Kuidas pesete WC poti harja?

[Külaline]

Eks see olegi psühholoogiline ja esteetiline tõrge.
Eks igaüks oma kodus teeb mis heaks arvab. Isenesest hügieenilisuse mõttes nõudepesumasin peseb nii kuuma veega, et kõik bakterid hävivad. Kel väikelapsed peres kasvanud on, on ka nende pesumasin näiteks igasugu rõvedaid kehavedelikke ju riietelt maha pesnud(okse näiteks). Ja seal vaevalt kõikki asju 90ga pestakse. Ometi on okei madinat südamerahus edasi kasutada.

Mina olen loomainimene. Endal hetkel kaks kassi. Kui ma toidu seest kasiikarva leian, pole midagi. Aga kui ma samas inimese juuksekarva leian, siis aju automaatselt teeb öäkk ja edasi söömine on raske

Täpselt! Asi ei olegi niivõrd pisikutes - neid ma tegelikult üldse ei karda, vaid TEADMISES, et sööd nõudelt, mis on koos looma kausiga ühes vees lodisenud. Või TEADMISES, et enne nende nõude pesu, millelt ma söön, pesti nõudepesumasinas sitapotiharja ja anumat. Kas on üldse mõistlik masin käima panna kahe väikese vidina pärast? Raisata vett (ok, Tõutäkul on see ilmselt tasuta), elektrit ja pesuvahendit?

Nõudepesumasin peseb tõesti nii kõrgel kuumusel, et kõik pisikud hävinevad. Nii et asi ei ole bakterites, vaid selles, et see on ebaesteetiline.

Ökopõldudele pannakse mineraalväetiste asemele läga, ehk loomasitta, mis laudast koos pesuveega mahutisse uhutakse ja ökojuurvili ja kartul on ju hinnatud. Miks keegi siis sellele ei mõtle?
Lisaks veele on mul ju ka elekter päikesepaistelise ilmaga tasuta, kusjuures ööpäevaringselt, mul ju majal akud.

Mind tsiteerid.

Ma ei ole küll agronoom, kuid tegelen potipõllumajandusega. Ja nii palju siiski tean, et sõnnikut (siiski looma sõnnikut, mitte inimese fekaale) kasutatakse küll põllul, aiamaal ja ka kasvuhoones, aga kindlasti puudub sõnnikul otsene kokkupuude viljaga. Ehk siis, kui me väetame maasikapeenart sõnnikuga või paneme kasvuhoonesse tomatitaimele, siis pannakse seda niimoodi, et see ei puutu isegi vahetult taimega kokku, rääkimata vilja endaga.

"Rohelist" (lehtsalat, sibul, till, rukola jne) ei väetata üldse sõnnikuga.

Kui me räägime kartulipõllust, siis laotatakse sõnnik sügisel pärast saagi korjamist või kevadel, ammu enne kartulimahapanekut. Algul laotatakse põllule ja seejärel kultiveeritakse või freesitakse mulla sisse. Väetamisel kasutatakse alati kõdusõnnikut, mis on seisnu 6-12 kuud ning on selle ajaga lagunenud ja päris "s..ta" omadused juba peaaegu kaotanud. Värsket sõnnikut ei kasutata kunagi. Sõnnik segatakse madalasse mulda. Kartulimugul läheb sügavamale.

[Külaline]

Värsket sõnnikut ei kasutata kunagi.

Kapsataime juur kasteti värske lehmakoogi sisse, hakkas hästi kasvama.

[Tõutäkk]

Täpselt! Asi ei olegi niivõrd pisikutes - neid ma tegelikult üldse ei karda, vaid TEADMISES, et sööd nõudelt, mis on koos looma kausiga ühes vees lodisenud. Või TEADMISES, et enne nende nõude pesu, millelt ma söön, pesti nõudepesumasinas sitapotiharja ja anumat. Kas on üldse mõistlik masin käima panna kahe väikese vidina pärast? Raisata vett (ok, Tõutäkul on see ilmselt tasuta), elektrit ja pesuvahendit?

Nõudepesumasin peseb tõesti nii kõrgel kuumusel, et kõik pisikud hävinevad. Nii et asi ei ole bakterites, vaid selles, et see on ebaesteetiline.

Ökopõldudele pannakse mineraalväetiste asemele läga, ehk loomasitta, mis laudast koos pesuveega mahutisse uhutakse ja ökojuurvili ja kartul on ju hinnatud. Miks keegi siis sellele ei mõtle?
Lisaks veele on mul ju ka elekter päikesepaistelise ilmaga tasuta, kusjuures ööpäevaringselt, mul ju majal akud.

