Kolimine linnast maale

[Külaline]

Tartu maakonna alevikes on isegi uusarendused. Need pole mingid väljasurevad kohad, vaid rahvastik kasvab. Koli julgelt.

[Külaline]

Valisingi ühe kolhoosikeskuse. See asub Tartu-Tallinn raudtee ääres, on Tartu linnapiirist 20km kaugusel ja busse sõidab kummaski suunas 14 tükki päevas. Seal on Coop ja Meie (ok, see Meie on külapood), Omniva pakiautomaat, kultuurimaja, raamatukogu, kool, lasteaed, perearst, hambaarst, juuksur, noortekeskus, kohvik, mõned vabrikud tööandjatena lähikülades, kaugküte, ujumiskoht

See on Tabivere. Olen seal elus kümneid kordi käinud, Saadjärves sadu kordi ujunud. Üldiselt ei ole viga. Kannatab elada küll.

[Külaline]

Natuke hirmutab mind see ka, et siin Tartus ei kuule enam tänaval ega poes üldse eesti keelt

Misasja? Ma kuulen Tartu poodides pidevalt, kuidas kaks ilmselt venekeelset inimest räägivad eesti keeles. Vahel komistavad ja mõni venekeelne sõna tuleb arusaadavuse mõttes sekka
Elasin pikalt Annelinnas. Meeldis. Kõik oli lähedal. Mitu poodi jalutuskäigu kaugusel, hea bussiühendus, koolid, lasteaiad ja perearstikeskus 10 minutit jalutada.
Väga meeldis ka kõndimis- ja rattaringe teha - kõik jalakäijate teed juba hommikul 7-paiku lumest puhtaks aetud ja liivatatud, jalgrattateed mitmes suunas, Anne kanali ääres välijõusaal ja pallimängude väljakud. Kino ja mitu söögikohta lähedal kah. Vali ainult, mida sina tahad kasutada. Väljas saab ka pinksi mängida, kui leiad hea sõbra.
Ainus asi, et kevadel ei saa näppe kohe mulda pista, kui tahaks. Aga kogukonna aiandeid on ka lähedal päris mitu.
Mina ei saa aru, miks sa tahad ära kolida. Äkki sa pole Annelinna võimalustega üldse kursis?

[Külaline]

Äkki sa pole Annelinna võimalustega üldse kursis?

Olen ja kuidas veel.
1) Pole mõtet rääkida mulle bussiühendusest, sest ma olen terve elu ühistranspordiga Tartus liigelnud, ka Annelinna ja kesklinna vahet. Kõik liinid on mul alati peas.
2) Ratast mul pole, arvad, et jaksaksin seda iga päev viis korrust alla ja viis korrust üles tassida? Kuhu mujale ma ta jätta võiksin - meie maja juures pole hoidikuid ja trepikojas ning keldri vahekäikudes pole lubatud ratast hoida.
3) Tore, kui muidugi teid puhastatakse-liivatatakse-lehtedest koristatatakse, aga kas see pole mitte nii igas suuremas asulas, et mis eelis see oleks? Talvel libedaga võid iga kell käntsa käia ka koristatud alal.
4) Anne kanal on junniujula, iga suvi lehvib seal punalipp, asub elava liiklusega tee ääres - pole nagu eriline tõmbenumber.
5) Näppe pistan ma mulda kord aastas, kui hauaplatsidele begooniaid istutan, ei hakkaks nagunii seda tegema ka maal.
6) Äkki ostleme erinevates poodides, mina oma sissetulekute juures saan käia ainult õhtusel ajal viimase kuupäevaga toitu ostmas ja tihti Maximas, nii et teekonnal ja kohapeal kuuleb tõesti vaid valdavalt vene keelt. Jah, maale kolides hakkan ilmselt tõesti poekettide rohkusest puudust tundma.
7) Suitsetamine on korrusmajades keelatud, ka isiklikul rõdul, avalikus ruumis, bussipeatuses, aga arvad, et keegi sellest hoolib? Igast suunast tuleb suitsulebra, mittesuitsetajal nagu mina on ikka eriti raske.
8) Kinost ma ei hooli, söögikohtades söön väga harva, perearst asub mul kesklinnas.
9) Jalutusringe ma muidugi teen. Tore, et enne igakordseid KOV valimisi jälle midagi Annelinnas ära tehakse - kas uus asfalt, uued teed või valgustuse parendamine. On kohe julgem kõndida. Aga see kõik on tekkinud viimase kümne aasta jooksul - enne seda juhtus ikka väga harva uus teekate siiakanti.
10) Ja kui sibulad pommi siia viskavad, ei jää Annelinnast midagi alles, kuhu mul varjuda oleks?

