Mind tsiteerid.Tõutäkk kirjutas: ↑05 Okt 2025 17:40Ökopõldudele pannakse mineraalväetiste asemele läga, ehk loomasitta, mis laudast koos pesuveega mahutisse uhutakse ja ökojuurvili ja kartul on ju hinnatud. Miks keegi siis sellele ei mõtle?Guest kirjutas: ↑05 Okt 2025 11:54Täpselt! Asi ei olegi niivõrd pisikutes - neid ma tegelikult üldse ei karda, vaid TEADMISES, et sööd nõudelt, mis on koos looma kausiga ühes vees lodisenud. Või TEADMISES, et enne nende nõude pesu, millelt ma söön, pesti nõudepesumasinas sitapotiharja ja anumat. Kas on üldse mõistlik masin käima panna kahe väikese vidina pärast? Raisata vett (ok, Tõutäkul on see ilmselt tasuta), elektrit ja pesuvahendit?Guest kirjutas: ↑04 Okt 2025 20:56
Eks see olegi psühholoogiline ja esteetiline tõrge.
Eks igaüks oma kodus teeb mis heaks arvab. Isenesest hügieenilisuse mõttes nõudepesumasin peseb nii kuuma veega, et kõik bakterid hävivad. Kel väikelapsed peres kasvanud on, on ka nende pesumasin näiteks igasugu rõvedaid kehavedelikke ju riietelt maha pesnud(okse näiteks). Ja seal vaevalt kõikki asju 90ga pestakse. Ometi on okei madinat südamerahus edasi kasutada.
Mina olen loomainimene. Endal hetkel kaks kassi. Kui ma toidu seest kasiikarva leian, pole midagi. Aga kui ma samas inimese juuksekarva leian, siis aju automaatselt teeb öäkk ja edasi söömine on raske![]()
Nõudepesumasin peseb tõesti nii kõrgel kuumusel, et kõik pisikud hävinevad. Nii et asi ei ole bakterites, vaid selles, et see on ebaesteetiline.
Lisaks veele on mul ju ka elekter päikesepaistelise ilmaga tasuta, kusjuures ööpäevaringselt, mul ju majal akud.
Ma ei ole küll agronoom, kuid tegelen potipõllumajandusega. Ja nii palju siiski tean, et sõnnikut (siiski looma sõnnikut, mitte inimese fekaale) kasutatakse küll põllul, aiamaal ja ka kasvuhoones, aga kindlasti puudub sõnnikul otsene kokkupuude viljaga. Ehk siis, kui me väetame maasikapeenart sõnnikuga või paneme kasvuhoonesse tomatitaimele, siis pannakse seda niimoodi, et see ei puutu isegi vahetult taimega kokku, rääkimata vilja endaga.
"Rohelist" (lehtsalat, sibul, till, rukola jne) ei väetata üldse sõnnikuga.
Kui me räägime kartulipõllust, siis laotatakse sõnnik sügisel pärast saagi korjamist või kevadel, ammu enne kartulimahapanekut. Algul laotatakse põllule ja seejärel kultiveeritakse või freesitakse mulla sisse. Väetamisel kasutatakse alati kõdusõnnikut, mis on seisnu 6-12 kuud ning on selle ajaga lagunenud ja päris "s..ta" omadused juba peaaegu kaotanud. Värsket sõnnikut ei kasutata kunagi. Sõnnik segatakse madalasse mulda. Kartulimugul läheb sügavamale.