Mind tsiteerid.

Ma ei ole küll agronoom, kuid tegelen potipõllumajandusega. Ja nii palju siiski tean, et sõnnikut (siiski looma sõnnikut, mitte inimese fekaale) kasutatakse küll põllul, aiamaal ja ka kasvuhoones, aga kindlasti puudub sõnnikul otsene kokkupuude viljaga. Ehk siis, kui me väetame maasikapeenart sõnnikuga või paneme kasvuhoonesse tomatitaimele, siis pannakse seda niimoodi, et see ei puutu isegi vahetult taimega kokku, rääkimata vilja endaga.

"Rohelist" (lehtsalat, sibul, till, rukola jne) ei väetata üldse sõnnikuga.

Kui me räägime kartulipõllust, siis laotatakse sõnnik sügisel pärast saagi korjamist või kevadel, ammu enne kartulimahapanekut. Algul laotatakse põllule ja seejärel kultiveeritakse või freesitakse mulla sisse. Väetamisel kasutatakse alati kõdusõnnikut, mis on seisnu 6-12 kuud ning on selle ajaga lagunenud ja päris "s..ta" omadused juba peaaegu kaotanud. Värsket sõnnikut ei kasutata kunagi. Sõnnik segatakse madalasse mulda. Kartulimugul läheb sügavamale.

Tänapäeva põllumajanduses kasutatakse siiski enamasti läga, mitte sõnnikut, on majanduslikult kasulikum. Laotatakse kevadel või sügisel ja kultiveeritakse või küntakse maasse. Ja lägaga väetavad suures osas ka mahepõldnikud. Tavapõllumeestel on lihtsam mineraalväetiseid kasutada.

[Külaline]

Ökopõldudele pannakse mineraalväetiste asemele läga, ehk loomasitta, mis laudast koos pesuveega mahutisse uhutakse ja ökojuurvili ja kartul on ju hinnatud. Miks keegi siis sellele ei mõtle?
Lisaks veele on mul ju ka elekter päikesepaistelise ilmaga tasuta, kusjuures ööpäevaringselt, mul ju majal akud.

Mind tsiteerid.

Ma ei ole küll agronoom, kuid tegelen potipõllumajandusega. Ja nii palju siiski tean, et sõnnikut (siiski looma sõnnikut, mitte inimese fekaale) kasutatakse küll põllul, aiamaal ja ka kasvuhoones, aga kindlasti puudub sõnnikul otsene kokkupuude viljaga. Ehk siis, kui me väetame maasikapeenart sõnnikuga või paneme kasvuhoonesse tomatitaimele, siis pannakse seda niimoodi, et see ei puutu isegi vahetult taimega kokku, rääkimata vilja endaga.

"Rohelist" (lehtsalat, sibul, till, rukola jne) ei väetata üldse sõnnikuga.

Kui me räägime kartulipõllust, siis laotatakse sõnnik sügisel pärast saagi korjamist või kevadel, ammu enne kartulimahapanekut. Algul laotatakse põllule ja seejärel kultiveeritakse või freesitakse mulla sisse. Väetamisel kasutatakse alati kõdusõnnikut, mis on seisnu 6-12 kuud ning on selle ajaga lagunenud ja päris "s..ta" omadused juba peaaegu kaotanud. Värsket sõnnikut ei kasutata kunagi. Sõnnik segatakse madalasse mulda. Kartulimugul läheb sügavamale.

Tänapäeva põllumajanduses kasutatakse siiski enamasti läga, mitte sõnnikut, on majanduslikult kasulikum. Laotatakse kevadel või sügisel ja kultiveeritakse või küntakse maasse. Ja lägaga väetavad suures osas ka mahepõldnikud. Tavapõllumeestel on lihtsam mineraalväetiseid kasutada.

Olgu, aga otse viljade peale, mis suhu lähevad, seda läga ei panda.

[Külaline]

Olgu, aga otse viljade peale, mis suhu lähevad, seda läga ei panda.

Ega sa seda koera kausi pesuvett ka jooma ei pea.

[Tõutäkk]

Mind tsiteerid.

Ma ei ole küll agronoom, kuid tegelen potipõllumajandusega. Ja nii palju siiski tean, et sõnnikut (siiski looma sõnnikut, mitte inimese fekaale) kasutatakse küll põllul, aiamaal ja ka kasvuhoones, aga kindlasti puudub sõnnikul otsene kokkupuude viljaga. Ehk siis, kui me väetame maasikapeenart sõnnikuga või paneme kasvuhoonesse tomatitaimele, siis pannakse seda niimoodi, et see ei puutu isegi vahetult taimega kokku, rääkimata vilja endaga.