[Külaline]

Olen ja kuidas veel.
1) Pole mõtet rääkida mulle bussiühendusest, sest ma olen terve elu ühistranspordiga Tartus liigelnud, ka Annelinna ja kesklinna vahet. Kõik liinid on mul alati peas.
2) Ratast mul pole, arvad, et jaksaksin seda iga päev viis korrust alla ja viis korrust üles tassida? Kuhu mujale ma ta jätta võiksin - meie maja juures pole hoidikuid ja trepikojas ning keldri vahekäikudes pole lubatud ratast hoida.
3) Tore, kui muidugi teid puhastatakse-liivatatakse-lehtedest koristatatakse, aga kas see pole mitte nii igas suuremas asulas, et mis eelis see oleks? Talvel libedaga võid iga kell käntsa käia ka koristatud alal.
4) Anne kanal on junniujula, iga suvi lehvib seal punalipp, asub elava liiklusega tee ääres - pole nagu eriline tõmbenumber.
5) Näppe pistan ma mulda kord aastas, kui hauaplatsidele begooniaid istutan, ei hakkaks nagunii seda tegema ka maal.
6) Äkki ostleme erinevates poodides, mina oma sissetulekute juures saan käia ainult õhtusel ajal viimase kuupäevaga toitu ostmas ja tihti Maximas, nii et teekonnal ja kohapeal kuuleb tõesti vaid valdavalt vene keelt. Jah, maale kolides hakkan ilmselt tõesti poekettide rohkusest puudust tundma.
7) Suitsetamine on korrusmajades keelatud, ka isiklikul rõdul, avalikus ruumis, bussipeatuses, aga arvad, et keegi sellest hoolib? Igast suunast tuleb suitsulebra, mittesuitsetajal nagu mina on ikka eriti raske.
8) Kinost ma ei hooli, söögikohtades söön väga harva, perearst asub mul kesklinnas.
9) Jalutusringe ma muidugi teen. Tore, et enne igakordseid KOV valimisi jälle midagi Annelinnas ära tehakse - kas uus asfalt, uued teed või valgustuse parendamine. On kohe julgem kõndida. Aga see kõik on tekkinud viimase kümne aasta jooksul - enne seda juhtus ikka väga harva uus teekate siiakanti.
10) Ja kui sibulad pommi siia viskavad, ei jää Annelinnast midagi alles, kuhu mul varjuda oleks?

i
Sa oled ju eriline vingats. Koli, kuhu tahad, nagunii teed varsti uue teema, kui halvasti kõik on.

[Külaline]

6) Äkki ostleme erinevates poodides, mina oma sissetulekute juures saan käia ainult õhtusel ajal viimase kuupäevaga toitu ostmas ja tihti Maximas, nii et teekonnal ja kohapeal kuuleb tõesti vaid valdavalt vene keelt. Jah, maale kolides hakkan ilmselt tõesti poekettide rohkusest puudust tundma.

Kui kurdad Tartus poehindade üle, et saad vaid kuskilt Maximast allahinnatud kaupa osta, siis maal on hinnad palju kallimad, kui mõnes linna sinu jaoks liiga kallis poeketis.

[Külaline]

Äkki ostleme erinevates poodides, mina oma sissetulekute juures saan käia ainult õhtusel ajal viimase kuupäevaga toitu ostmas ja tihti Maximas

Kas sa oled "grupi peal" ja tööl ei käi?

[Külaline]

Minu arvates Rapla on mõnus väikelinn. Rongi ja bussiühendus suuremate linnadega täitsa hea.

