Sallimatus

[Külaline]

Tark teab, et ta on loll. Loll teab, et ta on tark.
Mida targemaks elus saad, seda rohkem oma puudujääke adud ja alandlikum oled.
Haridus ei riku midagi ära, see tõsi.

[Egalitaar]

Ja nüüd mõttetera haritutele:


Haridus ei riku matsi.

Mats on tubli mees. Haridus ei riku lolli. Anna lollile haridust, ta läheb sellest ainult veel lollimaks, lisandub veel piiritu upsakus, sest ta ei suuda ise ka ära imestada, kuidas on nii, et temal on kõrgharidust tõendav dokument. Eks ma vist pean ikka tark olema, mõtleb loll.

Harimata lollid on ohutud, sest hariduse puudumine võtab neilt võimalused ulatuslikult lollusi teha. Hoopis teine asi on haritud lollidega, kes võivad ronida kõrgele kohale ja sealt kõigi elu põrguks muuta.

[Külaline]

Ja nüüd mõttetera haritutele:


Haridus ei riku matsi.

Mats on tubli mees. Haridus ei riku lolli. Anna lollile haridust, ta läheb sellest ainult veel lollimaks, lisandub veel piiritu upsakus, sest ta ei suuda ise ka ära imestada, kuidas on nii, et temal on kõrgharidust tõendav dokument. Eks ma vist pean ikka tark olema, mõtleb loll.

Harimata lollid on ohutud, sest hariduse puudumine võtab neilt võimalused ulatuslikult lollusi teha. Hoopis teine asi on haritud lollidega, kes võivad ronida kõrgele kohale ja sealt kõigi elu põrguks muuta.

nii on

[Külaline]

Ja nüüd mõttetera haritutele:


Haridus ei riku matsi.

Mats on tubli mees. Haridus ei riku lolli. Anna lollile haridust, ta läheb sellest ainult veel lollimaks, lisandub veel piiritu upsakus, sest ta ei suuda ise ka ära imestada, kuidas on nii, et temal on kõrgharidust tõendav dokument. Eks ma vist pean ikka tark olema, mõtleb loll.

Harimata lollid on ohutud, sest hariduse puudumine võtab neilt võimalused ulatuslikult lollusi teha. Hoopis teine asi on haritud lollidega, kes võivad ronida kõrgele kohale ja sealt kõigi elu põrguks muuta.

nii on

[Külaline]

Ometi räägitakse kui oluline om olla enesekindel. Tead et teed õiget asja, siis tee. Las koerad hauguvad, ära hooli sellest. Sest ükskõik mida teed, osa arvab ikka su tegemistest halvasti.

[Külaline]

Ei tasu unustada, et demokraatia on enamuse võim. Vähemustel on teatud õigused, aga mitte iial selliseid kui enamusel.

Demokraatia üks põhitõdesid on, et võib teha kõike, mis ei kahjusta teist.

Aga miks ma siis ei tohi näiteks alasti Viru väravate juures jalutada ning veini juua? Ma ju ei kahjusta sellega mitte kedagi!

[Külaline]

Ometi räägitakse kui oluline om olla enesekindel. Tead et teed õiget asja, siis tee. Las koerad hauguvad, ära hooli sellest. Sest ükskõik mida teed, osa arvab ikka su tegemistest halvasti.

Minus tekitab see praegusaja kõige popim moelause kummastust. Näiteks sarimõrtsukas läheb anonüümsena terapeudi juurde ja kurdab: "Mina teen seda, mille tunnen olevat õige, aga mõistmatu ühiskond ei kiida seda heaks". Ja terapeut vastab: "Tead, et teet õiget asja, siis tee. Las koerad hauguvad, ära hooli sellest."

Päris jube. Päris nii kah ei saa, et ainult mina ja minu tahtmised, natuke peegelduse vastuvõtmist välismaailmast tuleb ikka kasuks.

[Külaline]

Mulle on jäänud mulje, et kõige sallimatumad on reeglina just need, kes kõige enam suurest sallivusest jahuvad. Kuulates nende sõnavõtte ja vaadates nende kehakeelt ei ole küll kuskil näha mingit sallivust - pigem kumab sealt vastu vihkamine. Isegi armastusest on võimalik rääkida nii, et tegelikult on selle taga hoopis negatiivsus.

