Prokuratuur on paha

[Külaline]

Aga miks tehakse siis selliseid pooletoobiseid artikleid, kui neil tõtt taga pole? Miks aetakse siis tavainimesi leili nendega? Kirjutand kohe, et mutt on probleemne ja tütar samuti. Ja sellistele ei saagi raha kätte anda. Nüüd on jäänud artiklist mulje, et vanainimest kiusatakse ja ta ei saa kulutada oma pensioni nii nagu tahaks, vaid KOV võtab selle ära ja annab talle ainult 50€.

Aga ajakirjandus puhubki alati skandaali üles. Arstide vigadest on ka palju artikleid olnud, kus on fakte moonutatud ja kuna arstid ei saa kommenteerida, siis nii jääb. Mõnikord pole see skandaal halb, hakataksegi uurima ja tehakse muutus. Praegu näiteks on hea, et hakati uurima ja võibki ju olla tehtud ka vigu ja suurem kontroll pole halb. Samas eeldaks normaalne ajakirjanduse toimimine seda, et inimestel oleks ka kriitilise mõtlemise võime ja mõtleks loogiliselt. Aga kahjuks paljud inimesed selleks võimelised ei ole. Nagu siinne ametnike, psühholoogide, arstide jne vaenaja. Ja sellised saavad enda üleskütmiseks ajakirjanduse moonutatud lugudest ainult vunki juurde.

[Külaline]

Aga miks tehakse siis selliseid pooletoobiseid artikleid, kui neil tõtt taga pole? Miks aetakse siis tavainimesi leili nendega? Kirjutand kohe, et mutt on probleemne ja tütar samuti. Ja sellistele ei saagi raha kätte anda. Nüüd on jäänud artiklist mulje, et vanainimest kiusatakse ja ta ei saa kulutada oma pensioni nii nagu tahaks, vaid KOV võtab selle ära ja annab talle ainult 50€.

Aga ajakirjandus puhubki alati skandaali üles. Arstide vigadest on ka palju artikleid olnud, kus on fakte moonutatud ja kuna arstid ei saa kommenteerida, siis nii jääb. Mõnikord pole see skandaal halb, hakataksegi uurima ja tehakse muutus. Praegu näiteks on hea, et hakati uurima ja võibki ju olla tehtud ka vigu ja suurem kontroll pole halb. Samas eeldaks normaalne ajakirjanduse toimimine seda, et inimestel oleks ka kriitilise mõtlemise võime ja mõtleks loogiliselt. Aga kahjuks paljud inimesed selleks võimelised ei ole. Nagu siinne ametnike, psühholoogide, arstide jne vaenaja. Ja sellised saavad enda üleskütmiseks ajakirjanduse moonutatud lugudest ainult vunki juurde.

Kas sa oled juhtumisi kuulnud sellisest organisatsioonist nagu Pressinõukogu? Ei ole vist? Okei.
Selgitan siis. Pressinõukogu ülesanne on olla ajakirjanike järelevalveorgan. Kui artiklis räägitakse kellestki, kelle tööga rahul ei olda, siis on sellel osapoolel täielik õigus esitada Pressinõukokku kaebus. Ja seda kaebust saavad vabalt teha kõik, kes tunnevad, et artikkel pole kajastanud olukorda ausalt ega erapooletult. Ka ametnikud tohivad Pressinõukogule kaebuse esitada, keegi ei keela. Ning nad tohivad täiesti vabalt rääkida Pressinõukogule omapoolse versiooni ja kinnitada seda oma tõenditega. Seadus on selline.

Juhul kui need LOV ametnikud Pressinõukogule kaebust ei esita, näitab see, et järelikult polegi neil midagi öelda, kõik ongi päriselt tõsi.

[Külaline]

Aga miks tehakse siis selliseid pooletoobiseid artikleid, kui neil tõtt taga pole? Miks aetakse siis tavainimesi leili nendega? Kirjutand kohe, et mutt on probleemne ja tütar samuti. Ja sellistele ei saagi raha kätte anda. Nüüd on jäänud artiklist mulje, et vanainimest kiusatakse ja ta ei saa kulutada oma pensioni nii nagu tahaks, vaid KOV võtab selle ära ja annab talle ainult 50€.

"Kirjutand kohe, et mutt on probleemne ja tütar samuti".
Oot, kust sa selle info nüüd võtsidki? Palun allikat!

[Külaline]

"Kirjutand kohe, et mutt on probleemne ja tütar samuti".
Oot, kust sa selle info nüüd võtsidki? Palun allikat!

Mis kuradi info? Siin ju kirjutatakse, et ega ametnikud selliseid otsuseid, inimene oma vastutusele võtta, nii kergelt ei tee. Järelikult peavad need ema ja tütar olema sellised, kes ise hakkama ei saa ja KOV vastutab nende rahaasjade eest. Nii siin ju väidetakse, et norm inimest KOV oma vastutusele ei võta.

