Õhuniisutajad

köök, kodu korrashoid ja aed
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 28 Mär 2025 20:16
Ants kirjutas: 28 Mär 2025 19:50 Õhu niiskus 10%, selleks peab kõvasti vaeva nägema. Inimene juba higistab ööpäeva jooksul nii palju, et see 10% ei ole eluliselt usutav, kui just sügavkülmkambris üksi ei tööta ja higistamisega eralduv niiskus viiakse ruumist välja riietega. Pigem ikka aparaat vigane.
Alla 40% niiskust on võimalik lihtsasti saavutada elektriga küttes ja talvel ja eriti nigela ventilatsiooniga.
Inimene ei viibi töökoha KONTORIS ööpäeva jutti 😀
Sa ikka loed ka, või lahmid niisama?
Sa ka ikka loed mõttega või? Ta kirjutab, et see hügromeeter lihtsalt valetab ja põhjendab, miks ta valetab. 10% õhuniiskust pole meie kliimas võimalik saavutada.
Aga nagu TA mainib, ega täpne näit polegi tema jaoks oluline, tunneb ära, kui õhk on liiga kuiv. Mis % tegelikult on, ei olegi tähtis.
Kardan küll, et kui selles uues niisutajas kasutada ka karedat vett, siis ummistuvad düüsid samuti, kui selles filtrit pole.
Ants
Postitusi: 992
Liitunud: 09 Aug 2024 18:39
Kontakt:

Postitus Postitas Ants »

Külaline kirjutas: 28 Mär 2025 20:16
Ants kirjutas: 28 Mär 2025 19:50 Õhu niiskus 10%, selleks peab kõvasti vaeva nägema. Inimene juba higistab ööpäeva jooksul nii palju, et see 10% ei ole eluliselt usutav, kui just sügavkülmkambris üksi ei tööta ja higistamisega eralduv niiskus viiakse ruumist välja riietega. Pigem ikka aparaat vigane.
Alla 40% niiskust on võimalik lihtsasti saavutada elektriga küttes ja talvel ja eriti nigela ventilatsiooniga.
Inimene ei viibi töökoha KONTORIS ööpäeva jutti 😀
Sa ikka loed ka, või lahmid niisama?
Kuna foorumis ei tohi väidetavalt suure algustähega teie kasutada siis pean küsima: Te tegite füüsika tunnis mida?
Ei pea viibima ei kontoris ega kodus ei ööpäev ega kaks, selleks et saavutada 10% õhu niiskus tuleb siiski kasutada mingeid aktiivmeetmeid. Võimalik, et meie suvisel ajal lülitatakse konditsioneer ööseks max võimsusele (öösel ka elekter eelduslikult odavam), kuid sellega ei ole võimalik saavutada 10% õhu niiskust nii, et hommikul inimene tööle tulles ei külmetuks.
Tegelikult lihtne füüsika.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ants kirjutas: 28 Mär 2025 21:14
Külaline kirjutas: 28 Mär 2025 20:16
Ants kirjutas: 28 Mär 2025 19:50 Õhu niiskus 10%, selleks peab kõvasti vaeva nägema. Inimene juba higistab ööpäeva jooksul nii palju, et see 10% ei ole eluliselt usutav, kui just sügavkülmkambris üksi ei tööta ja higistamisega eralduv niiskus viiakse ruumist välja riietega. Pigem ikka aparaat vigane.
Alla 40% niiskust on võimalik lihtsasti saavutada elektriga küttes ja talvel ja eriti nigela ventilatsiooniga.
Inimene ei viibi töökoha KONTORIS ööpäeva jutti 😀
Sa ikka loed ka, või lahmid niisama?
Kuna foorumis ei tohi väidetavalt suure algustähega teie kasutada siis pean küsima: Te tegite füüsika tunnis mida?
Ei pea viibima ei kontoris ega kodus ei ööpäev ega kaks, selleks et saavutada 10% õhu niiskus tuleb siiski kasutada mingeid aktiivmeetmeid. Võimalik, et meie suvisel ajal lülitatakse konditsioneer ööseks max võimsusele (öösel ka elekter eelduslikult odavam), kuid sellega ei ole võimalik saavutada 10% õhu niiskust nii, et hommikul inimene tööle tulles ei külmetuks.
Tegelikult lihtne füüsika.
Nina nokkisin füüsika tunnis. Keemia tunnis ka.
Ants
Postitusi: 992
Liitunud: 09 Aug 2024 18:39
Kontakt:

