Nõukaaeg versus kaasaeg

[Külaline]

Töölissöökla söögid, 1959 a.

Normaalne ja hea nõukogude aeg oli 1960-1990. Ehk siis kolm aastakümmet. Varasem oli selline jõhker aeg, mis ei ole praegu teemaks. Aga pildil olev söök... on see siis kehvem mingist odavast hamburgerist või kartulichipsi einest.

[Külaline]

Mõnes mõttes naljakad võrdlused, et küll siis oli kõik hästi ja nüüd on halvasti. Ka Läänes söödi kuuekümnendatel teisiti kui praegu. Söödi vähem ja tervislikumalt, hinnad olid odavamad. Aastatega on palju asju muutunud igal pool, osad muutused on positiivsed, osad mitte niiväga.

[Külaline]

Mõnes mõttes naljakad võrdlused, et küll siis oli kõik hästi ja nüüd on halvasti. Ka Läänes söödi kuuekümnendatel teisiti kui praegu. Söödi vähem ja tervislikumalt, hinnad olid odavamad. Aastatega on palju asju muutunud igal pool, osad muutused on positiivsed, osad mitte niiväga.

Praeguse aja kõige suurem pluss on kindlasti internet, ilma selleta küll elada ei tahaks. Aga ei pea õigeks, et meeleheitlikult üritatakse meedias pidevalt seletada, et nõukogude liidu ajal oli elu halb, väga halb. Ei olnud. Halb oli aastatel 1945-1960.

[Külaline]

Aga ei pea õigeks, et meeleheitlikult üritatakse meedias pidevalt seletada, et nõukogude liidu ajal oli elu halb, väga halb. Ei olnud. Halb oli aastatel 1945-1960.

Ega seal nüüd midagi nii head ka ei olnud, sa lihtsalt ei mäleta adekvaatselt. Sul on see muru oli rohelisem sündroom. Olid siis noor ja kui praegu pole su elu suurem asi, siis tundub see muidugi ideaaleluna ja mäletad ainult positiivset. Tunnistastada, et elu oli jama, oleks kogu su elule kriipsu peale tõmbamine. Minul ei ole vajadust niimoodi oma mälu moonutada ja ütlen, et loomulikult on elu praegu vaatamata miinustele palju parem. Nõukogude Liidus oli ikka väga palju jabrudsusi. Ma mäletan, et meile loeti lasteaias unejutuks Lenini lapsepõlvest, mitte mingeid normaalseid raamatuid. Seina peal olid loosungid ja punatähed. Siis hakkas survestamine, et pead olema pioneer ja mängima mingit lolli. Olme oli ebamugav ja nõme, mustus ja koledad asjad. Täpselt samuti olid rikkamad ja paremini elavad inimesed, kes oskasid sebida, oli välismaal sugulasi, olid parteibosside tuttavad jne, jne. Võib-olla tõesti lihtrahvas tunneb, et siis oli ikka parem, tööline elas paremini kui haritud inimene, aga mina seda tegelikult küll normaalseks ei pea. Kuigi see pole praegugi väga muutunud. Mingi ehitaja arvab, et peab ministri palka saama. Ma arvan, et see on kõik nõukogude pärand.

[Külaline]

Normaalne ja hea nõukogude aeg oli 1960-1990. Ehk siis kolm aastakümmet. Varasem oli selline jõhker aeg, mis ei ole praegu teemaks

Võrreldes 1945-1955 oli jah parem aeg, Siberisse vangilaagrisse enam massiliselt inimesi ei saadetud, sest Stalin oli surnud, aga midagi nüüd väga head ka ei olnud. Suu tuli ikka kinni hoida, välismaale sõita ei saanud ja muu selline. Me olime endiselt okupeeritud riik, mitte ei elanud vabal maal.

[Külaline]

Mõnes mõttes naljakad võrdlused, et küll siis oli kõik hästi ja nüüd on halvasti. Ka Läänes söödi kuuekümnendatel teisiti kui praegu. Söödi vähem ja tervislikumalt, hinnad olid odavamad. Aastatega on palju asju muutunud igal pool, osad muutused on positiivsed, osad mitte niiväga.

Praeguse aja kõige suurem pluss on kindlasti internet, ilma selleta küll elada ei tahaks. Aga ei pea õigeks, et meeleheitlikult üritatakse meedias pidevalt seletada, et nõukogude liidu ajal oli elu halb, väga halb. Ei olnud. Halb oli aastatel 1945-1960.

