui neil järjekordselt katus sõitma hakkab ja oma tahtmist ei saa.
Päris hirmus tegelikult. Just see, et lapsevanemad alluvadki lapse terrorile suures hirmus.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Jaan 2025 12:58 Siin mõned oletavad, et teemaalgataja "jätab midagi rääkimata", vihjates sellega, nagu oleks too kasuisa jube koletis, mistõttu vaene lapsekene viimses hädas palub kasuisal lahkuda.

Olles ise praegu mitme teismelise vanem, tean hästi, kui muutlik on pubeka meel ja kui vähesest nad suudavad viimseni närvi minna. Kusjuures põhiline hittkäitumine on just see endale hetkel mittesobivate isikute kõikjalt väljaviskamine. Su parim sõbranna julges avaldada su küsimise peale mittekiitvat arvamust su uue rohelise juuksevärvi teemal? Viskan ta silmapilkselt oma sõbralistist välja, blokeerin igaveseks ja keelan ka oma ühistel tuttavatel temaga suhelda! Ja kes ühistest tuttavatest temaga siiski suhtleb, selle blokin kah ära igavesest ajast igavesti! Saades sünnipäevakutse, hakkan kõigepealt uurima, kes sinna veel tulevad, ja saades teada, et seal peol polegi ehk kõik mu hetke "parimad sõbrad", keeldun sinna minemast või käsin sünnipäevalapsel nood ja nood inimesed oma peolt välja visata, või muidu sina sinna ei tule!

Ja niisugust mõtteviisi lausa propageeritakse - et kõik, kes sulle kasulikud pole või on muutunud kasutuks nüüd, viska kohe oma elust välja, aja nad oma kodust minema! Sel taustal on teemaalgataja teismelise käitumine täitsa tüüpiline - kuni kasuisa talle usinalt pappi pritsis, oli too kasulik; kui aga töötuks jäi, siis pole enam kasulik ja tuleb üle parda heita. Ja midagi sügavamat sealt ilmtingimata otsida ei maksagi.
Seda jah. Enamus pubekate vanemaid ju teavad ja arvestavad sellega. Aga et see ema, kes pole ometi ise pubekas üldse selle pubeka plärtsumise peale reageerib, saati siis teema teeb, näitab, et seal on midagi rohkemat taga kui räägitakse. Või siis et see on libateema, mida ma ise kipun arvama.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Jaan 2025 21:40
Külaline kirjutas: 01 Jaan 2025 12:58 Siin mõned oletavad, et teemaalgataja "jätab midagi rääkimata", vihjates sellega, nagu oleks too kasuisa jube koletis, mistõttu vaene lapsekene viimses hädas palub kasuisal lahkuda.

Olles ise praegu mitme teismelise vanem, tean hästi, kui muutlik on pubeka meel ja kui vähesest nad suudavad viimseni närvi minna. Kusjuures põhiline hittkäitumine on just see endale hetkel mittesobivate isikute kõikjalt väljaviskamine. Su parim sõbranna julges avaldada su küsimise peale mittekiitvat arvamust su uue rohelise juuksevärvi teemal? Viskan ta silmapilkselt oma sõbralistist välja, blokeerin igaveseks ja keelan ka oma ühistel tuttavatel temaga suhelda! Ja kes ühistest tuttavatest temaga siiski suhtleb, selle blokin kah ära igavesest ajast igavesti! Saades sünnipäevakutse, hakkan kõigepealt uurima, kes sinna veel tulevad, ja saades teada, et seal peol polegi ehk kõik mu hetke "parimad sõbrad", keeldun sinna minemast või käsin sünnipäevalapsel nood ja nood inimesed oma peolt välja visata, või muidu sina sinna ei tule!

