Guest kirjutas: ↑20 Nov 2025 08:33
Mulle ka ei meeldi müügitöö, eriti kaubanduskeskuses toiduosakonna ees. Minu kodupoes on nad praegu ka end sisse seadnud, lipsud-ülikonnad-särav naeratus ja kui leiba ostma lähed, siis hüpatakse ligi. Eile ehmatasin päris korralikult, kui end äkki nende seltsist leidsin. Samas ei taha ju inimestele halvasti ka ütelda, et kerige p...sse (kuigi mõtlen seda), sest saan aru, et eks nemadki teevad lihtsalt oma tööd ja elada tahame kõik.
Iga töö vajab teatud isikuomadusi. Ilmselgelt ei sobi introverdile nt õpetaja amet. Ja samas jälle ka vastupidi - õpetaja, kes on harjunud klassi ees paljude inimestega suhtlema, ei pruugi toime tulla mõne pikaajalist süvenemist nõudva tööga nagu näiteks paksu raamatu tõlkimine või toimetamine.
Jah, nn. "pähemaaärija" või telefonimüüja, kes peab ründama suvalisi inimesi oma müügijutuga, oleks ka minu õudusuneägu-töö. Tõsi, mitte kõigil müügiinimestel pole nii nõme töö. Müügiinimesed, kes töötavad firmades ja müüvad midagi (näiteks laboritarbeid, loomasööta...) on normaalsem ametikoht, sest seal kliendid või potentsiaalsed kliendid, kellega suheldakse, on ise huvitatud vastava kauba ostmisest, mitte pole suvalised täiesti huvitud inimesed.
Headest õpetajatest pean väga lugu, aga ise õpetajana töötada ei tahaks. Ei, mitte sellepärast, ei salliks lapsi. Aga esiteks, õpetaja töös tuleb ju päev otsa rääkida-rääkida-rääkida ja nii palju suhtlemist oleks ilmne liig. Teiseks, mulle ei jää inimeste näod väga kiiresti ja hästi meelde ja seega kardan, et ma ajaks segi õpilased ja eriti veel lapsevanemad! See oleks jube

Kui lapsed käisid lasteaias, siis tundus imeline, kuidas lasteaiaõpetajad suudavad kõik lapsevanemad nii hästi meelde jätta.