Kolimine linnast maale

[Külaline]

Nõus, et väikeses linnas võiks jah olla mõnus elada. Kui töö mõttes vahet pole ja ema veel üksi hakkama saab, siis see oleks oluliselt normaalsem mõte kui suvalisse "kolhoosiasulasse".
(Tartu siiski tegelikult on ka pigem väike linn muidugi, kus võiks olla igati mõnus elada, aga Annelinna suures korterelamus ilmselt mitte nii väga.)

Ka jalutamise või mistahes muu asja nautimisega on väga mõnus päris maal (oma majas, looduse keskel) või väikeses linnakeses/alevis. Aga suvalises viie korterelamuga väikekohas, kus ongi ainult coop, bensukas ja katlamaja, EI OLE seda nunnut valgustatud tänavatega romantikat, ongi konkreetselt need paar majatäit inimesi ja mitte midagi muud. Kui teemaalgataja räägiks nunnust väikesest linnakesest nagu Võru või Elva või Viljandi, siis olekski ta mõttel jumet. Tema aga ju ei räägi sellisest kohast.

Jah seda küll, et seal paari majaga kolhoosikülas ongi ainult üks tänav. Esimese korrusega pole seal aga küll probleemi, sest need sageli ongi vaid 2-korruselised. Liftiga maju kolhoosikeskusest ei leia. Kõik oleneb muidugi ka asukoht. Suure linna külje all võivad ka need kolhoosikeskuse majad olla igati viisaka rahva poolt asustatud ja olen näinud, et see kolhoosimaja on tehtud kahepereelamuks. Ühele üks poolt ja teisele teine pool. Aed ümber ja puha.

[Külaline]

Kui autot ei oma, siis ei soovita kolhoosikeskust. Kui see just ei asu Tallinn-Tartu raudtee ääres ja rong peatub seal. Vali väheke suurem üksus, mis kannab linna nime. Ema võtad enda juurde elama, kui ta enam hakkama ei saa. Selle peale mõtle juba eluaseme valikul.

[Külaline]

Ma ei saanud aru, mis probleem selle õues käimisega väiksemas kohas on?
Siin Tallinnas jalutan ma ju ka oma kodu lähiümbruses. Ja kui see on paneelikate piirkond, siis vahin ma iga kord neid samu jubedaid maju ja sodituid seinu. Ma ei sõida ju teise linnaosasse jalutama, eriti veel pimedas. Üleüldse teatud kellaajast hiljem ma siin Tallinnas välja minna ei taha. Hilisel ajal ebameeldivad inimesed ilmuvad välja nagu prussakad pragudest. Väikelinnas, kus ka sageli viibin, aga meeldib just suht hilja tänavatele jalutama minna. Mitte kedagi ei tule vastu, isegi autod ei sõida, hea vaikne, ei mingit hirmu. Imetled väikseid aiaga majakesi, talvel jõulutulesid, suvel kuulad ritsikate sirinat ja ööbiku laksutamist.

Ma jalutan Tallinnas ka nii nagu sa väikelinna kirjeldad. Käin metsas või mere ääres või niisama "külavahel." Ka Tallinnas on mõnusaid piirkondi, Tartus samuti.

[Külaline]

Kusjuures paljude olematu elanikkonnaga alevike juures on megapikad asfalteeritud ja valgustatud jalgrajad maantee ääres. Võid end maratoni tšempioniks treenida, sest muud alternatiivset tegevust pole ))

[Külaline]

Ma ei saanud aru, mis probleem selle õues käimisega väiksemas kohas on?
Siin Tallinnas jalutan ma ju ka oma kodu lähiümbruses. Ja kui see on paneelikate piirkond, siis vahin ma iga kord neid samu jubedaid maju ja sodituid seinu. Ma ei sõida ju teise linnaosasse jalutama, eriti veel pimedas. Üleüldse teatud kellaajast hiljem ma siin Tallinnas välja minna ei taha. Hilisel ajal ebameeldivad inimesed ilmuvad välja nagu prussakad pragudest. Väikelinnas, kus ka sageli viibin, aga meeldib just suht hilja tänavatele jalutama minna. Mitte kedagi ei tule vastu, isegi autod ei sõida, hea vaikne, ei mingit hirmu. Imetled väikseid aiaga majakesi, talvel jõulutulesid, suvel kuulad ritsikate sirinat ja ööbiku laksutamist.

