Nõukaaeg versus kaasaeg

[Külaline]

No mis jutt, kuidas kõigile oli korter garanteeritud. Inimesed olid ahastuse äärel ka veel aastal 1987. Isegi kui sul oli raha, ei saanud sa omale elamispinda, sest kõik sõltus ainult ja ainult sinu töökohale eraldatud korteri järjekorrast.

Uue aja asjad, korterid ja majad ETV arhiivist saab vaadata

https://arhiiv.err.ee/video/vaata/uue-a ... d-ja-majad

[Külaline]

Ka minule meeldib, et toona hoolitseti ka selliste inimeste elukoha eest, kes sellega ise hakkama ei saanud. Mulle on jäänud meelde Eesti meediast läbi käinud lugu u aasta tagasi, kus naisel polnud lapsega kuhugi minna ja ta ei tahtnud minna kodutute varjupaika. Seal pole sul võimalik kusagil isegi oma isiklikke asju hoida, elad seal teistega ühes suures toas, kus palju voodeid. Ühtegi ametnikku ei huvitanud, et ta tänavale jäi, kõik mõtlesid, ah küll leiab mõne sugulase või sõbranna, kelle juurde minna.

Toona oleks selline ringihulkuv naine pandud vangi ja tema laps lastekodusse antud.

Kindlasti mitte, vaid ta elaks sealsamas elukohas, millest ta praegustes oludes ilma jäi.

[Külaline]

No mis jutt, kuidas kõigile oli korter garanteeritud. Inimesed olid ahastuse äärel ka veel aastal 1987. Isegi kui sul oli raha, ei saanud sa omale elamispinda, sest kõik sõltus ainult ja ainult sinu töökohale eraldatud korteri järjekorrast.

Uue aja asjad, korterid ja majad ETV arhiivist saab vaadata

https://arhiiv.err.ee/video/vaata/uue-a ... d-ja-majad

Kõik minu sugulased ja tuttavad said, polnud mingid nomenklatuuri tegelased, vaid lihtsad inimesed. See mingi ülepaisutatud teema neil , kes ei saanud Tallinnas täpselt sinna, kuhu tahtsid (ikka Tallinnasse)

[Tolmukübe]

Äkki oli toidu osas see asi, et toit polnudki parem, vaid kõht oli tühi ja maitses seepärast? Midagi näksida vahepeal ju nagu ka polnud? Või teil oli? Oli 3 söögikorda.
Ma ka mäletan mingeid lapsepõlvetoite. Kui ma mõtlen oma lastele praegu, siis neil pole sellist erilist emotsiooni mingi toiduga. Miks nii?

Toit on viletsam, sellepärast. Mul pole ka enam mingeid emotsioone toiduga. Söön, mis hamba all ei karju ja taskukohane on. Aga maitseelamust ei saa. Eks on mõned nö paremad toidud, aga neid ei anna võrrelda vene aegsetega ega välismaa hõrgutistega. Olen mõnes riigis käinud, ja maitseelamust saanud. Siin on ainus hea asi suitsusink, mis on palju suitsu saanud, s.t. ehtne, aga seda poes ei müüda.

[Külaline]

Jah, oli margariin, ja väga hea maitsega, ma siiani mäletan selle lõhna ja maitset. Ja kulinaariast ma käisin keedetud loomakeelt ja kooke ostmas, sugulane ostis keedumuna ja salatit.

Sugulane ei suutnud ise muna keeta?

[Külaline]

No mis jutt, kuidas kõigile oli korter garanteeritud. Inimesed olid ahastuse äärel ka veel aastal 1987. Isegi kui sul oli raha, ei saanud sa omale elamispinda, sest kõik sõltus ainult ja ainult sinu töökohale eraldatud korteri järjekorrast.

Uue aja asjad, korterid ja majad ETV arhiivist saab vaadata

https://arhiiv.err.ee/video/vaata/uue-a ... d-ja-majad

Kõik minu sugulased ja tuttavad said, polnud mingid nomenklatuuri tegelased, vaid lihtsad inimesed. See mingi ülepaisutatud teema neil , kes ei saanud Tallinnas täpselt sinna, kuhu tahtsid (ikka Tallinnasse)

Isegi need sugulased, kes olid maalt pärit lihttöölised ja tahtsid Tallinna, seda ka said.