[Külaline]

Kas sa oled "grupi peal" ja tööl ei käi?

siis ongi ju elu tühi ja igav. Isegi vanaduspensionärid käivad aja sisustamiseks ja suhtlemiseks tööl, ka need kellel korralik pension. See nn grupi raha on vist väga närune?

[Külaline]

Elvas on vist ka majade/korterite hinnad päris kõrgeks läinud, aga kuidas Nõos seis on? Seal on ses mõttes vist üsna ok elada, et asub Elva ja Tartu vahel ning mõlemasse kohta on hea bussiühendus.

[Tõutäkk]

Aga proovi maaelu mõne tutvusportaali kaudu. Maal üksikuid poissmehi/vanapoisse palju, sätid end ühe juurde sisse. Kui leiad, et maaelu ei sobi saad ju oma korterisse tagasi kolida.

[Külaline]

ma päriselt ei usu, et teemaalgatajale ükski koht meeldiks - aga ise sarnases olukorras müüksin Annelinna korteri ning ostaksin midagi toesti nt Karlovasse väiksemasse majja. Rodu voi terrassiga. Neljakümnendates voiks vabalt veidi laenu ka votta, et saaks parema kodu soetada.

Alevite ja väikelinnade puhul peaks olema toimiv transpordiühendus suurema linnaga ning koht ise peab olema igati elav - mitte mingi hääbuv depressiivne paik. Et oleks trennid, hobitegevus, seltsielu.

[Külaline]

Aga proovi maaelu mõne tutvusportaali kaudu. Maal üksikuid poissmehi/vanapoisse palju, sätid end ühe juurde sisse. Kui leiad, et maaelu ei sobi saad ju oma korterisse tagasi kolida.

Sa oled nagu Raja Teele- kõigepealt soovitaksin ma iseennast.

[Külaline]

Valisingi ühe kolhoosikeskuse. See asub Tartu-Tallinn raudtee ääres, on Tartu linnapiirist 20km kaugusel ja busse sõidab kummaski suunas 14 tükki päevas. Seal on Coop ja Meie (ok, see Meie on külapood), Omniva pakiautomaat, kultuurimaja, raamatukogu, kool, lasteaed, perearst, hambaarst, juuksur, noortekeskus, kohvik, mõned vabrikud tööandjatena lähikülades, kaugküte, ujumiskoht

See on Tabivere. Olen seal elus kümneid kordi käinud, Saadjärves sadu kordi ujunud. Üldiselt ei ole viga. Kannatab elada küll.

Tabiveres ei paista küll ühtegi TA-le sobivat korteri kuulutust olema. Selline, mis oleks 3-toaline ja asuks II või III korrusel ja mida müüb maakler. KV.ee-st vaatasin.

[Külaline]

"sellises väikses alevikus võib-olla tunneksingi rõõmu seigast, et kõik tunnevad kõiki, et oleks suhtlemist."

Inimestel on ikka nii erinevad eelistused. Mina elasin umbes 20-aastaselt ühes väikeses Eesti alevis. Ja see "kõik tunnevad kõiki" oli lihtsalt kohutav mu jaoks. Oligi nii, et sa olid just kui sunnitud suhtlema kõikidega. Sageli tuldi meile näiteks ukse taha ja nuruti, et mees viskaks nad autoga kuhugile ära. Neil endil autot ei olnud või olid napsutanud. Seda juhtus iga nädal vähemalt kord. Bensiin jäi muidugi meie kanda.

Poodi minnes müüjad familiaaritsesid ja flirtisid poe meeskülastajatega. Kord kommunaalarvet maksma minnes oli kõik majavalitsuse naistöötajad akna pealt luuramas üht kohalikku noort naist, kes oli just lapse sünnitanud - huvitav, kes talle tite tegi... jne jne.

Võehh!

