Internetis toiduabi küsijad ja kraaksatavad kommenteerijad “pettus”

[Külaline]

Ma ka jahu ei tahaks. Tahaks porgandeid, kaalikaid, kartulit. Egas ainult jahu ka päästa. Siis on vaja veel nt mune, piima või pärmi, moosi, et sellest jahust, mis maksab euro, midagi teha.

Kes on päriselt näljas olnud, see teab, et ka jahu päästab. Jahust ja purustatud õuntest saab teha midagi pannkoogilaadset.

[Külaline]

Siis on vaja õunu ka ikkagi. Kust neid praegu tasuta saaks?

[Külaline]

Kui ikka totaalne nälg majas, ei sa siis valima hakka. Valivad need, kes pole nälga tundnudki.

Alles paar nädalat tagasi postitas üks anonüümne hiigelpika nimekirja sellest, mida ta tahab. Avokaadod, kohukesed, riivjuust (kusjuures ka tavaline juust oli nimekirjas) hommikuhelbed, erinevad lihad ja mida kõike seal polnud. No sellise postituse peale ei saagi muud arvata, kui pettus..

[Külaline]

Siis on vaja õunu ka ikkagi. Kust neid praegu tasuta saaks?

Kes on päriselt näljas olnud, see teab, et õunu saab pool aastat ise hankida ja ka muul ajal saab tasuta.

[Külaline]

Kui ikka totaalne nälg majas, ei sa siis valima hakka. Valivad need, kes pole nälga tundnudki.

Alles paar nädalat tagasi postitas üks anonüümne hiigelpika nimekirja sellest, mida ta tahab. Avokaadod, kohukesed, riivjuust (kusjuures ka tavaline juust oli nimekirjas) hommikuhelbed, erinevad lihad ja mida kõike seal polnud. No sellise postituse peale ei saagi muud arvata, kui pettus..

See on nagu elustiil. Küsin. Äkki saabki.
Kunagi oli me linnas üks nn kerjusnaine. Ma ka andsin raha talle, ta kerjas poe ees. Kahju oli. Kuigi endal olid ka väga kitsas käes. Siis kassasabas sattus ta mu ees maksms. Ta ostis sinki! Millal ma sinki ostsin? Siis oli temast mõni aeg hiljem lugu lehes, kus selguski, et kerjamisega täidab ta omi päevi, nagu töö või tegevus ja paneb oma pensioniraha kõrvale.

[Külaline]

Iga kord on mingid kõigist suuremad heategijad, kes hakkavad toidu asemel ikka raha ka saatma (mõnikord ka päti enda soovitusel) ja ongi pätil selleks korraks jälle palk käes. Paar päeva tagasi oli üks selline juhtum just fb-s. Pikk ja põhjalik hala mitmetes gruppides korraga ja kõik ikka kohe kiirelt raha saatma … kui ülekanne juba tehtud mingile suvalise nimega inimesele, siis said ise ka aru, et kahtlane asi. Ja siis irvitatakse, et kes see loll neid Nigeeria printsi kirju usub. Vot sellised inimesed usuvadki.

Teemaalgataja siin. Me ilmselt mõtleme sama juhtumit, see ajendaski mind teemat tegema. Selles postituses raha küll ei küsitud. Oli üksikema, kes kolis uude linna perevägivalla eest ja polnud veel tööd leidnud ning sotsiaaltoetustest ei tulnud omadega välja. Küsis toitu ja ütles veel, et linna piires tuleb ise järgi. Kus siin pettus olema peaks? Võib-olla muidugi ei mõtle me sama postitust.

Siin keegi ütles, et suheldes läheb ikka teema raha peale ja nagunii on pettur. Aga oled siis suhelnud? Ja said vastuse, et kandke parem raha, tegelikult toitu pole vaja? Või lihtsalt arvad. Enamasti inimesed mõtlevad oma rikutuse tasemelt pool juurde. Aga äkki küsiski täpselt seda, toitu? Pole meie inimeste olukord ka nii roosiline, et keegi näljas ei võiks olla. Ma ka raha ei hakkaks hurraaga üle kandma, aga lambist iga abiküsijat petturiks sõimama pole ka isu hakata.

[Külaline]

No see on jälle see aeg-ajalt esilekerkiv teema, kus ühejalgne saab end jalutu arvel upitada.

Mõnel juhul jääb küll see ühejalgne lolliks, sest jalutu on tegelikult kahe jalaga, lihtsalt teeskleb abitut.

