Õpetajate palk

vana hea klassika
Vasta
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 30 Juul 2025 00:22
Tavalised töötajad, ei midagi erilist. Seda soovisin öelda. Siin mõned püüavad jätta õpetajatest muljet kui mingitest ülierilistest kõrgspetsialistidest.
Teadmised ei pea tõesti teab mis olema, küll aga muud isikuomadused. Kõik ei saa lastega hakkama. Suur osa lapsi on sellise käitumisega, et nendega päevast päeva tegelemine ei ole meeldiv. Ei taha nad midagi teha, lobisevad tunnis, istuvad telefonis, pooltel on mingi erivajadus ja mõne arvates saab iga suvaline inimene selle tööga hakkama. No tegelikult ikka ei saa. Eks see on ka üks õpetajate lahkumise põhjus, et tööd ei hinnata, nõutakse ainult ei tea mida. Inimeste arvates on iseenenesestmõistetav, et õpetaja peab olema tore ja sõbralik, alati heas tujus, laskma ennast sõimata, aga ikka mõistma, alati vastu tulema, iga vanema soove täitma, ületunde tegema jne, jne. Ja siis öeldakse, et tavaline kontoritöö, ei midagi erilist. Ma ise kaks aastat olin, siis mõtlesin, et sama palga eest saan tõesti kontoris rahus istuda, keegi ei nõua mitte midagi. Nüüd on tõesti nagu puhkus ja palk tunduvalt suurem.
Iga elukutse juures on mõni isikuomadus, mida just see amet vajab. Ei ole see nii ainult õpetajatega, kuskohast see kultuslik mõtteviis küll tulnud on? Seepärast nad ongi tavalised keskmised töötajad, spetsialistid. Ja ei, ei pea laskma õpetaja end sõimata. Aga täpselt samuti sõimatakse (ka siin teemas) riigitöötajaid, lisaks veel arste, kov ametnikke, no neid ameteid on palju. Tule mullist välja.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 30 Juul 2025 00:22 Ma ise kaks aastat olin, siis mõtlesin, et sama palga eest saan tõesti kontoris rahus istuda, keegi ei nõua mitte midagi. Nüüd on tõesti nagu puhkus ja palk tunduvalt suurem.
Mina ei tea jälle omakorda, kust te neid kontoriameteid leiate, kus on "nagu puhkus" ja "keegi ei nõua mitte midagi". Su ülemus ka teab, et sa mitte midagi ei tee? Ei ole mina näinud kontoritöötajaid, kes süstemaatiliselt mitte mdagi ei teeks. Õigemini olen küll näinud, aga pikemalt kui pool aastat neil seda ka teha ei lubata, selle aja jooksul selgub logeleja pale ning lastakse lahti.
Palk on suurem, sest sa töötad erasektoris (tõenäoliselt). Ei ole mõtet võrrelda omavahel riigi ja eraettevõtte palga maksmise võimekust.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 30 Juul 2025 11:21
Guest kirjutas: 30 Juul 2025 00:22 Ma ise kaks aastat olin, siis mõtlesin, et sama palga eest saan tõesti kontoris rahus istuda, keegi ei nõua mitte midagi. Nüüd on tõesti nagu puhkus ja palk tunduvalt suurem.
Mina ei tea jälle omakorda, kust te neid kontoriameteid leiate, kus on "nagu puhkus" ja "keegi ei nõua mitte midagi". Su ülemus ka teab, et sa mitte midagi ei tee? Ei ole mina näinud kontoritöötajaid, kes süstemaatiliselt mitte mdagi ei teeks. Õigemini olen küll näinud, aga pikemalt kui pool aastat neil seda ka teha ei lubata, selle aja jooksul selgub logeleja pale ning lastakse lahti.
Palk on suurem, sest sa töötad erasektoris (tõenäoliselt). Ei ole mõtet võrrelda omavahel riigi ja eraettevõtte palga maksmise võimekust.