Ma jalutan Tallinnas ka nii nagu sa väikelinna kirjeldad. Käin metsas või mere ääres või niisama "külavahel." Ka Tallinnas on mõnusaid piirkondi, Tartus samuti.

Jah kui sa juhuslikult elad mõnes rohelises piirkonnas. Aga egas kusagilt Lasnamäelt ega ka mitte kesklinnast ei käi õhtuti kuhugi Nõmmele jalutama. Seal mere ääres Reidi teel on kogu aeg nagu laulupeo rongkäik ja haisev plöga. Tallinna lähedal metsas ei tunne end küll turvaliselt. Siin ja seal esineb ikka ja jälle pervartide liputamisi, rünnakuid ja päris räigeid kallaletunge. Tallinnas ei ole mõnusaid piirkondi, sest rohepiirkonnad on asustatud rikkurite poolt, kelle peredes autosid rohkem kui mitu ja nendesse suundadesse on rämedad ummikud. Ühistranspordi ühendus on paljudes uutes rajoonides, mida reklaamitakse mere läheduse ja vaikusega, rohkem kui hale.

[Külaline]

Ma soovitan küsijal võtta ette Eesti raudtee kaart koos peatuste nimedega. Hakka neid kohti läbi kammima, milliseid kortereid pakutakse ja mis seal üldse on. Ilma autota on need kõige paremad kohad.

[Külaline]

Raudtee on jah kindlam, bussidega on nii, ükspäev enam ei sõidagi-kokkuhoid.
Ema juba 60-70, müüge mõlemad eluase ära ja ostke koos uus, suur, mõnus.

[Malme]

Viimasel ajal olen mõelnud kolida ära linnast maale. Lihtsalt ei tunne end suures linnas elades enam õnnelikult, aga kui mõtlen maakohale, siis lähen rõõmsalt elevile. Olen terve elu elanud Tartus, 40 aastat, maavanaema pole mul kunagi olnud ning ahiküte väga võõras. Praegu elan viiekordse maja viiendal korrusel. Kuna mu ainus rahaline allikas oleks minu praegune kodu ja selle eest väga palju ei saaks, siis Tartusse ma mujale kolida ei saaks ega tegelikult tahakski. Kuna mu tervis on üles ütlemas, siis ma ei jaksa enam kõrgele korrusele ronida ja eelistaks max kolmandat korrust. Ainus võimalus selliste vahendite juures oleks kolida kuskile maakonda. Kolhoosi-sovhoosiaegseid väikeseid korruselamuid on kõik kohad täis.
Ma ei tahaks vahetada kuhugi kõrgemale korrusele, isegi kui seal on lift, kuid ei tahaks elada ka kuskil alumisel, kust terve sektsioonirahvas su uksest mööda trambib. Soovin, et minu tulevases kodukandis oleks toidupood, kultuurimaja/raamatukogu, mõni ujumiskoht, hea ühistranspordiühendus, sest mul pole autot, kaugküte, sest ma ei taha ahjuga abielus olla. Elektriküttega korterid välistan samuti. Ja korteri pind võiks olla kolm tuba ja vähemalt 60m2, sest ma olen harjunud, kui mu ümber on ruumi. Ega neid kohti sellistele tingimustele väga palju olegi. Olen mõnedele maakleritele kirjutanud, aga saabunud vastused on suht pahviks löönud - mõnes kohas on kaugküte 2x kõrgema hinnaga kui Tartus.
Ema on küll sellest ideest löödud. Tema esimene töökoht oli samas asulas, kuhu mina olen end elama mõelnud ja tema arvates on see täis kurje inimesi ja idioote. Isegi nüüd, mil aeg mitu põlve edasi on läinud. Ta keelitab mind, et kaua ma linnulaulu ja külajoodikuid taluksin; läheksin igavusest lolliks või hakkaksin kohalikke klatšimise pärast vihkama, väikses kohas kõik ju tunnevad kõiki; käiksin ainult "maakodus" magamas ning muud elu polekski; hakkaksin kahetsema. Ja leiab, et tahan temaga ilmselgelt tülli minna! Loomulikult mõtleb ta eelkõige iseenda peale, et kes talle edaspidi appi läheb - praegu elame teineteisest kilomeetri kaugusel. No see on muidugi õige, aga kui ma ei tunne end enam siinkandis hästi..? Vajaksin uut hingamist, uut algust, uusi tuuli, uusi väljakutseid. Seda ta võiks ikka mõista.
Olen uurinud tuttavatelt kohalikelt, kas on tõsi see kurjade ja idiootide jutt - nad ütlevad, et nõukaajal ja 90ndatel see tõesti nii oli, aga nüüd kohtab seda järjest vähem või üldse mitte. Ja samuti, et mis tundega nad hommikuti Tartusse tööle ja õhtul tagasi sõidavad, et kas tuleb ette tülpimust - seda vist kardaksin kogu protsessi juures kõige rohkem, see võiks minulgi tekkida. Arvamusi on loomulikult seinast-seina.
Kolimine tõotab tulla raske, sest mul on palju kaasavara. Kuidas uut kodu finantseerida, kui elan oma vanas veel sees ja müügiks võib kuluda aega.
Ma ei teagi, miks ma sellise teema siia tegin. Ilmselt vajan teilt veidi tuge ja mõtteid..