[Külaline]

Kus see teemapööre tuli, et teemaalgataja soovib vanasse kolhoosikeskusesse minna. Jutt oli, et soovib väiksemasse kohta, kus on kolhoosiaegsed majad. Väikelinnade korterelamud on ka samast ajajärgust ja seal elasid ka kolhoosi- ja sovhoositöötajad. Ega siis kolhoosides vaid karjakud ja lüpsjad polnud. Väikelinnades asusid masinapargi töökojad näiteks. Olid ka vabrikud väikelinnades või nende lähedal ja elati neis linnades "kolhoosiaegsetes" kortermajades
Neis väikelinnadest nii mõnedki on täista arvestatavad kohad elamiseks. Rongidele lisaks liiguvad ju ometi bussid ja seda isegi parema graafikuga kohati.

Teemaalgataja ju kirjutab teemaalgatuses täiesti selgesti:

"Ainus võimalus selliste vahendite juures oleks kolida kuskile maakonda. Kolhoosi-sovhoosiaegseid väikeseid korruselamuid on kõik kohad täis."

Miks ta just neid lüpsimaju eelistab, jääb segaseks. Miks mitte valida elukoht uuemasse ja parema projektiga majja, kus on ka näiteks rõdu?

[Külaline]

ma päriselt ei usu, et teemaalgatajale ükski koht meeldiks - aga ise sarnases olukorras müüksin Annelinna korteri ning ostaksin midagi toesti nt Karlovasse väiksemasse majja. Rodu voi terrassiga. Neljakümnendates voiks vabalt veidi laenu ka votta, et saaks parema kodu soetada.

Niigi saab ainult Maximast süüa osta, millest ta veel laenu peaks maksma?

[Külaline]

Kirjutad, et seal sinu valitud asulas on Meie ja Coop pood. Kui korterit vaatama lähed, käi kindlasti neis poodides ka. Vaata valikut ja hindasid. Üldiselt maakoha ketipoed on pisikesed, väga väikese valikuga ja suhteliselt kallid. Et kui praegu käid ainult Maximas allahinnatud kaupa ostmas, siis maaakohas võib toidu ostmine sinu jaoks väga kalliks minna. Eriti hull on muidui, kui on tegemist väikeste kohalike poodidega, siis on paratamatult hnnatase kõrge. Ketipoes nii kõrge ei ole, aga valik võib ses väikese alevi poes ikka kesine olla ja sulle harjumuspärast soodsat kaupa ei pruugi seal lihtsalt olla. Ses mõttes oleks ikkagi väike linn parem, seal on ikka tavaliselt poodide valik parem ning ka hinnatase parem. Saan aaru jah, et sa ei taha Tartust väga kaugele minna, sest ema elab Tartus. Aga tegelikult kui igapäevaselt ei käi ja rongijaama läheda oled, siis pole ju nii hull. Rongid sõidavad tänapäeval kiiresti.

[Külaline]

Kui see on väike erapood, siis ühel ilusal päeval võib see üldse tegevuse lõpetada. Maakohtades kadusid vallad, pangakontorid, koolid, riidepoed, kaltsukad, sidejaoskonnad. Jäänud üksikud toidupoed, kauaks neidki. Ostujõulised käivad kaugemale tööle, teevad ostud ka seal kaugemal.

[Külaline]

