Lemmikloomade omapärased iseloomuomadused/käitumismustrid

[Roosad tulbid]

Üks kass (emane) armastab näpu vahelt süüa. Kraapab käpaga kausist lihatüki ja sööbki peenelt peost. No vahel kukub maha ka. On poisid ka sedasi välja koolitanud, kuigi neile see sageli meelde ei tule
Poisid toovad mulle annetusi voodisse - pean iga kord pikali heites peale passima, et mõni teravaks kuivanud viinamarjavars või leivakoti klamber (ka terav) vms külje alla ei jääks. Kui neile selle eemale viskan, liduvad järele ja toovad tagasi, mina jälle viskan ja nemad jälle toovad tagasi. Mina tüdinen sellest mängust enne kui nemad.
Üks poistest aga armastab kõrvaklapijuhtmeid läbi närida, vaat see on kiiks, mis mind ärritab. Emane aga, nii kui lõngakorv jääb valveta, tal on kohe valu lõng läbi närida. Hakkan kuduma ja - järsku saab lõng otsa. Vat see on ka selline äärmiselt ärritav kiiks. Kusjuures ta ise saab väga hästi aru, et lollusega tegeleb, raks närib läbi ja on siis kadunud. Üks poistest armastab jälle mopi narmaid närida. Ja mitte lihtsalt puruks, vaid neelab alla ka ja see mulle enam ei meeldi.
ja siis muidugi pidevalt suusatatakse üle minu - ikka üle jalgade, kui pikali olen - tekki mööda võid ise käia, ja hüpatakse mürtsti kapi otsast mulle keset kõhtu. Pole ka just lõbus. Sellele mopinärijale meeldib veel küüntega teki alt mu varbaid püüda - nii lahe ju, kui mutt röögib, irw. Kui tal küüned ära lõikan, siis ta seda ei tee, aga nii kui uuesti pikad on, kohe!

Tere, Kitah
Olen Roosad tulbid Perekoolist.
Kas sina oled Perekooli Kitah, kellele maitseb lambaliha ja kes seda külmutatuna soovis osta? Sel juhul tere tulemast ja paneme siin foorumis edasi?

[Juustup]

Muuseas kassidele ja üldse kõikidele loomadele tuleb öelda, kui kodust ära lähed, ja umbes kui kauaks. Siis nad ei arva, et neid maha jäetakse.
Ja jah, pesukäsnad tuleb tõesti ära peita, muidu igalt poolt leiavad üles. Ahjaa, see mopinärija, see on sihuke veelemb ka, üle-eelmisel aastal, kui olid need kuumad ilmad, siis ta puges vannitoa kraanikaussi ja ma lasin talle tasakesi külma vett peale, ja siis ta lesis seal, vesi ulatus kuni suuni. Ja no lihtsalt lesiski ja võttis külma vanni. Veel mõne korra sain ma teda sedasi vannitada. Ükskord oli ka soojas vees, kui jahedam oli.
Aga kui pisike poiss tuli, siis Suur Hea Onu võttis ta oma hoole alla ja kantseldas teda. Praeguseks on väike juba kaheaastane, aga ikka Onu lakub teda ja hoolitseb, aga poisil on natuke karmid võtted, vahel maadlevad, mida on väga tore vaadata, ja siis Onu ise karjub, et Poiss, kurat, ää jända!
Ja õiendavad. St poiss minuga ei räägi, kuigi poeb, aga mutt ja onu, kui miskit on, siis õiendavad vastu. Jeerum, mul pole ükski kass sedasi õiendanud. Juttu on küll rääkinud ja nii, aga et aina õiendaks mu kallal, sellist asja näen küll esimest korda

Seda, et loomadele tuleb öelda et kodust ära lähed, olen ma ka tähele pannud. Aga meil on üks kass selline, kes satub sellest iga kord täielikku paanikasse, ahastusse ja nutab. Ometigi me pole teda kordagi hüljanud või unarusse jätnud. Kui me ta endale saime oli ta tol hetkel teadaolevalt poole aastane ja kuskilt kassivabrikust pärit- ta jubedalt kartis inimesi ja haises ka jubedalt. Tema sotsialiseerimisega läks ca aasta(pool aastat me ei näinudki teda põhimõtteliselt, ainult öösiti kui ta söömas käis) samas teisi kasse ta ei kartnud. Nüüd on selline sabarakk et jube, kõnnib lihtsalt järgi ja isegi wc ukse taga röögib nii nagu ta arvaks et ma vajun potist sisse või upun sinna. Hästi armas loom aga ma paratamatult mõtlen et ilmselt on talle kunagi väga liiga tehtud. See kassivabrik, kust ta pärit on, oli uudistes ka.