Ja niisugust mõtteviisi lausa propageeritakse - et kõik, kes sulle kasulikud pole või on muutunud kasutuks nüüd, viska kohe oma elust välja, aja nad oma kodust minema! Sel taustal on teemaalgataja teismelise käitumine täitsa tüüpiline - kuni kasuisa talle usinalt pappi pritsis, oli too kasulik; kui aga töötuks jäi, siis pole enam kasulik ja tuleb üle parda heita. Ja midagi sügavamat sealt ilmtingimata otsida ei maksagi.
Seda jah. Enamus pubekate vanemaid ju teavad ja arvestavad sellega. Aga et see ema, kes pole ometi ise pubekas üldse selle pubeka plärtsumise peale reageerib, saati siis teema teeb, näitab, et seal on midagi rohkemat taga kui räägitakse. Või siis et see on libateema, mida ma ise kipun arvama.
Ei pruugi teema tegemine sugugi näidata, et seal taga "midagi rohkemat" on. Vaata ise, millest kõigest siin teematatakse! Sügisel tehti mingi tuliseks kiskuv vaidlus isegi sellest, mida külalistele pakkuda - ometi see ei tähenda, nagu oleks külaliste toitmise taga "midagi enamat". Inimesed teevadki teemasid mingist suvalisest hetkel ettetulevast asjast. Ja kõike libaks tituleerida samuti pole mõtet.

Tänapäeva pedagoogika õpetab vanematele, et last tuleb alati kuulata ja tema arvamusega alati arvestada. Seda teemaalgataja ju teebki, samas ei tähenda lapse kuulamine vanemale kohustust tema tahtmisi alati täita. Selline käitumine on pubekatele üpris omane, ja lapsevanema töö ongi pubekat kasvatada - ehk antud juhul õpetada talle, et pereliikmeid ei visata suvaliselt kodust välja, kui nood talle enam piisavalt kasulikud pole.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ma loodan, et fviskasid mehe välja
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kas vastupidine olukord, kus olen otsustanud mehest lahku minna, aga laps ei taha seda...
Jätkaks kooselu, sest laps tahab?
Tolmukübe
Postitusi: 1884
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Külaline kirjutas: 06 Jaan 2025 09:28 Kas vastupidine olukord, kus olen otsustanud mehest lahku minna, aga laps ei taha seda...
Jätkaks kooselu, sest laps tahab?
Miks mitte, lapsel säilub isafiguur ja meesalge, kellega suhelda. Kui mees suhtub sinusse normaalselt, suhted on normaalsed, uut kanditaati silmapiiril pole, siis jätkaks ikka kooselu. Kui sa ei taha temaga enam seksida, ega seda ei pea tegema, magate eraldi tubades, aga koos võib ikka elada. Kui mees sulle just on vastumeelseks muutunud, ega siis ennast vägistada ei saa, siis tuleb jah lahku minna. Aga no kui on nii enam-vähem, lapse rõõmuks ja vbl tal on kasvamiseks vaja meesalgega suhelda.. Seda enam, kui laps on poiss, neil on meesterahva eeskuju vaja.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ikka viska v'lja, kui juba visanud ei ole! Laps peab saama, mis laps tahab, peaasi, et ei nuta!
(siin peab muidugi suurelt juurde kirjutama, et tegu oli irooniaga).
Varsti on lapsel omal suhe ja pere, siis vast saab aru, mida noore ülbikuna emalt ja kasuisalt nõudis
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tänan kõikide vastuste eest. Eks kui see olukord kõik aset leidis, siis hakkas maailm kõikuma küll. Niivõrd ootamatu ja valus oli see kõik. Nüüdseks olen aru saanud, et see noor inimene tahab lihtsalt tiibu sirutada ja tahabki enda elu peale minna. Tal oli vaja mingit probleemi, sest niisama, tühjalt kohalt on raske hakata enda elu muutma. Oli lihtsalt vaja mingit põhjust, et ennast lahti rebida. Ja tõepoolest, see on ilmselt isegi vajalik, sest olemegi väga ära poputanud ja kõik ette- taha ära teinud. Praegu on ta selles tuules, et ise enda elu peale minna ja kavatseme teda selles julgustada ja toetada. Elukaaslane mõistab ka seda olukorda ja oleme leppinud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 08:24 Tänan kõikide vastuste eest. Eks kui see olukord kõik aset leidis, siis hakkas maailm kõikuma küll. Niivõrd ootamatu ja valus oli see kõik. Nüüdseks olen aru saanud, et see noor inimene tahab lihtsalt tiibu sirutada ja tahabki enda elu peale minna. Tal oli vaja mingit probleemi, sest niisama, tühjalt kohalt on raske hakata enda elu muutma. Oli lihtsalt vaja mingit põhjust, et ennast lahti rebida. Ja tõepoolest, see on ilmselt isegi vajalik, sest olemegi väga ära poputanud ja kõik ette- taha ära teinud. Praegu on ta selles tuules, et ise enda elu peale minna ja kavatseme teda selles julgustada ja toetada. Elukaaslane mõistab ka seda olukorda ja oleme leppinud.
Tore, et tegeliku tagapõhja läbi hammustasid. Oleksid lapse sõna kuulanud, oleksid ilma nii mehest kui lapsest - mees aetakse minema ja laps läheb nagunii varsti oma elu peale.