Postitus Postitas Ants »

Külaline kirjutas: 28 Mär 2025 21:00
Külaline kirjutas: 28 Mär 2025 20:16
Ants kirjutas: 28 Mär 2025 19:50 Õhu niiskus 10%, selleks peab kõvasti vaeva nägema. Inimene juba higistab ööpäeva jooksul nii palju, et see 10% ei ole eluliselt usutav, kui just sügavkülmkambris üksi ei tööta ja higistamisega eralduv niiskus viiakse ruumist välja riietega. Pigem ikka aparaat vigane.
Alla 40% niiskust on võimalik lihtsasti saavutada elektriga küttes ja talvel ja eriti nigela ventilatsiooniga.
Inimene ei viibi töökoha KONTORIS ööpäeva jutti 😀
Sa ikka loed ka, või lahmid niisama?
Sa ka ikka loed mõttega või? Ta kirjutab, et see hügromeeter lihtsalt valetab ja põhjendab, miks ta valetab. 10% õhuniiskust pole meie kliimas võimalik saavutada.
Aga nagu TA mainib, ega täpne näit polegi tema jaoks oluline, tunneb ära, kui õhk on liiga kuiv. Mis % tegelikult on, ei olegi tähtis.
Kardan küll, et kui selles uues niisutajas kasutada ka karedat vett, siis ummistuvad düüsid samuti, kui selles filtrit pole.
Eks inimestel ole valida: kas osta dest.vett poest, kuumutada vesi ca +75 °C, räästast vihmavesi või siis talvel sulatada lund. Karedust põhjustavad ainult kaltsium ja magneesium. Kraanivesi ja iga poole aasta tagant uus aparaat on ka lahendus. Radikaalsem on äädikalahusega läbi pesemine ja siis äädikahais kontoris. Sidrunhape on lõhna osas pisut tagasihoidlikum.
Ants
Postitusi: 992
Liitunud: 09 Aug 2024 18:39
Kontakt:

Postitus Postitas Ants »

Külaline kirjutas: 28 Mär 2025 21:27
Ants kirjutas: 28 Mär 2025 21:14
Külaline kirjutas: 28 Mär 2025 20:16

Inimene ei viibi töökoha KONTORIS ööpäeva jutti 😀
Sa ikka loed ka, või lahmid niisama?
Kuna foorumis ei tohi väidetavalt suure algustähega teie kasutada siis pean küsima: Te tegite füüsika tunnis mida?
Ei pea viibima ei kontoris ega kodus ei ööpäev ega kaks, selleks et saavutada 10% õhu niiskus tuleb siiski kasutada mingeid aktiivmeetmeid. Võimalik, et meie suvisel ajal lülitatakse konditsioneer ööseks max võimsusele (öösel ka elekter eelduslikult odavam), kuid sellega ei ole võimalik saavutada 10% õhu niiskust nii, et hommikul inimene tööle tulles ei külmetuks.
Tegelikult lihtne füüsika.
Nina nokkisin füüsika tunnis. Keemia tunnis ka.
Nüüdseks vast päris kobe nospel? Vaadake et siis vastu tuult näoga ei pööra: võtab lõrisema.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 28 Mär 2025 19:35
Minu hügromeeter täpselt nii näitab. Kui hommikul tulen, on õhuniiskus 10-12. Nüüd ostsin taas uue masina, nüüd on 40-50 vahel. Kas see 10 on täpselt õige või ei ole, polegi nii tähtis, sest mina igatahes tunnen seda kohe, silmad lähevad punaseks, kui õhk on liiga kuiv. Kui teised inimesed näevad, et mul on õhuniisuti, siis hakkavad ise ka rääkima, et kurgus kriibib, nahk kuivab silmad hakkavad kipitama õhtuks. Minu arust meil lihtsalt ongi seal halb sisekliima.
Uutes peaaegu hermeetilistes sundventilatsiooni ja kliimaseadmega kontorites vabalt võib olla. Eriti talvel, kui isegi õhutamine teeb õhu hoopis kuivemaks, sest väliõhk on veel kuivem (miinuskraadidega pole õhus õhuniiskust ju). Siis hakkavadki huuled pragunema, nahk kuivab, silmad... (niisutavaid silmatilku on ka hea kasutada, selliseid geeljaid). Tuleb varsti kevad, hakkab parem vast ka kontoriõhus. Veel üks võimalus on kabinetti taimi tuua, kui on võimalik.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