Tõeliselt salliv inimene ei kiida ennast söögi alla ja peale ega riidle nendega vihaselt, kes tema arust polevat piisavalt nn sallivad. Vaid tema elab oma harilikku elu, suhtub ümbrusesse sõbralikult, ei lenda teistele kallale, ei ole kohtumõistjaks ega sõima neid nende arvamuste ega vaadete pärast.

[Külaline]

Mulle on jäänud mulje, et kõige sallimatumad on reeglina just need, kes kõige enam suurest sallivusest jahuvad. Kuulates nende sõnavõtte ja vaadates nende kehakeelt ei ole küll kuskil näha mingit sallivust - pigem kumab sealt vastu vihkamine. Isegi armastusest on võimalik rääkida nii, et tegelikult on selle taga hoopis negatiivsus.

Ma tean juba ammu-ammu, et neid ei käivita mitte mingi armastus, vaid viha. Vihale on vaja leida legitiimne ja õigustatud põhjus ja nad on selle välja mõelnud: vabalt vihata võib neid, kes teisi vihkavad. Selleks, et endale vihaobjekte produtseerida, asusid nad ühiskonda õrritama, normaalsetele inimestele perverssusi ja absurdseid, otse mõeldamatuid lollusi ette söötma, et nad vihastaksid. Ja kui nad vihastavad, ongi olemas legaalne põhjus omaenda viha nende peale vabaks lasta.

Just selline see mehhanism on. Sobib homode, translaste, ukraina sõja, neegrite, paadipagulaste ja kõigi-kõigi puhul, kelle puhul saab välja näidata silmakirjalikku õilsust. Nad on käpiknukud neile, kes kusagil lõikavad kasu sõjast, immigratsioonist, rohepöörde jõledast reostusaktsioonist, inimeste sandistamisest ja lastega kaubitsemisest. Neid on õpetatud normaalsust vihkama ja nad tunnevad lihtsalt rõõmu, et on võimalik kedagi vihata, absoluutselt võimetud mõtlema, mida nad tegelikult kaitsevad. Arvan, et nad ei saa siiralt aru, mida nad teevad.

See kõik on väga õudne.

[iiR]

Mida ma tõesti ei salli, on inimesed, kes lolli järjekindlusega oma seisukohti teistele kuulutavad ja võtavad isikluku solvanguna, kui vestluskaaslane seepeale "ahah, mina arvan teisiti" ütleb. Üks asi on vaidlus, väitlus, arutelu - mille puhul ongi kohane oma seisukohti avada, argumente lisada, näiteid tuua, väiteid täiendada jne. Aga päriselus on küll nii, et kõik ei peagi just isiklikult mulle meeldima! Kõik ei keerle ümber minu. Mina elan oma elu oma valikutega ja teine inimene elab oma elu oma valikutega ja täiesti võimalik on üksteist aktsepteerida, ilma, et peaks teise osapoole pidevat heakskiitu ootama või teda aina maha suruma. Õnneks me nimelt elame ühiskonnas, kus mul on võimalik valida, kas tahan osaleda homopraadil või seda eemalt vaadata või sellele mitte ligigi minna; kas soovin tõrvikurongköigus osaleda või eelistan kodus kartulisalatit süüa; kas söön loomset päritolu sööke või olen toortoituja; kas saan lapsi või ei saa; kas luban koera voodisse või ei luba; kas annan oma tühjaltseisva korteri pagulastele või hoian seal hoopis oma maalikogu jne jne jne.

[Külaline]

Kuidas oleks viisakas öelda vastu, kui nt keegi räägib teemal, millega te nõus pole. Kuulad. Noogutad. Ei nooguta?

[Külaline]

Kuidas oleks viisakas öelda vastu, kui nt keegi räägib teemal, millega te nõus pole. Kuulad. Noogutad. Ei nooguta?

Miks seda küsid? Mitte keegi ju ei nooguta, kui ta nõus pole. Küsimus on siin hoopis selles, et mittenõustumise korral hakatakse vihaselt tülitsema.

