Miilises riigis tahaksite elada?

[Külaline]

Minu vanavanemad elasid terve oma nõukaaja maal ilma kraaniveeta ja käisid välikemmergus. Söögi kasvatasid ise. Elamisse lisandus modernsust väga minimaalselt. Põhimõtteliselt jäi kell majapidamises 1941 seisma. Ma ei ole kunagi mõistnud, mis kenast äraelamisest nõukaajal räägitakse. See oli ju pidev sendiveeretamine. Töötingimused olid jubedad, kes tegid füüsilist tööd. Paremaid töökohti saadi läbi tutvuste. Kui ma kunagi noorena ametiasutusse tööle läksin ja küsisin vanematelt kolleegidelt, kuidas nemad sinna juba nõukaajal sattusid, siis absoluutselt kõik vastasid - noh tutvused, mingit ausat kandideerimist ei eksisteerinud.

No see töölesaamine on tänapäeval küll täpselt sama ja hullemgi veel.

[Külaline]

Miks ma tahaksin elada NSVLiidus?
Sest seal oli stabiilne elu. Hinnad püsisisid aastaid samad, kodukulud oli madalad, isegi kõige väiksema pensioni või palgaga inimesel oli võimalik kord nädalas vähemalt kohvikus või kontsertil käia. Kuritegevust hoiti vaos, millitsal oli võimu ja karistused olid ikka karistused, mitte puhkus "eurovanglas"-mis võrdub hotelliga ja nii mõnigi inimene elab seal paremini, kui väljas. Aga jah, peamine oli see stabiilsus..
Jah, mingil ajal võis ju seal ka teisiti olla, aga mina mäletan aega 70-ndate keskelt alates ja siis oli küll kõik suht ühtemoodi kuni 80-ndate lõpu krahhini
Muide, ma püüdsin siin juba 3 korda vastata neile, kes küsisid,minult "miks?" aga mu vastused ei ilmunud.

Jeerum, ja lausa kaks inimest on kiitnud sinu kommentaari. Kas tõesti on peale sinu veel inimesi, kes arvavad Eesti vabaks saamine on krahh?

[Külaline]

Mina mäletan, et vanemaealised naised tegid kõige lihtsamaid ja mustemaid töid. Töötasid koristajate, kütjate, söögitädide, garderoobitädidena jne. Õpetajad, arstid, muud kõrgharidusega spetsialistid olid noorema põlvkonna naised.

[Külaline]

Alati võib Põhja-Koreasse kolida.

Ei usu, et see nii lihtne on, kui tõesti oleks huvi minna.
Mina uurisin talt ka, miks ta just N-Liidus elada sooviks, aga ju siis ininene ei soovi vastata. Lihtsalt huvi pärast oleks tahtnud teada. Ei ole ka plaanis su valikut kritiseerida.

Ta on ju korduvalt siin foorumis teistes teemades sellest kirjutanud ja taga nutnud vene aega. Koos Eesti aja tulekuga kaotas ta kõik. Nüüd pidi olema vaene ja töötu. Vene ajal oleks ta pärast kooli saanud suunamise kuhugile tööle. Ilma mingite murede ja probleemideta oleks töökoht olemas olnud. Oleme ju korduvalt seda jama siit lugenud. Kas me tahame ikka ja jälle uuesti seda hala lugeda?

Sel kodanikul oli veel mingi loogika viga. Kunagises Balti keti teemas ta väitis, et vihkas ja jälestas seda üritust. Et ta mängis teiste lastega koos õues ning ei huvitanud üldse, et selline üritus toimub. Korraks vaatas kuskilt aknast sisse ja nägi telekast, et see toimus. Rohkem teda ei huvitanud.

Ainus asi, et kui ta oli 1989. aastal alles selles vanuses, kus mängis teiste lastega õues ukakat, siis ta ei saanud olla keegi elluastuv noor, kes ootas kutsekooli suunamist oma esimesele töökohale. Aga seda ta just ju taga nuttiski, et jäi töökohast seetõttu ilma, et pärast kooli ei toimunud enam tööle suunamist. Need koolist tööle suunamised lõppesid juba 1987ndal aastal ära. Kuidas sai aastaid hiljem seda võimalust, mida enam ammu olemas ei olnud, taga nutta? Seda enam, et inimene oli sel ajal veel laps, kui see asi lõpetati.