"Rohelist" (lehtsalat, sibul, till, rukola jne) ei väetata üldse sõnnikuga.

Kui me räägime kartulipõllust, siis laotatakse sõnnik sügisel pärast saagi korjamist või kevadel, ammu enne kartulimahapanekut. Algul laotatakse põllule ja seejärel kultiveeritakse või freesitakse mulla sisse. Väetamisel kasutatakse alati kõdusõnnikut, mis on seisnu 6-12 kuud ning on selle ajaga lagunenud ja päris "s..ta" omadused juba peaaegu kaotanud. Värsket sõnnikut ei kasutata kunagi. Sõnnik segatakse madalasse mulda. Kartulimugul läheb sügavamale.

Tänapäeva põllumajanduses kasutatakse siiski enamasti läga, mitte sõnnikut, on majanduslikult kasulikum. Laotatakse kevadel või sügisel ja kultiveeritakse või küntakse maasse. Ja lägaga väetavad suures osas ka mahepõldnikud. Tavapõllumeestel on lihtsam mineraalväetiseid kasutada.

Olgu, aga otse viljade peale, mis suhu lähevad, seda läga ei panda.

Ega peale ei panda, viljad külvatakse/istutakse ikka läga sisse (täpsemalt lägase mulla sisse). Ja sina siis pistad vilja suhu, kas pesed või nühid koorijaga porgandi puhtaks ja pistad suhu.

[Tõutäkk]

UUE OSTAN LOOMULIKULT.

Pole keskkonnasõbralik.

[Tõutäkk]

WC hari saab puhtaks puhtas potis pesuvahendiga, ja kui ei saa, on aeg uus osta. Kindlasti mitte nõudepesumasinas...

Koera kausse pesen küll masinas, aga enamasti käsitsi - nõudeka pulber on minumeelest lihtsalt liiga kõva keemia kutsa jaoks. Ja muidugi lasen tal taigmakausse limpsida! Ei tea kedagi, kes ei laseks
Ei tea ka ühtegi koeraomanikku, kes oleks mingi bakteri haiguse saanud sellepärast. Vastupidi, suht reipad ja tugevad on kõik.

Mul koera pole, on kass ja ikka annan talle taldrikuid-potte lakkuda, panni tavaliselt mitte, sest seda pesen harva.

[Külaline]

WC hari saab puhtaks puhtas potis pesuvahendiga, ja kui ei saa, on aeg uus osta. Kindlasti mitte nõudepesumasinas...

Koera kausse pesen küll masinas, aga enamasti käsitsi - nõudeka pulber on minumeelest lihtsalt liiga kõva keemia kutsa jaoks. Ja muidugi lasen tal taigmakausse limpsida! Ei tea kedagi, kes ei laseks
Ei tea ka ühtegi koeraomanikku, kes oleks mingi bakteri haiguse saanud sellepärast. Vastupidi, suht reipad ja tugevad on kõik.

Mul koera pole, on kass ja ikka annan talle taldrikuid-potte lakkuda, panni tavaliselt mitte, sest seda pesen harva.

Mis tähendab, et panni pesed harva? Pärast igat praadimist siis ei pese või?

[Külaline]

Mis tähendab, et panni pesed harva? Pärast igat praadimist siis ei pese või?

Mina ka ei pese pärast iga praadimist. Miks peaks? Tõmban paberiga panni kuivaks. Pole seal ühtki elavat bakterit selle temperatuuri juures.
Pesen, kui olen pannil mõnd kastet teinud, aga tavaliselt teen neid pottides, vahel harva vaid pannil.

[Tõutäkk]

Mis tähendab, et panni pesed harva? Pärast igat praadimist siis ei pese või?

Mina ka ei pese pärast iga praadimist. Miks peaks? Tõmban paberiga panni kuivaks. Pole seal ühtki elavat bakterit selle temperatuuri juures.
Pesen, kui olen pannil mõnd kastet teinud, aga tavaliselt teen neid pottides, vahel harva vaid pannil.

Jah, ma kastet ei tee, kuna ei oska ja pann on vaid rasva või õliga koos. Kastme tegemise korral loomulikult tuleks pesta. Korra nädalas teen kartulipudru, mida päev hiljem praen ja peale seda on pann jälle puhas. Pesen panni vaid siis, kui midagi pannil seistes käest ära läheb, aga seda juhtub harva, kuna hoian panni külmkapis, kui toitu on järgi. Kufi resti panni pesen tihedamini ja nõudepesumasinas.