meil on Stadler Formi Big Oscar - see mahutab 6 liitrit ja küttehooajal suudab ta selle ära kasutada 2 ööpäeva jooksul. Filtreid vahetame paari kuu järel ja tal ei teki seda valget tolmu.
Tuba ca 36m2, keskküttega korter.
Väga suur vahe on kas elu niisutajaga või ilma (hakkavad silmad sügelema ja nahk ketendama).
TME
Postitusi: 22
Liitunud: 14 Nov 2024 22:46
Kontakt:

Postitus Postitas TME »

Ants kirjutas: 28 Mär 2025 21:14
Külaline kirjutas: 28 Mär 2025 20:16
Ants kirjutas: 28 Mär 2025 19:50 Õhu niiskus 10%, selleks peab kõvasti vaeva nägema. Inimene juba higistab ööpäeva jooksul nii palju, et see 10% ei ole eluliselt usutav, kui just sügavkülmkambris üksi ei tööta ja higistamisega eralduv niiskus viiakse ruumist välja riietega. Pigem ikka aparaat vigane.
Alla 40% niiskust on võimalik lihtsasti saavutada elektriga küttes ja talvel ja eriti nigela ventilatsiooniga.
Inimene ei viibi töökoha KONTORIS ööpäeva jutti 😀
Sa ikka loed ka, või lahmid niisama?
Kuna foorumis ei tohi väidetavalt suure algustähega teie kasutada siis pean küsima: Te tegite füüsika tunnis mida?
Ei pea viibima ei kontoris ega kodus ei ööpäev ega kaks, selleks et saavutada 10% õhu niiskus tuleb siiski kasutada mingeid aktiivmeetmeid. Võimalik, et meie suvisel ajal lülitatakse konditsioneer ööseks max võimsusele (öösel ka elekter eelduslikult odavam), kuid sellega ei ole võimalik saavutada 10% õhu niiskust nii, et hommikul inimene tööle tulles ei külmetuks.
Tegelikult lihtne füüsika.
Ei pea midagi aktiivset tegema. Talvel -10 kraadi juures on 80% Rh puhul vett õues 1m3-s õhus 1,9g. Tõstes sama veehulga toas 22 kraadisesse õhku ongi toa Rh 10% kuna 22 kraadise õhu max niiskusesisaldus ehk 100% Rh = 19.3 g vett ühes m3-s.

Talvel väikeste külmadega ongi tavaline Rh ehk suhteline õhuniiskus bürooruumides, kus on ventilatsioon, 22 kraadi juures kuskil 15-20%. Välisõhus lihtsalt pole niiskust.
Ants
Postitusi: 992
Liitunud: 09 Aug 2024 18:39
Kontakt:

Postitus Postitas Ants »

TME, kas ChatGPT?
Numbreid võib ju loopida, aga tõlgendada peab ka oskama.
TME
Postitusi: 22
Liitunud: 14 Nov 2024 22:46
Kontakt:

Postitus Postitas TME »

Ants kirjutas: 02 Apr 2025 22:11 TME, kas ChatGPT?
Numbreid võib ju loopida, aga tõlgendada peab ka oskama.
Ants, kahjuks pean pettumuse valmistama. Ei ole ChatGPT. On täiesti lihtne tabel " Ehituskonstruktori käsiraamatust", panen ka siia veelkord lingi ühele diplomitööle üles , tabel on LK10.

https://digikogu.taltech.ee/et/Download ... ejavee.pdf

Ja kui Sul puudub võime selgitavast tekstist aru saada, või Sa ei suuda seda lugeda ning Sulle tundub et keegi loobib numbreid, on see isiklik probleem.