[Külaline]

Aga miks tehakse siis selliseid pooletoobiseid artikleid, kui neil tõtt taga pole? Miks aetakse siis tavainimesi leili nendega? Kirjutand kohe, et mutt on probleemne ja tütar samuti. Ja sellistele ei saagi raha kätte anda. Nüüd on jäänud artiklist mulje, et vanainimest kiusatakse ja ta ei saa kulutada oma pensioni nii nagu tahaks, vaid KOV võtab selle ära ja annab talle ainult 50€.

Aga ajakirjandus puhubki alati skandaali üles. Arstide vigadest on ka palju artikleid olnud, kus on fakte moonutatud ja kuna arstid ei saa kommenteerida, siis nii jääb. Mõnikord pole see skandaal halb, hakataksegi uurima ja tehakse muutus. Praegu näiteks on hea, et hakati uurima ja võibki ju olla tehtud ka vigu ja suurem kontroll pole halb. Samas eeldaks normaalne ajakirjanduse toimimine seda, et inimestel oleks ka kriitilise mõtlemise võime ja mõtleks loogiliselt. Aga kahjuks paljud inimesed selleks võimelised ei ole. Nagu siinne ametnike, psühholoogide, arstide jne vaenaja. Ja sellised saavad enda üleskütmiseks ajakirjanduse moonutatud lugudest ainult vunki juurde.

Kas sa oled juhtumisi kuulnud sellisest organisatsioonist nagu Pressinõukogu? Ei ole vist? Okei.
Selgitan siis. Pressinõukogu ülesanne on olla ajakirjanike järelevalveorgan. Kui artiklis räägitakse kellestki, kelle tööga rahul ei olda, siis on sellel osapoolel täielik õigus esitada Pressinõukokku kaebus. Ja seda kaebust saavad vabalt teha kõik, kes tunnevad, et artikkel pole kajastanud olukorda ausalt ega erapooletult. Ka ametnikud tohivad Pressinõukogule kaebuse esitada, keegi ei keela. Ning nad tohivad täiesti vabalt rääkida Pressinõukogule omapoolse versiooni ja kinnitada seda oma tõenditega. Seadus on selline.

Juhul kui need LOV ametnikud Pressinõukogule kaebust ei esita, näitab see, et järelikult polegi neil midagi öelda, kõik ongi päriselt tõsi.

Eks kõigepealt linn teeb asja endale selgeks ning kui on põhjust, siis küll ka protestitakse. Need asjad võtavad aega - palju rohkem aega, kui kulub ajakirjanikul sellise emotsioonidel põhineva jutu kokku kirjutamiseks.

[Külaline]

Aga ajakirjandus puhubki alati skandaali üles. Arstide vigadest on ka palju artikleid olnud, kus on fakte moonutatud ja kuna arstid ei saa kommenteerida, siis nii jääb. Mõnikord pole see skandaal halb, hakataksegi uurima ja tehakse muutus. Praegu näiteks on hea, et hakati uurima ja võibki ju olla tehtud ka vigu ja suurem kontroll pole halb. Samas eeldaks normaalne ajakirjanduse toimimine seda, et inimestel oleks ka kriitilise mõtlemise võime ja mõtleks loogiliselt. Aga kahjuks paljud inimesed selleks võimelised ei ole. Nagu siinne ametnike, psühholoogide, arstide jne vaenaja. Ja sellised saavad enda üleskütmiseks ajakirjanduse moonutatud lugudest ainult vunki juurde.

Kas sa oled juhtumisi kuulnud sellisest organisatsioonist nagu Pressinõukogu? Ei ole vist? Okei.
Selgitan siis. Pressinõukogu ülesanne on olla ajakirjanike järelevalveorgan. Kui artiklis räägitakse kellestki, kelle tööga rahul ei olda, siis on sellel osapoolel täielik õigus esitada Pressinõukokku kaebus. Ja seda kaebust saavad vabalt teha kõik, kes tunnevad, et artikkel pole kajastanud olukorda ausalt ega erapooletult. Ka ametnikud tohivad Pressinõukogule kaebuse esitada, keegi ei keela. Ning nad tohivad täiesti vabalt rääkida Pressinõukogule omapoolse versiooni ja kinnitada seda oma tõenditega. Seadus on selline.

Juhul kui need LOV ametnikud Pressinõukogule kaebust ei esita, näitab see, et järelikult polegi neil midagi öelda, kõik ongi päriselt tõsi.

Eks kõigepealt linn teeb asja endale selgeks ning kui on põhjust, siis küll ka protestitakse. Need asjad võtavad aega - palju rohkem aega, kui kulub ajakirjanikul sellise emotsioonidel põhineva jutu kokku kirjutamiseks.