Muide, mul endal sihuke kogemus, et 17-aastane kolis omaette elama, aga nelja kuu pärast oli kodus tagasi. Ja nüüd on maha rahunenud ega plärtsu enam - sai selle kogemuse, nägi ära, kuidas on elada nii, et ise majandad ja ise teed kõik ja et see ei pruugi alati olla nii tore, kui kujutlesid. Et siis, ka nõnda võib minna.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 08:24 Tänan kõikide vastuste eest. Eks kui see olukord kõik aset leidis, siis hakkas maailm kõikuma küll. Niivõrd ootamatu ja valus oli see kõik. Nüüdseks olen aru saanud, et see noor inimene tahab lihtsalt tiibu sirutada ja tahabki enda elu peale minna. Tal oli vaja mingit probleemi, sest niisama, tühjalt kohalt on raske hakata enda elu muutma. Oli lihtsalt vaja mingit põhjust, et ennast lahti rebida. Ja tõepoolest, see on ilmselt isegi vajalik, sest olemegi väga ära poputanud ja kõik ette- taha ära teinud. Praegu on ta selles tuules, et ise enda elu peale minna ja kavatseme teda selles julgustada ja toetada. Elukaaslane mõistab ka seda olukorda ja oleme leppinud.
Ärge raha andke. Las saab aru kuidas elu käib. Mehe puhul jälgi, et see olukord midagi temas ära ei lõhkunud. Inimese sisse ei näe.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 08:42Muide, mul endal sihuke kogemus, et 17-aastane kolis omaette elama, aga nelja kuu pärast oli kodus tagasi. Ja nüüd on maha rahunenud ega plärtsu enam - sai selle kogemuse, nägi ära, kuidas on elada nii, et ise majandad ja ise teed kõik ja et see ei pruugi alati olla nii tore, kui kujutlesid.
Mul oli sama lugu 17a. Plõksis kodus iga asja peale. Siis hakkas nuruma, et sõbrannad võtavad kolme toalise üürle ja tema tahab ka sinna minna. Aga palun! Ei olnud sugugi suur summa, mida maksta selle toa eest. Mu tütar läks sinna aasta alguses. Ja juba veebruarist hakkas kaeblema, et sõbrannad üldse ei pese nõusid oma järel ja külmutuskapp hallitab ja wc pott näeb jube välja ja kõik peeglid on pritsmeid täis jne. No jõudu! Seda kõike teen mina ka kodus, sest keegi ju peab seda ka tegema. Suve algusest öeldi see üürikas üles ja tibinad kolisid kõik koju tagasi.
Ma ei tea, kuidas teistel, aga minu oma on küll peale seda kogemust tunduvalt täiskasvanumaks saand. Mingit kiunu enam pole.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 13:45
Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 08:24 Tänan kõikide vastuste eest. Eks kui see olukord kõik aset leidis, siis hakkas maailm kõikuma küll. Niivõrd ootamatu ja valus oli see kõik. Nüüdseks olen aru saanud, et see noor inimene tahab lihtsalt tiibu sirutada ja tahabki enda elu peale minna. Tal oli vaja mingit probleemi, sest niisama, tühjalt kohalt on raske hakata enda elu muutma. Oli lihtsalt vaja mingit põhjust, et ennast lahti rebida. Ja tõepoolest, see on ilmselt isegi vajalik, sest olemegi väga ära poputanud ja kõik ette- taha ära teinud. Praegu on ta selles tuules, et ise enda elu peale minna ja kavatseme teda selles julgustada ja toetada. Elukaaslane mõistab ka seda olukorda ja oleme leppinud.
Ärge raha andke. Las saab aru kuidas elu käib. Mehe puhul jälgi, et see olukord midagi temas ära ei lõhkunud. Inimese sisse ei näe.
Nõus. Aga samas andke ikka mõista, et kui suured murelained pea peal kokku lööma hakkavad, on koduuks alati avatud ja võimalus koju tagasi tulla.
Et laps mingeid rumalusi tegema ei hakkaks(nt võlgade katteks vms) ja abi paluda ei julge.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 13:45
Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 08:24 Tänan kõikide vastuste eest. Eks kui see olukord kõik aset leidis, siis hakkas maailm kõikuma küll. Niivõrd ootamatu ja valus oli see kõik. Nüüdseks olen aru saanud, et see noor inimene tahab lihtsalt tiibu sirutada ja tahabki enda elu peale minna. Tal oli vaja mingit probleemi, sest niisama, tühjalt kohalt on raske hakata enda elu muutma. Oli lihtsalt vaja mingit põhjust, et ennast lahti rebida. Ja tõepoolest, see on ilmselt isegi vajalik, sest olemegi väga ära poputanud ja kõik ette- taha ära teinud. Praegu on ta selles tuules, et ise enda elu peale minna ja kavatseme teda selles julgustada ja toetada. Elukaaslane mõistab ka seda olukorda ja oleme leppinud.
Ärge raha andke. Las saab aru kuidas elu käib. Mehe puhul jälgi, et see olukord midagi temas ära ei lõhkunud. Inimese sisse ei näe.
Hetkel püüan tegeleda sellega, et ma ise liiga lõhutud ei oleks. Nagu väike saatan oleks mu lapse sisse pugenud. Ma annan endast parima, et jääda temasse hästi suhtuma. Täna käis jälle kaebamas lastekaitsele, tõi esile 3! Aastat tagasi juhtunud intsidenti, mis tegelikukt ei ole isegi mainimist väärt. Püha Jumal, ma ei tea enam, mis ma enda lapsest olen kasvatanud!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ta võib päevapealt normaalseks tagasi pöörata. Püüa vastu pidada!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mul pole olnud lastekaitsega kokkupuudet. Kas lastekaitse annab lapsele alati õiguse? See pole nagu kohtus? Võid kaevata küll, aga õigust ei pruugi saada. Kas lastekaitse kuulab ära kõik lapse mured ja laps saab sealt alati tunde, et tema probleem on selline mis vajab tõesti toetust ja kaitset. Või seal arutatakse ka lapse enda käitumise tagamaid, põhjuseid, tagajärgi ka üldiselt?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Jaan 2025 08:18 Mul pole olnud lastekaitsega kokkupuudet. Kas lastekaitse annab lapsele alati õiguse? See pole nagu kohtus? Võid kaevata küll, aga õigust ei pruugi saada. Kas lastekaitse kuulab ära kõik lapse mured ja laps saab sealt alati tunde, et tema probleem on selline mis vajab tõesti toetust ja kaitset. Või seal arutatakse ka lapse enda käitumise tagamaid, põhjuseid, tagajärgi ka üldiselt?
Meil on olnud kokkupuude. Ja see kokkupuude oli kole. Ma pole elu sees enne näinud naist, kellel oleks nii vähe mõistvust ja empaatiat ning soovi last ja peret kuidagi aidata või toetada. Lahenduse asemel muutus ta ise probleemiks. Eks alguses ju ikka ootad ja loodad tema peale, sest sulle on kõikjalt meediast pealuu sisse tambitud, et tema olevat "spetsialist" ja aitab. Aga kui pettud neis, siis ühel hetkel saad aru, et ainus tõeline abi on sellest lastekaitseametnikust võimalikult kaugele pääsemine.