Viimasel ajal olen mõelnud kolida ära linnast maale. Lihtsalt ei tunne end suures linnas elades enam õnnelikult, aga kui mõtlen maakohale, siis lähen rõõmsalt elevile. Olen terve elu elanud Tartus, 40 aastat, maavanaema pole mul kunagi olnud ning ahiküte väga võõras. Praegu elan viiekordse maja viiendal korrusel. Kuna mu ainus rahaline allikas oleks minu praegune kodu ja selle eest väga palju ei saaks, siis Tartusse ma mujale kolida ei saaks ega tegelikult tahakski. Kuna mu tervis on üles ütlemas, siis ma ei jaksa enam kõrgele korrusele ronida ja eelistaks max kolmandat korrust. Ainus võimalus selliste vahendite juures oleks kolida kuskile maakonda. Kolhoosi-sovhoosiaegseid väikeseid korruselamuid on kõik kohad täis.
Ma ei tahaks vahetada kuhugi kõrgemale korrusele, isegi kui seal on lift, kuid ei tahaks elada ka kuskil alumisel, kust terve sektsioonirahvas su uksest mööda trambib. Soovin, et minu tulevases kodukandis oleks toidupood, kultuurimaja/raamatukogu, mõni ujumiskoht, hea ühistranspordiühendus, sest mul pole autot, kaugküte, sest ma ei taha ahjuga abielus olla. Elektriküttega korterid välistan samuti. Ja korteri pind võiks olla kolm tuba ja vähemalt 60m2, sest ma olen harjunud, kui mu ümber on ruumi. Ega neid kohti sellistele tingimustele väga palju olegi. Olen mõnedele maakleritele kirjutanud, aga saabunud vastused on suht pahviks löönud - mõnes kohas on kaugküte 2x kõrgema hinnaga kui Tartus.
Ema on küll sellest ideest löödud. Tema esimene töökoht oli samas asulas, kuhu mina olen end elama mõelnud ja tema arvates on see täis kurje inimesi ja idioote. Isegi nüüd, mil aeg mitu põlve edasi on läinud. Ta keelitab mind, et kaua ma linnulaulu ja külajoodikuid taluksin; läheksin igavusest lolliks või hakkaksin kohalikke klatšimise pärast vihkama, väikses kohas kõik ju tunnevad kõiki; käiksin ainult "maakodus" magamas ning muud elu polekski; hakkaksin kahetsema. Ja leiab, et tahan temaga ilmselgelt tülli minna! Loomulikult mõtleb ta eelkõige iseenda peale, et kes talle edaspidi appi läheb - praegu elame teineteisest kilomeetri kaugusel. No see on muidugi õige, aga kui ma ei tunne end enam siinkandis hästi..? Vajaksin uut hingamist, uut algust, uusi tuuli, uusi väljakutseid. Seda ta võiks ikka mõista.
Olen uurinud tuttavatelt kohalikelt, kas on tõsi see kurjade ja idiootide jutt - nad ütlevad, et nõukaajal ja 90ndatel see tõesti nii oli, aga nüüd kohtab seda järjest vähem või üldse mitte. Ja samuti, et mis tundega nad hommikuti Tartusse tööle ja õhtul tagasi sõidavad, et kas tuleb ette tülpimust - seda vist kardaksin kogu protsessi juures kõige rohkem, see võiks minulgi tekkida. Arvamusi on loomulikult seinast-seina.
Kolimine tõotab tulla raske, sest mul on palju kaasavara. Kuidas uut kodu finantseerida, kui elan oma vanas veel sees ja müügiks võib kuluda aega.
Ma ei teagi, miks ma sellise teema siia tegin. Ilmselt vajan teilt veidi tuge ja mõtteid..

Sul on lollilt naiivne ettekujutust maaelust. Ei ole see nii idülliline ühti, eriti veel, kui kurdad, et tervis käest ära. Ise oled harjunud eluaeg linnas elama, kus kõik on käe-jala juures (kauplused, meelelahutus, arstiabi) ja nüüd tahad äkki kolkasse kolida. Las ma ennustan - esimesel talvel sured seal igavuse kätte ära!

No aga kui teemaalgataja näol pole tegu ei suure pidutsejaga (kes mitu korda nädalas käib pubis/ööklubis) ega ka mitte eriti suure teatri või ooperfänniga (kes mitu korda nädalas käib kontserdisaalis või ooperis), vaid inimeeg, kes tavaliselt veedab õhtud kodus, oma korteris - mida imet ta siis elukohta vahetades igavusest lolliks peab minema?

Tavapärane meelahutus tuleb netist (meedia, sotsmeedia, filmid jms), telesaated telekast, raamatulugejad loevad raamatuid. Kui inimene veedab õhtud enamasti oma kodus, oma korteris - on seal siis väga vahet, kas elukoht on Tallinnas, Keilas, Tabasalus, Tabiveres või Tõrvas?

Peaasi, et olmetingimised ja heakord on ok, toidupood, pakiautomaat, apteek, kultuurkeskus, spordikeskus jms. elementaarsed teenused on käe-jala juures. Ja soovitavalt mõni looduslikult ilusam koht (rand, park), kuhu ilusa ilmaga minna, lähikonnas olemas. Siis on ju ok.