[Külaline]

Ei usu, et see nii lihtne on, kui tõesti oleks huvi minna.
Mina uurisin talt ka, miks ta just N-Liidus elada sooviks, aga ju siis ininene ei soovi vastata. Lihtsalt huvi pärast oleks tahtnud teada. Ei ole ka plaanis su valikut kritiseerida.

Ta on ju korduvalt siin foorumis teistes teemades sellest kirjutanud ja taga nutnud vene aega. Koos Eesti aja tulekuga kaotas ta kõik. Nüüd pidi olema vaene ja töötu. Vene ajal oleks ta pärast kooli saanud suunamise kuhugile tööle. Ilma mingite murede ja probleemideta oleks töökoht olemas olnud. Oleme ju korduvalt seda jama siit lugenud. Kas me tahame ikka ja jälle uuesti seda hala lugeda?

Mitte vaene ja töötu, vaid 100% töövõimetu tänu sellele ebastabiilsele ja pidevas muutumises olevale elule ,mis nüüd on.

Vaevalt, et vene ajalgi invaliidide elu meelakkumine oli.

[Külaline]

Ma ei tea ühtegi pensionäri, kes kohvikut lubada ei saaks. Küll aga kohe kindlasti ei käinud minu vanavanemad nõukaajal kohvikutes ega tarbinud eriti meelelahutust, sest enda ära toitmiseks tuli kogu aeg põldu harida, loomi talitada. Minu vanemad hakkasid pensile jäädes reisima. Praktiliselt kogu reisiseltskond seal paketireisidel koosneb pensionäridest. Kontserdile ja teatrisse organiseerib kohalik pensionäride klubi kogu aeg ühiseid bussireise.

[Külaline]

igaühele jätkus tööd = kõik joodikud pidi tööle jätma, ei saanud minema kihutada. Isa oli tehases tsehhijuht, küll talle meeldisid sellised alluvad...
Kuna mu vanemad töötasid nö "headel kohtadel", siis oli meie olme täiesti ok. Aga meil oli tuttavaid ja sugulasi, kes elasid agulilobudikes ilma oma WC ja vannitoata, isegi keldrikorrusel. Neil oli ainus lootus, et äkki kukub maja kokku ja saab kuskile muu elamispinna.

Veel üks asi - 80-ndatel oli iga ema suur hirm, et sõjaväe-ealine poeg läheb Afganistani. Ja mindi, kui ei vedanud. See oli väga suur mure! Praegu on elu siiski täiesti lillepidu.

Ja ärgem unustagem ühiskortereid. Praegusel ajal täiesti mõeldamatu.

[Külaline]

Ta on ju korduvalt siin foorumis teistes teemades sellest kirjutanud ja taga nutnud vene aega. Koos Eesti aja tulekuga kaotas ta kõik. Nüüd pidi olema vaene ja töötu. Vene ajal oleks ta pärast kooli saanud suunamise kuhugile tööle. Ilma mingite murede ja probleemideta oleks töökoht olemas olnud. Oleme ju korduvalt seda jama siit lugenud. Kas me tahame ikka ja jälle uuesti seda hala lugeda?

Mitte vaene ja töötu, vaid 100% töövõimetu tänu sellele ebastabiilsele ja pidevas muutumises olevale elule ,mis nüüd on.

Vaevalt, et vene ajalgi invaliidide elu meelakkumine oli.

Ma olin juba suurem koolilaps, kui esimest korda ratastoolis puudega last nägin. Kõik see hoovi lastekari vaatas kaelad pikad nagu ilmaimet. Üks tubli isa otsustas, et ta rohkem ei hoia oma puudega last toas peidus ja läks temaga jalutama. Need ju anti peale sündi lastekodusse ja hiljem virelesid hooldekodus. Mul üks tuttav jäi lapsena emata ja tuttavad uurisid tema isalt imestusega, et kas ta ei annagi last lastekodusse. Egas ometigi üks isa viitsi lapsega jännata, see naiste värk.

[Külaline]

Elasid seal üldse? Kui midagi mäletad, siis peaksid olema üle 70a ja ma ei tea ühtegi vanainimest, kes tegelikku nõukaaega taga nutaks. Kui oled noorem, et ta sa õigest nsvl ajast s**tagi.

Kas 55aastastel on sinu arust mälukaotus teataval perioodil elamisest?

55a teab ainult helget nõukogude lapsepõlve-komsomolinoorust ja PÄRISelust sügavamal nõukaajal on väga ähmane ettekujutus. Oleks täiskasvanueluelanud ja tööl käinud ja üritanud hakkama saada, siis usuks veel vähem seda igatsust, aga siis on loogiline, igatsed lihtsalt lapsepõlve taga. Tegelikust NSVList ei tea muhvigi.