/Juustup

[Külaline]

See ei ole küll iseloomuomadus ega käitumismuster aga meie kass ei lähe ärritudes turri nagu tavaliselt kassid lähevad. Tal läheb karv turri ainult selgroo pealt ja siis ta näeb välja nagu draakon. Pole varem sellist kassi näinud. Tegu pole tõukassiga.
Aga muidu on ta hästi seltsiv. Süles ei taha olla ja peid ka ei meeldi aga peab koguaeg meiega samas ruumis olema ja käib järgi nagu koer. Pidevalt jutustab ka oma asjadest meile

[Külaline]

Meie kass mängib lapsega peitust. Laps peidab ennast ära ja siis kass tuleb hiilivalt ja luuravalt, kõrvad kikkis kuulamas iga heli. Ja kui lapse avastab, siis kargab "ehmunult" nelja jalaga põrandalt õhku ja tormab kuhugi peitu. Ja siis läheb laps otsima ja kui laps kassi leiab, siis jookseb jälle tema "ehmunult" peitu. Ja nii mängivad mitmeid kordi.

[Külaline]

Muuseas kassidele ja üldse kõikidele loomadele tuleb öelda, kui kodust ära lähed, ja umbes kui kauaks. Siis nad ei arva, et neid maha jäetakse.
Ja jah, pesukäsnad tuleb tõesti ära peita, muidu igalt poolt leiavad üles. Ahjaa, see mopinärija, see on sihuke veelemb ka, üle-eelmisel aastal, kui olid need kuumad ilmad, siis ta puges vannitoa kraanikaussi ja ma lasin talle tasakesi külma vett peale, ja siis ta lesis seal, vesi ulatus kuni suuni. Ja no lihtsalt lesiski ja võttis külma vanni. Veel mõne korra sain ma teda sedasi vannitada. Ükskord oli ka soojas vees, kui jahedam oli.
Aga kui pisike poiss tuli, siis Suur Hea Onu võttis ta oma hoole alla ja kantseldas teda. Praeguseks on väike juba kaheaastane, aga ikka Onu lakub teda ja hoolitseb, aga poisil on natuke karmid võtted, vahel maadlevad, mida on väga tore vaadata, ja siis Onu ise karjub, et Poiss, kurat, ää jända!
Ja õiendavad. St poiss minuga ei räägi, kuigi poeb, aga mutt ja onu, kui miskit on, siis õiendavad vastu. Jeerum, mul pole ükski kass sedasi õiendanud. Juttu on küll rääkinud ja nii, aga et aina õiendaks mu kallal, sellist asja näen küll esimest korda

Heh, sa vist oledki perekooli Kitah nii temalik kirjastiil.

[Hatik]

Saavad aru küll, aga kuidas, seda ma ei tea. Ilmselt mingit sorti metafüüsika. Mu sõbranna kord läks puhkuse ajaks maale ja mina käisin siis ta kassi söötmas-situtamas. Ja kui ta koju tuli, siis vanamees konkreetselt pool tundi sõimas teda täiesti jõust. Teisel aastal ta ütles ja siis vanamees natuke porises, aga vunki üles ei võtnud. Ja olen ka teistelt kuulnud, kellele ma seda nippi olen soovitanud, et see tõesti töötab. Ma ise ka ütlesin kassidele, kui tööle läksin, et vat nüüd tulen siis ja siis, nüüd olen õhtune poiss ja tulen siis ja siis, või kui ööpäevaks linna läksin, ka siis ütlesin, et tulen homme õhtul. Ja nad ei muretsenud siis, lihtsalt ootasid ja olid suht rahulikud. Enne seda aga, kui ma sedasi ütlema hakkasin, olid nad suht närvis.
Lugesin kuskilt, et mesilastele tuleb öelda, kui nende peremees sureb, ja rakendasin seda ütlemise nippi ka teiste loomade peal. Ja see töötab tõesti, nii uskumatu kui see ka pole

[Arutleja]