Pressinõukogu menetleb kaebusi umbkaudu kuu-poolteist ja annab siis vastuse. Umbes kuu on ka see aeg, mil LOV sotsiaalametnik annab inimese kirjale oma ümmarguses kantseliidis sisutühja vastuse.

Ja mis teema sul nende ajakirjanike "emotsioonidega" on? Ajakirjandus on neljas võim, ja ajakirjanikud vastutavad oma töö eest. Neil ei ole kedagi, kes emotsioonidest kantud lollused usinalt kinni mätsiks.

[Külaline]

"Kirjutand kohe, et mutt on probleemne ja tütar samuti".
Oot, kust sa selle info nüüd võtsidki? Palun allikat!

Mis kuradi info? Siin ju kirjutatakse, et ega ametnikud selliseid otsuseid, inimene oma vastutusele võtta, nii kergelt ei tee. Järelikult peavad need ema ja tütar olema sellised, kes ise hakkama ei saa ja KOV vastutab nende rahaasjade eest. Nii siin ju väidetakse, et norm inimest KOV oma vastutusele ei võta.

Nii et sinul ei olegi üldse infot ega ainsatki fakti, et sel emal ja tütrel miskit viga oleks, vaid sa ainult eeldad, et "See kõik peab tõsi olema - kuna juba Ametnik nõnda otsustas". Päriselt ka? Ajakirjanik, erinevalt sinust, on tutvunud nende inimestega ja rääkinud nendega, on lugenud kirjavahetust ja kuulanud salvestusi. Ajakirjanik ei saa ega tohigi lambist mingeid asju oletada, kuna tema töö üle on kontroll. LOV ametniku osas aga mingit kontrolli pole ja nende poolt kirjapandud seikade tõele vastavust ei kontrolli keegi.

[Külaline]

Juhul kui need LOV ametnikud Pressinõukogule kaebust ei esita, näitab see, et järelikult polegi neil midagi öelda, kõik ongi päriselt tõsi.

Tegelikult see nii ju ei ole. Pressinõukogusse on esitatud lugusid küll ja siis on esitatud kuskil lehenurgas vabandus, see on kõik. Aga vaht on juba üles klopitud ja tavaline inimene ei tee tõel ega vääral mingit vahet, arvabki nagu sina, et kõik mida ajakirjandus kirjutab, on tõsi. Nagu pole ametnikud eksimatud, pole seda ka ajakirjandus.

[Külaline]

Kuidas saab ametnik, kelle nime konkreetselt mainitud ei ole, pressinõukogusse kaebuse esitada?

[Külaline]

Kas sa oled juhtumisi kuulnud sellisest organisatsioonist nagu Pressinõukogu? Ei ole vist? Okei.
Selgitan siis. Pressinõukogu ülesanne on olla ajakirjanike järelevalveorgan. Kui artiklis räägitakse kellestki, kelle tööga rahul ei olda, siis on sellel osapoolel täielik õigus esitada Pressinõukokku kaebus. Ja seda kaebust saavad vabalt teha kõik, kes tunnevad, et artikkel pole kajastanud olukorda ausalt ega erapooletult. Ka ametnikud tohivad Pressinõukogule kaebuse esitada, keegi ei keela. Ning nad tohivad täiesti vabalt rääkida Pressinõukogule omapoolse versiooni ja kinnitada seda oma tõenditega. Seadus on selline.

Juhul kui need LOV ametnikud Pressinõukogule kaebust ei esita, näitab see, et järelikult polegi neil midagi öelda, kõik ongi päriselt tõsi.

Eks kõigepealt linn teeb asja endale selgeks ning kui on põhjust, siis küll ka protestitakse. Need asjad võtavad aega - palju rohkem aega, kui kulub ajakirjanikul sellise emotsioonidel põhineva jutu kokku kirjutamiseks.

Pressinõukogu menetleb kaebusi umbkaudu kuu-poolteist ja annab siis vastuse. Umbes kuu on ka see aeg, mil LOV sotsiaalametnik annab inimese kirjale oma ümmarguses kantseliidis sisutühja vastuse.

Ja mis teema sul nende ajakirjanike "emotsioonidega" on? Ajakirjandus on neljas võim, ja ajakirjanikud vastutavad oma töö eest. Neil ei ole kedagi, kes emotsioonidest kantud lollused usinalt kinni mätsiks.

Miks sa emotsioonid jutumärkidesse panid? See ju on erapoolik artikkel. Ei sõnagi sellest, miks ametnik peategelasi terroriseerimises süüdistas (siin on ju ka kindlasti mingi põhjus), segi on aetud, kes määrab eestkosteid ja summasid eestkostetavatele - kohus teeb need otsused, mitte omavalitsus. Välja on toomata, et mitte ainult omavalitsus ei arvanud, et õigem on eestkoste anda linnale, vaid samal meelel oli ka kohtunik. Kogus on sõltumatu organ, kes ei tee oma valikuid suvaliselt. Ja segadusse on lugeja aetud ka rahade koha pealt, nagu võtnuks keegi naiselt raha endale.