Kas ma kordagi väitsin, et midagi ei tee. Aga ma saan teha oma tööd rahus, keegi ei karju ega märatse, ei vaidle mulle vastu, ei saada mind kuskile puu taha vms. Inimestega on võimalik rahulikult rääkida, asju rahus ette valmistada. Koolis polnud kohtagi, kus olla, pidev lärm ja kisa. Ma ei pea kedagi kogu aeg valvama või vaatama, et nad midagi teeks, pidevalt keelama ja sabas jooksma, ületunde tegema, konfliktsete isikutega maid jagama. Väga suur vahe on, et saad teha oma asju rahus ja sinuga käitutakse viisakalt.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kümme korda lihtsam on ise midagi teha, kui panna midagi tegema lapsed, kes ei taha õppida, tahavad tunnis ainult lobiseda ja telefonis istuda. Midagi kaasas kunagi ei ole, kaklevad, röögivad, pooled ei oska eesti keelt ega suuda keskenduda, paigal istuda. Ilmselgelt räägivad siin õpetajatööst kui rahulikust kontoritööst inimesed, kellel pole selle tööga mingit kokkupuudet. Koolis ei saa minutitki rahus olla, vahetunnis ka klaari nende probleeme ja keela, käsi, valva.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 30 Juul 2025 12:23Ilmselgelt räägivad siin õpetajatööst kui rahulikust kontoritööst inimesed, kellel pole selle tööga mingit kokkupuudet.
See on tüüpiline, et igaüks, kes on koolis õppinud, on asjatundja sellel alal, milline on õpetajatöö ja kuidas asjad peaks käima.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 30 Juul 2025 11:35
Guest kirjutas: 30 Juul 2025 11:21
Guest kirjutas: 30 Juul 2025 00:22 Ma ise kaks aastat olin, siis mõtlesin, et sama palga eest saan tõesti kontoris rahus istuda, keegi ei nõua mitte midagi. Nüüd on tõesti nagu puhkus ja palk tunduvalt suurem.
Mina ei tea jälle omakorda, kust te neid kontoriameteid leiate, kus on "nagu puhkus" ja "keegi ei nõua mitte midagi". Su ülemus ka teab, et sa mitte midagi ei tee? Ei ole mina näinud kontoritöötajaid, kes süstemaatiliselt mitte mdagi ei teeks. Õigemini olen küll näinud, aga pikemalt kui pool aastat neil seda ka teha ei lubata, selle aja jooksul selgub logeleja pale ning lastakse lahti.
Palk on suurem, sest sa töötad erasektoris (tõenäoliselt). Ei ole mõtet võrrelda omavahel riigi ja eraettevõtte palga maksmise võimekust.
Kas ma kordagi väitsin, et midagi ei tee. Aga ma saan teha oma tööd rahus, keegi ei karju ega märatse, ei vaidle mulle vastu, ei saada mind kuskile puu taha vms. Inimestega on võimalik rahulikult rääkida, asju rahus ette valmistada. Koolis polnud kohtagi, kus olla, pidev lärm ja kisa. Ma ei pea kedagi kogu aeg valvama või vaatama, et nad midagi teeks, pidevalt keelama ja sabas jooksma, ületunde tegema, konfliktsete isikutega maid jagama. Väga suur vahe on, et saad teha oma asju rahus ja sinuga käitutakse viisakalt.
Selle loogika järgi peaks sanitarid, hullumaja õed ning politseinikud saama vist 4000€ kuus. Palka ei määrata siiski kannatuste alusel, mida sa tööl taluma pead. Nagu öeldud, peaks riigiametnike palgad sel juhul kõik olema Eesti kõrgeimad, neid ju kotitakse nagu jaksatakse.
Mul ei ole midagi selle vastu, et õpetajad rohkem palka võiks saada, aga lõpetage see nende eriliseks nimetamine. Meil on väga palju töökohti, kus saadakse vähem palka kui võiks ning kuigi on populaarne rääkida, et õpetaja töö on neist see kõige olulisem, siis tegelikult ei ole. Sa maalid meile traagilisi pilte õpetaja tööst ja närvipingest, aga seda ma ütlengi, et tuleb koormust maha võtta, et õpetajal oleks oma aega taastuda. Siin ei ole võtmeküsimus palgas, vaid inimese taastumisele kaasa aitamises. Sa arvad, et õpetaja saab 1000€ rohkem, siis on ta kohe vähem väsinud, ei põle läbi ja ei hakka lapsi vihkama? Mõtle uuesti.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 30 Juul 2025 12:55
Külaline kirjutas: 30 Juul 2025 12:23Ilmselgelt räägivad siin õpetajatööst kui rahulikust kontoritööst inimesed, kellel pole selle tööga mingit kokkupuudet.