No aga palun, vastab sinu kirjeldusele. Väike koht, kortermaja renoveeritud, 3 tuba.

https://www.kv.ee/muua-korter-linna-kul ... 12211.html

[Külaline]

Viimasel ajal olen mõelnud kolida ära linnast maale. Lihtsalt ei tunne end suures linnas elades enam õnnelikult, aga kui mõtlen maakohale, siis lähen rõõmsalt elevile. Olen terve elu elanud Tartus, 40 aastat, maavanaema pole mul kunagi olnud ning ahiküte väga võõras. Praegu elan viiekordse maja viiendal korrusel. Kuna mu ainus rahaline allikas oleks minu praegune kodu ja selle eest väga palju ei saaks, siis Tartusse ma mujale kolida ei saaks ega tegelikult tahakski. Kuna mu tervis on üles ütlemas, siis ma ei jaksa enam kõrgele korrusele ronida ja eelistaks max kolmandat korrust. Ainus võimalus selliste vahendite juures oleks kolida kuskile maakonda. Kolhoosi-sovhoosiaegseid väikeseid korruselamuid on kõik kohad täis.
Ma ei tahaks vahetada kuhugi kõrgemale korrusele, isegi kui seal on lift, kuid ei tahaks elada ka kuskil alumisel, kust terve sektsioonirahvas su uksest mööda trambib. Soovin, et minu tulevases kodukandis oleks toidupood, kultuurimaja/raamatukogu, mõni ujumiskoht, hea ühistranspordiühendus, sest mul pole autot, kaugküte, sest ma ei taha ahjuga abielus olla. Elektriküttega korterid välistan samuti. Ja korteri pind võiks olla kolm tuba ja vähemalt 60m2, sest ma olen harjunud, kui mu ümber on ruumi. Ega neid kohti sellistele tingimustele väga palju olegi. Olen mõnedele maakleritele kirjutanud, aga saabunud vastused on suht pahviks löönud - mõnes kohas on kaugküte 2x kõrgema hinnaga kui Tartus.
Ema on küll sellest ideest löödud. Tema esimene töökoht oli samas asulas, kuhu mina olen end elama mõelnud ja tema arvates on see täis kurje inimesi ja idioote. Isegi nüüd, mil aeg mitu põlve edasi on läinud. Ta keelitab mind, et kaua ma linnulaulu ja külajoodikuid taluksin; läheksin igavusest lolliks või hakkaksin kohalikke klatšimise pärast vihkama, väikses kohas kõik ju tunnevad kõiki; käiksin ainult "maakodus" magamas ning muud elu polekski; hakkaksin kahetsema. Ja leiab, et tahan temaga ilmselgelt tülli minna! Loomulikult mõtleb ta eelkõige iseenda peale, et kes talle edaspidi appi läheb - praegu elame teineteisest kilomeetri kaugusel. No see on muidugi õige, aga kui ma ei tunne end enam siinkandis hästi..? Vajaksin uut hingamist, uut algust, uusi tuuli, uusi väljakutseid. Seda ta võiks ikka mõista.
Olen uurinud tuttavatelt kohalikelt, kas on tõsi see kurjade ja idiootide jutt - nad ütlevad, et nõukaajal ja 90ndatel see tõesti nii oli, aga nüüd kohtab seda järjest vähem või üldse mitte. Ja samuti, et mis tundega nad hommikuti Tartusse tööle ja õhtul tagasi sõidavad, et kas tuleb ette tülpimust - seda vist kardaksin kogu protsessi juures kõige rohkem, see võiks minulgi tekkida. Arvamusi on loomulikult seinast-seina.
Kolimine tõotab tulla raske, sest mul on palju kaasavara. Kuidas uut kodu finantseerida, kui elan oma vanas veel sees ja müügiks võib kuluda aega.
Ma ei teagi, miks ma sellise teema siia tegin. Ilmselt vajan teilt veidi tuge ja mõtteid..