[Külaline]

Elasid seal üldse? Kui midagi mäletad, siis peaksid olema üle 70a ja ma ei tea ühtegi vanainimest, kes tegelikku nõukaaega taga nutaks. Kui oled noorem, et ta sa õigest nsvl ajast s**tagi.

Kas 55aastastel on sinu arust mälukaotus teataval perioodil elamisest?

55a teab ainult helget nõukogude lapsepõlve-komsomolinoorust ja PÄRISelust sügavamal nõukaajal on väga ähmane ettekujutus. Oleks täiskasvanueluelanud ja tööl käinud ja üritanud hakkama saada, siis usuks veel vähem seda igatsust, aga siis on loogiline, igatsed lihtsalt lapsepõlve taga. Tegelikust NSVList ei tea muhvigi.

Mis mõttes ei tea muhvigi?

Sul juba paluti tuua mõni näide, millest nõuka aja noor nn "päris NSVL kogemusest" ilma jäi. Mina olen täna 53 ja ma jõudsin nõuka ajal tööl käia ja oma isiklikku elu alustada. Tean väga hästi, mida see tähendas.

[Külaline]

Mind šokeeris lapsena filmi "Naerata ometi" juures kõige rohkem Tauri lugu. Tena vanemad polnud joodikud ega vangid. Ta sattus lastekodusse puht sellepärast, et ema enam polnud. Isa töötas tähtsal ametikohal, oli heal järjel ja ei saa öelda, et ei hoolinud pojast. Kui ta poeg Robi käest peksa sai, siis tema käsul orgunniti Robile lastekodust üleviimine kolooniasse. Lihtsalt sellepärast lastekodu, et naiste tööde maht oli nii metsikult suur, et seda üks töötav mees ära kanda ei suutnud.

[Külaline]

Mina mäletan, et vanemaealised naised tegid kõige lihtsamaid ja mustemaid töid. Töötasid koristajate, kütjate, söögitädide, garderoobitädidena jne. Õpetajad, arstid, muud kõrgharidusega spetsialistid olid noorema põlvkonna naised.

Need garderoobitädid jms olid vaesed pensionärid, kes ei elanud pensionist ära või lihtsat ei tahtnud kodus olla, sest nõukaajal sai väga varakult pensionile, eriti avaliku sektori, tervistkahjustavalt töölt jnejne. Ei olnud ei palk ega pension mingid suured rahad.

[Külaline]

Mina olen 54 ja oma rikkusele ning sõltumatusele panin aluse juba 14-aastasena. Sellest hetkest alates, ehk aastast 1985, ei ole mu elus olnud ainsatki hetke ega päeva, kui mul pole raha ja mul pole rahatagavara. Ma ei nuta nõuka-elu, aga ütlen, et iga tark inimene adapteerub igas keskkonnas.
Mulle meeldib Eesti kõige rohkem. Kui peaksin muud kohta paremaks, siis nii lihtne olekski-ostan kodu ja lähen.

[Külaline]

Ei usu, et see nii lihtne on, kui tõesti oleks huvi minna.
Mina uurisin talt ka, miks ta just N-Liidus elada sooviks, aga ju siis ininene ei soovi vastata. Lihtsalt huvi pärast oleks tahtnud teada. Ei ole ka plaanis su valikut kritiseerida.

Ta on ju korduvalt siin foorumis teistes teemades sellest kirjutanud ja taga nutnud vene aega. Koos Eesti aja tulekuga kaotas ta kõik. Nüüd pidi olema vaene ja töötu. Vene ajal oleks ta pärast kooli saanud suunamise kuhugile tööle. Ilma mingite murede ja probleemideta oleks töökoht olemas olnud. Oleme ju korduvalt seda jama siit lugenud. Kas me tahame ikka ja jälle uuesti seda hala lugeda?

Mitte vaene ja töötu, vaid 100% töövõimetu tänu sellele ebastabiilsele ja pidevas muutumises olevale elule ,mis nüüd on.

Vene ajal anti puudega lapsed juba sünnitusmajast otse lastekodusse. Ka sellised puudega lapsed, kes oleksid võinud vabalt kodus elada. Perel oli mugavam sellisest lahti saada. Häbeneti ning ilmselt oli ka kodustes oludes keeruline sellise lapsega hakkama saada.