See on tüüpiline, et igaüks, kes on koolis õppinud, on asjatundja sellel alal, milline on õpetajatöö ja kuidas asjad peaks käima.
Kas sul seesama mõte siis ka meelde tuleb, kui väidad, et ametniku, kontoritöötaja või kelle iganes elu on kõrgepalgaline lillepidu võrreldes õpetaja omaga?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 30 Juul 2025 13:05
Guest kirjutas: 30 Juul 2025 12:55
Külaline kirjutas: 30 Juul 2025 12:23Ilmselgelt räägivad siin õpetajatööst kui rahulikust kontoritööst inimesed, kellel pole selle tööga mingit kokkupuudet.
See on tüüpiline, et igaüks, kes on koolis õppinud, on asjatundja sellel alal, milline on õpetajatöö ja kuidas asjad peaks käima.
Kas sul seesama mõte siis ka meelde tuleb, kui väidad, et ametniku, kontoritöötaja või kelle iganes elu on kõrgepalgaline lillepidu võrreldes õpetaja omaga?
Mina olen nüüd olnud ametnik, olen kontoritöötaja. On jah lust ja lillepidu õpetajatöö kõrval. Olen osakonnajuhataja ja väga lihtne on see kooliga võrreldes. Juhtida tuleb täiskasvanud inimesi, kes istuvad koosolekul rahulikult ja kuulavad, saavad aru, mis neile öeldakse ja teevad seda, mida kästakse.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Sa arvad, et õpetaja saab 1000€ rohkem, siis on ta kohe vähem väsinud, ei põle läbi ja ei hakka lapsi vihkama? Mõtle uuesti.
Kui õpetaja saaks 1000 eurot rohkem, oleks kooli suurem tung ja ei oleks õpetajaid pidevalt puudu ja ei peaks neid lisatunde, asendamisi jne nii palju tegema.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 30 Juul 2025 13:10
Sa arvad, et õpetaja saab 1000€ rohkem, siis on ta kohe vähem väsinud, ei põle läbi ja ei hakka lapsi vihkama? Mõtle uuesti.
Kui õpetaja saaks 1000 eurot rohkem, oleks kooli suurem tung ja ei oleks õpetajaid pidevalt puudu ja ei peaks neid lisatunde, asendamisi jne nii palju tegema.
Aga karjuvad lapsed, närvihaiged vanemad, üldse pole vaba hetke ja kõik see muu jutt? Siis teeksid õpetajad tööd naerunäol? Ära aja jama. Saaksid lihtsalt palka rohkem, oleksid sama närvilised ja läbipõlenud ja varsti tahaksid palka juurde, kui eelmise palgatõusuga ära harjuvad. Miks ma pean sama juttu kogu aeg kordama - selleks, et tõesti kannatusi naerunäol taluda suudetaks, peaks õpetaja palk olema kahekordne ning see pole võimalik. Lahendus peab olema mujal - õpetaja koormuse vähendamises (ütlen umbes kuueteistkümnendat korda). Kui õpetaja elu on rahulik ning palka veidi suurendatakse, on tahtjaid küll ja veel.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Lahendus peab olema mujal - õpetaja koormuse vähendamises (ütlen umbes kuueteistkümnendat korda). Kui õpetaja elu on rahulik ning palka veidi suurendatakse, on tahtjaid küll ja veel.
Kas kümnendat korda peab hoopis sulle ütlema, et kui palk oleks suurem, oleks tahtjaid rohkem ja sellist hirmsat ülekoormust ei teki, mis praegu on. Koormust peabki vähendama, mitte mingeid pidevaid lisatöid juurde laduma. Ilmselgelt ei ole sul mitte mingit aimu õpetaja tööst, aga muudkui targutad. Ülekoormus tekib ka sellest, et pidevalt keegi puudub, pannakse asendusi, lisatunde, sest keegi jälle lahkub.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 30 Juul 2025 13:34
Lahendus peab olema mujal - õpetaja koormuse vähendamises (ütlen umbes kuueteistkümnendat korda). Kui õpetaja elu on rahulik ning palka veidi suurendatakse, on tahtjaid küll ja veel.