Sul on lollilt naiivne ettekujutust maaelust. Ei ole see nii idülliline ühti, eriti veel, kui kurdad, et tervis käest ära. Ise oled harjunud eluaeg linnas elama, kus kõik on käe-jala juures (kauplused, meelelahutus, arstiabi) ja nüüd tahad äkki kolkasse kolida. Las ma ennustan - esimesel talvel sured seal igavuse kätte ära!

[Külaline]

No aga palun, vastab sinu kirjeldusele. Väike koht, kortermaja renoveeritud, 3 tuba.

https://www.kv.ee/muua-korter-linna-kul ... 12211.html

Hakkab 50-70 km bussiga edasi-tagasi sõitma, et asustatud punkti tööle saada?

[Külaline]

Kui kaugel see Tartust olla võiks? Võrus on vist enamus su soovitust olemas ja seal ei ole ka hinnad ei ole kallid. Aga Võrust Tartusse sa igapäevaselt tööle küll käia ei jaksa. Põlva oleks lähemal, aga seal vist ei ole ujumiskohta? Kui teisele poole Tartut vaadata, siis Põltsamaa. Jõgeva? Jõgevalt oleks rongiühendus Tartuss nii 40-60 minutit üks ots. KV.ee-s on Jõgeval hetkel üks pea sajaruudune viietoaline korter müügil väga hea hinnaga. Arvatavasti on selle korteri kommunaalid küll väga suured, liiga suured. Lihtsalt üllatas see hind.

[Külaline]

No aga palun, vastab sinu kirjeldusele. Väike koht, kortermaja renoveeritud, 3 tuba.

https://www.kv.ee/muua-korter-linna-kul ... 12211.html

Hakkab 50-70 km bussiga edasi-tagasi sõitma, et asustatud punkti tööle saada?

Esimene asustatud punk ei jää kaugele, mis kannab linna nime. Ma ei tea mis on tema eriala. Lähedal on väga suur hooldekodu. Kes tahab leiab tööd ka ümbruskonnast.

[Külaline]

No aga palun, vastab sinu kirjeldusele. Väike koht, kortermaja renoveeritud, 3 tuba.

https://www.kv.ee/muua-korter-linna-kul ... 12211.html
Hakkab 50-70 km bussiga edasi-tagasi sõitma, et asustatud punkti tööle saada?

Esimene asustatud punk ei jää kaugele, mis kannab linna nime. Ma ei tea mis on tema eriala. Lähedal on väga suur hooldekodu. Kes tahab leiab tööd ka ümbruskonnast.

Kulutuses on kirjas:

Valga / Valka: 34 km
Karksi-Nuia: 25 km
Elva: 46 km
Otepää: 51 km
Viljandi: 50 km
Tartu: 73 km
Hooldekodusse logiseva tervisega tööle?

[Külaline]

Ausalt öelda mina ei ole sotti saanud, kas ta kindlasti peab Tartusse tööle käima. Ta mainis, et sobiks ka Viljandi, aga korterite hinnad olid liiga kõrged. Sealt ju ka ei käi igapäevaselt Tartusse tööle. Tartusse tööle käimine tähendab siiski, et elukoht peaks jääma Tartu maakonna piiresse. No palju seal neid alevikke siis on. Tehku nimekiri ja kammigu kinnisvarakuulutused läbi.