Eks palju oleneb muidugi, kelle otsa satud. Mõni ehk võibki täitsa asjalik olla ja ehk isegi natuke aidata kuidagimoodi - aga meil sellist head näidet kahjuks sulle tuua küll pole.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 23:24
Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 13:45
Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 08:24 Tänan kõikide vastuste eest. Eks kui see olukord kõik aset leidis, siis hakkas maailm kõikuma küll. Niivõrd ootamatu ja valus oli see kõik. Nüüdseks olen aru saanud, et see noor inimene tahab lihtsalt tiibu sirutada ja tahabki enda elu peale minna. Tal oli vaja mingit probleemi, sest niisama, tühjalt kohalt on raske hakata enda elu muutma. Oli lihtsalt vaja mingit põhjust, et ennast lahti rebida. Ja tõepoolest, see on ilmselt isegi vajalik, sest olemegi väga ära poputanud ja kõik ette- taha ära teinud. Praegu on ta selles tuules, et ise enda elu peale minna ja kavatseme teda selles julgustada ja toetada. Elukaaslane mõistab ka seda olukorda ja oleme leppinud.
Ärge raha andke. Las saab aru kuidas elu käib. Mehe puhul jälgi, et see olukord midagi temas ära ei lõhkunud. Inimese sisse ei näe.
Hetkel püüan tegeleda sellega, et ma ise liiga lõhutud ei oleks. Nagu väike saatan oleks mu lapse sisse pugenud. Ma annan endast parima, et jääda temasse hästi suhtuma. Täna käis jälle kaebamas lastekaitsele, tõi esile 3! Aastat tagasi juhtunud intsidenti, mis tegelikukt ei ole isegi mainimist väärt. Püha Jumal, ma ei tea enam, mis ma enda lapsest olen kasvatanud!
Aga küsi nüüd nii lapselt kui ka tollelt lastekaitselt otsesõnu, et missugust olukorra muutust nad siis sinu poolt nüüd tahavad ja ootavad? Või mis lahendused on neil endil siis ka välja pakkuda? Mehe väljaviskamine, kuna laps nii tahab, ei sobi sulle.

