Külaline kirjutas: ↑22 Juul 2024 12:56
Juustup kirjutas: ↑22 Juul 2024 10:46
See "väga hea elada" on äärmiselt suhteline. Ma ei tea kus sa elad, aga kui sa elad Tallinnas siis mine palun mõnel õhtupoolikul fudloop toidukappide juurde ja vaata neid noori peresid, vanureid ja invaliide kes iga päev tunde järjekorras seisavad et kõht täis saada. Mine ja heida pilk supikööki või mõnda sotsiaalmajja. Soovitan oma nina ka linnast välja viia, vaadata näiteks kuidas elavad inimesed Kohtla-Järvel. Kirjuta fudloopi ja Tartu toidujagamisgruppi, küsi, kui palju on abivajajaid. Helista linnaosavalitsusse ja küsi mitu aastat ootavad inimesed linnalt korterit või uuri milline on elu riiklikes hooldekodudes. Võib olla Kongoga võrreldes on tõesti hea elada, aga maailma mastaabis küll midagi rõõmustavat pole.
/Juustup
Juhtusin Keskturu juures toidukapist mööduma. Oli turu sulgemise aeg, välja sai ainult kuskilt tagant väravast ja selle lähedal oli see toidukapp. Sinna kaks naist laadisid toitu sisse ja ainsatki toidu ootajat ei olnud.
Kuidas sa kogu Eesti olusid nii täpselt tead, lausa Kohtla-Järvet jne?
Olen korra Keskturu kapi juures käinud. Muidu polnudki midagi häda, aga kaua pidi ootama ja jube külm oli(detsember oli)
Vahel nad laevad jah keset päeva toitu sisse, aga üldiselt on kindlad kellaajad kuna toitu tuuakse. Kunagi ei tea, kas lubatakse kaks asja võtta või viis, samuti iial ei tea mida sealt saab. Siis on järjekorrad meeletud ja oodata võid tunde. See oli ka põhjus miks ma ainult ühe korra seal käisin.
Ma arvan, et Sina sattusid peale nö vahepealsele ajale, kui toodi mingit lisakraami, mitte konkreetsele ajavahemikule kui inimesed juba järjekorras olid.
Kogu Eesti olu Juustup ilmselgelt ei teagi, aga elanud olen nii Tallinnas, Tartus, Kagu-Eestis, Paldiskis kui ka Ida-Virumaal.
Lemmikud on Tallinn ja Ida-Virumaa, arvestades et võrdlusmomente on. Paldiski võlu oli merevaade, Kagu-Eestis seenemetsad ja puhas õhk.
Paraku pean tunnistama, et autota inimesena mulle see maaelu siiski ei sobi, pealegi on maal elavad inimesed natuke erineva mõtteviisiga. Kohati palju siiramad, aga ... mulle on see maaelu siiski võõras. Paar kuud suvel kuskil kolkakülas vedelen aga suurima mõnuga, lihtsalt igapäevaselt on see mulle liiga depressiivne ja võõras. Kindlasti andis oma panuse ka teadmine, et kõik sõbrad on kuskil kaugel- telefonivestlus ei asenda otsekontakti. Samuti mind häiris, et kõik teavad kõiki ja koguaeg mingi seljataga mulisemine käis- linnas ma ei tundnudki oma naabreid, va üks kitupunn, kes väitis et mööda radiaatori torusid kuuleb ta minu häält ja pangu ma muusikat kuulates "telefonid pähe"(ja ei, ta polnud seniilne pensionär ning täpselt nii ütleski- telefonid pähe). Ma ei viitsinud isegi vaielda, lubasin külmkapi otsaette liimida ja fooliumist mütsikest kanda, naaber rõõmsalt tänas ja elasime edasi. Ta ei saanudki mu vastuironiseerimisele pihta ja mul oli hiljem temast nii kahju et kui ma teda hiljem poest tulemas vms nägin vedasin ta kotid tuppa. Õnnetu väike memm, sisimas tore. Muide, kui ma temaga läbi saama hakkasin siis ta kurtis mulle muret kuidas alt naaber harjavarrega lage(ehk tema põrandat) peksab..
Paldiskil on täiesti asjata mingi nõme "silt" küljes nagu oleks tegu mingi slummiga. Väga armas, pisike ja roheline mere-äärne linnake. Lisaks hea rongi- ja bussiühendus Tallinnaga.
Tallinn-Tartu on vast kõigile tuttavad ja Ida-Virumaa... seal on minu süda! Tallinnas ja Ida-Virumaal võrdselt. Mõnele on Ida-Virumaa täielik slumm, seda juba nõuka-ajast, aga soovitan suvel üks vöike reis sinna teha ja te näete kui ilusad on näiteks Sillamäe ja Jõhvi. Elada ilma vene keeleta on seal muidugi raske, aga kuna Juustup räägib vene keelt väga hästi, sius see ei morjendanud. Ideaalis veedaks Juustup oma vanaduse Sillamäel- ilus linn, mere ääres, hea rahulik ja sõbralik kogukond. Mis ühel vanal Juustul veel eluks vaja.
/Juustup