Must huumor, aga seda need teemad paraku meenutavad. Teise inimese arvel ennast upitada ei ole ilus. Olgu, ei oska ega viitsi süüa teha, on teie meelest liiga vaene, et olla pretensioonikas. Aga mis see teie asi on? Teilt konkreetselt ju raha ei palutud, ei ole vaja ennast tähtsaks teha ega kedagi elama õpetada, lihtsalt minge mööda. Kui on pettus, siis raporteerige ja hoiatage teisi, aga sedagi saab teha faktidega, mitte hinnangutega.

[Külaline]

Kes on päriselt näljas olnud, see teab, et ka jahu päästab. Jahust ja purustatud õuntest saab teha midagi pannkoogilaadset.

Oleks piima, teeks kartuliputru, aga pole kartuleid...

[Külaline]

Minuarust üldse enamasti see petturiks tembeldamine pole siiras soov teisi hoiatada vaid pigem inimest maha teha. Vaadake kasvõi neid postitusi, kus endine sõber paneb üles oma endise sõbra, kes 10€ võlgu jäi. Ma saan aru, et hoiatused on omal kohal kui mõni nendest telesaadetes olnud petturitest taas kuskil midagi “müüb”, aga julgelt enamus postitusi on omavaheline avalik musta pesu pesemine.

[Külaline]

No see on jälle see aeg-ajalt esilekerkiv teema, kus ühejalgne saab end jalutu arvel upitada.

Mõnel juhul jääb küll see ühejalgne lolliks, sest jalutu on tegelikult kahe jalaga, lihtsalt teeskleb abitut.

Must huumor, aga seda need teemad paraku meenutavad. Teise inimese arvel ennast upitada ei ole ilus. Olgu, ei oska ega viitsi süüa teha, on teie meelest liiga vaene, et olla pretensioonikas. Aga mis see teie asi on? Teilt konkreetselt ju raha ei palutud, ei ole vaja ennast tähtsaks teha ega kedagi elama õpetada, lihtsalt minge mööda. Kui on pettus, siis raporteerige ja hoiatage teisi, aga sedagi saab teha faktidega, mitte hinnangutega.

See on kogu ühiskonna asi, sest sellised "palun aidake mul osta süüa. aga ma tahan ainult avokaadosid" tekitavad inimestes vastumeelsust aitamise kui sellise vastu. Pmst muudavad need kogu ühiskonda kurjemaks ja kalestunuks.

[Külaline]

See on kogu ühiskonna asi, sest sellised "palun aidake mul osta süüa. aga ma tahan ainult avokaadosid" tekitavad inimestes vastumeelsust aitamise kui sellise vastu.

Jah, ainuke asi, et neid kõige odavamaid asju - jahu, odavad makaronid, kartulid jne- ostavad nad niigi ise kogu aeg, sest seda nad JAKSAVAD osta. Mõnikord tahaks igaüks midagi paremat, sellest saab ka aru, aga seda nad osta just ei jõua. Kuigi niisugune abiküsimine meenutab tõesti tänamatust või petturlust.

[Külaline]

Mina tahtsin ükskord üht sellist hädalist aidata, aga läkski kohe jutt rahale. Esialgu oli jutt, et tooge ülejäävaid toiduaineid, siis see, et ta ise tahab valida, mis oli ka veel minu jaoks okei. Aga siis hakkas ka jutt, et ka elektri eest võlgu ja ravimeid on vaja apteegist osta, ikka raha taheti lõpuks, mitte midagi muud. Kui ültesin, et raha ma põhimõtteliselt kellelegi ei kanna, siis kadus abivajaja kiirelt.

Olgem ausad, tegelik probleem on tõepoolest arvete maksmine, ravimite ostmine, katkiläinud mobiili ja arvuti väljavahetamine, hambaravi arve, jalanõude-prillide ostmine jmt. Toidu hankimine ongi see kõige väiksem probleem. Kuivaineid jõuab igaüks ise ka piisavalt osta, nii et ka kuu lõpus leidub kusagil kapinurgas. Kõige paremini aitab vaeseid ikkagi alampalga tõstmine, aga siinses riigis, kus peaaegu kõik erakonnad on majanduseküsimustes parempoolsed, vihatakse alampalga tõstmist tuliselt. Inimene on hädas eluasemearvete ja muude arvetega ja see toidukott ei aita tegelikult kuidagi. Kartulitega arveid ei maksa. Isegi kui ta need kartulid maha müüks, oleks see tühine summa abiks arvete maksmisel.

[Adierol]

Olen aega ajalt aidanud toiduainetega FB abivajajate gruppide kaudu, kus esmane kontroll on adminnide poolt tehtud.