[Külaline]

Eks kõigepealt linn teeb asja endale selgeks ning kui on põhjust, siis küll ka protestitakse. Need asjad võtavad aega - palju rohkem aega, kui kulub ajakirjanikul sellise emotsioonidel põhineva jutu kokku kirjutamiseks.

Pressinõukogu menetleb kaebusi umbkaudu kuu-poolteist ja annab siis vastuse. Umbes kuu on ka see aeg, mil LOV sotsiaalametnik annab inimese kirjale oma ümmarguses kantseliidis sisutühja vastuse.

Ja mis teema sul nende ajakirjanike "emotsioonidega" on? Ajakirjandus on neljas võim, ja ajakirjanikud vastutavad oma töö eest. Neil ei ole kedagi, kes emotsioonidest kantud lollused usinalt kinni mätsiks.

Miks sa emotsioonid jutumärkidesse panid? See ju on erapoolik artikkel. Ei sõnagi sellest, miks ametnik peategelasi terroriseerimises süüdistas (siin on ju ka kindlasti mingi põhjus), segi on aetud, kes määrab eestkosteid ja summasid eestkostetavatele - kohus teeb need otsused, mitte omavalitsus. Välja on toomata, et mitte ainult omavalitsus ei arvanud, et õigem on eestkoste anda linnale, vaid samal meelel oli ka kohtunik. Kogus on sõltumatu organ, kes ei tee oma valikuid suvaliselt. Ja segadusse on lugeja aetud ka rahade koha pealt, nagu võtnuks keegi naiselt raha endale.

Emotsioonid olid jutumärkides seepärast, et miskipärast poetakse inimesi kaitsvaid artikleid kritiseerides alati emotsioonide taha peitu. Et näe, ajakirjanik vaid mängib emotsioonidel, aga kusagil pidavat olema mingisugune tegelik Suur Tõde (ehk ametnikul on õigus nagu alati).

Kohus teeb otsuse küll, kuid ta teeb selle otsuse LOV ametnike poolt saadud informatsiooni pealt. Ning lisaks ütles kohus selge sõnaga, et selle naise vaimne seisund lubab tal valida endale eestkostja ise!

Hea ametnik aitab abiküsijat, halb ametnik aga näeb abiküsimises vaid enda terroriseerimist.

Ning mis puutub rahasse, siis fakt on see, et enne jõuka pensionäri elu nautinud naine on nüüd viidud vaesuspiirile. LOV ametnik annab talle iga kuu ainult 250 eurot elamiseks ning 50 eurot taskurahaks, rohkem ei anna. Kuigi see pole mingi almus heast südamest, vaid naise enda raha. Kus see ülejäänud raha on? Hetkel (veel) ilmselt naise kontol. Kuid naine oma kontole ligi ei pääse. Kontole ligipääs on ainult sellel LOV ametnikul. Majanduslik vägivald on üks vägivalla liike ja seisneb selles, kui ühe inimese suhtes võimupositsioonil olev isik ei anna inimesele temale kuuluvat raha, nii et inimene on sunnitud seda temalt manguma. On olnud juhtumeid, kus näiteks mees võtab ära naise pangakaardi, mistõttu naine elab poolnäljas. See liigitub perevägivalla alla. Mida aga teha olukorras, kus inimese oma raha on otsustanud hakata kontrollima LOV sotsiaalametnik?

[Külaline]

Kuidas saab ametnik, kelle nime konkreetselt mainitud ei ole, pressinõukogusse kaebuse esitada?

Sa oled loll või mängid lolli?
Pressinõukogusse laekuvad pidevalt kaebused ka neilt, kes on artiklis olnud anonüümsena ja neid kõiki menetletakse. See, kui artiklis on osapool(ed) anonüümsed, ei tähenda sugugi, et Pressinõukogule poleks menetluse asjaosalised nime ja näoga teada. LOV puhul kaasatakse tavaliselt otsene ülemus.

[Külaline]

Pressinõukogusse laekuvad pidevalt kaebused ka neilt, kes on artiklis olnud anonüümsena ja neid kõiki menetletakse. See, kui artiklis on osapool(ed) anonüümsed, ei tähenda sugugi, et Pressinõukogule poleks menetluse asjaosalised nime ja näoga teada. LOV puhul kaasatakse tavaliselt otsene ülemus.

No ja siis. Lugejale pole ju menetluse asjaolised nime ja näoga teada. Kust see kahju ja solvamine või mis iganes, mille eest ajakirjanik vabandama nagu peaks?