[dmy]

Nähtused, mis nõuka-ihalejatele miskipärast kunagi ei meenu:

Korterijärjekord. Riigi või asutuste ehitatud kortermajadesse said tasuta elama ennekõike töölised, samal ajal kui valgekraed pidid aasta(kümne)id oma järjekorda ootama või maksma kooperatiivkorteri eest (ka seda tuli oodata). Näiteks 1980. aastal maksis kolmetoaline «kooperatiiv» Lasnamäel 12 000 rubla, millest kohe tuli sisse maksta neljandik. Eelisjärjekorda ehk nn punase joone alla pääsesid need, kel oli pereliikme kohta vähem kui kolm ruutmeetrit põrandapinda.

Defitsiit. Nõukogude plaanimajanduse tulemus. Kord oli poodides kibe puudus ühest, kord teisest asjast, aga kõike korraga ei olnud kunagi saada. Eriti hulludel aegadel vaatasid poeriiulitelt vastu vaid kolmeliitrised kasemahla- või povidlopurgid.

Rikutud tööraamat. Kuna CVde saatmise kommet toona polnud, näidati uuele kohale asudes ette tööraamat, kus oli kirjas eelnev tööelu, sh ka näiteks karistused joomise jm rikkumiste eest.

Taksoviin. Ajal, kui Nõukogude Liidus võideldi usinasti joomisega, vähendati viinapoodide arvu, need avati hilja ja suleti vara. Olukorda kasutasid ära taksojuhid (aga ka näiteks lumesahajuhid), kes varusid aegsasti jooki autosse ja müüsid seda siis kahekordse hinnaga (poes maksis pooleliitrine viinapudel 4–5, taksost ostes 8–10 rubla).

Šveitser ehk uksehoidja. Üks tähtsamaid ja prestiižsemaid ametikohti kogu Nõukogude Liidus. Šveitser otsustas, kas sa pääsed restorani, baari või varietee uksest sisse või mitte. Alati tuli kasuks «natšai» ehk altkäemaks – olenevalt kohast, seltskonnast ja kelleajast «kolmekas» või «viiekas» –, aga vahel aitas ka vana tutvus.

Piiritsoon. Sinna kuulus suur osa Põhja-Eesti rannikust, samuti Saaremaa ja Hiiumaa. Piiritsooni pääsesid vaid need, kes olid sinna sisse kirjutatud või kellele sugulased saatsid nn küllakutse, mille alusel löödi passi vastav tempel. Enamasti asusid piiritsoonis rohkem või vähem salajased sõjaväeobjektid. Paldiski ja Sillamäe olid kinnised linnad, kuhu ei pääsenud ka küllakutsega.

101. kilomeeter. Just nii kaugele viidi näiteks Tallinnast lõtvade elukommetega naisterahvad, pätid, alkohoolikud ja ka need, kelle poliitilised vaated võimudele ei sobinud. Paraku ei kavatsenud väljasaadetud oma uues elukohas senistest kommetest loobuda ja tutvustasid neid rõõmuga ka kohalikele.

Glavlit. Kõik ajalehed-ajakirjad ja raamatud loeti enne trükkiminemist läbi, et kusagil ei oleks mõnd «sõjasaladust», midagi nõukogudevastast või kas või näiteks sinist, musta ja valget värvi kõrvuti.

Dissident ehk nõukogude võimu vastane. Et dissident ümber kasvaks, saadeti ta vangilaagrisse. Näiteks Tartu Ülikooli õppejõud, keemik Jüri Kukk, kes soovis loobuda NSVLi kodakondsusest ja riigist lahkuda, suri Arhangelski oblasti vangilaagris näljastreigi tagajärjel 1981. aastal.

Koputaja. Kellelt siis veel KGB teada sai, kes on dissident?!

Lööktöö. See tähendas üldjuhul plaani ületamist. Samuti olukordi, kui juhtimise või planeerimise vigade tõttu jooksis midagi kokku ja töölised tegid ületunnitööd, et asja parandada. Et ilmselget lollust näidata kangelaslikkusena, nimetatigi seda lööktööks.

https://www.postimees.ee/4000345/asjad- ... -ei-maleta

[Külaline]

Saade Jaak Joalast aastast 1988 "Lugu kadunud flöödimängijast"

Mati Talvik intervjueerimas Joalat tema korteris saab vaadata alates 0:28:39

Kas läänes oleks sellise populaarsuse ja plaadimüügi numbritega muusik elanud sellises punkris? Võimalik ainult nõukogude maal.

https://arhiiv.err.ee/video/vaata/lugu- ... jaak-joala

[Külaline]

Mõnele meeldikski, vähemalt keegi ütleks, kuhu ta tööle peab minema ja mida tegema. Ja kui sellistele ütled, et mine Venemaale siis, ei taha. See kõrgem elatustase ikkagi meelitab ka siinsed venelased siin elama, kuigi on täiesti venemeelsed.

