Riiete müük ostas, yagas, fb marketplaces?

[Külaline]

Lihtsam oleks öelda, et ma ei broneeri, kiirem saab endale. Sinu suhtumine on kummaline. Ütled, et broneerid selle ajani, aga ise selle ajani asja ei hoia, vaid ütledki täpselt sedasama, et kiiremini rahaga ilmuja saab endale.

Teeme nii, et sina broneeri soovijatele ja müü asju nagu sina soovid. Mina müün asju nagu mina soovin. Tegelikult on broneerimise sooviga vast iga kümnes ostja, enamus soovib kohe tehingut teha. Seega see väga suur probleem tegelikult ei ole.

Tee, mis tahad, aga oled kummaline inimene lihtsalt, see on jutu mõte. Ja hakkad pikalt-laialt seletama, et sina müüd üldse nii mitu korda aastas ja sina mingeid 2 euroseid asju ei müü ja sina käitud nii, nagu küla koerale ja muud asjassepuutumatut juttu. Aina on juttu sellest, et ostjad on kummalised, aga müüjad pole ju ka paremad. Ei pea lubadustest kinni, loriseb mingit asjassepuutumatut jama. Imestasin lihtsalt, et nii palju imelikke inimesi on, muidu mul tõesti täiesti suva, kellele sa seal enda arust tünga teed või mis sa seal üldse toimetad.

[Külaline]

Ma ise arvan, et see "ma broneerin" on tihti selline sõnakõlks. Ongi mingi seltskond, kes muudkui broneerib igaks juhuks, aga 90% tehinguks ei lähe. Selle "broneerin" kirjakese kirjutamine võtab ju aega 30 sekundit ja nii seda siis kirjutataksegi. Eks ma võin ju ka 30 sekundit kulutada ja vastada, et okei. Samas kui ilmub tõsine ostja rahaga, siis tegelikult eelistan teda.

Aga milleks nii vastata üldse? Mina ütlen, et ei broneeri ja eelistan kiiremat. Kui on alles, saab endale. Milleks valetada ja öelda, et broneerin jah, kuigi ma seda tegelikult ei tee,

Nõus. Väga ebameeldiv müüja, kes valetab ja ei pea kokkulepetest kinni. Iseasi, kui ostja kokkulepitud ajaks järele ei tule, siis on õigus broneeritud asi ära anda teisele. Või ei ole vaja üldse lubada broneerimist - kes ees, see mees.

[iiR]

Lihtsam oleks öelda, et ma ei broneeri, kiirem saab endale. Sinu suhtumine on kummaline. Ütled, et broneerid selle ajani, aga ise selle ajani asja ei hoia, vaid ütledki täpselt sedasama, et kiiremini rahaga ilmuja saab endale.

Teeme nii, et sina broneeri soovijatele ja müü asju nagu sina soovid. Mina müün asju nagu mina soovin. Tegelikult on broneerimise sooviga vast iga kümnes ostja, enamus soovib kohe tehingut teha. Seega see väga suur probleem tegelikult ei ole.

Täiesti arusaamatu käitumine ju.
Kas sa tead muidu, mida broneerimine tähendab? Kui sa kellelegi eseme broneerid, siis sa annad lubaduse, et ei müü seda seni kellelegi, vaid kokkulepitud ajal broneerijale.
Kui sa ei taha broneerida, siis lihtsalt ära broneeri. Mina näiteks ka ei broneeriks (kui ma oleks nii virk, et viitsiks seisma jäänud asju müüa). Aga miks sa siis ostjale ütled, et broneerin? See on ju lihtsalt valetamine ja täiesti ilma asjata veel pealegi. Kui ostja ei sta broneeritud eset kokku lepitud ajal ära, siis loomulikult on õigus see edasi müüa, aga oluliselt lihtsam oleks lihtsalt algusest peale mitte broneerida, selle asemel, et sedasi valetada.

[Külaline]

Riiete ja jalanõudega võib ju sama olla, et kantakse ainult korraks mingi ürituse tarbeks või jääbki asi kappi seisma. Ega normaalne inimene äratrööbatud riideid ja jalanõusid müüki ei panegi, ikka selliseid, mille seisukord võimaldab veel pikalt kandmist. Paljud saavad omale järelturult bränditooteid hea hinnaga.