Et kui ajakirjanik avaldab loo lollist ilma tolle nime nimetamata, siis sina esitad igaks juhuks kähku kohe Pressinõukogule kaebuse ja too siis kukub menetlema ja lõpuks peab ajakirjanik avaldama teate, et tema loos mainitud loll ei ole siiski kodanik Loll Lolli poeg Loll?

[Külaline]

Pressinõukogusse laekuvad pidevalt kaebused ka neilt, kes on artiklis olnud anonüümsena ja neid kõiki menetletakse. See, kui artiklis on osapool(ed) anonüümsed, ei tähenda sugugi, et Pressinõukogule poleks menetluse asjaosalised nime ja näoga teada. LOV puhul kaasatakse tavaliselt otsene ülemus.

No ja siis. Lugejale pole ju menetluse asjaolised nime ja näoga teada. Kust see kahju ja solvamine või mis iganes, mille eest ajakirjanik vabandama nagu peaks?

Et kui ajakirjanik avaldab loo lollist ilma tolle nime nimetamata, siis sina esitad igaks juhuks kähku kohe Pressinõukogule kaebuse ja too siis kukub menetlema ja lõpuks peab ajakirjanik avaldama teate, et tema loos mainitud loll ei ole siiski kodanik Loll Lolli poeg Loll?

Ah, näha et sul pühapäeval pole muud teha kui siin lahmida. Ja ajakirjandusest ei tea sa mitte kõige vähimatki. Iga artikli taga on suur töö - julgen öelda, et sada korda suurem töö kui LOV ametnik sama juhtumi korral tegi. Ilmselgelt on ajakirjaniku käes kõikide asjaosaliste täisnimed ja muud andmed. Ja kui osapool pole artikliga rahul, siis on tal vaba voli esitada kaebus, või lasta seda teha oma ülemusel. Ka selle artikli osas ütles Karl Sander Kase nii:
„Väidetavad etteheited puudutavad üht linnaosa töötajat ehk haldussekretäri ja eestkoste sektori spetsialiste. Päringud ja selgitustaotlused selles osas on teele läinud." (Allikas: https://www.delfi.ee/artikkel/120382726 ... valja-kull ) Siit nähtub, et tegelikult on ka tolle artikli osas ametnike nimed vägagi teada. Kui Pressinõukogu peaks leidma, et ajakirjanik on mingi vea teinud, siis ka öeldakse, et asjalood olid teised jne. Ja kui viga ei leita, siis tuleb ka Pressinõukogult õigeksmõistev otsus, et artikliga on kõik korras ja kirjeldatud juhtumid ongi tõepoolest aset leidnud.

[Külaline]

Pressinõukogusse laekuvad pidevalt kaebused ka neilt, kes on artiklis olnud anonüümsena ja neid kõiki menetletakse. See, kui artiklis on osapool(ed) anonüümsed, ei tähenda sugugi, et Pressinõukogule poleks menetluse asjaosalised nime ja näoga teada. LOV puhul kaasatakse tavaliselt otsene ülemus.

No ja siis. Lugejale pole ju menetluse asjaolised nime ja näoga teada. Kust see kahju ja solvamine või mis iganes, mille eest ajakirjanik vabandama nagu peaks?

Et kui ajakirjanik avaldab loo lollist ilma tolle nime nimetamata, siis sina esitad igaks juhuks kähku kohe Pressinõukogule kaebuse ja too siis kukub menetlema ja lõpuks peab ajakirjanik avaldama teate, et tema loos mainitud loll ei ole siiski kodanik Loll Lolli poeg Loll?

Ah, näha et sul pühapäeval pole muud teha kui siin lahmida. Ja ajakirjandusest ei tea sa mitte kõige vähimatki. Iga artikli taga on suur töö - julgen öelda, et sada korda suurem töö kui LOV ametnik sama juhtumi korral tegi. Ilmselgelt on ajakirjaniku käes kõikide asjaosaliste täisnimed ja muud andmed. Ja kui osapool pole artikliga rahul, siis on tal vaba voli esitada kaebus, või lasta seda teha oma ülemusel. Ka selle artikli osas ütles Karl Sander Kase nii:
„Väidetavad etteheited puudutavad üht linnaosa töötajat ehk haldussekretäri ja eestkoste sektori spetsialiste. Päringud ja selgitustaotlused selles osas on teele läinud." (Allikas: https://www.delfi.ee/artikkel/120382726 ... valja-kull ) Siit nähtub, et tegelikult on ka tolle artikli osas ametnike nimed vägagi teada. Kui Pressinõukogu peaks leidma, et ajakirjanik on mingi vea teinud, siis ka öeldakse, et asjalood olid teised jne. Ja kui viga ei leita, siis tuleb ka Pressinõukogult õigeksmõistev otsus, et artikliga on kõik korras ja kirjeldatud juhtumid ongi tõepoolest aset leidnud.