Venemaale minek ei aita, ka seal ei ole enam sellist saamatute karjatamise ühiskonda. Ehk P-koreas on.

[Külaline]

No mis jutt, kuidas kõigile oli korter garanteeritud. Inimesed olid ahastuse äärel ka veel aastal 1987. Isegi kui sul oli raha, ei saanud sa omale elamispinda, sest kõik sõltus ainult ja ainult sinu töökohale eraldatud korteri järjekorrast.

Uue aja asjad, korterid ja majad ETV arhiivist saab vaadata

https://arhiiv.err.ee/video/vaata/uue-a ... d-ja-majad

Kõik minu sugulased ja tuttavad said, polnud mingid nomenklatuuri tegelased, vaid lihtsad inimesed. See mingi ülepaisutatud teema neil , kes ei saanud Tallinnas täpselt sinna, kuhu tahtsid (ikka Tallinnasse)

Isegi need sugulased, kes olid maalt pärit lihttöölised ja tahtsid Tallinna, seda ka said.

Jah eks Kopli või Kalamaja puumajja või ühiskorteritesse ikka sai, kus vets koridoris. Keegi ei takista sind ka tänasel päeval sellistesse oludesse kolimast.

[Tolmukübe]

Äkki oli toidu osas see asi, et toit polnudki parem, vaid kõht oli tühi ja maitses seepärast? Midagi näksida vahepeal ju nagu ka polnud? Või teil oli? Oli 3 söögikorda.
Ma ka mäletan mingeid lapsepõlvetoite. Kui ma mõtlen oma lastele praegu, siis neil pole sellist erilist emotsiooni mingi toiduga. Miks nii?

Minu arust pole neil emotsioone ühegi toiduga. Jõulude ja aastavahetuse ajal pane laua peale mida tahes, näksitakse ühte ja teist, midagi eriti ei sööda, midagi eriti ei maitse. Ma oma lapsepõlve mäletan: pühasid saigi sellepärast oodatud, et saab head toitu: kartulisalatit ja viinerit ja kringlit. Nüüd jäävad kõik kartulisalatikausid peaaegu puutumatuna laua peale, pole mõtet tehagi. Viineritest ma üldse ei räägi. Lihtsalt kõhud on kogu aeg täis näksitud, siis ongi iga toidu peale uih ja vuih.

Kõht oli siis tühi ja sellepärast oli toit hea. Mina mäletan, et lapsena läksin hommikul õue ja õhtul hilja tulin, terve päev ma ei söönud mitte midagi. Siis muidugi oli praekartul ka maailma parim toit.

Pannid olid erinevad. Mäletan, vanaemal oli suur must pann ja meil väiksem, ruudulise põhjaga, küll sealt tuli hea praekartul. Kahjuks ei tulnud selle peale, et eri pannid annavad eri maitseid. Vanad, nõuka aegsed, said ära visatud, uued, lääne omad asemele ostetud, ja voila - see pole enam see. Ka praetud seenel ja sealihal on teine maitse, viletsam. Aga mis sest enam, kõige peale ei tule.
Ja viineritest pole mõtet üldse rääkidagi, loomulikult, maitset ju pole, ka lapsed hoiavad eemale, näksivad poole suu poolega, sest midagi peab ju sööma. Vaat' see nõuka aja viiner - aga teha sellist praegu, hind tuleks liiga kallis.

[Külaline]

Jaa glavlit. Minu sugulane oli glavlit. Hinges eestlane, aga tööd oli vaja teha. Selles mõttes nõme aeg küll.
Selle oma sugulase glavlitiks olemise kohta tuleb meelde, et varemgi on kaevatud välja kellegi punast minevikku. Aga elada oli vaja. Parteisse kuulumine ka võimaldas kiiremini korteri või auto saada.

[Külaline]

Viinereid on väga erinevaid. Sinusugune ostab selle kõige odavama. Viiner, ka nõukaaegne pole mingi tervisetoit ja seda ei peaks omale sisse õgima. Mul sugulane töötas piimavabrikus ja ta ei joonud kuni elu lõpuni piima. Lihtsalt mälestused, mida kõike seal piima sees oli, olid nii võikad. Leiti ka vorstide seest surnud hiiri.