Mõistlik oleks, et müüakse uusi või väga vähe kantud esemeid, aga päris paljudel on müügil lademetes kasutatud riideid ja jalanõusid ja ka hinnad on krõbedad...Üks tüütu ja aeganõudev on loomakarvade eemaldamine riietelt. Isegi, kui ese on uueväärne, siis enne müüki panemist võiks korralikult ära puhastada või siis juba müügikuulutuses mainida, et riided pärinevad loomadega kodust. Saan aru, et toas elavate loomadega võivadki karvad igale poole sattuda, aga lihtsalt ei sobi müüa teistele karvu täis riideid.

[Bangbang666]

Ma olen müünud juba Yagas üle mitme aasta igasuguseid asju. Alustades riietest kuni lõpetades igasuguste sisustuselementidega. Mis ma siis selle üle 1000 müügi juures olen tähele pannud? Üks kindel asi, mis mõjutab müüke on pildi kvaliteet. Kui riideese on sama värvi, mis taust, millel pildistati siis ei hakka see asi isegi silma. Ei avalehel ega otsingus väljatulnuna. Vahel piisab pildile lihtsalt kontrasti lisamisest ka. Lisaks, oluline on ka asja paigutus pildil - kui asi on pooleldi pildist väljas või ei ulatu pildile siis samamoodi, keegi ei viitsi seda avada ega uurida lähemalt. See ei kehti muidugi spetsiifilistele asjadele, mida otsitakse teraselt. Aga nippe hiinlaste riiete müümisest võib võtta.
Teiseks, mis ma tähele olen pannud, on see, kui uuendad oma kuulutusi mingi aja tagant siis suureneb ka müük natukene. Need kajastuvad ikkagi viimati lisatute rubriigis ja paistab, et rahvas ikka vaatab neid. Jah, oleneb ka... kes on see sihtgrupp, kellele Sa müüd muidugi. Minu asjad maksavad enamus maksimaalselt 5 eurot. Seega mu sihtgrupp on enamuses emotsionaalsed ostjad. Ja üles panna asju võiks teisipäevast kuni neljapäevani. Siis on inimesed enamus ajast telefonis lappamas asju ja ootamas nädalavahetust.

Lisaks, pean nõustuma täielikult, et need, kes neid sada erinevat mõõtu küsivad, enamasti ei osta toodet. Mulle on alati tundunud, et need mõõtude küsijad võtavad omale aega, et mõelda ostu üle (mõelge kujutelmas turul, kus ostja vaatab kahtlevalt toodet - tahaks nagu osta - Sina kui müüja pead nüüd hakkama talle siis selgitama, kui vajalik ja hea asi see ikka on, et ta tunneks seda survet seda osta). Enamasti kardetakse tunnet (ma arvan),et hiljem tekib kahetsus, kui ei ostnud. Siis mämmerdatakse nende mõõtude kallal, et kui müüja ei vasta siis vähemalt ma ei kahetse, kui ostetakse - nägin ju vaeva? Kuigi on küsitud ka kindlaid mõõte nagu vöö mõõt mitte venival seelikul või pükste pikkus. Kui asi maksab 5 eurot siis võtan selle aja, kaevan selle koti põhjast välja ja mõõdan. Mõneeuroste asjade puhul ma isegi ei vaevu oma aega raiskama - kogemus on näidanud tulemust. Mul on küsitud ka tasuta asja kohta mõõte ja kuna ma ei vastanud siis üks kasutaja undas (just nimelt undas!!!) nende mõõtude küsimisega mitu kuud kuniks ma lihtsalt võtsin selle eseme maha ja viisin uuskasutusse.