Mina leian, et ka meditsiin on palju parem, inimlikum ja kättedaavam(osati).
Neid õudusjutte sünnitusmajast ja hambaarstidest olen ema ja vanaema käest küll ja veel kuulnud.

[Külaline]

Mõnes mõttes naljakad võrdlused, et küll siis oli kõik hästi ja nüüd on halvasti. Ka Läänes söödi kuuekümnendatel teisiti kui praegu. Söödi vähem ja tervislikumalt, hinnad olid odavamad. Aastatega on palju asju muutunud igal pool, osad muutused on positiivsed, osad mitte niiväga.

Praeguse aja kõige suurem pluss on kindlasti internet, ilma selleta küll elada ei tahaks. Aga ei pea õigeks, et meeleheitlikult üritatakse meedias pidevalt seletada, et nõukogude liidu ajal oli elu halb, väga halb. Ei olnud. Halb oli aastatel 1945-1960.

Mina leian, et ka meditsiin on palju parem, inimlikum ja kättedaavam(osati).
Neid õudusjutte sünnitusmajast ja hambaarstidest olen ema ja vanaema käest küll ja veel kuulnud.

Kättesaadavam*

[Tolmukübe]

Mõnes mõttes naljakad võrdlused, et küll siis oli kõik hästi ja nüüd on halvasti. Ka Läänes söödi kuuekümnendatel teisiti kui praegu. Söödi vähem ja tervislikumalt, hinnad olid odavamad. Aastatega on palju asju muutunud igal pool, osad muutused on positiivsed, osad mitte niiväga.

Jah, ma mäletan, olümpia ajal, sai poest Soome sinki ostetud, väga hea oli, nüüd mõned singid, mis olen Soomes ostnud, enam nii head ei ole. Ja Soome kohvikoor oli väga maitsev, ikka olümpia ajal poest saadud.

[Külaline]

Mõnes mõttes naljakad võrdlused, et küll siis oli kõik hästi ja nüüd on halvasti. Ka Läänes söödi kuuekümnendatel teisiti kui praegu. Söödi vähem ja tervislikumalt, hinnad olid odavamad. Aastatega on palju asju muutunud igal pool, osad muutused on positiivsed, osad mitte niiväga.

Praeguse aja kõige suurem pluss on kindlasti internet, ilma selleta küll elada ei tahaks. Aga ei pea õigeks, et meeleheitlikult üritatakse meedias pidevalt seletada, et nõukogude liidu ajal oli elu halb, väga halb. Ei olnud. Halb oli aastatel 1945-1960.

Mina leian, et ka meditsiin on palju parem, inimlikum ja kättedaavam(osati).
Neid õudusjutte sünnitusmajast ja hambaarstidest olen ema ja vanaema käest küll ja veel kuulnud.

See on huvitav asi küll. Koolis oli hambaravi kabinet. Õpilased kutsuti tunnist välja hambaid ravima. Mulle tundus, et kõik kartsid. Oli valus. Aga kõik käisid. Kas te teate kedagi, kes julges mitte minna? Ma võrdlen kui palju tänapäeval julgetakse hirmu tunda. Siis ei tohtinud isegi hirmu tunda ja keelduda suud lahti tegemast.
Alles siis julgesid, kui oli valida kas minna artsile või mitte. Aga sel ajal kui olid koolilaps ei julgenud.

[Külaline]

Praeguse aja kõige suurem pluss on kindlasti internet, ilma selleta küll elada ei tahaks. Aga ei pea õigeks, et meeleheitlikult üritatakse meedias pidevalt seletada, et nõukogude liidu ajal oli elu halb, väga halb. Ei olnud. Halb oli aastatel 1945-1960.

Mina leian, et ka meditsiin on palju parem, inimlikum ja kättedaavam(osati).
Neid õudusjutte sünnitusmajast ja hambaarstidest olen ema ja vanaema käest küll ja veel kuulnud.

See on huvitav asi küll. Koolis oli hambaravi kabinet. Õpilased kutsuti tunnist välja hambaid ravima. Mulle tundus, et kõik kartsid. Oli valus. Aga kõik käisid. Kas te teate kedagi, kes julges mitte minna? Ma võrdlen kui palju tänapäeval julgetakse hirmu tunda. Siis ei tohtinud isegi hirmu tunda ja keelduda suud lahti tegemast.
Alles siis julgesid, kui oli valida kas minna artsile või mitte. Aga sel ajal kui olid koolilaps ei julgenud.