Kui postitatakse teema, kus keegi küsib nõu, siis proovi äkki seda palvet täita. Mitte kribada mingeid emotsionaalseid ja halvustavaid postitusi mille pole ei sisu ega ka muud harivat mõtet. Ja kui niiskuse ja kliima teemal kirjutada soovid, tee omale selgeks mis on suhteline õhuniiskus, kastepunkt ja küllastunud aur. Ning lähtu numbritest mitte mingist umbmäärasest arvamusest.

Niipalju veel kontoriruumide talvisest 10%-sest suhtelisest õhuniiksusest, et see on meie kliimas külmade ilmadega täiesti tavaline teema. Eriti kontorites kus on korralik sundventilatsioon. Igaüks võib seealt tabelist vaadata, kuipalju talvel välisõhus veeauru grammides on. Kusjuures arvestage et selles tabelis on grammid 100%lise õhuniiskuse puhul. Kui ilmajaam ütleb et õhuniiskus on 80% tuleb neid gramme korrutada 0.8ga.

Ehk siis ei tasu neid maha teha ega süüdistada hügromeetreid, kui keegi kirjutab et hommikul näitab 10% õhuniiskust kontoris.
TME
Postitusi: 22
Liitunud: 14 Nov 2024 22:46
Kontakt:

Postitus Postitas TME »

Külaline kirjutas: 25 Mär 2025 21:44
Külaline kirjutas: 24 Mär 2025 08:30Oot, misasja? Sul on kodus klaver, mida on vaja veehoidlana? Päriselt? Klaver kardab väga vett.
Klaver kardab vett küll. Otsest vett. Aga klaveri töökorras hoidmiseks asetatakse sinna sisse tõesti anumaid veega, et tagada õige niiskus, kui see muudmoodi võimalik pole. Just kütteperioodil. Ja samas ka mõõdetakse seda, et oleks ikka õiges vahemikus.
Tegelikult vajavad enamik pille stabiilset ja keskmist õhuniiskust ning ka temperatuuri. Suurte hoonete puhul on niiskuse hoidmine aga paras peavalu ning nõuab kalleid niisutusega ventilatsioonisüsteeme mis ise on väga kallid. Pluss käigushoidmine ja hooldus mis on omajagu keeruline ja kallis. Seetõttu tavalistes büroohoonetes selliseid lahendusi ei tehta. Põhiprobleemiks on kallidus - nii ehitus kui käigushoidmine.

Hiljutistest ehitusuudistest jäi silma et MUBA hoone tehti sellise kliimasüsteemiga. Ja põhjendusesks oli just erinevate klaverite ja muude pillide suur hulk hoones. Ehk MUBA ventilatsioonisüsteem talvel niisutab ning suvel kuivatab, et hoida maja sisene niiskustase nõutavas 40-60% vahemikus. Sama hoone kohta aga oli üks teine artikkel milles imestati selle suurt ehitusmaksumust. Eks ventsüsteem oli üks kallitest komponentidest. Lisaks veel ruum - ruumis klassid, kus helipidavus viidi maksimaalsele tasemele.
Ants
Postitusi: 992
Liitunud: 09 Aug 2024 18:39
Kontakt:

Postitus Postitas Ants »

Ma sain kõhutäie naerda: "Pinnakatte mõju savikrohvi hügroskoopsusele ja veeauru läbilaskvusele" ja toote näitena kaasaegsed kontorid?
Kui kaasaegses kontoris on kaasaegne ventilatsioon siis on mõeldud ka õhu niisutamisele. Punkt. Õhu niiskuse osas lugege ikkagi ehitusteaduskonna keskkonnatehnika instituudi kütte/vendi lõputöid.
TME
Postitusi: 22
Liitunud: 14 Nov 2024 22:46
Kontakt:

Postitus Postitas TME »