[Külaline]

No aga palun, vastab sinu kirjeldusele. Väike koht, kortermaja renoveeritud, 3 tuba.

https://www.kv.ee/muua-korter-linna-kul ... 12211.html
Hakkab 50-70 km bussiga edasi-tagasi sõitma, et asustatud punkti tööle saada?

Esimene asustatud punk ei jää kaugele, mis kannab linna nime. Ma ei tea mis on tema eriala. Lähedal on väga suur hooldekodu. Kes tahab leiab tööd ka ümbruskonnast.

Kulutuses on kirjas:

Valga / Valka: 34 km
Karksi-Nuia: 25 km
Elva: 46 km
Otepää: 51 km
Viljandi: 50 km
Tartu: 73 km
Hooldekodusse logiseva tervisega tööle?

Tõrva linn on praktiliselt seal samas, sinna viib uhke eurojalgtee ja linn algab suure kauplusega. Bussid Viljandist, Pärnust, Tallinnast sõidavad läbi.
Mis töökohad need siis kehva tervisega sobivad? Hooldekodu lähedus on ema kaugemat tulevikku silmad pidades hea. Olles ise kehva tervisega, siis pole nagu reaalne, et ta jõuab ise hooldada või käia kuhugi teise Eesti otsa hooldekodusse vaatama.

[Külaline]

Kus see teemapööre tuli, et teemaalgataja soovib vanasse kolhoosikeskusesse minna. Jutt oli, et soovib väiksemasse kohta, kus on kolhoosiaegsed majad. Väikelinnade korterelamud on ka samast ajajärgust ja seal elasid ka kolhoosi- ja sovhoositöötajad. Ega siis kolhoosides vaid karjakud ja lüpsjad polnud. Väikelinnades asusid masinapargi töökojad näiteks. Olid ka vabrikud väikelinnades või nende lähedal ja elati neis linnades "kolhoosiaegsetes" kortermajades
Neis väikelinnadest nii mõnedki on täista arvestatavad kohad elamiseks. Rongidele lisaks liiguvad ju ometi bussid ja seda isegi parema graafikuga kohati.

[Külaline]

Kui autot ei oma, siis ei soovita kolhoosikeskust. Kui see just ei asu Tallinn-Tartu raudtee ääres ja rong peatub seal. Vali väheke suurem üksus, mis kannab linna nime. Ema võtad enda juurde elama, kui ta enam hakkama ei saa. Selle peale mõtle juba eluaseme valikul.

Valisingi ühe kolhoosikeskuse. See asub Tartu-Tallinn raudtee ääres, on Tartu linnapiirist 20km kaugusel ja busse sõidab kummaski suunas 14 tükki päevas. Seal on Coop ja Meie (ok, see Meie on külapood), Omniva pakiautomaat, kultuurimaja, raamatukogu, kool, lasteaed, perearst, hambaarst, juuksur, noortekeskus, kohvik, mõned vabrikud tööandjatena lähikülades, kaugküte, ujumiskoht. No ei ole ju mingi mõttetu küla! Aga ometi teile kellelegi ei meeldi. Saate aru, kui ma laenu ei taha võtta, siis mingisse paremasse rajooni Tartus ei saaks ma kolida ning kaugemale mõnda linna mõõtu asulasse kolides oleks Tartusse liiga pikk tee ema juurde. Tartu oleks endiselt piisavalt lähedal, et jaksaksin seal mingeid asjatoimetusi tegemas käia. Natuke hirmutab mind see ka, et siin Tartus ei kuule enam tänaval ega poes üldse eesti keelt, nii et sellises väikses alevikus võib-olla tunneksingi rõõmu seigast, et kõik tunnevad kõiki, et oleks suhtlemist. Loomulikult enne ostmist ma nuusutan kohalikku õhku ja püüan kõik kinnisvara kohta teada saada ning väga koledasse kohta ei koli nagunii (sest palju on kuulutusi, kus korter on kapitaalremonditud, kuid maja on kokkukukkumise äärel). Ei, ma ei ole veel otsustanud.

