Guest kirjutas: ↑22 Apr 2025 10:41
Tolmukübe kirjutas: ↑22 Apr 2025 10:28
Võttis aega, mis võttis, lõpuks näed, et teist ju kuskil pole ja siis jõuab ka kohale, et ei tunnegi ju teda.
Kaua siis ajaliselt läks?
Kas uuesti tahad armuda?
Ei julge öeldagi, kaua ajaliselt läks, ikka mitmeid aastaid. Tunded olid vastastikused, eks seepärast läkski nii kaua. Aga lõpuks jõuab kohale, et olid küll, aga reaalsuses ju suhtlust pole. Noh, järelikult siis pole. Seda küll enam ei taha, mis temaga oli. Kas see armumine oligi, see vist oli hoopistükkis kirg isiklikult. Ei taha. Kindlat jalgealust pole, sellist jama pole enam vaja. Üks tuttav mees, intelligentne inimene, ütles kord, et mis see armastus siis on. Seega, mis see armumine siis on. Kui selline suhtlus, kus alguses on tutvus, siis sõprus ja siis armumine/armastus, ega selle vastu ei ole. Ja aeglane liikumine peab olema, mitte et täna saime tuttavaks ja kahe nädala pärast on juba pulmad. Ei ole vaja igasuguseid probleeme mulle. Aga sellist asja, et langeb sulle üleöö karmauhti mingi asi kaela, enese peremees sa enam pole, stabiilsust pole - no milleks see jama? Eks on muidugi hea, et ma olen neid tundeid kogenud, aga ei enam. Enam neid ei tule, olen tasakaalukamaks muutunud, kogemusest õppinud, jne.