Kas kümnendat korda peab hoopis sulle ütlema, et kui palk oleks suurem, oleks tahtjaid rohkem ja sellist hirmsat ülekoormust ei teki, mis praegu on. Koormust peabki vähendama, mitte mingeid pidevaid lisatöid juurde laduma. Ilmselgelt ei ole sul mitte mingit aimu õpetaja tööst, aga muudkui targutad. Ülekoormus tekib ka sellest, et pidevalt keegi puudub, pannakse asendusi, lisatunde, sest keegi jälle lahkub.
Ei, siin ju toodi välja, et kriitiline ülekoormus tekib lärmist, sellest, et kogu aeg keegi midagi tahab ja hetkegi ei saa rahus olla?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Juul 2025 15:14
kana kirjutas: 29 Juul 2025 15:03
Guest kirjutas: 29 Juul 2025 14:59

Mille poolest ühe halamine vähem halamine on kui teise oma?
Et kui koolitöötaja halab ja hädaldab, siis on see väga tore, seevastu laps ja ta vanemad peavad lähtuma põhimõttest "Lõuad pidada ja edasi teenida." Õpetaja selja taga seisab terve suur asutus direktorini välja, lisaks kaitseb teda tööandjana KOV. Kes kaitseb last, kui vanemad seda teha ei tohi?
nojah - defineeri "lapse kaitsmine". mina olen kokku puutunud lapsevanemaga, kes nõuab oma lapsele paremat hinnet "sest kolmega ei saa ülikooli sisse!" Kui laps eripedagoogi juures käis, oli lapsevanem väga nördinud, et last "korda" ei tehtud. aga töö on ju ikka tellija materjalist ja ükski imepedagoog ei saa teile uut tarka last teha, ükskõik, kui palju ta ka ei pingutaks.
Aga tolles näites, mis eespool toodi, pani õpetaja lapsele halbu hindeid ilma last teavitamata, mis tolle töös valesti oli. Kui laps tagasisidet küsis, vastas õpetaja: "Küll sa ise tead!" Aga laps ei teadnud ja oletamine on üks tänamatu asi.
Siis pole ju vaja ei hala ega advokaati, töö on must-valgel dokument ja kui laps ei saa vastuseid, saab ema pöörduda õpetaja ja kooli juhtkonna poole. Ei mingit hala ühelt ega teiselt poolt.

Mul võõrkeeleõpetajana meenus enda õpilasega olnud juhtum, kus õpilane levitas jutte, et õpetaja parandab õigesti tehtud töö valeks ja ei tea ise õigeid vastuseid. Olevat käinud oma töödega erinevate inimeste juures. Lahendasin selle nii, et hakkasin tema töödest pärast omapoolsete paranduste tegemist pilte tegema. Kutsusin siis vanemad kooli ja kõrvutasin kõnealuseid töid fotodega. Selgus lihtne tõsiasi, et kustutatav kirjutusvahend võimaldas õpetajat lolliks tembeldada. Eks külajutud jäidki keerlema aga vanematel ja juhtkonnal enam kaebusi polnud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Juul 2025 16:02
Guest kirjutas: 29 Juul 2025 14:32
Guest kirjutas: 29 Juul 2025 14:07

Oleneb, mis ainet ja klasse ta õpetas ning mis meetodeid ta õpetamisel kasutas. Sealt tulebki see tohutu koormuse erinevus.
Ta õpetas kõige raskemaid, kellega tavaõpetajad hakkama ei saanud. Kindlasti mitte ei töötanud kuidagi üle jala, nihverdades, ükskõikselt. Alati kursis uuema erialase kirjandusega. Kuna ta koju saabus a la kell kolm või neli, siis enne viit olid vajalikud ettevalmistused tehtud. Õhtul laua taga ei istunud.
Praegu on sellised õpilased tavalistega koos. Väga raskete käitumishäiretega, nt agressiivsed ja vägivaldsed, veel eraldatakse. On koole, kus on temporühmad vmt, kus üksikud õpiraskustega õpilased pannakse eraldi, nii et õpetajal on aega igaühega eraldi tegeleda.
See on kaasav haridus.Teoreetikud on tugevad aga praktikas on kahjuks kaotajaks pooleks normaalse käitumise ja õpivõimega õppijad ning andekad lapsed. Õpetaja ka muidugi. Proovi sa midagi õpetada kui kogu tund tuleb tegeleda hoopis käitumisprobleemidega, õpetamiseks jäab üsna vähe aega sest ka edumeelsetel läheb õppimisele häälestumiseks aega. Küsi aga ülikoolis vastavat ainet õpetavalt teoreetikult mõne konkreetse juhtumi kohta, vastus jääb saamata sest head lahendust teoreetikul ei ole, see on ainult teoorias hea.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mul võõrkeeleõpetajana meenus enda õpilasega olnud juhtum, kus õpilane levitas jutte, et õpetaja parandab õigesti tehtud töö valeks ja ei tea ise õigeid vastuseid.
