Guest kirjutas: ↑11 Juun 2025 00:51
Guest kirjutas: ↑11 Juun 2025 00:12
Guest kirjutas: ↑10 Juun 2025 21:59
Ma üritasin talle juba seletada, et eestkoste hüppeline kasv tähendab, et erivajadusega inimestega hakati lõpuks tegelema, neid märkama ja nende vajadusi arvestama. Aga ta ju ei kuule-näe seda infot, mis tema mõttekäiku ei toeta.
Jajah, kohe nii kõvasti "tegeletakse" ja "toetatakse", et inimesed on sunnitud viimases hädas ajakirjanduse poole pöörduma, et neist tegelejatest ja toetajatest veidikesekski rahu saada...
Tuleta nüüd meelde, kui mitu eestkostetavat oli ... 6000 vist? Mitu neid artikleid kerkinud probleemidest oligi, 2? 3? Et siis "kõik inimesed on sunnitud viimases hädas ... " jne bla bla bla? Iseküsimus muidugi veel see, kas need artiklid üldse asja eest ametnikke nahutavad.
Sa ei tea ju midagi tegelikult eestkostemaailma arengust Eestis, aga muudkui tänitad.
Ole hea ja palun selgita, miks sa minu kirjutatut omatahtsi muudad? Näita mulle, kus on minu tekstis sõna "kõik"? Sina tsiteerisid mind nii.
Kui ametnik nõnda kergekäeliselt ka abile pöördujate juttu suvaliste sõnade lisamisega enda kasuks muudab, siis tuleb neile pöördujatele vaid kaasa tunda.
Teiseks. Nagu siingi teemas juba on välja öeldud, on ajakirjanduses avaldatud juhtumid ainult jäämäe veepealne tipp. Võib-olla 5% ehk jõuab ajakirjandusse. Selleks, et seal midagi avaldada, peavad inimesel olema esitada ikkagi vettpidavad tõendid (salvestused, meilivestlused jne). Niisama juttu, et "oi, ametnik tegi mu olukorra endisest halvemaks, aga tõestada ma seda ei saa!" ei kuula mitte keegi. Selleks, et minna oma looga ajakirjandusse, on inimesel vaja ikka meeletult palju jõudu ja julgust, ning see leitakse vaid siis, kui sekkumise tagajärjel on inimese elu muutunud täiesti väljakannatamatuks ega saagi enam halvemaks minna.
Imestama paneb aga mõne siinse äärmiselt suur tundlikkus selles suhtes, kui keegi julgeb tunnistada, et tal on LOV ametnikuga negatiivsed kogemused. See kõlab mõne jaoks nagu pühaduseteotus. Jah, näiteks mina olen üks neist, kel on olemas jube kogemus LOV-sse abi küsima pöördumisega, ning jah, see mõjutas mu elu väga negatiivselt. Sisuliselt kukutas see mitmed elud kokku ja muutis enne eluga hästi toime tulevad inimesed abivajavateks. Ei jõua elu lõpuni ära kahetseda, miks sai lolli peaga LOV-sse abi küsima mindud! Me enne ei teadnudki, mida tähendab tõeline mure ja probleem. Aga teha pole mitte midagi, kuna LOV (või KOV) ametnike töö osas puudub vähimgi kontroll ja järelevalve.
Seega, nagu ma siin teemas varemgi olen öelnud, jätkan ma LOV ametnike võimuliialduste vastu võitlemist senikaua, kuni elus olen. Kui jäetakse vastu võtmata kasvõi ükski uus inimvaenulik seadusemuudatus, mis kaotab taas jupikese inimese enda otsustusõigust oma elu üle, andes selle LOV ametniku kätte, siis pole mu töö olnud asjatu. Kui sina tahad mind vaikima sundida, siis pead mu tapma.