Pressinõukogu meil nagu päris kohus siis - teeb õigeksmõistvaid otsuseid ja puha.
Praegu lihtsalt alustati uurimine/kontroll. Aga seda nagu poleks vajagi, sest nagu meie usin kirjaneitsi selles lõimes teab - LOVi ametnik pole Pressinõukogule kaebust esitanud - järelikult süüdi.

[Külaline]

No ja siis. Lugejale pole ju menetluse asjaolised nime ja näoga teada. Kust see kahju ja solvamine või mis iganes, mille eest ajakirjanik vabandama nagu peaks?

Et kui ajakirjanik avaldab loo lollist ilma tolle nime nimetamata, siis sina esitad igaks juhuks kähku kohe Pressinõukogule kaebuse ja too siis kukub menetlema ja lõpuks peab ajakirjanik avaldama teate, et tema loos mainitud loll ei ole siiski kodanik Loll Lolli poeg Loll?

Ah, näha et sul pühapäeval pole muud teha kui siin lahmida. Ja ajakirjandusest ei tea sa mitte kõige vähimatki. Iga artikli taga on suur töö - julgen öelda, et sada korda suurem töö kui LOV ametnik sama juhtumi korral tegi. Ilmselgelt on ajakirjaniku käes kõikide asjaosaliste täisnimed ja muud andmed. Ja kui osapool pole artikliga rahul, siis on tal vaba voli esitada kaebus, või lasta seda teha oma ülemusel. Ka selle artikli osas ütles Karl Sander Kase nii:
„Väidetavad etteheited puudutavad üht linnaosa töötajat ehk haldussekretäri ja eestkoste sektori spetsialiste. Päringud ja selgitustaotlused selles osas on teele läinud." (Allikas: https://www.delfi.ee/artikkel/120382726 ... valja-kull ) Siit nähtub, et tegelikult on ka tolle artikli osas ametnike nimed vägagi teada. Kui Pressinõukogu peaks leidma, et ajakirjanik on mingi vea teinud, siis ka öeldakse, et asjalood olid teised jne. Ja kui viga ei leita, siis tuleb ka Pressinõukogult õigeksmõistev otsus, et artikliga on kõik korras ja kirjeldatud juhtumid ongi tõepoolest aset leidnud.

Pressinõukogu meil nagu päris kohus siis - teeb õigeksmõistvaid otsuseid ja puha.
Praegu lihtsalt alustati uurimine/kontroll. Aga seda nagu poleks vajagi, sest nagu meie usin kirjaneitsi selles lõimes teab - LOVi ametnik pole Pressinõukogule kaebust esitanud - järelikult süüdi.

Kui teine osapool kaebust ei esita, siis tal järelikult polegi midagi öelda. Kui oleks, küll siis hüüaks.

[Külaline]

Pressinõukogu menetleb kaebusi umbkaudu kuu-poolteist ja annab siis vastuse. Umbes kuu on ka see aeg, mil LOV sotsiaalametnik annab inimese kirjale oma ümmarguses kantseliidis sisutühja vastuse.

Ja mis teema sul nende ajakirjanike "emotsioonidega" on? Ajakirjandus on neljas võim, ja ajakirjanikud vastutavad oma töö eest. Neil ei ole kedagi, kes emotsioonidest kantud lollused usinalt kinni mätsiks.

Miks sa emotsioonid jutumärkidesse panid? See ju on erapoolik artikkel. Ei sõnagi sellest, miks ametnik peategelasi terroriseerimises süüdistas (siin on ju ka kindlasti mingi põhjus), segi on aetud, kes määrab eestkosteid ja summasid eestkostetavatele - kohus teeb need otsused, mitte omavalitsus. Välja on toomata, et mitte ainult omavalitsus ei arvanud, et õigem on eestkoste anda linnale, vaid samal meelel oli ka kohtunik. Kogus on sõltumatu organ, kes ei tee oma valikuid suvaliselt. Ja segadusse on lugeja aetud ka rahade koha pealt, nagu võtnuks keegi naiselt raha endale.

Emotsioonid olid jutumärkides seepärast, et miskipärast poetakse inimesi kaitsvaid artikleid kritiseerides alati emotsioonide taha peitu. Et näe, ajakirjanik vaid mängib emotsioonidel, aga kusagil pidavat olema mingisugune tegelik Suur Tõde (ehk ametnikul on õigus nagu alati).

Kohus teeb otsuse küll, kuid ta teeb selle otsuse LOV ametnike poolt saadud informatsiooni pealt. Ning lisaks ütles kohus selge sõnaga, et selle naise vaimne seisund lubab tal valida endale eestkostja ise!