Algusaastatel olin ka lahke ja viisin ka vahel käest-kätte asju inimestele vastu tulles ära. Tegelikkuses on see midagi taolist, et Sina kui müüja maksad siis ka selle postikulu kinni - Sinu aeg + kütusekulu + auto ise ka kulub sõites. Mõttetu. Eriti mõttetu on see veel siis kui ostja tahab kohapeal veel mõelda ja proovida jne. Mõneeuroste asjade puhul selliste tegude ootamine eraisikult on kriminaalne ausalt öeldes!
Aga muidu siiani õpingute kõrvalt müüa neid asju - jah. Pean mainima, et väike sissetulek on ta siiski olnud. Ma isegi naeran enda üle, kui uue portsu müüki panen, et "Yaga tööpäev." Nüüd kui Vinted oma platvormiga siia jõudis ja soodsate poola kaupade ja tasuta postikuluga novembri lõpuni on müük Yagas justkui välja surnud. Eks näis siis mis edasi saab. Yaga juba teeb paaniliselt mitmeid päevi postisoodukatega.
Asjadest rääkides siis jalatseid väga ei osteta ja samuti ka meesteriideid. Vähemalt minu müügikogemuses.

Mõõtudest veel naljaks lisan siia, kuidas ühe euroste meeste pükste peale saatis üks ostuhuviline mulle terve mõõdu tabeli - tema soovib neid kõiki mõõte. Mu esimene mõte oli, et kas ta ise ka oma neid kõiki mõõte teab ikka. Ma ei vastanud muidugi, aga see tabel on naljaks juba mitmendat aastat tutvusringis.

Yaga päevalemmikud- see rubriik vahel paneb silmavaate ka haisema. Mõni nädal on üks hilp seal pea mitmeid päevi. Samas olen vaadanud ka, et mingi noname kampsun on ostetud 20 euro eest või mingi täiesti nonsense pluus - aga mida ma ka tean nendest asjadest.
Eks ma olen ka ise mõelnud, et kaua ma viitsin selle jamaga tegeleda. Rikkaks sellega ei saa muidugi ja lõppude lõpuks tekib küsimus ka, et kui ei ole võimalik osta enam asju mõne euroga vaid sinna lisandub suur platvormitasu ja siis lisaks kõrge postikulu siis miks peaks inimene üldse seda osta siis tahtma - kergem on minna kirbukatesse, kaltsukatesse. Samas, ei tasu ära unustada ka neid väiksemate kohtade elanikke, kes soovivad samuti midagi toredat omale koju või selga, aga nendes kohtades valikut pole, kus nad elavad.
Ma olen pakkunud variante ka välja, et ostku üks asi, valigu välja ülejäänud ja ülejäänute eest tehku ülekanne lihtsalt. KUIGI enamus, kes ise kauplevad hinda ikka väga madalaks, need enamasti hiljem sõimavad ka selle eurose asja pärast postkasti kirjandeid.

Vahel olen mitme asja ostjale mõne asja tasuta kaasa ka pannud ilma, et ta küsiks. Lihtsalt, et endale ruumi teha ja olen vaadanud, mida ta veel on laikinud mu asjade seast. Ise laigin ka asju, aga enamasti ei osta. Lihtsalt hea on vaadata lemmikute sektsiooni vahel, et mis stiili asju ma otsinud olen. Harva ostan, sest mulle endale kuidagi ei mahu see platvormi tasu suurus hinge, kui osta mõneeuroseid asju.

Osta.ee keskkonnas olen müünud teistlaadi asju nagu talust leitud asju, mida ise ei vaja jne. Seal lähevad sellised nostalgiakaubad jms nõud paremini kaubaks. Müüsin kunagi vana õmblusmasina 10 sendiga. Jah - 10 sendiga töötav ja korralik masin. Kahetsesin ise ka natuke, sest pidin ostjaga kokku leppima kohtumise koha, kuid mõtlesin, et vähemalt sain eest selle. Ja isegi, kuigi ma ei oodanud üldse midagi sellest ostust siis ostja andis mulle 6 euri peale osta.ee keskkonnas ja lisaks veel kohtumisel 5 euri lisaks. Ütles, et masin on nii korralik, et häbematu oleks tõesti seda 10 sendi eest osta. Jah, ma olin selle masina täielikult ära puhastanud ja kõik nõelakesed ilusti topsi pannud, niidid jms poolid samuti. Vat selline lugu siis.
Marketplace's ma pole kunagi asju müünud, sest see tundub kuidagi mõttetu. Kuigi ma olen kuulnud naabrinaiselt, et tema müüs seal küll palju lasteasju ja eriti mööblit siis ma ikkagi ei kipu väga sinna. Küll aga ise olen ostnud mõned mööbliesemed sealt. Seega minu jaoks on mööbli otsimine olnud Marketplace'i otsing.