Kui laps käsib teil osta temale oma isikliku korteri, siis saate öelda, et esiteks on ta alaealine ja teiseks puuduvad teil lisaelamispinna ostmiseks finantsid. Teie olete suutnud hankida endale oma kodu ja te pole kodutud. Kuid puistata varrukast veel mingeid lisa-kodusid ja neid pindu samuti üleval pidama hakata on teil senist elukvaliteeti kaotamata võimatu. Sellest peaks isegi sotsiaalametnik aru saama.

Kas lastekaitse soovitab su lapsel asenduskodusse elama kolida? Võite seda kaaluda, palun väga. Või soovitab ta ... mida siis?

Mul on teie perest väga kahju. See, kui pubekas kodust väljapoole võõrastele ametnikele kaebama ja oma lähedasi halvustama läheb, on juba selline teema, mis lõhub suhted igaveseks. Selline teguviis on õigustatud siiski vaid väga-väga tõsiste probleemide korral (vanemad on alkohoolikud, peksavad, ahistavad seksuaalselt vms). Aga selle peale, et isa olevat kolm aastat tagasi pubeka peale häält tõstnud, ei oska ükski lastekaitseametnik küll mitte midagi teha. Nad võivad ainult soovitada "linnuke kirja" põhimõttel psühhi, teine võimalus on paigutada laps lastekodusse. Kahju on sellest, et pubekas ise ei saagi aru, kuidas ta lõhub sedasi võõrastele kaebamas käies ära ainult oma kõige olulisema tugivõrgustiku, mis tal elus on - oma pere. Muud kasu tal sellest kõigest pole.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 11 Jaan 2025 12:18
Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 23:24
Külaline kirjutas: 10 Jaan 2025 13:45