Hea ametnik aitab abiküsijat, halb ametnik aga näeb abiküsimises vaid enda terroriseerimist.

Ning mis puutub rahasse, siis fakt on see, et enne jõuka pensionäri elu nautinud naine on nüüd viidud vaesuspiirile. LOV ametnik annab talle iga kuu ainult 250 eurot elamiseks ning 50 eurot taskurahaks, rohkem ei anna. Kuigi see pole mingi almus heast südamest, vaid naise enda raha. Kus see ülejäänud raha on? Hetkel (veel) ilmselt naise kontol. Kuid naine oma kontole ligi ei pääse. Kontole ligipääs on ainult sellel LOV ametnikul. Majanduslik vägivald on üks vägivalla liike ja seisneb selles, kui ühe inimese suhtes võimupositsioonil olev isik ei anna inimesele temale kuuluvat raha, nii et inimene on sunnitud seda temalt manguma. On olnud juhtumeid, kus näiteks mees võtab ära naise pangakaardi, mistõttu naine elab poolnäljas. See liigitub perevägivalla alla. Mida aga teha olukorras, kus inimese oma raha on otsustanud hakata kontrollima LOV sotsiaalametnik?

Kohus ütles selge sõnaga, et see naine saaks määrata eestkostja ise - kuid ometi otsustas eestkostjaks omavalitsuse? Kohus ka kiusab, seega?
Tead, mustvalgeid lugusid pole olemas. Võimalik, et ametnik tegi mõne vea, kuid väga tõenäoliselt pole tegu siiski nii ühes suunas kaldu looga, kui artikkel mulje jättis. Just see terroriseerimise jutt on üks väga suur häirekell ja selle selgitamata jätmine näitab ajakirjaniku poolikut tööd.

[Külaline]

Ah, näha et sul pühapäeval pole muud teha kui siin lahmida. Ja ajakirjandusest ei tea sa mitte kõige vähimatki. Iga artikli taga on suur töö - julgen öelda, et sada korda suurem töö kui LOV ametnik sama juhtumi korral tegi. Ilmselgelt on ajakirjaniku käes kõikide asjaosaliste täisnimed ja muud andmed. Ja kui osapool pole artikliga rahul, siis on tal vaba voli esitada kaebus, või lasta seda teha oma ülemusel. Ka selle artikli osas ütles Karl Sander Kase nii:
„Väidetavad etteheited puudutavad üht linnaosa töötajat ehk haldussekretäri ja eestkoste sektori spetsialiste. Päringud ja selgitustaotlused selles osas on teele läinud." (Allikas: https://www.delfi.ee/artikkel/120382726 ... valja-kull ) Siit nähtub, et tegelikult on ka tolle artikli osas ametnike nimed vägagi teada. Kui Pressinõukogu peaks leidma, et ajakirjanik on mingi vea teinud, siis ka öeldakse, et asjalood olid teised jne. Ja kui viga ei leita, siis tuleb ka Pressinõukogult õigeksmõistev otsus, et artikliga on kõik korras ja kirjeldatud juhtumid ongi tõepoolest aset leidnud.

Pressinõukogu meil nagu päris kohus siis - teeb õigeksmõistvaid otsuseid ja puha.
Praegu lihtsalt alustati uurimine/kontroll. Aga seda nagu poleks vajagi, sest nagu meie usin kirjaneitsi selles lõimes teab - LOVi ametnik pole Pressinõukogule kaebust esitanud - järelikult süüdi.

Kui teine osapool kaebust ei esita, siis tal järelikult polegi midagi öelda. Kui oleks, küll siis hüüaks.

Pressinõukogu on siiski valdavalt eraisikute või eraettevõtete jaoks, riigi struktuurid ei kasuta seda võimalust. Miks, ei tea, tõenäoliselt mingi eetika - tugevam ei ründa vastu ega osale aktiivselt konfliktides.

[Külaline]

Miks sa emotsioonid jutumärkidesse panid? See ju on erapoolik artikkel. Ei sõnagi sellest, miks ametnik peategelasi terroriseerimises süüdistas (siin on ju ka kindlasti mingi põhjus), segi on aetud, kes määrab eestkosteid ja summasid eestkostetavatele - kohus teeb need otsused, mitte omavalitsus. Välja on toomata, et mitte ainult omavalitsus ei arvanud, et õigem on eestkoste anda linnale, vaid samal meelel oli ka kohtunik. Kogus on sõltumatu organ, kes ei tee oma valikuid suvaliselt. Ja segadusse on lugeja aetud ka rahade koha pealt, nagu võtnuks keegi naiselt raha endale.