[Külaline]

Kuidas oleks viisakas öelda vastu, kui nt keegi räägib teemal, millega te nõus pole. Kuulad. Noogutad. Ei nooguta?

Miks seda küsid? Mitte keegi ju ei nooguta, kui ta nõus pole. Küsimus on siin hoopis selles, et mittenõustumise korral hakatakse vihaselt tülitsema.

Ei hakata ju ...
Aga seda teemat siin lugedes näib mulle et kui ei küsita mida sa arvad, ei ole üldse viisakas midagi öelda.

[Külaline]

Kuidas oleks viisakas öelda vastu, kui nt keegi räägib teemal, millega te nõus pole. Kuulad. Noogutad. Ei nooguta?

Miks seda küsid? Mitte keegi ju ei nooguta, kui ta nõus pole. Küsimus on siin hoopis selles, et mittenõustumise korral hakatakse vihaselt tülitsema.

Ei hakata ju ...
Aga seda teemat siin lugedes näib mulle et kui ei küsita mida sa arvad, ei ole üldse viisakas midagi öelda.

Üldiselt nii ongi. Aga ma ikkagi ei saanud aru su noogutamise-jutust. Kas sa oled siis näinud kedagi, kes noogutab kaasa ka siis, kui ta nõus ei ole? Miks seda tegema peaks üldse? Keegi ei sunni kedagi peaga lakkamatult üles-alla nikutama.

[Külaline]

Noogutad nagu teise jutu kuulamise märgiks.

[Külaline]

Noogutad nagu teise jutu kuulamise märgiks.

Üldiselt on siiski nii, et noogutad-noogutad, ja kui teine äkki peaks ütlema midagi, millega sa tõesti ei nõustu, siis katkestad hetkeks noogutamise.

[Külaline]

Noogutad nagu teise jutu kuulamise märgiks.

Üldiselt on siiski nii, et noogutad-noogutad, ja kui teine äkki peaks ütlema midagi, millega sa tõesti ei nõustu, siis katkestad hetkeks noogutamise.

Ok. Katkestad noogutamise. Aga midagi ei ütle? See on siis nagu monoloogi kuulamine? Ei ütle midagi vastu, kui pole isegi nõus?

[Simon says:]

Noogutad nagu teise jutu kuulamise märgiks.

Üldiselt on siiski nii, et noogutad-noogutad, ja kui teine äkki peaks ütlema midagi, millega sa tõesti ei nõustu, siis katkestad hetkeks noogutamise.

Ok. Katkestad noogutamise. Aga midagi ei ütle? See on siis nagu monoloogi kuulamine? Ei ütle midagi vastu, kui pole isegi nõus?

Kui teine räägib telekas, siis pole mõtet midagi vastata.

[Külaline]

Üldiselt on siiski nii, et noogutad-noogutad, ja kui teine äkki peaks ütlema midagi, millega sa tõesti ei nõustu, siis katkestad hetkeks noogutamise.

Ok. Katkestad noogutamise. Aga midagi ei ütle? See on siis nagu monoloogi kuulamine? Ei ütle midagi vastu, kui pole isegi nõus?

Kui teine räägib telekas, siis pole mõtet midagi vastata.

Ja raamatut lugedes pole ka mõtet hakata midagi vastu ütlema, kui pole nõus tegelase jutuga. Sa, Ss oled tark inimene. Aga muidu tekivad elus olukorrad, nagu kirjeldakse raamatus " kõik mu ümber on idioodid" neid rohelisse gruppi kuuluvaid inimesi. Nad kuulavad, midagi ei ütle. Aga pärast, just pärast hakkavad nad arutama teistega seda juttu. Ja mitte nii et vot kus ütles õigesti, vaid maha tehes ja kritiseerides.

[Külaline]

Aga seda teemat siin lugedes näib mulle et kui ei küsita mida sa arvad, ei ole üldse viisakas midagi öelda.

Ja väga õigesti näib. Üldiselt sellist küsimata "oma arvamuse" avaldamist ei peetagi viisakaks käitumiseks. Ela nii nagu ise õigeks pead ning lase teistel sedasama teha, nende parema äranägemise järgi.