Tänapäeval on võimalik osasid raskeid puudeid ravida või elukvaliteeti oluliselt parendada. Näiteks seljaajusong ja vesipea. Vene ajal visati sind nurka ja seal sa olid. Mingid puuetega laste lastekodu õuduslood meenuvad mulle siianigi. Vist mingi dok filmgi on sellest tehtud.

Kui inimene omandas puude elu jooksul, siis paljud, eriti just füüsilise puudega inimesed jäid oma koju nelja seina vahele. Esiteks, füüsilise puudega inimene oli tänaval sensatsioon. Teiseks, ilmselt polnud suurt võimalustki ise liikuma pääseda. Tänapäeval on abivahendid, sh motoriseeritud ratastoolid. Ükski inimene ei pööra peadki, kui kulged mööda tänavaid mingi abivahendiga. Sotsiaalhoolekanne on ikka päris heal tasemel jne.

[Külaline]

Ei usu, et see nii lihtne on, kui tõesti oleks huvi minna.
Mina uurisin talt ka, miks ta just N-Liidus elada sooviks, aga ju siis ininene ei soovi vastata. Lihtsalt huvi pärast oleks tahtnud teada. Ei ole ka plaanis su valikut kritiseerida.

Ta on ju korduvalt siin foorumis teistes teemades sellest kirjutanud ja taga nutnud vene aega. Koos Eesti aja tulekuga kaotas ta kõik. Nüüd pidi olema vaene ja töötu. Vene ajal oleks ta pärast kooli saanud suunamise kuhugile tööle. Ilma mingite murede ja probleemideta oleks töökoht olemas olnud. Oleme ju korduvalt seda jama siit lugenud. Kas me tahame ikka ja jälle uuesti seda hala lugeda?

Sel kodanikul oli veel mingi loogika viga. Kunagises Balti keti teemas ta väitis, et vihkas ja jälestas seda üritust. Et ta mängis teiste lastega koos õues ning ei huvitanud üldse, et selline üritus toimub. Korraks vaatas kuskilt aknast sisse ja nägi telekast, et see toimus. Rohkem teda ei huvitanud.

Ainus asi, et kui ta oli 1989. aastal alles selles vanuses, kus mängis teiste lastega õues ukakat, siis ta ei saanud olla keegi elluastuv noor, kes ootas kutsekooli suunamist oma esimesele töökohale. Aga seda ta just ju taga nuttiski, et jäi töökohast seetõttu ilma, et pärast kooli ei toimunud enam tööle suunamist. Need koolist tööle suunamised lõppesid juba 1987ndal aastal ära. Kuidas sai aastaid hiljem seda võimalust, mida enam ammu olemas ei olnud, taga nutta? Seda enam, et inimene oli sel ajal veel laps, kui see asi lõpetati.

Sellel ajal polnud luurekat mängivad 14-15 aastased mingi haruldus.

[Külaline]

Ta on ju korduvalt siin foorumis teistes teemades sellest kirjutanud ja taga nutnud vene aega. Koos Eesti aja tulekuga kaotas ta kõik. Nüüd pidi olema vaene ja töötu. Vene ajal oleks ta pärast kooli saanud suunamise kuhugile tööle. Ilma mingite murede ja probleemideta oleks töökoht olemas olnud. Oleme ju korduvalt seda jama siit lugenud. Kas me tahame ikka ja jälle uuesti seda hala lugeda?

Mitte vaene ja töötu, vaid 100% töövõimetu tänu sellele ebastabiilsele ja pidevas muutumises olevale elule ,mis nüüd on.

Vene ajal anti puudega lapsed juba sünnitusmajast otse lastekodusse. Ka sellised puudega lapsed, kes oleksid võinud vabalt kodus elada. Perel oli mugavam sellisest lahti saada. Häbeneti ning ilmselt oli ka kodustes oludes keeruline sellise lapsega hakkama saada.

Ma arvan, et see oli õige.

[Külaline]

Ta on ju korduvalt siin foorumis teistes teemades sellest kirjutanud ja taga nutnud vene aega. Koos Eesti aja tulekuga kaotas ta kõik. Nüüd pidi olema vaene ja töötu. Vene ajal oleks ta pärast kooli saanud suunamise kuhugile tööle. Ilma mingite murede ja probleemideta oleks töökoht olemas olnud. Oleme ju korduvalt seda jama siit lugenud. Kas me tahame ikka ja jälle uuesti seda hala lugeda?