Emotsioonid olid jutumärkides seepärast, et miskipärast poetakse inimesi kaitsvaid artikleid kritiseerides alati emotsioonide taha peitu. Et näe, ajakirjanik vaid mängib emotsioonidel, aga kusagil pidavat olema mingisugune tegelik Suur Tõde (ehk ametnikul on õigus nagu alati).

Kohus teeb otsuse küll, kuid ta teeb selle otsuse LOV ametnike poolt saadud informatsiooni pealt. Ning lisaks ütles kohus selge sõnaga, et selle naise vaimne seisund lubab tal valida endale eestkostja ise!

Hea ametnik aitab abiküsijat, halb ametnik aga näeb abiküsimises vaid enda terroriseerimist.

Ning mis puutub rahasse, siis fakt on see, et enne jõuka pensionäri elu nautinud naine on nüüd viidud vaesuspiirile. LOV ametnik annab talle iga kuu ainult 250 eurot elamiseks ning 50 eurot taskurahaks, rohkem ei anna. Kuigi see pole mingi almus heast südamest, vaid naise enda raha. Kus see ülejäänud raha on? Hetkel (veel) ilmselt naise kontol. Kuid naine oma kontole ligi ei pääse. Kontole ligipääs on ainult sellel LOV ametnikul. Majanduslik vägivald on üks vägivalla liike ja seisneb selles, kui ühe inimese suhtes võimupositsioonil olev isik ei anna inimesele temale kuuluvat raha, nii et inimene on sunnitud seda temalt manguma. On olnud juhtumeid, kus näiteks mees võtab ära naise pangakaardi, mistõttu naine elab poolnäljas. See liigitub perevägivalla alla. Mida aga teha olukorras, kus inimese oma raha on otsustanud hakata kontrollima LOV sotsiaalametnik?

Kohus ütles selge sõnaga, et see naine saaks määrata eestkostja ise - kuid ometi otsustas eestkostjaks omavalitsuse? Kohus ka kiusab, seega?
Tead, mustvalgeid lugusid pole olemas. Võimalik, et ametnik tegi mõne vea, kuid väga tõenäoliselt pole tegu siiski nii ühes suunas kaldu looga, kui artikkel mulje jättis. Just see terroriseerimise jutt on üks väga suur häirekell ja selle selgitamata jätmine näitab ajakirjaniku poolikut tööd.

Rõhutan uuesti üle, et kohus langetab oma otsuse mitte Püha Vaimu ilmutuse, vaid LOV ametniku poolt kohtule antud info põhjal, ja seega võtab arvesse ka ametniku tahet. Näiteks tolle kurdi noormehe osas esitas LOV kohtule valeinfo, et tolle kurdi isa olevat ära surnud, ja kohtule ei tulnud pähegi kahtlustada, et LOV ametnik kohtule lihtsalt valetas.

Mõne ametniku kõnepruuk on sihuke, et kõik, kes nende mugavat äraolemist kuidagi segavad, on kohe terroriseerijad. Ja mitte keegi ei keelanud sel ametnikul ometi rääkimast ajakirjanikule tõtt, kui too seda küsis. Kui mitte midagi rääkida polnud, siis nii ongi.

[Külaline]

Ausalt öeldes minul on väga kahju sellest prouast, kes veel oma eluõhtul peab jagelema LOV ametnikega ja minema kohtusse ainuüksi selleks, et omada ID-kaarti ja minna, koogikarp näpus, sõbrannale külla. Ilmselgelt ei ole eaka tervis enam see, ja poleks ime, kui ta süda peaks nüüd kogu selle närvipinge ja kohtujama pärast LOV-ga üles ütlema. Proua võitleb oma elementaarsete inimõiguste ennistamiste eest, kuid mille eest võitleb tema vastane, ehk too LOV ametnik? Kas naise elu on tõesti sotsiaalametniku jonni väärt?

Mis tohutu valu ja häda neil LOV ametnikel küll on, et endale iga hinna eest inimese üle eestkostet saada tahavad? Ise need ametnikud ju kaebavad, kui palju tööd neil pidavat olema - ja ometi viitsitakse endale eestkostetavaid sebida kasvõi vägisi, ja neid eestkostetavaid ahistada ja jälitada küll pidevate koju sisse sadamiste, küll sõbranna juurest külast koju tagasi käsutamisega. Mismoodi see jutuga väidetavast tohutust töödehulgast nüüd kokku klapib?

Normaalsel juhul, kui selgub, et inimene ei soovi mingeid teenuseid kasutada, siis teenusepakkuja lihtsalt lepib selle faktiga ja elab selle teadmisega edasi, et tollest inimesest ei saanud tema klienti. Mis jonn see sotsiaalametnikku küll vaevab, et ta viitsib oma teenust vägisi kellelegi peale pressida ja minna temaga isegi kohtusse sõdima, selmet austada inimese ja tema lähedase soovi tema teenust mitte kasutada?