Külaline kirjutas: 23 Mär 2025 11:59 Soovitage head õhuniisutajat. Mul on tööl õhuniiskus 10 protsenti, normaalseks peetakse üle 40. See mõjub väga halvasti mu silmadele, need hakkavad kohe punetama. Olen ostnud juba kaks õhuniisutajat, töötasid hästi, aga siis äkitselt enam ei töötanud. Mõlema eluiga oli kuskil 4 kuud. Eks nad olid odavamapoolsed ka, üks oli mingi 24 eurot ja teine 40+ eurot. Aga kas siis kallim töötab kauem? Või miks nad niimoodi katki lähevad. Enam auru ei tule ja kogu moos.
Kahjuks need odavad variandid ei sobi tõsisemaks niisutamiseks ja täidavad pigem sellist "visuaalse" niisutuse efekti kodus, kus ei ole sundventilatsiooni. Ehk ilus on vaadata kuidas auru tõuseb ning paljudel hakkab sellest vaatepildist juba parem, kuigi õhuniiskus toas eriti ei tõuse. Või tõuseb kui ventilatsiooni eriti pole.

Kaasaegsetes kontorihoonete kliima standard näeb ette et õhk vahetub kabinetis 10 l/s inimese kohta. Ehk siis kolme töökohaga kabinetis puhtakse sisse ja imetakse välja igas sekundis 30 liitrit õhku. Nii näevad õhuvahetust ette ehitusstandardid. Korrutades sekundid ja minutid saame tulemuseks et kabinetis vahetub ühe tunni jooksul ca. 100 m3 õhku. Ehk kui ruumi põrandapind on ca 40 m2 vahetub selles olev õhk korra tunnis.

Siit saabki alguse probleem, miks väikese jõudlusega niisutid sellises õhuvahetuses midagi teha ei jaksa - nende poolt õhku paisatud veehulk pole lihtsalt piisav ning ka see väike kogus imetakse kogu aeg välja.

Laskumata täpsematesse kalkulatsioonidesse mis tõenäoliselt mõnedel lugejatel juhtmed kokku jooksutavad, proovin väga üldiselt ning arvutuskäiku mitte siia kribades keskenduda tavalisele "keskmisele" talvisele olukorrale, kus õues on -5 kraadi külma, kabinetis on 22 kraadi ning õues on suhtelinne õhuniiskus 80%. Sellisel juhul :

Välisõhu iga m3 sisaldab 2.7 grammi veeauru. Kui need veemolekulid suudavad ventilatsiooniseadmest kõik terve nahaga läbi tulla (näiteks ei lenda soojusvaheti kaudu tagasi õue) ning jõuavad kabinetti, näitab 22 kraadises kabinetis niiskusmõõtja numbrit 13.8% . Kui on soov kabineti number saada näiteks 40%-60% vahemikku , tuleks ruumi puhutavasse igasse M3 -sse pihustada juurde 5-9 grammi vett. Kuna tunnis aga vahetub 100 M3 õhku peab õhuniisuti suutma õhku paisata 0.5-1 liiter vett. Seega sobiks sellisesse ruumi niisuti jõudlusega vahemalt 500 ml/h soovitavalt kuni 1000 ml/h. Kaudselt kinnitab antud arvestus ka seda, et päevas võib selline niisutamine neelata 4-8 liitrit, olenevalt masina jõudlusest ning seadistustest.

Kogu selle pika jutu kinnituseks on siin üks õhuniisuti , mis suudab toota 400 ml/h ja nagu kirjas, tõstab Rh suurust 10-20% ehk siis sellise niisutajaga saate ülaltoodud talvisel päeval oma kabineti Rh ehk suhtelise niiskuse 34% peale kuna see masin lisab igale m3-le 4 grammi vett juurde tõstes vee hulga igas õhu kuupmeetris 2.7 grammi pealt 6.7 peale

https://www.airvitamin.ee/toode/naturaa ... form-karl/

Korralik ja võimas õhuniisuti, mis on suuteline kuni 2L tunnist välja andma on selline :

https://airtecbaltic.ee/toode/ohuniisutaja-pae-50/

Selline masin suudaks juba poole võimsusega töötades antud toa talvel ära niisutada.

Kuni 700 ml/h tootlikkusega on näiteks selline :

https://www.euronics.ee/koduhoid/ohukva ... -oskar-big

Ja arvestama peab et osad aurustamise tehnoloogiad tekitavad katlakivi ja muu saasta ladestumise pindadel. Ülaltoodud variandid on naturaalse aurustunisega ja seetõttu pindadele sõbralikumad.