Sel kodanikul oli veel mingi loogika viga. Kunagises Balti keti teemas ta väitis, et vihkas ja jälestas seda üritust. Et ta mängis teiste lastega koos õues ning ei huvitanud üldse, et selline üritus toimub. Korraks vaatas kuskilt aknast sisse ja nägi telekast, et see toimus. Rohkem teda ei huvitanud.

Ainus asi, et kui ta oli 1989. aastal alles selles vanuses, kus mängis teiste lastega õues ukakat, siis ta ei saanud olla keegi elluastuv noor, kes ootas kutsekooli suunamist oma esimesele töökohale. Aga seda ta just ju taga nuttiski, et jäi töökohast seetõttu ilma, et pärast kooli ei toimunud enam tööle suunamist. Need koolist tööle suunamised lõppesid juba 1987ndal aastal ära. Kuidas sai aastaid hiljem seda võimalust, mida enam ammu olemas ei olnud, taga nutta? Seda enam, et inimene oli sel ajal veel laps, kui see asi lõpetati.

Sellel ajal polnud luurekat mängivad 14-15 aastased mingi haruldus.

Võimalik, aga kutsekooli või ülikooli ka selles vanuses ei saanud lõpetada. Või siis oli see kodanik tõesti mingi eriti hilise arenguga, et 20+ vanusest käis lastega õues luurekat mängimas. Ja vahepeal kiikas kuskilt esimese korruse aknast sisse.

[Külaline]

Mitte vaene ja töötu, vaid 100% töövõimetu tänu sellele ebastabiilsele ja pidevas muutumises olevale elule ,mis nüüd on.

Vene ajal anti puudega lapsed juba sünnitusmajast otse lastekodusse. Ka sellised puudega lapsed, kes oleksid võinud vabalt kodus elada. Perel oli mugavam sellisest lahti saada. Häbeneti ning ilmselt oli ka kodustes oludes keeruline sellise lapsega hakkama saada.

Ma arvan, et see oli õige.

Ei tea miks? Annad oma lapse kuhugile õuduste kohta? Kõigepealt on teda elu karistanud puudega. Siis jääb oma vanematest ilma. Ja tagatipuks peab elama kuskil, kus teda piinatakse ja väärkoheldakse. Vähemalt veneaegsetes lastekodudes oli nii. Mõned lapsed olid voodi külge kinni seotud. Viibisid terve päev otsa mingisugustes meeter korda meeter puurides. Said peksa.

Oma vaesele, puudega lapsele sooviksid sellist elu?

[Külaline]

Ei usu, et see nii lihtne on, kui tõesti oleks huvi minna.
Mina uurisin talt ka, miks ta just N-Liidus elada sooviks, aga ju siis ininene ei soovi vastata. Lihtsalt huvi pärast oleks tahtnud teada. Ei ole ka plaanis su valikut kritiseerida.

Ainus asi, et kui ta oli 1989. aastal alles selles vanuses, kus mängis teiste lastega õues ukakat, siis ta ei saanud olla keegi elluastuv noor, kes ootas kutsekooli suunamist oma esimesele töökohale. Aga seda ta just ju taga nuttiski, et jäi töökohast seetõttu ilma, et pärast kooli ei toimunud enam tööle suunamist. Need koolist tööle suunamised lõppesid juba 1987ndal aastal ära. Kuidas sai aastaid hiljem seda võimalust, mida enam ammu olemas ei olnud, taga nutta? Seda enam, et inimene oli sel ajal veel laps, kui see asi lõpetati.

Toona astuti tasulistesse kõrgkoolidesse, millest ta ometi räägib?

[Külaline]

Vene ajal anti puudega lapsed juba sünnitusmajast otse lastekodusse. Ka sellised puudega lapsed, kes oleksid võinud vabalt kodus elada. Perel oli mugavam sellisest lahti saada. Häbeneti ning ilmselt oli ka kodustes oludes keeruline sellise lapsega hakkama saada.

Ma arvan, et see oli õige.

Ei tea miks? Annad oma lapse kuhugile õuduste kohta? Kõigepealt on teda elu karistanud puudega. Siis jääb oma vanematest ilma. Ja tagatipuks peab elama kuskil, kus teda piinatakse ja väärkoheldakse. Vähemalt veneaegsetes lastekodudes oli nii. Mõned lapsed olid voodi külge kinni seotud. Viibisid terve päev otsa mingisugustes meeter korda meeter puurides. Said peksa.

Oma vaesele, puudega lapsele sooviksid sellist elu?

Kui ta ei tunne ja ei tea, siis jah.