[Külaline]

Valisingi ühe kolhoosikeskuse. See asub Tartu-Tallinn raudtee ääres, on Tartu linnapiirist 20km kaugusel ja busse sõidab kummaski suunas 14 tükki päevas. Seal on Coop ja Meie (ok, see Meie on külapood), Omniva pakiautomaat, kultuurimaja, raamatukogu, kool, lasteaed, perearst, hambaarst, juuksur, noortekeskus, kohvik, mõned vabrikud tööandjatena lähikülades, kaugküte, ujumiskoht. No ei ole ju mingi mõttetu küla! Aga ometi teile kellelegi ei meeldi.

Kui sulle meeldib, siis mine koligi sinna. Mis tähtsust sel on, kas siin kellelegi meeldib või ei meeldi.

[Külaline]

Kus see teemapööre tuli, et teemaalgataja soovib vanasse kolhoosikeskusesse minna. Jutt oli, et soovib väiksemasse kohta, kus on kolhoosiaegsed majad. Väikelinnade korterelamud on ka samast ajajärgust ja seal elasid ka kolhoosi- ja sovhoositöötajad. Ega siis kolhoosides vaid karjakud ja lüpsjad polnud. Väikelinnades asusid masinapargi töökojad näiteks. Olid ka vabrikud väikelinnades või nende lähedal ja elati neis linnades "kolhoosiaegsetes" kortermajades
Neis väikelinnadest nii mõnedki on täista arvestatavad kohad elamiseks. Rongidele lisaks liiguvad ju ometi bussid ja seda isegi parema graafikuga kohati.

No kuule miks peaks väikelinnast rääkides kasutama sellist sõnastust nagu kolhoosimajad. Ilmselgelt ta mõtleb linnast väiksemat asulat ja sellist, mis tekkis kolhoosiajastul, mitte varem.

[Külaline]

Kui autot ei oma, siis ei soovita kolhoosikeskust. Kui see just ei asu Tallinn-Tartu raudtee ääres ja rong peatub seal. Vali väheke suurem üksus, mis kannab linna nime. Ema võtad enda juurde elama, kui ta enam hakkama ei saa. Selle peale mõtle juba eluaseme valikul.

Valisingi ühe kolhoosikeskuse. See asub Tartu-Tallinn raudtee ääres, on Tartu linnapiirist 20km kaugusel ja busse sõidab kummaski suunas 14 tükki päevas. Seal on Coop ja Meie (ok, see Meie on külapood), Omniva pakiautomaat, kultuurimaja, raamatukogu, kool, lasteaed, perearst, hambaarst, juuksur, noortekeskus, kohvik, mõned vabrikud tööandjatena lähikülades, kaugküte, ujumiskoht. No ei ole ju mingi mõttetu küla! Aga ometi teile kellelegi ei meeldi. Saate aru, kui ma laenu ei taha võtta, siis mingisse paremasse rajooni Tartus ei saaks ma kolida ning kaugemale mõnda linna mõõtu asulasse kolides oleks Tartusse liiga pikk tee ema juurde. Tartu oleks endiselt piisavalt lähedal, et jaksaksin seal mingeid asjatoimetusi tegemas käia. Natuke hirmutab mind see ka, et siin Tartus ei kuule enam tänaval ega poes üldse eesti keelt, nii et sellises väikses alevikus võib-olla tunneksingi rõõmu seigast, et kõik tunnevad kõiki, et oleks suhtlemist. Loomulikult enne ostmist ma nuusutan kohalikku õhku ja püüan kõik kinnisvara kohta teada saada ning väga koledasse kohta ei koli nagunii (sest palju on kuulutusi, kus korter on kapitaalremonditud, kuid maja on kokkukukkumise äärel). Ei, ma ei ole veel otsustanud.

Ära lase end teiste arvamusel kõigutada. Kui see on raudtee ääres, siis mina hääletan kah käega, et hea valik. Kui seal on peale selle kõik need teenused, mida kirjeldada, siis on igati asjalik koht. Selline koht ei hääbu kindlasti mitte, sest on strateegiliselt heas kohas. Suure linna ja raudtee ääres. Ilmselgelt pole tegemist kohaga, mida siin kirjeldatakse, et kolm räämas kolhoosnikute maja, kuhu vaid mõned pensionärid jäänud.