Mulle kui klassijuhatajale laekus kaebus, et matemaatika õpetaja ei õpeta mitte midagi, ainult seisab klassi ees ja lahendab ülesandeid ja seletab midagi omaette. Käisin siis tundi vaatlemas, see laps, kelle ema kaebas, magas terve tunni. Pani pea kätele ja magas. Õpetaja proovis teda küll mitmeid kordi nö "tülitada", aga ei võtnud vedu. Kui proovis klassi ette kutsuda ülesandeid lahendama, siis ütles poiss, et tema on erivajadusega (mis oli tõsi) ja temale põhjustab klassi ette tulek trauma, õpetaja jättis siis rahule. Õpetaja pakutud konsultatsioonidesse see poiss ei ilmunud. Ja kuni lõpuni välja see ema kaebas ja kaebas kooli, et matemaatika õpetaja ei õpeta mitte midagi tunnis ja sellepärast kukkus tema poeg eksamil läbi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 29 Juul 2025 16:51
Guest kirjutas: 29 Juul 2025 16:46
Külaline kirjutas: 29 Juul 2025 13:34

Olenevalt koolist on kontakttunde vaja anda umbes 24 tundi, tasustatud tööaeg on 35 tundi. Tundide ettevalmistamiseks, järelvastamisteks, tööde parandamiseks jne siis 11 tundi, aga selle ajaga ei tule välja. Reaalne tööaeg on umbes 50 tundi nädalas, osadel ka rohkem.
Mida väiksem on õpetaja koormus, seda väiksem on ka üldtööaeg ja seda hullemaks elu läheb. nt töötasin ühes koolis, millel gümnaasiumiosa ära kaotati. minu aine tunde jäi terve kooli peale alles vaid 8, seega ametlik üldtööaeg 11,6h, millest siis ametlikult vaid 3,6h nädalas tundide ettevalmistamiseks, järelvastamiseks, koosolekutel istumiseks, tööde parandamiseks, katsevahendite ettevalmistamiseks, pärast tunde ärakorjamiseks ja puhastamiseks jne. Need 8h ainetundi oli ära jagatud 3-le päevale, lisaks suutis õppejuht neile veel "augud" ka vahele tekitada tunniplaanis. Palk loomulikult vaid 1/3 ametipalgast. Ja siis veel õiendati, miks ma tundidest vabal päeval (kui ma töötasin ühes teises asutuses, et üldse ära elada) mingile motivatsioonikoolitusele ei ilmunud. Reaalne tööaeg tuli selle 1/3 koormusega 3 täispäeva nädalas + osa tööd jäi veel nädalavahetuseks
Meie koolis on sama, et paljud on osakoormusega ja see tähendab suuri ebamugavusi. Mingil koosolekul direktor rääkis, et osakoormus ei tähenda, et sul on näiteks kolmel päeval töö, vaid sa peadki käima iga päev, lihtsalt siis vähem tunde. Nii et väga okei on, et sul reedel tunde pole, aga siis suvaliselt pannakse mingi asendustund keset päeva. Ja väga okei on see ka, et üks tund on sul kell üheksa ja teine on kell kolm, vahepeal sisusta aega muuga. Ka selliste asjade pärast lähevad õpetajad muule tööle, kus sellist jama pole.
Õppejuht itsitab pihku ja paneb maalt linna tööle käivale õpetajale 1 kontakttunni päevaks. Kui ta läks paluma, et ehk annab selle tunni mõnele teisele päevale lisaks panna, muudeti tunniplaan nii, et oli 1. tund ja 6. tund. Vahepealsel ajal eeldati, et kui mistahes probleem on, on see inimene ju vaba ja "varnast võtta".