Saavad aru küll, aga kuidas, seda ma ei tea. Ilmselt mingit sorti metafüüsika. Mu sõbranna kord läks puhkuse ajaks maale ja mina käisin siis ta kassi söötmas-situtamas. Ja kui ta koju tuli, siis vanamees konkreetselt pool tundi sõimas teda täiesti jõust. Teisel aastal ta ütles ja siis vanamees natuke porises, aga vunki üles ei võtnud. Ja olen ka teistelt kuulnud, kellele ma seda nippi olen soovitanud, et see tõesti töötab. Ma ise ka ütlesin kassidele, kui tööle läksin, et vat nüüd tulen siis ja siis, nüüd olen õhtune poiss ja tulen siis ja siis, või kui ööpäevaks linna läksin, ka siis ütlesin, et tulen homme õhtul. Ja nad ei muretsenud siis, lihtsalt ootasid ja olid suht rahulikud. Enne seda aga, kui ma sedasi ütlema hakkasin, olid nad suht närvis.
Lugesin kuskilt, et mesilastele tuleb öelda, kui nende peremees sureb, ja rakendasin seda ütlemise nippi ka teiste loomade peal. Ja see töötab tõesti, nii uskumatu kui see ka pole

Aga sa selle peale ei ole tulnud, et loomad lõpuks harjuvad ära, et nende perenaine aeg-ajalt ära käib ja enam ei stressa sellepärast nii palju?
Minu kass karjub tualeti ukse taga nii kaua kuni välja tulen, kuigi ma igakord ütlen talle, et ma nüüd lähen.

[Külaline]

Ma arvan, et kui peremees ise arvab, et see rääkimine aitab ja loom on siis rahulik, siis loom ongi rahulikum, sest peremees ise ei muretse. Loomad tunnevad lõhna järgi, mis inimese kehas toimub, siis vabanevad teatud hormoonid ja virgatsained, mille lõhna loomad tunnevad lisaks muudele märkidele ja kehakeelele. Seega loomad saavad väga hästi aru, mis tunded ja emotsioonid peremehel on.

[Külaline]

Kas ma pean kõikidest rääkima? Siia tuleb Tõde ja Õigus siis.

Selle mõttetu kommentaari asemel oleksid ju võinud ühe teemakohase loo rääkida.

[Hatik]

Kitah muidugi, mis raske see siis välja dedutseerida Lihtsalt tüütas ära niipidi, nüüd olen teistpidi.
Tervist, Tulbid ja tervisi ka su kassidele, kui need sul veel alles on!

[Külaline]

Kitah muidugi, mis raske see siis välja dedutseerida Lihtsalt tüütas ära niipidi, nüüd olen teistpidi.
Tervist, Tulbid ja tervisi ka su kassidele, kui need sul veel alles on!

Kas tohib küsida, kas see Kitah/Hatik midagi tähendab ka? Või kuidas sa nii kummalise kasutajanime peale omal ajal tulid?

[Külaline]

Minu kass joob kausist vett nii, et võtab vett käpaga ja joob käpalt.

[Külaline]

Minu kass joob kausist vett nii, et võtab vett käpaga ja joob käpalt.

Lisaks sellele veel, ta magab enamuse ajast ruuteril.

[Külaline]

Kas ma pean kõikidest rääkima? Siia tuleb Tõde ja Õigus siis.

Selle mõttetu kommentaari asemel oleksid ju võinud ühe teemakohase loo rääkida.

Rääkisingi, rahune ja ära ole nii tige Millise teemakohase postituse sina tegid?

[Külaline]

Minu kass joob kausist vett nii, et võtab vett käpaga ja joob käpalt.

Lisaks sellele veel, ta magab enamuse ajast ruuteril.

Seal on soe. Paks karvkate peal aga ikka tahavad mõnusat sooja.
Mu kassid poevad isegi palava ilmaga kuhugi tekkide/pleedide alla magama ja aknast paistavale päikeselaigus meeldib ka olla.
Üks neist harrastab läpaka peal magada. Ka soe seal.
Ja selle ka unustasin, et kuna nad vett armastavad, siis joovad nad kraanist vett. Või siis kihtsalt käpaga mängivad sellega. Ja puhtale veeke nad eelistavad juua kraanikuassi jäetud nõudest sogavett
On ka lapse vannitamisest ununenud seebivett joonud vannist
Õnneks beil raudne seedimine.

