Kolimine linnast maale

[Külaline]

Tavapärane meelahutus tuleb netist (meedia, sotsmeedia, filmid jms), telesaated telekast, raamatulugejad loevad raamatuid. Kui inimene veedab õhtud enamasti oma kodus, oma korteris - on seal siis väga vahet, kas elukoht on Tallinnas, Keilas, Tabasalus, Tabiveres või Tõrvas?

mida siis kolimine annab? Madalamale korrusele saaks ka Tartus kolida. Ei pea tingimata 3-toalises elama, ostku väiksem/odavam. Kui ette kujutate, et väikses kohas saab suhelda, siis saab jah, aga see ei pruugi sugugi meeldivaks kujuneda. Tunned seal ennast nagu tulnukas, kõike jälgitakse, võõrastatakse.

[Külaline]

Ja soovitavalt mõni looduslikult ilusam koht (rand, park), kuhu ilusa ilmaga minna, lähikonnas olemas. Siis on ju ok.

Ta ju tööl ei käi, saab ka Tartust nendesse maakohtade imelistesse randadesse sõita. Maal kui veekogu ongi, siis seal vee äärde pääseb ainult kalamehe kummikutega.

[Külaline]

Ta ju tööl ei käi,

Kas ongi "grupi peal"? TA ise seda öelnud vist pole?

[Külaline]

Mis variant siis veel olla võiks? Kaugtöö tegijad mainivad seda alati uhkusega ise. Miljonär ka ilmselt ei ole.

[Külaline]

Kui see on väike erapood, siis ühel ilusal päeval võib see üldse tegevuse lõpetada. Maakohtades kadusid vallad, pangakontorid, koolid, riidepoed, kaltsukad, sidejaoskonnad. Jäänud üksikud toidupoed, kauaks neidki. Ostujõulised käivad kaugemale tööle, teevad ostud ka seal kaugemal.

Defineeri "maakoht".

Tallinnast vaadates on muu Eesti üks maakoht kõik. Samas, keskuses asuvaid suuri Coopi poode ei ähvarda meie eluajal kinniminek - ja on teisi ketipoode lisakski tulnud.

Järelikult, kui minna maale, tuleb lihtsalt minna kuhugi keskusse (või otse selle külje alla). Maal ja keskusest eemal kauges külas elamine (kus kasvõi soola järele tuleb sõita mituteist km) on muidugi juba omaette elustiil, mis sobib vähesematele.

[Külaline]

Uskumatu kuidas maal elu kokku tõmbub. Minu kooliskäimise ajal oli keskkool 200 õpilasega, keskkooli osa kaotati juba aastaid tagasi, jäi siiski iseseisev kool. Nüüd vaatan, et on ainult Põlva Kooli XX maja. Kui pole enam korralikku kooli, kaovad ka nooremad inimesed, jääb penskarite alevik. Kuniks neidki.

[Külaline]

Minu arust saab maal ikka pigem rikas inimene elada. Auto peab olema, raha peab olema, et oma elu mõnusaks teha. Minu arust vaesena on seal elu suhteliselt jube.

[Külaline]

Ta ju tööl ei käi,

Kas ongi "grupi peal"? TA ise seda öelnud vist pole?

Öelnud ei ole, aga jutust võib seda oletada - 40-aastaselt nii vilets tervis, et ei jaksa viiendale korrusele minna. Lisaks ütleb, et tervis aina halveneb. Ja see, et on valmis kuhuiganes niimoodi kolima, võib eeldada, et töö teda linnas kinni ei hoia. Kaugtöö - kui see tal oleks, oleks juba jutuks tulnud. Ja lisaks viide sellele, et toitub vaid Maxima allahinnatud kaubast. Pole ju kuigi keeruline pilti kokku panna?

Selge see, et ta ei saa laenu võtta.

Küll aga võib lahenduseks olla Tartus mõni kahetoaline.

Mina ise ei koliks mitte mingil juhul kuhugile keskuse lüpsimajja elama. Olen pidanud lühikese perioodi oma elust sellises kohas elama, ja see oli õudne. Maal elada on väga meeldiv elada, aga ainult siis, kui sul on oma majake ja aiake. Kuskil korteris, väikealevikus kinni olla... Ei, ja veel kord ei!

[Külaline]

Uskumatu kuidas maal elu kokku tõmbub. Minu kooliskäimise ajal oli keskkool 200 õpilasega, keskkooli osa kaotati juba aastaid tagasi, jäi siiski iseseisev kool. Nüüd vaatan, et on ainult Põlva Kooli XX maja. Kui pole enam korralikku kooli, kaovad ka nooremad inimesed, jääb penskarite alevik. Kuniks neidki.

Kuidas kooli nimetatakse (kooliks või majaks), ilmselt kooli "korralikkust" ega lapsevanema otsust laps kooli panna ei mõjuta (õpetajad ju samad). Jätkuks vaid lapsi! Kui aga lapsi piirkonnas vähe ja kooli asutuvate laste arv kukub kivina, siis käivitab see tõesti sageli surnud ringi: laste arv koolis kuivab järjest kokku ja noored seda asulat elukohaks ei vali, sest kool tundub kui kohe-kohe kinniminev jne.