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 30 Juul 2025 14:23
Guest kirjutas: 29 Juul 2025 16:51
Guest kirjutas: 29 Juul 2025 16:46
Mida väiksem on õpetaja koormus, seda väiksem on ka üldtööaeg ja seda hullemaks elu läheb. nt töötasin ühes koolis, millel gümnaasiumiosa ära kaotati. minu aine tunde jäi terve kooli peale alles vaid 8, seega ametlik üldtööaeg 11,6h, millest siis ametlikult vaid 3,6h nädalas tundide ettevalmistamiseks, järelvastamiseks, koosolekutel istumiseks, tööde parandamiseks, katsevahendite ettevalmistamiseks, pärast tunde ärakorjamiseks ja puhastamiseks jne. Need 8h ainetundi oli ära jagatud 3-le päevale, lisaks suutis õppejuht neile veel "augud" ka vahele tekitada tunniplaanis. Palk loomulikult vaid 1/3 ametipalgast. Ja siis veel õiendati, miks ma tundidest vabal päeval (kui ma töötasin ühes teises asutuses, et üldse ära elada) mingile motivatsioonikoolitusele ei ilmunud. Reaalne tööaeg tuli selle 1/3 koormusega 3 täispäeva nädalas + osa tööd jäi veel nädalavahetuseks
Meie koolis on sama, et paljud on osakoormusega ja see tähendab suuri ebamugavusi. Mingil koosolekul direktor rääkis, et osakoormus ei tähenda, et sul on näiteks kolmel päeval töö, vaid sa peadki käima iga päev, lihtsalt siis vähem tunde. Nii et väga okei on, et sul reedel tunde pole, aga siis suvaliselt pannakse mingi asendustund keset päeva. Ja väga okei on see ka, et üks tund on sul kell üheksa ja teine on kell kolm, vahepeal sisusta aega muuga. Ka selliste asjade pärast lähevad õpetajad muule tööle, kus sellist jama pole.
Õppejuht itsitab pihku ja paneb maalt linna tööle käivale õpetajale 1 kontakttunni päevaks. Kui ta läks paluma, et ehk annab selle tunni mõnele teisele päevale lisaks panna, muudeti tunniplaan nii, et oli 1. tund ja 6. tund. Vahepealsel ajal eeldati, et kui mistahes probleem on, on see inimene ju vaba ja "varnast võtta".
Issand jumal, saage ometi täiskasvanuks!!! Mis "õppejuht itsitab pihku"??? Lasteaias käid või? Õppejuht lahendab probleemi ning teeb seda parimal võimalikul viisil. Võib-olla võiks ta rohkem õpetajale selgitada, miks ta midagi teeb, aga kes teab, äkki selgitab ka. Õpetaja, kes niimoodi räägib õppejuhist, pole küll mingit suuremat palka väärt ja minu arust ei ole ta sugugi parem kui need kiuslikud lapsevanemad, kelle üle kurdab. Ausalt, pada sõimab katelt.
Lugupidamine kõigile täiskasvanu mentaliteediga ning missioonitundega õpetajatele.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 30 Juul 2025 13:44
Guest kirjutas: 30 Juul 2025 13:34
Lahendus peab olema mujal - õpetaja koormuse vähendamises (ütlen umbes kuueteistkümnendat korda). Kui õpetaja elu on rahulik ning palka veidi suurendatakse, on tahtjaid küll ja veel.
Kas kümnendat korda peab hoopis sulle ütlema, et kui palk oleks suurem, oleks tahtjaid rohkem ja sellist hirmsat ülekoormust ei teki, mis praegu on. Koormust peabki vähendama, mitte mingeid pidevaid lisatöid juurde laduma. Ilmselgelt ei ole sul mitte mingit aimu õpetaja tööst, aga muudkui targutad. Ülekoormus tekib ka sellest, et pidevalt keegi puudub, pannakse asendusi, lisatunde, sest keegi jälle lahkub.
Ei, siin ju toodi välja, et kriitiline ülekoormus tekib lärmist, sellest, et kogu aeg keegi midagi tahab ja hetkegi ei saa rahus olla?