[Külaline]

Räägime kahjudest ka. Ruloode nööre meeldis ühele kassile närida, korduvalt pidin laskma uue nööri panna ja see lõbu läheb maksma ca 70 eurot kord. Üks kraabib entusiastlikult köögimööbli esipaneele, vahetamine pole odav ega kiire, sest konkreetset värvi tuleb tellida. Kuigi jah, tema auks pean ütlema, et õnneks ainult kahte kindlat paneeli kraabib. Puidust uksi ja ukseliiste olen pidanud korduvalt üle värvima - ikka kraapimise pärast. Kui uks pannakse kinni, tahavad ju tingmata sisse tulla... ja kraabivad. Kardinad ei püsi pikalt esinduslikud, sest mõni ikka jääb küüntega kinni. Diivanid - sellest pole üldse mõtet rääkida. ca 3 aastat maksimum. Neli aastat peab ka vastu, kui pleed peale panna ja kujutada ette, et selle all on kõik korras. Nahkmööblit ei saa üldse osta. Hele parkett ja laudpõrand läheb küüntekriime täis. Veidi aitab, kui valge vahaga üle tõmmata, aga kes see kogu aeg viitsib. Lisaks lilled - kõiki on näritud mingi hetk ja hambaaugud sees. Puutumata jääb ainult kaktus. Null respekti lillede vastu, ma ütleks, neile on see üks malts puha. Vaasilillede kimbud tuleb panna suuremasse raskemasse lillepotti, et vaase öösel maha ei tõmmataks. Ja nii edasi... Loomad on muidu toredad!

[Juustup]

Ma tänan Teid kõiki vastuste eest! Ma olen väga suur loomasõber ning neid vastuseid oli siin lõbus lugeda.
Kahjudest rääkides, siis need ilmselt kaasnevad pea kõigi lemmikutega.. ega ilmselt polegi muud lahendust kui sellega leppida ja/või üritada võimalikult kaval olla ja loomi "ära petta".
Mina andsin alla ja kodus olles ma tualettruumi ust ei sulge, jätan prao sisse. Kass on muidu sellises paanikas ja röögib nii kõvasti, et see pole normaalne. Kui vannis käin on täpselt sama. Las ta siis istub ja veendub, et ma potist alla ei läinud või vanni ära ei uppunud

/Juustup

[Külaline]

Räägime kahjudest ka.

Mul üks kass on igavene metslane, see kakub tapeeti seinast maha. Õnneks on vana tapeet ja nagunii mingil hetkel remont tulemas, aga inetu ikka, kui seniks suured latakad seinast maast on.

Kardinatest ei hakka üldse rääkima, meil on üks kohusetundlik putukapüüdja, kes seal alatasa ripub. Aga kardinaid tassib ämm pidevalt kokku, mul on neid kodus kotitäite kaupa ja neist jagub surmani.

Uue diivani ostsin 2 a tagasi ja sellel olen kohe algusest katteid peal hoidnud. Esiteks seal magab koer, kes pole kõige puhtam loom ja teiseks oleks kassid selle diivani ammu ära äestanud ning see oleks karvu täis. Diivani kraapimine on ka teise, muidu rahuliku ja normaalse kassi pahe. Võtan katted ära ainult siis, kui mõni istumine tuleb kodus ja seni näeb see välja nagu uus. Katteid on ka oluliselt lihtsam pesta kui diivanit ennast.

[Arutleja]

Erilist kahju kassid, keda eluaeg olen pidanud, mulle tekitanud pole. Peale raviarvete. Karvu mööblil ei saa vist kahjuks lugeda. Varasemalt käisid mu kassid õues ja toas ei kraabitud ei uksi ega diivaneid. Ühel kassil oli küll kombeks öösiti magamistoa peeglit kaapida. See oli tema viis õue küsida, aga peeglile sellest kahju ei sündinud. Viimased kassid on olnud tubased. Neil on oma kraapimispuud siin ja seal ning mööbli kallale seepärast ei kipu. Samuti lõikan ma neil tihti küüsi. Üks ammune kass aga sirtsutas tuppa igale poole, kuigi käis õues ja liivanõugi oli toas olemas. Temaga oli küll igavene häda. Tal oli vist midagi viga, aga enne kui ma sellele jaole sain, siis kadus ta lihtsalt ära. Üks kass tõi pidevalt hiiri tuppa ja loopis neid siis mängides kõrgele õhku, nii et need mitu korda mulle sülle potsatasid. See oli küll veidi õõvastav.

[Juustup]

Mulle veel meenub ühe mu tuttava kass, kes eranditult ja jonnakalt tuli teleka ette ja ta positsioneeris ennast täpselt nii, et subtiitreid ei saaks näha. Kui ta leidis, et teda pole piisavalt ülistatud, söödetud, õue lastud vms, oli kohe teleka ees kindlas poosis. Omanik siis iga kord pidi leiutama mis härrale ei sobinud ja/või mis tegemata on

/Juustup