Kord juhtusin sellise otsa, kes oli väga viisakas ja tänulik algul. Abipalve tuli õhtul selliselt, et juba hommikusöögiks pole lastele enne kooli midagi anda. Asukoht oli meie vallas ja viisin koju kätte söögi nii hommikuks kui ka muudeks toidukordadeks. Pigem lausa nädala jagu, sest lihakraami ladusin oma sügavkülmast korralikult kotti.
Trall algas paari päeva pärast.
Laps jäi haigeks ja vaja rohtu osta, kas saaksid raha kanda. Bensiiniraha vaja, et mees saaks tööle sõita, kas saaksid raha kanda. Elekter lülitatakse välja, kas saaksid raha kanda. Lapsel läksid sisejalanõud katki, kas saaksid raha kanda. Lapsel on ujumistund homme, aga meil on nii vanad ja koledad saunalinad ja hakatakse narrima, kas saaksid raha kanda. Alati oli kellaaeg selline, pood või apteek kohe suletakse ja ta on just seal ja saaks osta, kui vaid raha oleks.
Ma keeldusin iga kord ja põhjendasin, et ma ei anna kunagi selliselt raha.
Lõppes asi sellega, et sain kurja kirja teemal, kuidas minu auto on ilmselgelt kallim kui nende korter ja olen üleolev rikkur, kes ei mõista rasket elu, mida tema lapsed peavad taluma.

Toitu olen veel mõnele abivajajale viinud ka hiljem, aga sellise otsa pole õnneks enam sattunud.

[Külaline]

Olgem ausad, tegelik probleem on tõepoolest arvete maksmine, ravimite ostmine, katkiläinud mobiili ja arvuti väljavahetamine, hambaravi arve, jalanõude-prillide ostmine jmt. Toidu hankimine ongi see kõige väiksem probleem. Kuivaineid jõuab igaüks ise ka piisavalt osta, nii et ka kuu lõpus leidub kusagil kapinurgas. Kõige paremini aitab vaeseid ikkagi alampalga tõstmine, aga siinses riigis, kus peaaegu kõik erakonnad on majanduseküsimustes parempoolsed, vihatakse alampalga tõstmist tuliselt. Inimene on hädas eluasemearvete ja muude arvetega ja see toidukott ei aita tegelikult kuidagi. Kartulitega arveid ei maksa. Isegi kui ta need kartulid maha müüks, oleks see tühine summa abiks arvete maksmisel.

Mis sa arvad, mis juhtub hindadega poes, kui alampalka tõsta? Eks ikka peavad tootjad ja maaletoojad hindasid tõstma, et saaks kõrgemat palka ja palgamaksusid tasuda. Kokkuvõttes on tulemus ikka sama.

[Külaline]

See on kogu ühiskonna asi, sest sellised "palun aidake mul osta süüa. aga ma tahan ainult avokaadosid" tekitavad inimestes vastumeelsust aitamise kui sellise vastu.

Jah, ainuke asi, et neid kõige odavamaid asju - jahu, odavad makaronid, kartulid jne- ostavad nad niigi ise kogu aeg, sest seda nad JAKSAVAD osta. Mõnikord tahaks igaüks midagi paremat, sellest saab ka aru, aga seda nad osta just ei jõua. Kuigi niisugune abiküsimine meenutab tõesti tänamatust või petturlust.

Siis esitagugi seda nii: kogun raha, et osta peenemat kraami, mida ma ei saa endale ise lubada.mitte ärgu palugu “toiduabi”. Avokaadod ja kallid juustud pole küll mingi hädavajadus.

[Külaline]

Olen aega ajalt aidanud toiduainetega FB abivajajate gruppide kaudu, kus esmane kontroll on adminnide poolt tehtud.

Kord juhtusin sellise otsa, kes oli väga viisakas ja tänulik algul. Abipalve tuli õhtul selliselt, et juba hommikusöögiks pole lastele enne kooli midagi anda. Asukoht oli meie vallas ja viisin koju kätte söögi nii hommikuks kui ka muudeks toidukordadeks. Pigem lausa nädala jagu, sest lihakraami ladusin oma sügavkülmast korralikult kotti.
Trall algas paari päeva pärast.
Laps jäi haigeks ja vaja rohtu osta, kas saaksid raha kanda. Bensiiniraha vaja, et mees saaks tööle sõita, kas saaksid raha kanda. Elekter lülitatakse välja, kas saaksid raha kanda. Lapsel läksid sisejalanõud katki, kas saaksid raha kanda. Lapsel on ujumistund homme, aga meil on nii vanad ja koledad saunalinad ja hakatakse narrima, kas saaksid raha kanda. Alati oli kellaaeg selline, pood või apteek kohe suletakse ja ta on just seal ja saaks osta, kui vaid raha oleks.
Ma keeldusin iga kord ja põhjendasin, et ma ei anna kunagi selliselt raha.
Lõppes asi sellega, et sain kurja kirja teemal, kuidas minu auto on ilmselgelt kallim kui nende korter ja olen üleolev rikkur, kes ei mõista rasket elu, mida tema lapsed peavad taluma.

