Re: Juhiluba ja auto omamine
Postitatud: 08 Mai 2025 22:35
See viimane oli nii südamlik kirjeldus. Olen nõus sellega mis kirjas.
Just. Ja inimene oskab oma võimeud hinnata reaalselt. Selle eest juba kummardus. Load olla muidugi võivad, kui need juba olemas on aga elementaarseks ma seda küll ei pea.Külaline kirjutas: ↑08 Mai 2025 22:35 See viimane oli nii südamlik kirjeldus. Olen nõus sellega mis kirjas.
Aga kui mees ära sureb, siis enam suvilasse ei saagi? Sest varsti on lapsel oma elu ja oma pere, keda sõidutada, ei hakka tema sind edasi-tagasi tassima. Võiksid ikka sõita aeg-ajalt, et oskused püsiksid ja et saaksid vajadusel ise hakkama, mitte pole see tüütu vanainimene, keda peab viima ja tooma.Guest kirjutas: ↑08 Mai 2025 20:48 Suvilas käime nagunii mitmekesi, siis on roolis mees või laps.
Tohoh, nüüd ära ole tüütu vanainimene, keda peab sõidutama, samas mõni kirjutab, et 50+ võiks load ära korjata, sest vanainimesed ju sõita ei oska. Eks need vanurid sellepärast rooli ronivad, et tahavad iseseisvust ja ei pole kedagi, kes neid igale poole veaks.Võiksid ikka sõita aeg-ajalt, et oskused püsiksid ja et saaksid vajadusel ise hakkama, mitte pole see tüütu vanainimene, keda peab viima ja tooma.
Jube lugemine. Palun ära ürita tõesti mitte kunagi, üks hull liikluses vähem.Guest kirjutas: ↑08 Mai 2025 20:48 Juhiloa olemasolu ei garanteeri absoluutselt seda, et selle omanik ka reaalselt sõita oskab, Või julgeb.
Mul on näiteks täiesti kehtiv juhiluba üle 30a juba. Aga ma ei sõida juba aastaid. Ning ma kardan, et kui ma peaksin reaalselt linnaliiklusse minema autoga, siis teeksin juba esimesel ristmikul avarii.
Sain juhiloa 1990ndate alguses. Esimesed 2a praktiliselt ei sõitnud, siis ostsin oma elu esimese (ja seni ainsa) täitsa oma auto.
Tegin 1990ndate lõpul avarii, pärast seda hakkasin rooli istumist kartma.
Peres on meil mitu autot, peale abiellumist enamasti juhtis neid abikaasa. Või isa, või äi, hiljem juba laps. Sõitsin ise üha vähem.
Minu viimase 20a sõitmised on olnud pigem krundi piires autode ümberpaigutamine või siis korraks väravast välja tänavale ja tagasi, et aiateel autode järjekorda vahetada. Kui laps ca 10a tagasi autokooli läks, siis tegin omale isegi sõiduõpetaja tunnistuse, et saaksin koos temaga linnas õppesõitu teha. Ma olen teoorias väga tugev ja sõiduõpetajana tulin kenasti toime. Aga ise rooli? ei tänan, mittemingil juhul.
Tegelikult ei lähegi mul ju autot igapäevaselt vaja, sest elan ja töötan kesklinnas, tööle lähen jalgsi või ühistranspordiga. Töö/amet ei eelda samuti auto kasutamist. Suvilas käime nagunii mitmekesi, siis on roolis mees või laps. Suuremad asjad toob koju nagunii kuller.
Paar suve tagasi võtsin mõned sõidutunnid (endal juhiloa staaži tol hetkel siis täpselt 30a) ühes autokoolis, platsi peal. Platsil tulin enamvähem toime, aga tänaval e minna ei julgenud.
Kui lähtuksin eelkirjutanutest, et iga inimene PEAB sõitma, siis oleks minu kohta üsna pea ajalehes kindlasti pealkiri stiilis "Järjekordne eakas juht kaotas auto üle kontrolli..." Nii et ma parem ei üritagi.
Tõesti?ElleNiiduk kirjutas: ↑12 Mai 2025 12:52 Mina tegin juhiloa, kui olin 40a. Enne seda vajadust ei olnud ja puudust ka väga ei tundnud. Siis aga tekkis vajadus ja ära ma tegin. Kohe ostsin ka auto ja enam tõesti ei kujuta elu teistmoodi ette. Augustis saab 2 aastat ja tõesti olen olnud nüüd igapäevane sõitja.