Ärge raha andke. Las saab aru kuidas elu käib. Mehe puhul jälgi, et see olukord midagi temas ära ei lõhkunud. Inimese sisse ei näe.
Hetkel püüan tegeleda sellega, et ma ise liiga lõhutud ei oleks. Nagu väike saatan oleks mu lapse sisse pugenud. Ma annan endast parima, et jääda temasse hästi suhtuma. Täna käis jälle kaebamas lastekaitsele, tõi esile 3! Aastat tagasi juhtunud intsidenti, mis tegelikukt ei ole isegi mainimist väärt. Püha Jumal, ma ei tea enam, mis ma enda lapsest olen kasvatanud!
Aga küsi nüüd nii lapselt kui ka tollelt lastekaitselt otsesõnu, et missugust olukorra muutust nad siis sinu poolt nüüd tahavad ja ootavad? Või mis lahendused on neil endil siis ka välja pakkuda? Mehe väljaviskamine, kuna laps nii tahab, ei sobi sulle.

Kui laps käsib teil osta temale oma isikliku korteri, siis saate öelda, et esiteks on ta alaealine ja teiseks puuduvad teil lisaelamispinna ostmiseks finantsid. Teie olete suutnud hankida endale oma kodu ja te pole kodutud. Kuid puistata varrukast veel mingeid lisa-kodusid ja neid pindu samuti üleval pidama hakata on teil senist elukvaliteeti kaotamata võimatu. Sellest peaks isegi sotsiaalametnik aru saama.

Kas lastekaitse soovitab su lapsel asenduskodusse elama kolida? Võite seda kaaluda, palun väga. Või soovitab ta ... mida siis?

Mul on teie perest väga kahju. See, kui pubekas kodust väljapoole võõrastele ametnikele kaebama ja oma lähedasi halvustama läheb, on juba selline teema, mis lõhub suhted igaveseks. Selline teguviis on õigustatud siiski vaid väga-väga tõsiste probleemide korral (vanemad on alkohoolikud, peksavad, ahistavad seksuaalselt vms). Aga selle peale, et isa olevat kolm aastat tagasi pubeka peale häält tõstnud, ei oska ükski lastekaitseametnik küll mitte midagi teha. Nad võivad ainult soovitada "linnuke kirja" põhimõttel psühhi, teine võimalus on paigutada laps lastekodusse. Kahju on sellest, et pubekas ise ei saagi aru, kuidas ta lõhub sedasi võõrastele kaebamas käies ära ainult oma kõige olulisema tugivõrgustiku, mis tal elus on - oma pere. Muud kasu tal sellest kõigest pole.
Kummaline on see, et siiani ei olegi minuga üldse ühendust võetud. Esmaspäeval pidi nüüd ametnik helistama. Ma ei oska midagi enam kosta selle kõige peale. Ma ei saa sellest kõigest aru enam. Mu armas laps oleks nagu ära vahetatud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ehk ta lihtsalt hirmutab sind lastekaitsega, tegelikult ei olegi käinud kaebamas.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ja siin ühes teises teemas (https://www.arutle.ee/viewtopic.php?t=1117) sai ema hullult puid alla, kuna tema pubekatest pojad ei soovivat temaga suhelda. Kusjuures need samad halvustajad ei uskunud kohe kuidagi, et pubekad võivadki luhtsalt ära keerata mingiks perioodiks.

Olgu, on üks asi, kui sellised halvustajad lihtsalt kusagil foorumis ärplevad. Kui aga sellised on ühtlasi ametikohtadel, kus otsustatakse sisuliselt inimese saatust - nagu näiteks ka lapsekaitsespetsialistid - rääkimata kohtunikest ja muudest suurema voliga tegelastest, on asi ikka väga nutune.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Baidu [Spider], Google [Bot] ja 3 külalist