Ega siis muud üle ei jäänud, kui vist pidi minema. Muidu pani õpetaja joonlaua või kaardikepiga vastu näppe.

Mina käisin 90.ndate lõpus algkoolis ja ka siis oli koolis hambaarst aga oli vaid kontroll, mitte ravi.
Ja sinna minemast küll osad keeldusid.

[Külaline]

Mina leian, et ka meditsiin on palju parem, inimlikum ja kättedaavam(osati).
Neid õudusjutte sünnitusmajast ja hambaarstidest olen ema ja vanaema käest küll ja veel kuulnud.

See on huvitav asi küll. Koolis oli hambaravi kabinet. Õpilased kutsuti tunnist välja hambaid ravima. Mulle tundus, et kõik kartsid. Oli valus. Aga kõik käisid. Kas te teate kedagi, kes julges mitte minna? Ma võrdlen kui palju tänapäeval julgetakse hirmu tunda. Siis ei tohtinud isegi hirmu tunda ja keelduda suud lahti tegemast.
Alles siis julgesid, kui oli valida kas minna artsile või mitte. Aga sel ajal kui olid koolilaps ei julgenud.

Ega siis muud üle ei jäänud, kui vist pidi minema. Muidu pani õpetaja joonlaua või kaardikepiga vastu näppe.

Mina käisin 90.ndate lõpus algkoolis ja ka siis oli koolis hambaarst aga oli vaid kontroll, mitte ravi.
Ja sinna minemast küll osad keeldusid.

joonlauaga vastu näppe... Inglismaal alles hiljuti veel oli täiesti norm, et õpilasi karistati füüsiliselt. Meil õnneks oli selline asi juhuslik, mitte üldine tava.

[Külaline]

Mina leian, et ka meditsiin on palju parem, inimlikum ja kättedaavam(osati).
Neid õudusjutte sünnitusmajast ja hambaarstidest olen ema ja vanaema käest küll ja veel kuulnud.

See on huvitav asi küll. Koolis oli hambaravi kabinet. Õpilased kutsuti tunnist välja hambaid ravima. Mulle tundus, et kõik kartsid. Oli valus. Aga kõik käisid. Kas te teate kedagi, kes julges mitte minna? Ma võrdlen kui palju tänapäeval julgetakse hirmu tunda. Siis ei tohtinud isegi hirmu tunda ja keelduda suud lahti tegemast.
Alles siis julgesid, kui oli valida kas minna artsile või mitte. Aga sel ajal kui olid koolilaps ei julgenud.

Ega siis muud üle ei jäänud, kui vist pidi minema. Muidu pani õpetaja joonlaua või kaardikepiga vastu näppe.

Mina käisin 90.ndate lõpus algkoolis ja ka siis oli koolis hambaarst aga oli vaid kontroll, mitte ravi.
Ja sinna minemast küll osad keeldusid.

90ndate algus oli juba de facto Eesti aeg, ainult de jure mitte. 1988-89ndast alates oli nagu Eesti aeg.

[Külaline]

See on huvitav asi küll. Koolis oli hambaravi kabinet. Õpilased kutsuti tunnist välja hambaid ravima. Mulle tundus, et kõik kartsid. Oli valus. Aga kõik käisid. Kas te teate kedagi, kes julges mitte minna? Ma võrdlen kui palju tänapäeval julgetakse hirmu tunda. Siis ei tohtinud isegi hirmu tunda ja keelduda suud lahti tegemast.
Alles siis julgesid, kui oli valida kas minna artsile või mitte. Aga sel ajal kui olid koolilaps ei julgenud.

Meil Tallinnas oli ka koolis hambaravi kabinet. Ja mina keeldusin sinna minemast. Olin koolilaps vahemikus 1980-1991.

[Külaline]

See on huvitav asi küll. Koolis oli hambaravi kabinet. Õpilased kutsuti tunnist välja hambaid ravima. Mulle tundus, et kõik kartsid. Oli valus. Aga kõik käisid. Kas te teate kedagi, kes julges mitte minna? Ma võrdlen kui palju tänapäeval julgetakse hirmu tunda. Siis ei tohtinud isegi hirmu tunda ja keelduda suud lahti tegemast.
Alles siis julgesid, kui oli valida kas minna artsile või mitte. Aga sel ajal kui olid koolilaps ei julgenud.