[Külaline]

Jälle üks teema, kus saavad sõna võtta nõukogude aja järgi igatsejad. Mina ütlen ainult ühe sõna. Vabadus. Nõuka aeg oli sellega kuidas oli, kes on elanud need teavad. See on kõige olulisem. Elada vaba inimesena vabal maal.

vabadus ei täida kõhtu, ei maksa üüri ega muid makse . vabadus ei anna stabiilsust ja kindlustunnet homse päeva ees. ja ku krt see vabadus üldse on, kui euroopa liit kõike ette kirjutab, ei otsusta keegi meil ise- kõik see ökondus, ja ringmajandus ja rohepesu...brüssel teeb ettekirjutuse ja meie truude sülekoertena liputame saba ja teeme järgi.
Nõuka-ajal oli olemas kaks kõige olulisemat asja inimese jaoks- esmavajalik eluks tänases ja kindlustunne eluks homses päevas. ja reisida sai kah, kel soovi- arktikast subtroopikani. praegu käiakse türgis ja hispaanias, aga kui ilus oli nõukaajal nt gruusia, kui huvitav oli leningradis, seda ei tea enam keegi alla 30-aastastest

[Külaline]

Minu arust pole neil emotsioone ühegi toiduga. Jõulude ja aastavahetuse ajal pane laua peale mida tahes, näksitakse ühte ja teist, midagi eriti ei sööda, midagi eriti ei maitse. Ma oma lapsepõlve mäletan: pühasid saigi sellepärast oodatud, et saab head toitu: kartulisalatit ja viinerit ja kringlit. Nüüd jäävad kõik kartulisalatikausid peaaegu puutumatuna laua peale, pole mõtet tehagi. Viineritest ma üldse ei räägi. Lihtsalt kõhud on kogu aeg täis näksitud, siis ongi iga toidu peale uih ja vuih.

Kõht oli siis tühi ja sellepärast oli toit hea. Mina mäletan, et lapsena läksin hommikul õue ja õhtul hilja tulin, terve päev ma ei söönud mitte midagi. Siis muidugi oli praekartul ka maailma parim toit.

Pannid olid erinevad. Mäletan, vanaemal oli suur must pann ja meil väiksem, ruudulise põhjaga, küll sealt tuli hea praekartul. Kahjuks ei tulnud selle peale, et eri pannid annavad eri maitseid. Vanad, nõuka aegsed, said ära visatud, uued, lääne omad asemele ostetud, ja voila - see pole enam see. Ka praetud seenel ja sealihal on teine maitse, viletsam. Aga mis sest enam, kõige peale ei tule.
Ja viineritest pole mõtet üldse rääkidagi, loomulikult, maitset ju pole, ka lapsed hoiavad eemale, näksivad poole suu poolega, sest midagi peab ju sööma. Vaat' see nõuka aja viiner - aga teha sellist praegu, hind tuleks liiga kallis.

Pannide valik on tohutu. Sa jälle ostad selle kõige odavama hiinaka. Osta korralik malmpann. Praekartulil puudub igasugune toiteväärtus, tahad infarkti saada?

[Külaline]

Jälle üks teema, kus saavad sõna võtta nõukogude aja järgi igatsejad. Mina ütlen ainult ühe sõna. Vabadus. Nõuka aeg oli sellega kuidas oli, kes on elanud need teavad. See on kõige olulisem. Elada vaba inimesena vabal maal.

vabadus ei täida kõhtu, ei maksa üüri ega muid makse . vabadus ei anna stabiilsust ja kindlustunnet homse päeva ees. ja ku krt see vabadus üldse on, kui euroopa liit kõike ette kirjutab, ei otsusta keegi meil ise- kõik see ökondus, ja ringmajandus ja rohepesu...brüssel teeb ettekirjutuse ja meie truude sülekoertena liputame saba ja teeme järgi.
Nõuka-ajal oli olemas kaks kõige olulisemat asja inimese jaoks- esmavajalik eluks tänases ja kindlustunne eluks homses päevas. ja reisida sai kah, kel soovi- arktikast subtroopikani. praegu käiakse türgis ja hispaanias, aga kui ilus oli nõukaajal nt gruusia, kui huvitav oli leningradis, seda ei tea enam keegi alla 30-aastastest

Lubasime ju kasvõi kartulikoori süüa, kui vabaduse saaks. Vabadus käes, hakkame mõtlema, et ei taha ikka vaid neid kartulikoori.