[käguan]

Ta ju tööl ei käi,

Kas ongi "grupi peal"? TA ise seda öelnud vist pole?

Öelnud ei ole, aga jutust võib seda oletada - 40-aastaselt nii vilets tervis, et ei jaksa viiendale korrusele minna. Lisaks ütleb, et tervis aina halveneb. Ja see, et on valmis kuhuiganes niimoodi kolima, võib eeldada, et töö teda linnas kinni ei hoia. Kaugtöö - kui see tal oleks, oleks juba jutuks tulnud. Ja lisaks viide sellele, et toitub vaid Maxima allahinnatud kaubast. Pole ju kuigi keeruline pilti kokku panna?

Selge see, et ta ei saa laenu võtta.

Küll aga võib lahenduseks olla Tartus mõni kahetoaline.

Mina ise ei koliks mitte mingil juhul kuhugile keskuse lüpsimajja elama. Olen pidanud lühikese perioodi oma elust sellises kohas elama, ja see oli õudne. Maal elada on väga meeldiv elada, aga ainult siis, kui sul on oma majake ja aiake. Kuskil korteris, väikealevikus kinni olla... Ei, ja veel kord ei!

Ma ise vaatan küll, et kohalikud pensionärid elavad väikelinnades/alevike kortermajades ideaalset elu: korter soe ja mugav, kõik käe ja jala juures, oma tuttav seltskond, kooskäimised, üritused. Bussijaam on ka kaks sammu ja tasuta bussiga (pensionäridele on maakonnasisesed bussiliind tasuta) sõidavad maakonnakeskusesse poodlema, turule jne. Neil paljudel on maal ka talumajad. Neid nad kasutavad suvekodudena, käivad rohelisel ajal. Kuid püsivalt sinna tallu nad ei lähe ja oma väikelinna korterist hoiavad kinni (on nõus maksma korralikult kommunaalid jne.), sest elu korteris on vanadel külmal/pimedal ajal palju mõnusam ja mugavam.

Lüpsimaja on veidi teine asi. Need on enamasti 2-korruselised kortermajad kuskil keset põldu (endise) lauda juures.

[Külaline]

Uskumatu kuidas maal elu kokku tõmbub. Minu kooliskäimise ajal oli keskkool 200 õpilasega, keskkooli osa kaotati juba aastaid tagasi, jäi siiski iseseisev kool. Nüüd vaatan, et on ainult Põlva Kooli XX maja. Kui pole enam korralikku kooli, kaovad ka nooremad inimesed, jääb penskarite alevik. Kuniks neidki.

Tead, kui palju on ka Tartus keskkoole, gümnaasiume vähemaks jäänud? Peale paari eliitkooli ongi võimalus valida sisuliselt mõne gümnaasiumi vahel. Põlval pole selles osas häda midagi, kuna häid tuttavaid sealtkandist, siis olen kohapealsete võimalustega enam-vähem kursis. Kuna tegemist on maakonna keskusega ja õpliaste arv on hea, siis pole lähiajal küll karta gümnaasiumi kokkutõmbumist. Olemas on vist ka 3-4 lasteaeda, põhikool. Samuti jagub muud elu erinevate huvide ja haridustasemega inimestele. Kuulsin, et vabal ajal on võimalus tegeleda erinevate spordialadega, näiteks käia orienteerumas, mängida käsipalli, indiakat, ujuda, disgolfi, tõukerattasõitu harrastada, järvel veelauaga sõita, talvel spordikeskuses suusatada, olemas vist ka mitu kergliiklusteed, kus jalutada näiteks koeraga, sõita rattaga jne. Kultuurikeskuses korraldatakse kontserte ja kuna mõne korra käinud, siis tegemist pole külabändidega, vaid esinejaid on olnud Jaapanist,Indiast, Lõuna-Ameerikast jne, lisaks tegutseb jazziklubi, raamatuklubi, saab käia keraamikas, tehakse kinoõhtuid jne. Virisejad leiavad alati põhjuse, sõidavad korra väiksemast kohast läbi ja arvavad, et nagunii seal midagi ei toimu ja haritud seltskonda ei liigu. Kes tahab ja viitsib uurida võib avastada ka väiksemas kohas päris palju hobisid, millega tegeleda.

[Külaline]

Neil paljudel on maal ka talumajad.

Meie kliimas ei saa vanu puust talumaju küll aastaid talvel kütmata hoida.

[Külaline]

Neil paljudel on maal ka talumajad.

Meie kliimas ei saa vanu puust talumaju küll aastaid talvel kütmata hoida.

Miks mitte? Mul kunagi oli ka selline suvila. Midagi ei juhtunud, et talvel oli kütmata.