Kriitiline ülekoormus tekib kõikidest asjadest kokku. Need aspektid, mis sina välja tõid, on lihtsalt miinus töö juures, mitte peamine asi, millest tekib ülekoormus. Ma ütlesin, et õpetaja tööd ja rahulikku kontoritööd kasvõi juhtival kohal ei saa minu kogemuse järgi mitte kuidagi võrrelda.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 30 Juul 2025 14:10
Guest kirjutas: 29 Juul 2025 15:14
kana kirjutas: 29 Juul 2025 15:03
nojah - defineeri "lapse kaitsmine". mina olen kokku puutunud lapsevanemaga, kes nõuab oma lapsele paremat hinnet "sest kolmega ei saa ülikooli sisse!" Kui laps eripedagoogi juures käis, oli lapsevanem väga nördinud, et last "korda" ei tehtud. aga töö on ju ikka tellija materjalist ja ükski imepedagoog ei saa teile uut tarka last teha, ükskõik, kui palju ta ka ei pingutaks.
Aga tolles näites, mis eespool toodi, pani õpetaja lapsele halbu hindeid ilma last teavitamata, mis tolle töös valesti oli. Kui laps tagasisidet küsis, vastas õpetaja: "Küll sa ise tead!" Aga laps ei teadnud ja oletamine on üks tänamatu asi.
Siis pole ju vaja ei hala ega advokaati, töö on must-valgel dokument ja kui laps ei saa vastuseid, saab ema pöörduda õpetaja ja kooli juhtkonna poole. Ei mingit hala ühelt ega teiselt poolt.

Mul võõrkeeleõpetajana meenus enda õpilasega olnud juhtum, kus õpilane levitas jutte, et õpetaja parandab õigesti tehtud töö valeks ja ei tea ise õigeid vastuseid. Olevat käinud oma töödega erinevate inimeste juures. Lahendasin selle nii, et hakkasin tema töödest pärast omapoolsete paranduste tegemist pilte tegema. Kutsusin siis vanemad kooli ja kõrvutasin kõnealuseid töid fotodega. Selgus lihtne tõsiasi, et kustutatav kirjutusvahend võimaldas õpetajat lolliks tembeldada. Eks külajutud jäidki keerlema aga vanematel ja juhtkonnal enam kaebusi polnud.
Nägin seda tööd ise oma silmaga ning ei, õpetaja (ega ka õpilane) ei olnud kasutanud kustutatavat kirjutusvahendit. Jah, ma pöördusin õpetaja poole. Too hakkas sõimama, et mis te õige mõtlete, minul on niigi palju tööd ja kus mina jõuan kõiki töid peensusteni läbi uurida ja tagasisideks veel sajalehelisi romaane kirjutada! Püüdsin mainida, et aga te ju polegi teinud üldse mitte ühtki parandust ega kirjutanud mitte ühtegi sõna tagasisidet, mis sajast lehest jutt? Laps ju tahaks teada, mis ta töös valesti oli, et järgmine kord paremini saaks teha. Ei saanudki mingit vastust sealt peale sõimu. Kui küsisin, et kas ma peaks juhtkonna poole pöörduma, siis anti mõista, et pärast seda mu lapsel selles koolis enam mingit elu ei oleks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

[/quote] Õppejuht itsitab pihku ja paneb maalt linna tööle käivale õpetajale 1 kontakttunni päevaks. Kui ta läks paluma, et ehk annab selle tunni mõnele teisele päevale lisaks panna, muudeti tunniplaan nii, et oli 1. tund ja 6. tund. Vahepealsel ajal eeldati, et kui mistahes probleem on, on see inimene ju vaba ja "varnast võtta".
[/quote]

Õppejuht kindlasti ei itsita pihku, aga selliseid asju juhtub tõesti. Meie koolis ütles ka direktor, et osakoormus ei tähenda, et mingitel päevadel teed kaheksa tundi ja siis kolm päeva on vabad, vaid iga päev pead tööl olema ja käepärast, lihtsalt siis vähem tunde. Õppejuhi tööd ma muidugi ei kadesta sugugi, sest mis tema siis teeb, kui hommikul kell seitse teatab inimene, et ta ei tule täna, on haigestunud kodused probleemid vms. Eks siis panebki kellegi asemele. Meie koolis seda asendajat eraldi ei teavitata, mingi uudisvoog on, mida pead ööpäevaringselt jälgima ise. Eks siis juhtubki, et inimene on teises kohas tööl ja ei jälgi kogu aeg ja jätab ilmumata. Siis peab mingi suvaline inimene jooksma, kes parajasti õpetajate toas istub. Muidugi tekitavad sellised asjad stressi. Mõnes koolis on sellised juhtumid paremini lahendatud, osades halvemini. Ja ma ei ütle, et ainult õppejuht on süüdi.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Tigger ja 5 külalist