Ega siis muud üle ei jäänud, kui vist pidi minema. Muidu pani õpetaja joonlaua või kaardikepiga vastu näppe.

Mina käisin 90.ndate lõpus algkoolis ja ka siis oli koolis hambaarst aga oli vaid kontroll, mitte ravi.
Ja sinna minemast küll osad keeldusid.

90ndate algus oli juba de facto Eesti aeg, ainult de jure mitte. 1988-89ndast alates oli nagu Eesti aeg.

Oli küll jah aga nõukaaeg veel üsna tugevalt mõjutas veel.
Kihati tundub, et siiamaani mõjutab. Mõni on tänapäevani sellesse stagnatsiooni kinni jäänud

[Külaline]

Töölissöökla söögid, 1959 a.

Normaalne ja hea nõukogude aeg oli 1960-1990. Ehk siis kolm aastakümmet. Varasem oli selline jõhker aeg, mis ei ole praegu teemaks. Aga pildil olev söök... on see siis kehvem mingist odavast hamburgerist või kartulichipsi einest.

Mina arvan just vastupidi, et pildil olev söök on kordades toitvam ja kasulikum, kui mingi täiteainetest pungil krõpsupakk või liimitud lihast hamburger.

[Külaline]

Mina arvan just vastupidi, et pildil olev söök on kordades toitvam ja kasulikum, kui mingi täiteainetest pungil krõpsupakk või liimitud lihast hamburger.

Kullake, nõukogude ajal ei olnud valikut. Kogu talv oli ainus köögivili kartulite juures keldris hoitav kaalikas ja kapsas.

Praegu on sul valik, ei ole mingit vajadust krõpse osta.

[Külaline]

Mina ei ole lugenud seda teemat, kõiki vastuseid. Mina ütlen seda, mida mina mõtlen. Minul on 2 poega ja ma tahaksin, et me poleks kunagi NSVL-st ära läinud ega oma vabariiki uuesti moodustanud, sest kui me oleksime ikka veel Venemaa koosseisus, siis ei tapetaks minu poegi varsti uues sõjas ära. Minul on ükskõik, mis keeles mina ja minu pojad räägivad, mulle on tähtis, et me oleme elus.

[Külaline]

Mina ei ole lugenud seda teemat, kõiki vastuseid. Mina ütlen seda, mida mina mõtlen. Minul on 2 poega ja ma tahaksin, et me poleks kunagi NSVL-st ära läinud ega oma vabariiki uuesti moodustanud, sest kui me oleksime ikka veel Venemaa koosseisus, siis ei tapetaks minu poegi varsti uues sõjas ära. Minul on ükskõik, mis keeles mina ja minu pojad räägivad, mulle on tähtis, et me oleme elus.

Nojah, aga võimalusi on ju veel: pekstakse mitmeaastases kroonus kuskil Kamtšatkas surnuks, saadetakse (varem) Afganistani, nüüd Ukrainasse. Venemaa on võimaluste maa.

[Külaline]

Mina ei ole lugenud seda teemat, kõiki vastuseid. Mina ütlen seda, mida mina mõtlen. Minul on 2 poega ja ma tahaksin, et me poleks kunagi NSVL-st ära läinud ega oma vabariiki uuesti moodustanud, sest kui me oleksime ikka veel Venemaa koosseisus, siis ei tapetaks minu poegi varsti uues sõjas ära. Minul on ükskõik, mis keeles mina ja minu pojad räägivad, mulle on tähtis, et me oleme elus.

Nojah, aga võimalusi on ju veel: pekstakse mitmeaastases kroonus kuskil Kamtšatkas surnuks, saadetakse (varem) Afganistani, nüüd Ukrainasse. Venemaa on võimaluste maa.

Need on palju paremad võimalused kui kohe kahurilihaks minek.

[Külaline]

Mina ei ole lugenud seda teemat, kõiki vastuseid. Mina ütlen seda, mida mina mõtlen. Minul on 2 poega ja ma tahaksin, et me poleks kunagi NSVL-st ära läinud ega oma vabariiki uuesti moodustanud, sest kui me oleksime ikka veel Venemaa koosseisus, siis ei tapetaks minu poegi varsti uues sõjas ära. Minul on ükskõik, mis keeles mina ja minu pojad räägivad, mulle on tähtis, et me oleme elus.

Püha naiivsus. Nad oleks võib-olla juba ammu kuhugi kahurilihaks saadetud. Venemaal on neid võimalusi pidevalt ja piisavalt.