Juhiluba ja auto omamine

[Külaline]

See viimane oli nii südamlik kirjeldus. Olen nõus sellega mis kirjas.

[Külaline]

See viimane oli nii südamlik kirjeldus. Olen nõus sellega mis kirjas.

Just. Ja inimene oskab oma võimeud hinnata reaalselt. Selle eest juba kummardus. Load olla muidugi võivad, kui need juba olemas on aga elementaarseks ma seda küll ei pea.

[Külaline]

Suvilas käime nagunii mitmekesi, siis on roolis mees või laps.

Aga kui mees ära sureb, siis enam suvilasse ei saagi? Sest varsti on lapsel oma elu ja oma pere, keda sõidutada, ei hakka tema sind edasi-tagasi tassima. Võiksid ikka sõita aeg-ajalt, et oskused püsiksid ja et saaksid vajadusel ise hakkama, mitte pole see tüütu vanainimene, keda peab viima ja tooma.

[Külaline]

Võiksid ikka sõita aeg-ajalt, et oskused püsiksid ja et saaksid vajadusel ise hakkama, mitte pole see tüütu vanainimene, keda peab viima ja tooma.

Tohoh, nüüd ära ole tüütu vanainimene, keda peab sõidutama, samas mõni kirjutab, et 50+ võiks load ära korjata, sest vanainimesed ju sõita ei oska. Eks need vanurid sellepärast rooli ronivad, et tahavad iseseisvust ja ei pole kedagi, kes neid igale poole veaks.

[Külaline]

Kui tervis korras, siis võiks ka vanem inimene vabalt sõita ja sõidavadki. Kõige hullem on see variant, kui mees sõidab ja naisel harjumus, et mees sõidab. Ühel hetkel kui meest enam pole, siis on jama. Kes on harjunud ühistransporti kasutama, see kasutab seda ka vanemas eas aga kui on harjutud olema sõidutatav, siis lugu kehv. Enda ema jäi varakult leseks ja vabalt võiks tervise poolest autoga sõita, loadki olemas aga kuna mees sõidutas, siis viimane autosõit jäi nõukaaega. Mingil hetkel muutus tülikaks küll, eriti logistiliselt, kui pead lisaks lastele ka vanemale sohver olema enda töö ja tegemiste kõrvalt.

[Külaline]

Võrreldes hobuse omamisega ja sellega ringi sõitmisega on auto ikka puhas luksus.

[Külaline]

Juhiloa olemasolu ei garanteeri absoluutselt seda, et selle omanik ka reaalselt sõita oskab, Või julgeb.
Mul on näiteks täiesti kehtiv juhiluba üle 30a juba. Aga ma ei sõida juba aastaid. Ning ma kardan, et kui ma peaksin reaalselt linnaliiklusse minema autoga, siis teeksin juba esimesel ristmikul avarii.
Sain juhiloa 1990ndate alguses. Esimesed 2a praktiliselt ei sõitnud, siis ostsin oma elu esimese (ja seni ainsa) täitsa oma auto.
Tegin 1990ndate lõpul avarii, pärast seda hakkasin rooli istumist kartma.
Peres on meil mitu autot, peale abiellumist enamasti juhtis neid abikaasa. Või isa, või äi, hiljem juba laps. Sõitsin ise üha vähem.
Minu viimase 20a sõitmised on olnud pigem krundi piires autode ümberpaigutamine või siis korraks väravast välja tänavale ja tagasi, et aiateel autode järjekorda vahetada. Kui laps ca 10a tagasi autokooli läks, siis tegin omale isegi sõiduõpetaja tunnistuse, et saaksin koos temaga linnas õppesõitu teha. Ma olen teoorias väga tugev ja sõiduõpetajana tulin kenasti toime. Aga ise rooli? ei tänan, mittemingil juhul.
Tegelikult ei lähegi mul ju autot igapäevaselt vaja, sest elan ja töötan kesklinnas, tööle lähen jalgsi või ühistranspordiga. Töö/amet ei eelda samuti auto kasutamist. Suvilas käime nagunii mitmekesi, siis on roolis mees või laps. Suuremad asjad toob koju nagunii kuller.
Paar suve tagasi võtsin mõned sõidutunnid (endal juhiloa staaži tol hetkel siis täpselt 30a) ühes autokoolis, platsi peal. Platsil tulin enamvähem toime, aga tänaval e minna ei julgenud.
Kui lähtuksin eelkirjutanutest, et iga inimene PEAB sõitma, siis oleks minu kohta üsna pea ajalehes kindlasti pealkiri stiilis "Järjekordne eakas juht kaotas auto üle kontrolli..." Nii et ma parem ei üritagi.

Jube lugemine. Palun ära ürita tõesti mitte kunagi, üks hull liikluses vähem.

[manaña]

Juhiluba on olemas, aga autot pole. Mingi hetk jõudsin arusaamisele, et linnas elades on auto täiesti mittevajalik lisakulutus ning kohustus. Nüüd olen 3a autotu olnud.
Olen ka mitmendat põlve linnakas ning vanavanemate maakohta pole mul kunagi olnud, et peaks aegajalt kuskile pärapõrgusse sõitma.
Ühistransport on siin ka väga mõistlik ning kui tõesti on vaja autoga sõita, siis olen rendika võtnud. Mugavam kui oma auto omamine.

[ElleNiiduk]

Mina tegin juhiloa, kui olin 40a. Enne seda vajadust ei olnud ja puudust ka väga ei tundnud. Siis aga tekkis vajadus ja ära ma tegin. Kohe ostsin ka auto ja enam tõesti ei kujuta elu teistmoodi ette. Augustis saab 2 aastat ja tõesti olen olnud nüüd igapäevane sõitja.

[Külaline]

Mina tegin juhiloa, kui olin 40a. Enne seda vajadust ei olnud ja puudust ka väga ei tundnud. Siis aga tekkis vajadus ja ära ma tegin. Kohe ostsin ka auto ja enam tõesti ei kujuta elu teistmoodi ette. Augustis saab 2 aastat ja tõesti olen olnud nüüd igapäevane sõitja.

Tõesti?

[Tõutäkk]

Mina sain oma juhiloa 18 aastaselt, ehk 39a tagasi. Elan maal.
Lapsed saatsin kohe autokooli, kui vanus võimaldas ja enamjagu said nad eksamid tehtud enne täisealiseks saamist, seega said oma sünnipäeval iseseisvalt auto rooli istuda.