[Tolmukübe]

Ma olen ostas müünud kallemaid ja odavamaid asju, ka riideid, ja odavamate müügi lõpetasin ära. Osad on sellised, et asi on nt 5€, siis ta ei osta, mingi aja pärast kirjutab mõne teise oksjoni küsimuse alt, et kas mul see veel alles, aga ma nii vaene ei ole, et pean paari euro pärast sebima, mis tähendab, et asi on juba prügikasti kõrvale kotiga koos teiste asjadega läinud. Ei mina hakka pakkima ega pakiautomaadi vahet jooksma, selleks, et 1-2 eurot teenida. Ma ei lähe uksest väljagi, iga ilmaga. Ja mõõte ka ei ütle, need niisama lämisevad, ei nad osta, näed lihtsalt ilmaasjata vaeva. Kui ei kõlba, mingu ostku kaltsukast. Ma saan aru, kallis asi, siis võin mõõta, aga siis juba mõõdud oksjoni kirjelduses sees.

[Külaline]

Müün Yagas, aga enamjaolt kallimaid brände. Ostetakse ikka, mitte küll kiiresti, samas kiiret mul polegi.
Ma ei jõua ära imestada, kuidas müüjad viitsivad mõneeuroste esemetega üldse sehkendada. Pakendamine ja posti viimine, see on ju ajakulu, rääkimata pildistamisest ja muust. Ja kust neid esemeid üldse nii palju tekib? Lapselegi sai ostetud korralikud riided, nad kas kulusid täiesti ära või jäid praktiliselt kasutamata.

[Nõiamoor]

Ma olen ka kuskile konteineritesse viinud, s.h premium brändide asju - sest ma lihtsalt ei viitsi jannata mingite oksjonite ja kirbukatega. Esmalt pakun sõbrannadele, kui on korralik asi ja kui huvilisi ei leia, siis mis ma istun selle otsas - endale enam ei lähe selga või on nn moraalselt vananenud.
Kui keegi teab kohta, kus saab väikese tasu eest ära anda väga korralikke asju, siis kuulan huviga. Nt on mul Betty Barclay poolmantel, villasegune, nööpide ja kapuutsiga, maksis uuena Tartu Kaubamajast 170 eurot, kandnud olen vist mõned kuud, kui kõik korrad kokku arvutada aastate peale....CK "väike must kleit", ostetud Miamist ja kantud kolm korda . Nipet-näpet veel, ma ei viitsi siia kribadagi. Laupäeval tuleb sõbranna külla, äkki saan midagi talle sokutada, aga seoses peatse kolimisega tahaks küll kapid korda saada ja palun, kui keegi teab head viisi hästi hoitud riiete realiseerimiseks, siis olen huviline.

[Külaline]

Lisaks, pean nõustuma täielikult, et need, kes neid sada erinevat mõõtu küsivad, enamasti ei osta toodet. Mulle on alati tundunud, et need mõõtude küsijad võtavad omale aega, et mõelda ostu üle (mõelge kujutelmas turul, kus ostja vaatab kahtlevalt toodet - tahaks nagu osta - Sina kui müüja pead nüüd hakkama talle siis selgitama, kui vajalik ja hea asi see ikka on, et ta tunneks seda survet seda osta). Enamasti kardetakse tunnet (ma arvan),et hiljem tekib kahetsus, kui ei ostnud. Siis mämmerdatakse nende mõõtude kallal, et kui müüja ei vasta siis vähemalt ma ei kahetse, kui ostetakse - nägin ju vaeva? Kuigi on küsitud ka kindlaid mõõte nagu vöö mõõt mitte venival seelikul või pükste pikkus. Kui asi maksab 5 eurot siis võtan selle aja, kaevan selle koti põhjast välja ja mõõdan.

Ma olen küll pärast mõõtude küsimist ja sobimist enamasti kauba ka ostnud. Suurus S, M, L ei ütle palju. Näiteks teatud brändide joped on üks number suuremad, aga mitte alati. Kord müüsid erinevad müüjad sama mudeli jopet, aga erinevas suuruses. Pärast mõõtude teada saamist ostsin ikkagi suuruse, mida kannan ka muidu, kuigi oleks võinud eeldada, et tuleb osta jälle number väiksem.