Toitu olen veel mõnele abivajajale viinud ka hiljem, aga sellise otsa pole õnneks enam sattunud.

Mul on üsna sarnane kogemus. Pärast seda olen annetanud ainult loomade abistamiseks ja lastefondile.

[Külaline]

See on kogu ühiskonna asi, sest sellised "palun aidake mul osta süüa. aga ma tahan ainult avokaadosid" tekitavad inimestes vastumeelsust aitamise kui sellise vastu.

Jah, ainuke asi, et neid kõige odavamaid asju - jahu, odavad makaronid, kartulid jne- ostavad nad niigi ise kogu aeg, sest seda nad JAKSAVAD osta. Mõnikord tahaks igaüks midagi paremat, sellest saab ka aru, aga seda nad osta just ei jõua. Kuigi niisugune abiküsimine meenutab tõesti tänamatust või petturlust.

Mina ise ka ei jaksa osta endale ega oma perele avokaadosid, sinki ega kalleid juuste. Noh, vahel saab endale lubada, kui mul on olnud palgapäev või õnnestunud midagi maha müüa, kuid tavapärane toit see minu peres küll ei ole. Kusjuures jah, ma tean hästi, et sink ja avokaado on tervislikumad kui lastevorst. Aga midagi pole teha, kehtib vanarahva ütlus: sea suu sekki mööda ja nii ongi.

Abi, eriti "toiduabi" nime all, tuleks küsida siiski ikkagi siis, kui tegemist on päriselt näljaga, st ei jaksata osta ka kartulit mitte. Vastasel juhul võib ju küsida "toiduabi", sest "aga mina tahan ka vahel kaaviari!" See ei ole enam toiduabi, vaid midagi muud. Kusjuures, olen märganud, et tihtipeale annetavad toiduabi ja aitavad just need, kel endal raske. Ehk siis, abistaja ise ei saa endale ega oma lastele sinki võimaldada, aga annab võõrale toiduabi, kuna usub, et too ongi päriselt näljas. Sel juhul on priiskamine tolle võõra poolt puhas petmine.

[Tolmukübe]

See on kogu ühiskonna asi, sest sellised "palun aidake mul osta süüa. aga ma tahan ainult avokaadosid" tekitavad inimestes vastumeelsust aitamise kui sellise vastu.

Jah, ainuke asi, et neid kõige odavamaid asju - jahu, odavad makaronid, kartulid jne- ostavad nad niigi ise kogu aeg, sest seda nad JAKSAVAD osta. Mõnikord tahaks igaüks midagi paremat, sellest saab ka aru, aga seda nad osta just ei jõua. Kuigi niisugune abiküsimine meenutab tõesti tänamatust või petturlust.

Kusjuures, olen märganud, et tihtipeale annetavad toiduabi ja aitavad just need, kel endal raske. Ehk siis, abistaja ise ei saa endale ega oma lastele sinki võimaldada, aga annab võõrale toiduabi, kuna usub, et too ongi päriselt näljas. Sel juhul on priiskamine tolle võõra poolt puhas petmine.

Mis toiduabi selline siis võõrale annab, sinki ja muud head-paremat ja oma lapsed olgu neist võimalustest ilma? No see on juba prioriteetide küsimus, kui võõras omast tähtsam on. Kartul, makaron, toiduõli, sibul, ketsup ja sardell - ongi toiduabi, pole kallis, kotitäis alla 10 euro. Ja igal inimesel on mingi sissetulek, neid toiduaineid jaksab ise ka osta, polegi mingit toiduabi vaja osutada. Lugesin kuskilt, et keegi viis, oli vist koguni 2 kotti, kohale ja nn. hädaline rääkis moblaga, osutas käega ukse juurde, seal olid juba 10 kotti toiduaineid reas.. Ei ta öelnud aitäh, ega midagit. Aga noh, kui on inimesi, keda saab ära kasutada ja kes lihtsameelselt kõiki nutulaule usuvad, niikaua sellised õitsevad...

[Külaline]

Mul on üsna sarnane kogemus. Pärast seda olen annetanud ainult loomade abistamiseks ja lastefondile.

Ega loomad ja lapsed ise fonde juhi, fondijuhid on ikka inimesed ja võivad samamoodi su annetust mittesihipäraselt kasutada.

[Külaline]

Mul on üsna sarnane kogemus. Pärast seda olen annetanud ainult loomade abistamiseks ja lastefondile.

Ega loomad ja lapsed ise fonde juhi, fondijuhid on ikka inimesed ja võivad samamoodi su annetust mittesihipäraselt kasutada.

Need igasugused fondid tagavad mõnusa elu fondijuhtidele.