[Külaline]

Nähtused, mis nõuka-ihalejatele miskipärast kunagi ei meenu:

[
https://www.postimees.ee/4000345/asjad- ... -ei-maleta

Meenuvad ikka, aga pigem naljakas, need asjaolud lisasid vürtsi, natuke tuli ikka pingutada ka, et taksoviina saada meil on nüüd ka ju püütud teha seadust, et öösel alkoholimüügi keeld, vahepeal vist oligi, ei näe erinevust toonase ajaga. Aga Hiiumaal oli meil sugulane.

[Külaline]

Jälle üks teema, kus saavad sõna võtta nõukogude aja järgi igatsejad. Mina ütlen ainult ühe sõna. Vabadus. Nõuka aeg oli sellega kuidas oli, kes on elanud need teavad. See on kõige olulisem. Elada vaba inimesena vabal maal.

vabadus ei täida kõhtu, ei maksa üüri ega muid makse . vabadus ei anna stabiilsust ja kindlustunnet homse päeva ees. ja ku krt see vabadus üldse on, kui euroopa liit kõike ette kirjutab, ei otsusta keegi meil ise- kõik see ökondus, ja ringmajandus ja rohepesu...brüssel teeb ettekirjutuse ja meie truude sülekoertena liputame saba ja teeme järgi.
Nõuka-ajal oli olemas kaks kõige olulisemat asja inimese jaoks- esmavajalik eluks tänases ja kindlustunne eluks homses päevas. ja reisida sai kah, kel soovi- arktikast subtroopikani. praegu käiakse türgis ja hispaanias, aga kui ilus oli nõukaajal nt gruusia, kui huvitav oli leningradis, seda ei tea enam keegi alla 30-aastastest

Mis krdi stabiilsus ja kindlustunne? Nõukaajal ka elu kogu aeg muutus. Kord oli poodides parem valik ja siis jälle kõike asjad defitsiidis. Mõnda aega oli rohkem vabadusi ja siis jälle nööriti kõik kinni. Ega need Gruusiad ja Leningradid kinni pole pandud. Kui on võimalus ka muudesse riikidesse minna, siis nagu näed ei soovitakse nendesse vennasvabariikidesse minna. Meil on täna VALIKUVABADUS! Ei pea Leningradi reisima, kui ma tahaks suurde linna reisida. Mul on võimalus minna ka Pariisi, Londonisse ja Milanosse.

Lääne-Euroopa inimese elatustaset tahad küll saada, aga arvad, et sinna jõuab nõukogude süsteemiga. See süsteem kukkus kolinaga kokku, see ei olnud stabiiline ega jätkusuutlik. Maailmas on neid sotsialismi riike veel terve rida alles, aga miskipärast on nad kõik väga vaesed ja viletsad. See ei vii mitte kuhugi.

[Külaline]

Ja nüüd kui vabadus on käes, aga ohus, siis oleme ikka keskendunud maksude ja oma riigi juhtimise vastu võitlema.

[Külaline]

Jälle üks teema, kus saavad sõna võtta nõukogude aja järgi igatsejad. Mina ütlen ainult ühe sõna. Vabadus. Nõuka aeg oli sellega kuidas oli, kes on elanud need teavad. See on kõige olulisem. Elada vaba inimesena vabal maal.

vabadus ei täida kõhtu, ei maksa üüri ega muid makse . vabadus ei anna stabiilsust ja kindlustunnet homse päeva ees. ja ku krt see vabadus üldse on, kui euroopa liit kõike ette kirjutab, ei otsusta keegi meil ise- kõik see ökondus, ja ringmajandus ja rohepesu...brüssel teeb ettekirjutuse ja meie truude sülekoertena liputame saba ja teeme järgi.
Nõuka-ajal oli olemas kaks kõige olulisemat asja inimese jaoks- esmavajalik eluks tänases ja kindlustunne eluks homses päevas. ja reisida sai kah, kel soovi- arktikast subtroopikani. praegu käiakse türgis ja hispaanias, aga kui ilus oli nõukaajal nt gruusia, kui huvitav oli leningradis, seda ei tea enam keegi alla 30-aastastest

Hekk, aga sulle ju sobibki see süsteem, kus keegi sulle ette dikteerib kuidas sa elama pead ja mida sa sööma pead. Kui venelased ette dikteerisid, siis sulle ju hullult meeldis, siiani ulud taga. Euroliit on siia tohutuid summasid kütnud Lääne-Euroopa arvelt. Sinu elatustase oleks siiani a la 2000.
Sinu elu hirm ju ongi see, mil sa ise pead midagi otsustama oma peaga.