[Külaline]

panni mittepesemine ei ole küll hea mõte - praadimiseks kasutatud õli muutub korduvkasutusel ohtlikuks. Isegi kui pann üle pühkida, pole see samaväärne pesemisega.

[Tõutäkk]

panni mittepesemine ei ole küll hea mõte - praadimiseks kasutatud õli muutub korduvkasutusel ohtlikuks. Isegi kui pann üle pühkida, pole see samaväärne pesemisega.

Ma ei pühi panni. Nagu ma mainisin, korra nädalas vähemalt praen ma eelmise päeva kartulipudru, peale seda on pann puhas. Ja ega ma eriti palju enam pannil midagi ei tee ka, avastasin kuumaõhufritüüri. Ok, makarone hakklihaga seal ei tee ja peekonit samuti ei prae, kuid kotletid, paneeritud heigifilee, erinevad vorstikesed (ma ostan viimase kuupäevaga 50% allahinnatud tooteid sügavkülmikusse) jms sügavkülmast käib mul läbi kufi.
Vahel lõpetab ka kufi pannile vajuv rasv oma eksistentsi pannil oleval kartulipudrus.
Panni kaant pesen 5x tihedamini kui panni ennast. Vot rasvane pannikaas mulle ei meeldi.

[Külaline]

Mul läks just süda pahaks selle nõudepesumasina jutu peale.

Mul läks ka süda pahaks. Ja hakkasin mõtlema, et appi, äkki keegi mu sõpradest, kelle juures ma söön, peseb ka WC-harja nõudepesumasinas ...

[Külaline]

Mis tähendab, et panni pesed harva? Pärast igat praadimist siis ei pese või?

Mina ka ei pese pärast iga praadimist. Miks peaks? Tõmban paberiga panni kuivaks. Pole seal ühtki elavat bakterit selle temperatuuri juures.
Pesen, kui olen pannil mõnd kastet teinud, aga tavaliselt teen neid pottides, vahel harva vaid pannil.

Appi. Miks sa ei pese?

[Ants]

panni mittepesemine ei ole küll hea mõte - praadimiseks kasutatud õli muutub korduvkasutusel ohtlikuks. Isegi kui pann üle pühkida, pole see samaväärne pesemisega.

Ma ei pühi panni. Nagu ma mainisin, korra nädalas vähemalt praen ma eelmise päeva kartulipudru, peale seda on pann puhas. Ja ega ma eriti palju enam pannil midagi ei tee ka, avastasin kuumaõhufritüüri. Ok, makarone hakklihaga seal ei tee ja peekonit samuti ei prae, kuid kotletid, paneeritud heigifilee, erinevad vorstikesed (ma ostan viimase kuupäevaga 50% allahinnatud tooteid sügavkülmikusse) jms sügavkülmast käib mul läbi kufi.
Vahel lõpetab ka kufi pannile vajuv rasv oma eksistentsi pannil oleval kartulipudrus.
Panni kaant pesen 5x tihedamini kui panni ennast. Vot rasvane pannikaas mulle ei meeldi.

kohe näha,et ratsionaalne ja säästlik eesti mees. Mis ei tapa see teeb tugevamaks.

[Külaline]

kohe näha,et ratsionaalne ja säästlik eesti mees. Mis ei tapa see teeb tugevamaks.

Mis poed kogu aeg?

[Külaline]

kohe näha,et ratsionaalne ja säästlik eesti mees. Mis ei tapa see teeb tugevamaks.

Mis poed kogu aeg?

Ants konstateeris fakti.

[Külaline]

Appi. Miks sa ei pese?

Miks peaks pidevalt pesema? Paberiga rasvainest puhtaks, mis sel pannil häda peaks olema? Hommikul praen muna, lõunal sibulat ja küüslauku, õhtul mõne leivaviilu. Milline bakter areneb praadimise temperatuuril?

[Ants]

kohe näha,et ratsionaalne ja säästlik eesti mees. Mis ei tapa see teeb tugevamaks.

Mis poed kogu aeg?

Ants konstateeris fakti.

Kohe tuleb arutle.ee tädi Krammatika ja sedastab, et ENN on puudu. Saate aru, N on puudu! Ilmselt ei saa ta homme rahulikult kilu ostma minna, sest värinad sees noh.