[Külaline]

Postitus Postitas Külaline » 04 Mai 2025 19:07
Kui sa mõttega oleksid lugenud, siis oleksid aru saanud, et ei kirjutatud Põlva Koolist, vaid Põlva Kooli XX majast mis asub kuskil alevikus. Jah, õpilasi on vähe, aga selliste sulgemiste tulemusel jääb neid aina vähemaks. Meie riigis lendab miljoneid vasakule ja paremale, aga koolide lahti hoidmiseks mõndsada tuhandet ei leita.

[Külaline]

Minu arust saab maal ikka pigem rikas inimene elada. Auto peab olema, raha peab olema, et oma elu mõnusaks teha. Minu arust vaesena on seal elu suhteliselt jube.

Maal talumajas elavadki keskmikud või rikkad. Kolhoosimajades elab igasugu rahvast.

[Külaline]

Postitus Postitas Külaline » 04 Mai 2025 19:07
Kui sa mõttega oleksid lugenud, siis oleksid aru saanud, et ei kirjutatud Põlva Koolist, vaid Põlva Kooli XX majast mis asub kuskil alevikus. Jah, õpilasi on vähe, aga selliste sulgemiste tulemusel jääb neid aina vähemaks. Meie riigis lendab miljoneid vasakule ja paremale, aga koolide lahti hoidmiseks mõndsada tuhandet ei leita.

Sain aru, aga see ongi väikeste kohtade probleem, et sinna ei jagu piisavalt lastega peresid, et koole elus hoida. Tõin seepärast ka näite Tartu kohta, kus on samuti gümnaasiumite arv väikeseks jäänud. Hea seegi, et vähemalt maakonnakeskustes asuvatesse gümnaasiumitesse veel õpilasi jagub.

[Külaline]

Pole ju kuigi keeruline pilti kokku panna?

Yep Sherlock

[Külaline]

Neil paljudel on maal ka talumajad.

Meie kliimas ei saa vanu puust talumaju küll aastaid talvel kütmata hoida.

Miks ei saa? Meil talumaja aastakümneid (seitsmekümnendatest) talvel kütmata. Suviti oleme ja siis kütame.

Maja juures on ka palkidest ait. Aitasid pole ju ilmaski talvel köetud (pole ahjusidki sees) - ja need on. Mis imet siis samast materjalist (palkidest) majaga juhtuma peaks, et seda kütmata hoida ei saa?

[Külaline]

Viimasel ajal olen mõelnud kolida ära linnast maale. Lihtsalt ei tunne end suures linnas elades enam õnnelikult, aga kui mõtlen maakohale, siis lähen rõõmsalt elevile.

Kolimise puhul sõltub hästi palju sõltub tööst ja elustiilist. Elukohas võiks kohapeal olemas olla vähemalt bussi- ja rongijaam, perearstikeskus, mõni pakiautomaat, mõned poed, apteegid, kultuurikeskus, mõni looduslikult kena koht, lastega peredele lasteaed, põhikool, parem ka kui gümnaasium. Selliste valikute puhul jäävad variantideks maakonnakeskused või siis maakonnas asuv pisut suurem linn. Kui lähtuda Tartust, siis linnale lähemale jäävad ja nimetatud tingimustele vastavad Elva, Otepää, Põlva ja Jõgeva. Igapäevaselt Tartusse sõitmine võib neist veidi tüütuks muutada, aga kaugtöö puhul või 2-3 korda nädalas kontoris käimine ei tohiks olla probleem.
Suures linnas on mugav elada, kui on piisavalt raha, et linna pakutavaid võimalusi ära kasutada, käia teatris, kinos, trennis, kohvikutes ja restoranides. Kui raha on vähe, siis kulub suurem osa kommunaalidele ja toidule. Seoses e-kaubanduse tekkimise ja laia levikuga võib suurema osa eluks vajaminevast tarbekaubast osta nagunii neti teel ja kaua ikka keegi jaksab käia mööda kaubanduskeskusesi, kui sealt midagi eriti ka ei osta. Ühel päeval lähed Lõunakeskusesse, teisel päeval Kvartalisse ja kolmandal Eedenisse ja siis hakkab ring otsast peale, samadesse ja samadesse poodidesse? Tuulutamise mõttes piisab, kui sõita 1-2 korda nädalas suurematesse kaubanduskeskustesse, aga selleks ei pea nende lähedal elama. Siin toodi näide, et kui inimene elab väikeses kohas, siis pole kusagil jalutada, aga kui inimene elab näiteks Annelinnas, siis ta samamoodi ei sõida autoga või bussiga regulaarselt Toomemäe lähedusse, et seal kõndida ja lõpuks tüütavad samad rajad nagunii igalpool ära.Ise pooldan väiksemas kohas oma aiaga eramajas elamist, aga kui aiatööd ja aiandus kohe üldse huvi ei paku, siis võib korteris olla mugavam ja lihtsam, eriti üksikul inimesel. Oluline on järgida oma sisetunnet ja alguses sõita erinevatesse kohtadesse, üürida meelepärasesse kohta midagi lühiajaliselt ja ise otsustada, milline koht paremini sobib ja meeldib.

[Külaline]

Tartust ei lubata välja sõita nendesse maakolgastesse jalutamiseks või shoppamiseks?