Ning lõpetuseks veel niipalju, et põhjamaade ehitusstandardid sh. ka eesti omad ei näe ette miinimum õhuniiskuse nõuet, ehk siis peame leppima oma kliimavööndi eripäraga et talvises õhus on niiskust vähe. Ja kes arvab et ventilatsioonisüsteemidesse vee pritsimine on lihtne, siis nii see ei ole. Troopika tekitamine ventilatsiooniseadmetesse ja torudesse loob seal oivalise pinnase kõiksugu bakterite ja muude ebahügieeniliste elukate vohamiseks, mis halvimal juhul võib päädida väga raskete tervisekahjustustega. Seetõttu on selliseid niisutusega süsteeme vaja kogu age puhastada ja hooldada.
TME
Postitusi: 22
Liitunud: 14 Nov 2024 22:46
Kontakt:

Postitus Postitas TME »

Ants kirjutas: 05 Apr 2025 12:53 Ma sain kõhutäie naerda: "Pinnakatte mõju savikrohvi hügroskoopsusele ja veeauru läbilaskvusele" ja toote näitena kaasaegsed kontorid?
Kui kaasaegses kontoris on kaasaegne ventilatsioon siis on mõeldud ka õhu niisutamisele. Punkt. Õhu niiskuse osas lugege ikkagi ehitusteaduskonna keskkonnatehnika instituudi kütte/vendi lõputöid.
Sa ikka ei suuda lugeda mis on kirjutatud. Loe sealt niiskusega seonduvat nagu kirjutasin. Lihtsalt pole leidnud paremat linki kus oleks niiskuse teemal kirjutatud. Või koolis lugemise tunnis nokkisid nina?

Ja kaasaegsed ehitusnormid ei näe ette õhu niisutamist tavalises kontoris. ( Jätame serveriruumid ja muud tehnoruumid erinõuetega välja). Nii et võiksid oma isiklikud arvamused siiski endale jätta. Proovi püsida faktides.
Ants
Postitusi: 992
Liitunud: 09 Aug 2024 18:39
Kontakt:

Postitus Postitas Ants »

TME, pole vaja oma nahast välja pugeda. Kui ma juba oskasin viidata TTÜ vastavale instituudile siis võiks aimata, et tean õhu niiskusest nii mõndagi.

Lisaks, kui kontorihoone Tellija soovib õhu niisutamist siis Teie projekteerijana loobute või teete porgandihäälega prääksukükke ning võtate raha vastu. Standarditest rääkige sel juhul oma vanaema kassile.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kahjuks need odavad variandid ei sobi tõsisemaks niisutamiseks ja täidavad pigem sellist "visuaalse" niisutuse efekti kodus, kus ei ole sundventilatsiooni. Ehk ilus on vaadata kuidas auru tõuseb ning paljudel hakkab sellest vaatepildist juba parem, kuigi õhuniiskus toas eriti ei tõuse. Või tõuseb kui ventilatsiooni eriti pole.
Meil on väike tuba ja tõstab see odav niisuti ka niiskust väga hästi. Mõõtja järgi tõuseb 45-50 protsendi peale, millega mu silmad enam punaseks ei lähe, nagu ilma niisutajata teevad. Mingist vaatepildist mul parem ei hakka, täiesti reaalselt lähevad muidu silmad punaseks ja niisutiga enam ei lähe.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

TME, pole vaja oma nahast välja pugeda. Kui ma juba oskasin viidata TTÜ vastavale instituudile siis võiks aimata, et tean õhu niiskusest nii mõndagi.
Kui teil on mingid teadmised, siis varjate neid küll väga hästi. Peale emotsionaalsete purtsatuste stiilis, kui lollid on kõik teised ja kui tark olen mina, pole teie suust küll ju midagi sisukat tulnud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kaudselt kinnitab antud arvestus ka seda, et päevas võib selline niisutamine neelata 4-8 liitrit, olenevalt masina jõudlusest ning seadistustest.
Päevas kulubki umbes 5 liitrit vett ja pigem ma siis ostan neid odavamaid käkke edasi, kuna 300+ eurot ma selle peale siiski kulutada ei soovi. Selle raha eest saab 10 odavat niisutajat. Umbes 2-3 kulub aastas (sest kogu aeg ju pole ka nii kuiv), seega sama summa kulutamiseks kulub umbes 5 aastat.
Ants
Postitusi: 992
Liitunud: 09 Aug 2024 18:39
Kontakt:

Postitus Postitas Ants »

Külaline kirjutas: 05 Apr 2025 16:03
TME, pole vaja oma nahast välja pugeda. Kui ma juba oskasin viidata TTÜ vastavale instituudile siis võiks aimata, et tean õhu niiskusest nii mõndagi.
Kui teil on mingid teadmised, siis varjate neid küll väga hästi. Peale emotsionaalsete purtsatuste stiilis, kui lollid on kõik teised ja kui tark olen mina, pole teie suust küll ju midagi sisukat tulnud.
Kui keegi üldsegi purtsatab siis olete see Teie ise. Oma emotsioonid stiilis "kui lollid on kõik teised ja kui tark olen mina" viitavad teie madalale enesehinnagule, mis nii mõnelgi juhul viitavad tavaliselt ka erialasele ebakompetentsule. Kutsetunnistus lõppeb mis aastal?
TME
Postitusi: 22
Liitunud: 14 Nov 2024 22:46
Kontakt:

Postitus Postitas TME »

Külaline kirjutas: 05 Apr 2025 16:01
Kahjuks need odavad variandid ei sobi tõsisemaks niisutamiseks ja täidavad pigem sellist "visuaalse" niisutuse efekti kodus, kus ei ole sundventilatsiooni. Ehk ilus on vaadata kuidas auru tõuseb ning paljudel hakkab sellest vaatepildist juba parem, kuigi õhuniiskus toas eriti ei tõuse. Või tõuseb kui ventilatsiooni eriti pole.
Meil on väike tuba ja tõstab see odav niisuti ka niiskust väga hästi. Mõõtja järgi tõuseb 45-50 protsendi peale, millega mu silmad enam punaseks ei lähe, nagu ilma niisutajata teevad. Mingist vaatepildist mul parem ei hakka, täiesti reaalselt lähevad muidu silmad punaseks ja niisutiga enam ei lähe.
Ok, täpsustan et minu selgitus käis suurema kontoriruumi kohta kus on normide kohane õhuvahetus. Selle kohta kirjutasin, et tõsisemaks, ehk siis suure ruumi niisutamiseks need väiksed vidinad ei sobi. Kui on väike ruum ja õhuvahetus väiksem siis piisab loomulikult väiksemast seadmest. Kui tekkivat niiskust toast intensiivselt välja ei tõmba, jääbki see ruumi ja kõik on ok. Suuremas ruumis jääb kahjuks ainult see visuaalne aurusammas, sest tekkiv aurunatuke tõmmatakse lihtsalt vendiga välja. Järele proovitud ja ka mõõdetud teema.

Kui veel lihtsatest lahendustest rääkida siis ühes kontoris näiteks pandi toa nurkadesse tavalised mustad 60L seguvannid (ehituspoest) mis pandi vett täis ja asi töötas, ehk siis lahtine vesi tekitas auramisega täiesti piisava niiskustaseme.

Kodudes kus ei ole sundventilatsiooni tekib reeglina seetõttu vastupidine seis, ehk kõik niiskus mis elamisest ja inimeste hingeõhust eraldub jääb õhku ringlema ning kipub siis tagatipuks külmadele pindadele konenseeruma. Ka sellest on siin teema olnud.

Ehk kokkuvõtvalt - kahjuks pole ühest ja kõigile sobivat lahendust. Seetõttu ka veidi pikem selgitus eelnevalt kuidas niiskus tekib ja kuhu see kaob.

Hea uudis on aga see et õues läheb soojemaks ning kuni talve tulekuni on meil niiskust õhus piisavalt ja suvel isegi liiga palju. Ehk siis probleemiga ei pea tegelema.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Semrush [Bot] ja 1 külaline